saokene, sõsarakene!" ,,Eesti Rahvalaulu antoloogias" on neile ridadele kõige lähemal tüüp 3201 Üle, vihmake! [Loitsud sõnad loodusnähtuste mõjutamiseks]. Tsiteerin: ,,Üle, üle, vihmakene mina tapan musta kuke, annan sulle harjakese, isi söön südamekse, pere rüibib leemekese!" Viljandi
toimuks mitte kuskil mitte ühtegi sõda. Isegi tänapäeval pole jõutud nii kaugele, kuigi räägitakse targast arenenud inimesest. Millal ja kas see ka ükskord lõppeb? Kas on võimalik elada vihkamiseta? Kas enne lõppeb maailm või vihkamine? Kes meist ei oleks unistanud ideaalsest, konfliktideta maailmast, mis oleks täis armastust ja õnne? Ilmselt igaüks meist. Aga kas armastus on ka alati üdini hea? Selle kohta on üks tark mees, George Bernard Shaw, õelnud kunagi hea lause. Tsiteerin: ,,Kui tahame lugeda tegudest, mis on korda saadetud armastuse pärast, mida me siis vaatame? Mõrvade rubriiki!" Piir armastuse ja vihkamise vahel on teatavasti väga väike. Konfliktid ja tülid oleks otsekui inimese loomuses. On tüüp inimesi, kellele, nagu tundub, et lausa meeldib vihata ja halba teha. Ja selleks, et ei tekiks vihkamist ja viha, peaksid kõik inimesed olema sarnased. Seda halli massi on püütud ju erinevates ühiskondades luua. Nagu ka Eestis Nõukogude ajal.
Puudus õppealajuhataja hääl, mis on vaieldav, sest vastavalt protokollile oli õppealajuhataja oma hääle andnud, kuna see pidi kokku langema õpetaja Lehise omaga, siis oleks olnud loogiline, et Pr. Siinus oleks pidanud saama kolme poolthääle asemel neli. Kaspar Koosinuse poolt hääletas kolm õpetajat, sealhulgas direktor. Direktor võttis endale, aga õiguse lugeda Hr. Koosinuse kasuks ka majandusosakonna juhataja hääl väites, tsiteerin: ,,. Kuna teadaolevalt hääletab majandusosakonna juhataja juba aastaid peaaegu alati samamoodi nagu direktor.". Selline käitumine on aga taunitav ning tegelik majandusosakonna juhataja valik jäi kuulmata. Seega jäi tegelikuks häälteseisuks 4 3 Siiri Siinuse kasuks. Teen ettepaneku tühistada Direktori Otsus Nr. 1, millega määrati matemaatikaõpetajaks Kaspar Koosinus ning anda koolile korraldus määrata matemaatikaõpetajaks hoopis Siiri Siinus."
Kristiina: Selle raske üheksa aasta jooksul oleme saanud palju häid sõpru, kuhjaga teadmisi ja loomulikult ohtralt süüa. Kallid lapsevanemad ja õpetajad, võite täna olla meie üle uhked, sest te olete kasvatanud meist teotahtelised ja aktiivsed ühiskonna liikmed. Valeria: Me tahame tänada teid armastuse, mõistmise ja uskumise eest. Sest ilma selleta ei oleks me täna siin. Tahtsime alati parimat isegi kui se meie sõnades ja tegudes ei väljendunud Kristiina: Lõpetuseks tsiteerin saksa füüsikut Albert Einsteini „Haridus on see, mis jääb alles kui kõik koolis õpitu on ununenud“ Aitähh teile Paus ja naudime aplausi ekole Valeria: Nüüd annaksime omalt poolt kingituse koolile ning lilled õpetajatele.
siduvuseks vaimu ja keha vahel. Kolmandaks Rene on kindel,et on olemas Jumal, eks on kõiketeadja, ta küll kohati vihastab ja kutsub Jumalat pahatahtlikuks või petturiks, kuid hiljem jälle ülistab teda. Kuid ikkagi jätab ta selgitamatta mis või kes on tema jaoks Jumal. Vaid mainib, et Juma on see kõikvõimas ja kes on andnud meile võime arvamust muuta. Tema lähenemine asjadele on väga selguslik ja arusaadav, samas ka keeruline ja ka mitmekülgne. Tsiteerin: Kui ma kujutlen kolmnurka siis ühtlasi kaen oma vaimukirjaga neid kolme joont justkui kohalolevaina, ja seda ma nimetangi kujutlemiseks. Kui aga tahaksin mõtelda tuhatnurgast, siis mõistan seda ju niisamuti figuurina, mis koosneb tuhandest küljest, just nagu ma kolmnurkalgi mõistan figuurina, aga ma ei kujutle neid tuhandet külge. See lause pani mind tõsiselt mõtisklema. Et ka mõtisklustel on seatud omad piirid.
Autor oli kõigest 17, kui tal oli julgust küsida: Kas siis selle maa keel laulu tuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida? Kristjan Jaak Peterson kirjutas kuni oma 17-nda eluaastani päevaraamatut, kuidas ta elas, mida mõtles, tegi ja uusi omandatuid teadmisi. Raamat oli eestikeelne, kuid seal esines ka võõrkeeles tsitaate. Põhiliselt arutles oma päevaraamatus abstraktsetel teemadel, nagu usk, inimvaimu tähendus, elueesmärgid ja kõlblus. Tsiteerin lõigu tema päevaraamatust : ,, Mul oli palju sõpru, aga talupoja-kuuega tõde võttis nad minu käest ära. Et sagedasti küll inimesed ütlevad: ,, Meie ei vaata mitte kuue peale, vaid selle peale, kes kannab teda", siiski oma südames nad mõtlevad: ,, Ilus kuub on ikka parem kui sant kuub." Aga ole vait, Jaak! Mis sa räägid? Kui neil rahakott on käes siis nad ju ei vaata mitte koti peale!" Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996.
Pealgi käib väikestele lastele ja vanuritele arvuti kasutamine üle jõu, seega ei saaks vanemad inimesed raamatuid lugeda. Väikesed lapsed ei oskaks pildiraamatuid kasutada. Lapse arengule aitavad ju kaasa need suure kirjaga raamatud, kust hakatakse esimesi lauseid ja tekste kokku veerima. See võib tunduda pisiasjana aga on samas hiljem ka heaks tugipunktiks edasisele arengule. Arvan siiski et arvuti ei suuda raamatut kunagi täielikult hävitada ega asendada. Lõpetuseks tsiteerin Christian Johann Heinrich Heine'i (saksa luuletaja, elas 1797-1856) ,,Kus põletatakse raamatuid, seal põletatakse ükskord ka inimesi." (ütles ta seda aastal 1823)
Madalmaades peab konsulteerima teise arstiga, et kindlustada, et palve ei tuleneks depressioonist, mis on kindlasti väga vajalik, sest depressioonis inimesed ei mõtle ratsionaalselt. Sveitsi kriminaalkoodeks sätestab, et eutanaasia on keelatud, kuid kui selline juhtum peaks olema, siis vähendatakse karistust või loobutakse sellest hoopis. Tihti tuuakse vastuargumendiks Hippokratese vanne. Tõepoolest, vande ajalooline tekst on selle vastu, ning tsiteerin lõiku sellest: "Ma ei anna kellelegi surmavalt toimivat mürki, isegi, kui ta seda minult palub; ka ei anna ma sellele sihitud nõu". Kuid see vanne on iganenud ning Eestis asendatud arstivandega, mis ei ole otseselt selle vastu, kuid rõhub inimest abistama ja humaansuse põhimõtteid teenima, kuid minu arvates on inimese piinades olemise laskmine inimväärikuse vastane. Kas voolikud küljes või verd oksendamine on elamisväärne elu? Tihti ei ole
sobib. Dialoogid on huvitavad ja kaasahaaravad. Näiteks vestlus Tõnu ja Mari vahel: "Mis sina seal kigaldad?" "Ah, niisama." "Kade jälle reakima?" "Noh, naeran vanameest." Vilde on kasutanud uudissõnu, näiteks kigaldama, mi ei olegi eesti keeles rohket kasutust leidnud. Tegelaste endi mõtetega on "Mäeküla piimamehes" nende psühholoogiline areng väga hästi kujutatud. Näiteks Tõnus toimuvad muutused pärast Mari mõisnikule lubamist. Tsiteerin raamatust: "Tõnul on tunne, et tal enam midagi ei ole ja ta ise enam midagi ei ole. Tõnu ei mõista, miks ta veel kätt ja jalga tõstab, siit ning sealt tehes kinni haarab, miks ta silm tehtavat näeb ja aru seda taipab. "(lk.82) Teos on psühholoogiline, sest selles on kirjeldatud tegelaste psüühilisi läbielamisi. Raamatu peategelane Mari on väga enesekindel noor naine, kes ei lubanud meestel end käsutada. Mõnikord ta tahtis isegi tegutseda just vastupidi Prillupi soovidele
Mickiewicz tsitaadiga Shakespeare'i ,,Hamletist": ,,Methinks, I see... / Where? In my mind's eyes". Võibolla vaatavad poola maastikumaalijad, keda kasvatati romantilise luule vaimus, maastikke hinge pilguga. Mickiewicz lõpetab ballaadi iseloomuliku sõnastusega: ,,Sul peab olema süda ja sa pead südamesse vaatama!". Mina püüan oma tudengitele sedasama edasi anda. Selleks, et mitte piirduda vaid viidetega hetkel ebapopulaarsele Mickiewiczile, tsiteerin ma siinkohal Baudelaire'i. Prantsuse luuletaja kirjutas kriitilistes esseedes kogumikus ,,Salongist 1859" maastiku kohta järgmist: ,,Kui puude, mäestike, vete ja majade kooslus, mida me nimetame maastikuks, on ilus, siis ei ole ta seda iseeneslikult, vaid läbi minu, minu armulikkuse, tänu ettekujutusele või tundele, mida ma temaga seon". Ma ei usu, et paljud poola maastikumaalijad vastavad Baudelaire'i nõudmistele. Kui mõned neist olid tõepoolest pintsliga töötavad luuletajad..
kes on kaua ametis olnud, kuid kelle ümber on kerkinud palju kahtlusi ja seetõttu on ka peaminister mitmeid kordi pidanud kohtusaali külastama. Berlusconi edu peitub selles, et ta on hea manipuleerija ja mõjutaja ning teab mida rahvas vajab. tal on oskus õigel ajal õigeid nuppe vajutada. tema valijad kahtlevad Berlusconi õigsuses, kuid nad valivad teda siiski, sest tema otsused on neile kasulikud, nagu selgub Kristiina Praakli teoses "Minu Itaalia". Tsiteerin Itaalia meest, kes ütleb, miks ta Berlusconit küll kirub, kuid valib teda siiski "Parem toetada ühte tugevad, kelle vastu naginii ei saa, kui et luua liit mulle kahjulike inimestega, kes võivad hiljem mulle endale saatuslikuks saada". Berlusconi võim ei piirdu aga vaid peaministri ametiga. talle kuulub ka peale jalgpalliklubi AC Milano ja Banca Mediolanumi panga ka meediaettevõte Mediaste uudiste kanalitega Italia Uno,Rete Quattro ja Canale 5
Ennist mainisin veel, et raamat peegeldab mõneti võitlusi iseenda ning maailmaga. Sellega ei pidanud ma silmas mitte seda, et kirja kirjutaja on suitsiidne-maniakaalne revolutsionäär, kes naabrite ja pagan teab kellega veel kohut käib, kõigis oma muredes valitsust süüdistab ning pärastlõunases bussis suurte koolikottidega lapsi sõimab. Pidasin silmas pigem hirmu tekitavat tõdemust, et maailm, kus kirja kirjutaja elab, on tema jaoks mõneti puudulik ja põgenemisteed ka ei ole. Tsiteerin ühe lõigu raamatust, mis kannab just seesugust mitte-siia-maailma-kuulumise sõnumit: "Ah! Angelo, miks ma ometi toppisin oma nina inimeste maailma, oleksin pidanud jääma sinna, kus oli minu koht, taimeriiki, tõenäosusesse, Ida-Euroopasse, lapsepõlve ühes umbses korteris, mille aknal vohasid vanaema rohtliiliad." Tõepoolest, tundub, et midagi on siiski puudu. On küll kaunis linn, armastav kaaslane ning kõige tipuks veel ilus ilm ja söök laual, kuid on tunne, et miski kuskilt kutsub
Oleks see olnud suvalises ajahetkes, siis oleks see mind kõige rohkem häirinud, sest ka mina olen naine. 4. Kas selles teoses oli midagi, mis pani sind rõõmu tundma? (Kui jah, siis mis?) Miks? Vastus: Selles teose pani mind rõõmu tundma see, et läbi kannatuste ja raskuste ning enese muutumisel sai Mari selleks kelleks ta oli alati tahtnud. Mina kui naine elan alati teostes kaasa naistele. Nüüd lõpuks saigi Mari vabaks. Tsiteerin Ma tahan linnas olla varblane, mitte kanaarilind." Ta tahtis olla vaba ja sõltumatu, varblane tähendas vabandust ja kanaarilind seda, kes puuris kinni oli. 5. Kui sa peaksid valima ühe teose tegelastest, kellega kohtuda, siis kes see oleks. Miks just tema? Kus (kas tema või enda reaalsuses) ja millal (kas tema või enda ajas) sa temaga kohtuksid? Vastus: Kui ma saaksin valida teosest ühe tegelase, siis oleks see Mari. Ma valiksin tema, sest tema
See on parim, mida me lahkujale veel teha saame. Ja samuti iseendale. Kui teie lähedane on haiglas või hooldekodus vm, paluge, et teile teatatakse kui minek on lähedal, et te jõuaksite veel lahkuva inimese juurde. Tavaliselt teavitatakse omakseid siis, kui on juba hilja... Siin avaldan noppeid Sogual Rinpoche TIIBETI RAAMATUST " Elust ja surmast Siin avaldan noppeid Sogual Rinpoche TIIBETI RAAMATUST " Elust ja surmast" Raamatu eessõnas kirjutab Tema Pühadus dalai-laama(tsiteerin): käesolevas igati ajakohases raamatus keskendub S.R. küsimusele, kuidas mõista elu tõelist tähendust, kuidas leppida surmaga ning aidata surijaid ja surnuid. Surm on elu loomulik osa, mis varem või hiljem seisab ees meil kõigil. Teades, et surmast pole pääsu, ei ole mõtet seda karta. Ma ei näe surmas kõige lõppu, vaid suhtun sellesse kui kulunud riiete väljavahetamisse. Ometi on surm ettearvamatu: me ei tea, millal või kuidas see tuleb
Kadakas on tuntud ka vähenõudliku dekoratiivtaimena. Kadaka okstest saadakse kõrge vitamiinisisaldusega okkajahu tibudele ja põrsastele. Kadaka marjad on aga ravimiks 4 nii inimesele kui loomale väga mitme haiguse vastu ning otsitud vürtsaineks viina ja likööri tööstuses. Tänapäeval valmistatakse kadakast rahvapäraseid iluasju ja suveniire. 5 Kokkuvõte Kokkuvõtteks tsiteerin Ants Viirest: "Kõike eelnevat arvestades ei ole põhjust imestada, et kadakast on saanud omamoodi sümbol meie tuulise kodumaa ja kogu meie rahva jaoks. See puhastava ja raviva toimega vähenoudlik, jändrik, visa ja tugev põõsaspuu hoiab kindlalt kinni kehvade paepealsete õhukesest maakamarast ning kasvab vahel ootamatult suureks ja uhkeks, kehastades nõnda olude kiuste säilivat kustumatut elujõudu." 6 Kasutatud kirjandus 1. http://bio
midagi rohkemat. Me ei saa teda õiguslikult oma riigi seaduste kohaselt karistada. Kuid siiski ei saa muidugi mõista ükski riik nõustuda sellega, et nende territooriumil ei kehtiks üldsätestatud reeglid. See oleks nagu võtta liiklusest kõik liiklusseadus valitseks vaid kaos. Teen järelduse, et me kõik oleme harjunud tegelikult elama ahelates ja vähemal või suuremal moel siiski alateadlikult järgime igal hetkel seadusi või moraalinorme. Tsiteerin raamatut ''Rousseau, Ühiskondlik leping'' : ''Inglased loevad end vabaks rahvaks, kuid nad eksivad raskesti. Tegelikult on nad vabad ainult parlamendi liikmete valimise ajal ja niipea kui saadikud on valitud, osutub rahvas taas orjaks ja eimiskiks. Kui vabadust kasutatakse ainult nii üürikestel hetkedel ja säärasel kombel, siis väärivadki nad oma vabaduse kaotamist.'' Tegelikult kehtib see siiski kõigi riikide ja rahvaste kohta, millel vähegi oma seadusandlus eksisteerib.
muretsege. Te olete teinud meie toetamisel suurepärase töö ja kuigi me, vähemalt mina ei taha tihti tunnistada, et keegi teine peale minu on minu tulemustes märkimisväärset rolli omanud, siis tuleb teid kiita. Ilma teieta ei oleks me täna siin. Küll saame ka edaspidi hakkama. Ja lõpetajad, vahet ei ole, mis te edasi teete. Kui hoiate ülikoolist saadud sõpradega kokku, siis on edasist teekonda märksa huvitavam ja lihtsam läbida. Lõpetuseks oma hea kursavenna Rainise palvel tsiteerin kultusbänd Vennaskonda ,,Maailma lõpus on kohvik, kus kunagi kohtume kõik!" Aitäh /Tõnis Teinemaa, 02.07.2014
Tõenäoliselt siiski ta seda teinud ei ole. Aga palju on vihjatud sellele, et tema teostes on väga sarnane stiil, tegelased ja teemad, nagu oleks ta kirjutanud koguaeg ühte raamatut. Selle eest korvas kõik aga tema teistest erinev ja väga lendlev mõtteviis ning tänu millele on sündinud palju imetlusväärseid teoseid. Gailiti looming põhineb palju vastandamisel: hea ja kuri, soe ja külm, ning kõige põhilisem - ilus ja inetu. See käib läbi tema esimesest kuni viimase teoseni. Tsiteerin jällegi Vaiksood, kes ütles, et ilu ja inetus on Gailitile sama oluline kui Tammsaarele tõde ja õigus. See on tema elufilosoofia, millele ta on põhjenduse andnud romaanis ,,Leegitsev süda."(lk11) See antud lõik annab üldise ja lühikese, kuid samas nii sügava põhjenduse, mis minu arvates on vägagi tähelepanu ja mainimist väärt. Siuru-periood oli Gailitile loominguliselt viljakas. Ilmus mitmeid novellikogusid ja romaane.
paadunud juudi bandiiti. Seda on rohkem kui on liikmeid kogu Ühendriikide itaalia maffia perekondades. Ja juute tuleb Venemaalt aina juurde. Praegune voog sai alguse peaaegu 30 aasta eest, kui Kongressi korrumpeerunud poliitikud, kes tegutsesid käsikäes juutide organisatsioonide ja juutide massiteabevahenditega, võtsid vastu seaduse, mis avas tee Ameerikasse nõukogude juutide kuritegelikule maailmale. Ent isegi pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal, kirjutab Friedman, ma tsiteerin: "Juutide organisatsioonid jätkasid justiitsminiteeriumis lobitööd, et kahandada hirmu vene kuritegevuse ohu ees. Võitluses kuritegevusega pööratakse vene maffiale kõige vähem tähelepanu, tunnistas FBI esindaja Joe Valiquette interjuus 1992. aastal." Ma olen veendunud, et teha lobitööd Clintoni justiitsministeeriumis juudi gangsterite kasuks on lihtsamast lihtsam, sest nad olid Clintoni valimiskampaania ajal eriti helded sponsorid. Muidugi on Laimuvastase
Sa näed asju ja küsid MIKS. Proovi unistada asjadest ja küsida MIKS MITTE? George Bernard Shaw Geniaalsuse hinnaks on vastutus. Sir Winston Churchill Eemal seistes on lihtne olla julge. Aisopos Reaalsus on lihtsalt illusioon - väga järjekindel illusioon. Albert Einstein Elu on nagu teater, kus kõige suuremad kelmid istuvad sageli kõige parematel kohtadel. Aristophanes Raamat on nagu peegel. Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt vastu peegelduda ingel. A. Schopenhauer Ma tsiteerin end sageli. See lisab mu jutule vürtsi. George Bernard Shaw Ilu on igavik, mis kestab hetke. Albert Camus Geniaalsuses on alati piisake hullust. Seneca Kadedus on hinge vähk. Sokrates Makstes vaenlasele kätte, olete võrdsed; kättemaksust loobudes, olete temast üle. Sir Francis Bacon Parim viis enda lõbustamiseks on lõbustada kedagi teist. Mark Twain Tormid sunnivad tammesid ajama oma juuri sügavamale. George Herbert Põhimõttel on kaalu alles siis, kui kõht on täis söödud
muutusid tol ajal. 9.peatükk.Pärimisõigus (171-186 lk) Pärimisõigus on väga avar ja vaevanõudev teema. Oma töö käigus mina tihti võrdlesin tänapäeva ja Rooma pärimisõigust. Arvan, et võrdlemise puhul mõned asjad muutuvad rohkem arusaadavateks ja isegi ilmub midagi uut, mis sa lugemise käigus võiksid mitte märgata. Enne seda, kui ma Rooma pärimisõigusest rääkima hakkan, tahaksin selgeks teha, mida tähendab mõiste ,,pärimine". Et oleks rohkem arusaadamav, tsiteerin selle mõiste definitsiooni: ,,Pärimiseks nimetatakse ühe isiku- pärija- teise isiku- pärandaja- õigustesse ja kohustusse astumist viimase surma puhul." Pärimisõiguse peatükki puhul kirjeldatakse pärija ja pärandaja vahelised suhted, kohustused ja pärimise liigid. Loomulikult kaasaegne pärimisõigus väga erineb Rooma pärimisõigusest. Näiteks ,lähtudes meie tänapäeva pärimisõigusest, abielu mitte mingil
Seega võime järeldada, et probleemi mõju on olnud kestev ja tekkinud tõenäoliselt ammu enne seda kui Rita Roos Keskhaiglasse sünnitusosakonda suundus. Probleemi tekkepõhjusteks said ühelt poolt valesti korraldatud haldussüsteem ja juhi suutmatus viia läbi restruktureerimist ning teiselt poolt Rita Roosi vähene kohanemisvõime taolise käsuliiniga. Unustada ei saa ka väljaspool oma volitusi tegutsenud kirurgiaosakonna juhatajat. Esimese põhjuse analüüsiks tsiteerin teksti: "Keskhaigla haldusjuht Taavi Tamm juurdles, kuidas korraldada õdede haldussüsteemi....., mul on juba kolm või neli ülemust, kellel on erinevad nõudmised." Kuna juht pidi olukorraga tegelema võib järedada ka teiste rahulolematust peale Rita Roosi. Seega viga peitub keskhaigla hierarhia ülesehituses, milles puuduvad selged käsuliinid. Haiglate töö toimib üldjuhul põhimõttel, kui väga vaja, siis osakonnad ühinevad ja töötavad kui üks mees
Tsitaadid ja refereer ingud 1. ,,Tsiteerin sageli iseennast; see annab jutuajamisele vürtsi juurde." (George Bernard Shaw) 2. ,,Tühipaljas pikaealisus võib olla hea neile, kes jälgivad elu pealtvaatajana. Ent neile, kes selles mängus osalevad, võib üks tund tunduda aastana ja üheainsa päeva töö igaviku saavutusena." (Gabriel Heatter) 3. ,,Aeg on materjal, millest ma olen tehtud. Aeg on jõgi, mis kannab mind edasi, kuid mina olengi jõgi; see on tiiger, mis mind alla
Okas, Jensen, Kollom, Luhtein jt. Kuid pildid ise on selgelt ühese ülesandega: suurendada viha N.Liidu vaenlaste vastu, kelleks on eeskätt sakslane, ka minevikusakslane. Räigeim pala lugemikus on P.Keerdo Lapsetapp, kuid A. Jakobsoni Väike kangelane (Hugolt või Dostojevskilt laenatud pealkiri) läheneb samuti talutavuse piirile. On arusaamatu, kuidas võis lastele kättesaadavas materjalis olla niisuguseid lõike ja eriti niisuguseid pilte. Tsiteerin: Nad muljusid teda, väänasid ta jäsemeid ja peksid teda kõhukoopasse...Siis murdis keegi ta sõrmi...ja kui nad olid puruks tagunud kõik ta parema käe näpuotsad... ta ei murdnud siiski... Ja kui nad ta üsna õhtu eel jälle kord üksinda jätsid, haistis ta pimedas kongis mingi kohutava teravusega vere lõhna, mida näis levivast kogu ta vigastatud kehast (Jakobson) või: Siin-seal oigasid verest nõretavad haavatud naised ja lapsed kuulidest läbistatud laipade kõrval. Vanaema
4) Jutustus: sisaldab mitu ühesuguse väljaarendatusega episoodi, mineviku- ja olevikutasand pole märkimisväärselt vastandatud. Olemas on ka sisulis-tegevuslik keskendatus ühele sündmuste arendusele, mis on novellile äärmiselt omane. Liiv arvab, et rangemalt võttes pole kõik ,,Dekameroni" lood siiski novellid, ülekaalus on anekdoodilähedane novell, mille tunnuseks on väike maht, sündmuste range ühtsus ning üldistusjõud. Seetõttu arvab Liiv, et (tsiteerin:) ,, ,,Dekameron", too novellizanri musterteos ise annab tunnistust liigse ranguse ning jäiga lahterdamise mõttetusest." Täienduseks ja kokkuvõtteks. Liiv toob viimasena välja, et eesti kirjandusteadlastest on A. Aspel andnud novellile üsna olemusliku iseloomustuse: 1) Lühidusest järeldub novelli olulisim printsiip: kontsentratsioon. Võib kõnelda ühele sündmusele, ühele meeleolumomendile või ühele arendusele ehitatud novellist, põhiline on üldise perspektiivi
No ja ajapikku tulevad ka kõik teised, sest nii on huvitav ja hariv. Töökasvatus on see, millest meie ühiskonna lastel puudus on. Vanasti, kui elati mitu põlvkonda koos, oli iseenesest mõistetav, et lapsed said näha, kuidas vanemad ja vanavanemad tööd tegid. Nüüd tegeleb sama õpetuse ja kasvatusega waldorfkool. Lisaks eelpoolkirjeldatud tegevusele, toimub nendes koolides ja lasteaedades ka loomulikult tavamõistes õppetegevus. Tsiteerin Gustavsoni raamatus väljatoodud õppekorraldust: Õppimine toimub tsüklite kaupa, mis tähendab seda, et kuni neli nädalat on hommikuti kaks esimest tundi samale teemale pühendatud. Koolis õpitakse: kirjutamist emakeelt grammatikat ajalugu maateadust matemaatikat inimeseõpetust loomaõpetust taimeõpetust füüsikat keemiat Lasteaias on paljud õppeained samad, kuid lihtsamal kujul. Lisaks toimuvad nn
Sõda, maailma ainus hügieen (Marinetti) Futuristlik kino Kõrvakiil publiku maitsele Üldine raadiomodernistide laager Futuristliku kokakunsti manifest Mida hilisem manifest seda ulmelisemate ideedega lagedale tuldi Filippo Tommaso Marinetti peetakse futurismi isaks Itaalia luuletaja Valdas nii itaalia kui prantsuse keelt Kirjandusliku futurismi rajaja ja teoreetik (peateos esimene futurismi manifest ,,Kirjandusliku futurismi tehniline manifest") Tsiteerin : ,,Tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ning nõuavad uut tüüpi kunsti, vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad" Manifestid teatraalsed ja tundeküllased Eesmärk vabastada luule traditsioonilise lauseehituse ja kirjavahemärgistuse kammitsast 1912 provokatiivne tekst "Manifeste technique de la littérature futuriste" (Kirjandusliku futurismi tehniline manifest), mis ülistas kiirust ja sõda
eitades kaasasündinud ideesid. Empirism seab muuhulgas kahtluse alla metafüüsika. Ratsionalismi ja empirismi vaidlus on klassikaline tunnetusteoreetiline probleem filosoofias. Vastuväited- ja argumendid Popper väidab, et teadmiste tähtsaimaks allikaks nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt on traditsioon. See tähendab, et pärimuseta oleks meil võimatu üldse midagi teada. Miks ei saa siis olla traditsioon empiiriline algallikas? Popper väidab: (tsiteerin) “Läbinisti usaldatavad pole ei vaatlus ega põhjendus. Intellektuaalne intuitsioon ja kujutlus on ülitähtsad, kuid needki pole usaldusväärsed: nad võivad asjadest küll väga selge pildi anda, ent ometi eksiteele viia.“ Mis või kes saab sel juhul olla sõltumatu vaatleja kui miski/keegi pole usaldatav? Popper väidab, et tõde on üle inim-võimu. Kui aga uurimisvõtted, meie oletuste kriitika, püüdlused selle
Olla nagu kõik või jääda iseendaks Tsiteerin Chalice lugu "Minu inimesed", "Sa võid ju liigitada neid nagu muusikat, tema nahavärvi, vaimu, tema religioonirikkust, tema hariduse, misiganes mille järgi..". Need sõnad iseloomustavad meie ühiskonda, kus igale nähtusele ja isiksusele tuleb nähtamatu silt külge kleepida. Enamus neid silte kannad nimetust "hall mass", mis iseloomustab suuremat hulka sarnaselt käituvaid inimesi, kes peale selle näevad veel lisaks sarnased välja ja eesmärgid ei erine ka suuresti
Me kujutame sataniste üleni mustas ja punases. Kujutletakse, et neil on ilmselt kuri pilk ja kaelas ripub suur pentagrammiga kett, puusadel on ilmselt ketid ja näos needid. Kuid tegelikult, uurides internetis erinevaid lehekülgi ja lugedes foorumitest, selgus, et satanist võib olla kõikjal meie ümber, ilma et ta näitaks välja oma usulist kuuluvust kuidagi oma riietuse või olekuga. Tegemist on usuga, mis lubab olla inimesel see, kes ta tahab, ja ei sea erilisi piiranguid. Tsiteerin Eestis eksisteerivat satanistide ühingut MVO-d (Musta Veenuse Ordu): ,,Ei ole olemas mingit stereotüüpset satanisti, mingit pikajuukselist alati musta kandvat ja mööda süngeid kohti kolavat, black-metal muusikat austavat tegelast, kes igal võimalikul juhul joob verd, kuu poole kriiskab ja laste ohverdamist plaanib. Tegelikkuses on asi hullem! Satanistid on teie endi seas, teie kõrval bussipingil, teie selja taga ööklubi sissepääsu juures tunglemas, teie vastas teisel
Tollal suurenesid paljude naftariikide varud paari aastaga kuni 100%, kuid selgus, et see ei olnud seotud mitte uute maardlate leidmisega, vaid numbrid lihtsalt valetati suuremaks, et oleks võimalik OPECi uute reeglite kohaselt rohkem müüa. Täna oleme jõudnud hetke, kus enam ei ole mõtet arutada kas või kuidas naftat paremini ja odavamalt kätte saada. Praegu peame juba küsima, kuidas seda vähem tarbida, millal saabub varude lõpp ja mis saab edasi. Energia alternatiividest tsiteerin lõiku Epp Petrone raamatust "Roheliseks kasvamine" : "...Kas me võiksime hankida energiat kusagilt mujalt kui fossiilkütustest ? Jah, kui meil oleks 50 aastat aega uute süsteemide väljatöötamiseks, ehitades fossiilkütuseid kasutades välja suured taastuvenergiavõimalused ja minnes uutele kütuseliikidele üle sujuvalt. Aga paraku on meil nüüd aega vaid mõned aastad ning ikka veel ei võeta tulevasi probleeme tõsiselt. Paljud inimesed arvavad, et vesinikkütus päästab meid
Risk on panuste tegemise vähestele ent õigetele asjadele. Risk toob kaasa vastustuse, seda pahatihti peljatakse. Riskida on alati riskantne. Kuid naerdes riskid näida rumalana, nuttes riskid näida sentimentaalsena. On üks hea ütlus, et elades riskid surra. Hea juht peab ära tunnetama ära tähtsa ja mitte tähtsa. Kui tähtsusetud asjad nõuavad meie tähelepanu ja aja siis tõusevad väga suured probleemid pinnale. Tsiteerin Robert J. McKaini: Põhjus, miks enamik meie suurtest eesmärkidest jääb saavutamata on see, et me teeme teisejärgulise asjad ennem" Tõesti see lause peab täppi. Ma tean omast kogemusest, et tuleb teha tähtsad asjad ennem ja olen selle unustamisega saanud palju kõrvetada kui mitte öelda lausa põletada. Aga inimene õpib ju oma vigadest ja mis inimene sa oled kui vigu ei tee. Parksoni seadus ütleb väga hästi, et kui sul on vaja kirjutada üks kiri, siis võtab see terve päeva
Dialoogid on huvitavad ja kaasahaaravad. Näiteks vestlus Tõnu ja Mari vahel: "Mis sina seal kigaldad?" "Ah, niisama." "Kade jälle reakima?" "Noh, naeran vanameest." Vilde on kasutanud uudissõnu, näiteks kigaldama, mis ei olegi eesti keeles rohket kasutust leidnud. Tegelaste endi mõtetega on "Mäeküla piimamehes" nende psühholoogiline areng väga hästi kujutatud. Näiteks Tõnus toimuvad muutused pärast Mari mõisnikule lubamist. Tsiteerin raamatust: "Tõnul on tunne, et tal enam midagi ei ole ja ta ise enam midagi ei ole. Tõnu ei mõista, miks ta veel kätt ja jalga tõstab, siit ning sealt tehes kinni haarab, miks ta silm tehtavat näeb ja aru seda taipab. "(lk.82) Teos on psühholoogiline, sest selles on kirjeldatud tegelaste psüühilisi läbielamisi. Raamatu peategelane Mari on väga enesekindel noor naine, kes ei lubanud meestel end käsutada. Mõnikord ta tahtis isegi
tuleks selgeks saada kõigi meeskonnaliikmete põhiväärtused ja uskumused. On ju kvantfüüsikudki avastanud, et fundamentaaltasandil toimib kõik koostöös - kui ühe elektroni laeng hakkab lõppema, tõttavad teised talle appi. Nad lihtsalt "teavad", et tervik saab eksisteerida ainult vastastikuse koostöö tulemusena, kus kõik indiviidid panustavad ühtse terviku säilimise nimel. Millest tunnevad inimesed töökohtadel kõige enim puudust? 1 IGAÜKS SOOVIB TUNNUSTUST Tsiteerin raamatust ,, Kallista oma töökaaslasi " lõigu, mis on hea näide tunnustuse tähtsusest. ,, Olin sellega varemgi kokku puutunud, kuid sellegipoolest vapustas see mind tõtt-öelda lõi see suisa jalad alt! Mõne aja eest, pärast mitmeaastast T-särkide ja lipsude müümist ühes teises tuntud kaubamajas New Yorgis, tuli meie juurde Connecticuti rõivakauplusesse tööle üks imeline naine. Oma eelmises töökohas oli ta kõikide määratluse järgi tõeline superstaar. Ta tegi
soove, nagu seda olid varem rõivatehased teinud. Christian Dior oli Prantsuse moelooja.8. detsember 1946 Dior asutas oma moemaja, mida toetas ka Marcel Boussac. Marcel peamiselt tootis lõhnaõlisi.Diori saab nimetada selle aja järgi puuvillase kanga suurärimeheks.Tegelikult esimest kollektsiooni esitleti aasta alguses 1947, mille järgi tuli ka nimi. Dior kujundused olid kandilised, kangas säilitas kujutava maailmasõja stiili. Ta oli meister luues kujundeid ja siluette. Dior on öelnud, tsiteerin "Ma olen disaininud lillelised naised. " Ta andis kleitidele väga käänulisevormi. Tänapäeval tunneme Diori kui meigitarbete ja lõhnaõlide tootjana. http://www.dior.com/ see on isiklik Diori koduleht. Diori disainist ning alumisel pildil on Christian Dior koos oma mannekeenidega: Coco Chanel,kelle sünninimeks on Gabrielle Bonheur Chanel oli prantsuse moelooja. Ta oli 20. sajandi üks innovaatilisemaid ja tähtsamaid moeloojaid. Coco Chaneli esimesed
Ent see on reglementeeritud kunstiteos – seda nimetame kunstis pigem kitšiks. Jälgigem Batriani elu lõppstseeni. Batrian sõidab liftiga viimsevaatetorni üles – ja samas tõuseb tuul. Tuul lõhub laserprojektori poolt uduekraani suunatud kujutised ning Batrian näeb üleva projektsiooni asemel tegelikkust: lohutut kivikõrbe selle umbekasvanud radade, lagunevate kitsekorjuste ja kuivanud kaevudega. Batrian sulgeb seepeale silmad. Tsiteerin järgnevat: ta pilk pöördus aegamisi minevikku: esimesest vaatest peale ei näinud ta elu pilvituid pilte, vaid ehedaid kaadreid tulvil kannatust ja valu. Need suletud silmade TORNIVAATED tõid temani kõrgema mõistmise, et õnnelik põli, ilusad asjad ja kaunid vaated uinutavad meeli: elumõte tuhmub, igavikupüüe uinub ning pole muud, mis kataks seda kadu.
Hooletuks muutudes lähevad mees ja tema kaaslane veidi enne tähtaega majast välja ja seetõttu teevad kurjad vaimud neile lõpu peale. "Põrgu" Dante Alighieri 10. Millised on "Põrgu" 26. laulu Odysseuse hukkumise loo võimalikud tõlgendused. 1) Odysseus pidas lugu rohkem Jumala koodeksist kui iidsetest Kreeka tavadest. Seetõttu piinleb ta leekides. 2) Inimese ihade taltsutamine ja uudishimu kaalub üle moraali. Näiteks:(tsiteerin) ,,Kui Kirkest lahkusin, kes üle aasta mind pidas kinni paigas /.../ austus vana isa vastu, mõte mu armsast pojast, ei ka abikaasast /.../ siis suutnud summutada tulist iha, mis kihutas mind uurima maailma ning inimeste voorusi ja patte." Ta tuli tagasi "reisilt", kuid tema uudishimu ei suutnud hoida teda oma kodus, ta läks edasi. 3) Odysseus on põrgu leekides seetõttu, et ta lahkus Trooja sõjast hobusega ning varastas linnast püha eseme.
Inimene ise suunab oma käitumist sellesse või teise moraalsesse suunda. Inimene võib iseennast valida. Kui juba kord on end valinud, määrab inimene ette oma käitumise loogika. Kõlbeline inimene püüdleb kõrgema hüve poole, ta ei rahuldu elu stiihilise kulgemisega ja püüab seda allutada mingile eesmärgile. Ta püüab olla oma tegevuse peremees ja võtab endale kogu vastutuse. Valik paistab vabatahtlikuna, kuid pole päris sama, sest vabatahtlikkus on laiem. Tsiteerin Aristotelest (1996): Nii lastele kui loomadelegi on vabatahtlikkus ühiseks omaduseks, valik aga mitte. Tegutsemist hetke mõjul võime nimetada küll vabatahtlikuks, kuid mitte valikust tulenevaks. Need, kes räägivad valikust kui himust, vihast, soovist või mingist arvamusest, ei näi õigesti mõtlevat. Valik ei kuulu ju neile, kes loogiliselt ei arutle, küll aga kuulub himu ja viha. Ohjeldamatu inimene tegutseb küll himustades, kuid mitte valikut tehes, vaoshoitud inimene
üleloomulike võimetega inimene, kuid ainuüksi selliselt karektiseeritatavat inimest ei saa veel pidada nõiaks, ent ka see on pool õigest vastusest küsimusele ,,Kes on nõid?". Tegelikult on küsimusele ,,Kes on nõid?" mitmeid vastuseid ja sõnale nõid mitmeid definitsioone, mis kõik on omamoodi õiged. Oleneb, mis vaatenurgast küsimusele lähenetakse. Siinkohal leidsin ammendavad vastused sellele küsimusele Jeffrey Burton Russell`i raamatust ,,Nõiakunsti ajalugu". Tsiteerin: ,,1) Nõid on maag, loitsija see on antropoloogiline suhtumine; 2) nõid on satanist see on ajalooline suhtumine; 3) nõid kummardab ürgseid jumalusi ja tegeleb maagiaga sellist suhtumist pooldavad uusaja nõiad." Saades raamatu autorilt enam kui rahuldava vastuse selle küsimusele pöördume aga järgmise küsimuse lahendusteele kust siis pärineb sõna nõid? Inglise keeles on sõna ,,nõid" kohta mitmeid vasteid, mis kõik tähendavad peaaegu ühte ja
arvestama peab, et tolleaegsed gravüürid olid eelkõige skeemid, kus perspektiivi anti edasi väga kohmakalt ja eelkõige oli tähtis kõikide asjassepuutuvate objektide äranäitamine. 17 Kuid olgu võlvkäigu puhul tegu värava või keldriga, kahtlustan ikkagi seda, et danskeriga maja on ümber ehitatud praeguseks teenijatemajaks. Esimese põhjendusena tsiteerin Raul Vaiksoo 1999. a. projekti: "Ootamatud on teenijatemaja ja valitsejamaja väga paksud müürid (kohati paksemad kui peahoonelgi) ning nende all olevad võimsad keldrid. Tegemist võib olla mitme ehitusjärgu või ümberehitustega (nt teenijatemaja tegelikult klassitsistlik fassaad on samas "mahutunnetuslikult" barokne)." Teenijatemaja keldrisse oli ette nähtud 1979. aasta projekti järgi rajada pommivarjend. /Treikelder, joonis 3/ Müüride
omadelt. Kuid miks peaksid sa neid ütlusi pidama Epikurose ja mitte üldsuse omandiks? Kui palju ütlevad luuletajad seda, mida filosoofid on öelnud või mida nad peaksid ütlema! Jätan siinkohal kõrvale traagikud ja meie tooganäidendid14. Ranget tõsidust on nendeski ja nad on vahepealseks komöödiate ja tragöödiate vahel. Kui palju ülitabavaid ütlusi sisaldavad miimid! Kui paljut Publiliuse 15 loomingust tuleks ette kanda koturnil, mitte aga sandaalides16! (9) Tsiteerin sulle üht tema värssi, mis puudutab seda filosoofia osa, mis just oli kõne all ja milles ta juhuslikult saadut ei pea meie omandiks: Võõras on kõik, mis osaks langeb meie soovi mööda. (10) Mulle meenub, et ma seda värssi kuulsin sinult paremas ja löövamas sõnastuses: Ei kuulu sulle see, mis õnn su omaks tegi. Ka sellest ütlusest sinu paremas sõnastuses ei lähe ma mööda: See hüve, mis on antav, on ka äravõetav. Seda ei arva ma lunaraha hulka, kuna see pärineb sinult
arvesse Lmide eripära ega kahjustaks potentsiaali. Nt vaba liikumise vajadus. Lihtsus ja kodanikulähedus tähendab, et EL on riikide liit, mis on avatud ja demokraatlik, kus ELi eesmärk on saavutada kodanike usaldus. Uus Euroopa peab olema selline riikide liit, kus enne otsustamist konsulteeritakse võim laialdaselt kodanike ja nende ühendustega. Probleem?: üha enam kasutatakse erinevate huvigruppide dialoogi. Õiguslik kommunikatsioon. Tsiteerin: „ainukesed regulatsioonid ja tegevusviisid, mis võivad legitiimsusele pretendeerida, on need, mille puhul oli võimalik osaleda avalikus diskursuses.” Heaolu saavutamiseks peab EL looma võimalusi väikestele ja kesmistele ettevõtetele, innovatsiooni ja teaduse arendamiseks jms Euroopa areng peab olema jätkusuutlik ja arvestama ka ük nõrgemate liikmetega. Nõudlikkus väärtusena tähendab seda, et Eesti Euroopa poliitika peab olema nõudlik nii enese kui ka partnerite suhtes
ajakirjas või tänavanurgal. OKIA blogi on kirjutanud seoses online-reklaami ehk displeireklaamiga bänneripimedusest. "Banner blindness" ehk bänneripimedus iseloomustab külastajate käitumist veebilehtedel bänneritega: veebibännereid ignoreeritakse, märgatakse ja klikatakse üha vähem. Võta näiteks Delfi või Postimees: lähed lehele ja tead ette, kus on sisuosa, silm liigub sinna automaatselt. Jüri kirjutas sellest hiljuti artiklis "Bännerid ei ole klikkimiseks", tsiteerin: 92% inimestest ei kliki peaaegu kunagi ja 84% mitte kunagi. Veebibännerite mittemärkamise ja -klikkimise tendents on süvenev, seda näitavad üha langev CTR (click trough rate) kui ka otsesed mõõtmised eye-trackingu abil. Vastumürgi retsepti tegelikult eriti ei teata ning praegu soovitatakse arvestada, et bännerid toimivad eelkõige branding-vahendina, pikaajaliselt ning viis selle efektiivistamiseks on püüda
Professionaalne au näitab ühe või teise elukutse tähtsust. Kutse- eetika põhimõistete kõrval räägitakse ka printsiipidest. Neist tähtsam on humanismi printsiip, mis peab kõrgemaks inimsust, inimese erilisust. Optimism tähendab usku oma elukutse vajalikkuses. Eetika põhimõisted ja printsiibid saavad lihaks ja vereks konkreetsetes elulistes situatsioonides, kus neil iga elukutse puhul on oma tähendus. Meremehe kutseetika Siinkohal tsiteerin Mereakadeemia õppejõudu Rein Albrit: „Nii nagu kõikidel teistel elukutsetel ja tegevusaladel on ka meremeestel oma eetika ja moraalitunnetus, mis eelkõige väljendub vajaduses jääda inimlikult väärikaks ka kõige raskemates olukordades. Ilmselt kõik kes kordki merel käinud, on mõtelnud sarnaselt. Seda võiks ehk väljendada randlaste iidse palvega: „Oo, Jumal! Sinu meri on määratu suur ja minu paat nii väike
hukka mõista. Ent see isik peaks siiski ka ise mõistma, et tema puhul on tegu seksuaalse kasinusega. Paljud salajased seksuaalsed soovid jäävad täitumata võimaluse puudumise tõttu. Vabaduse puudumine viib aga tihtipeale sunduseni ja seetõttu leiutavad paljud inimesed oma tungidele väljundite andmiseks seniavastamata meetodeid. Kuigi enamik fetisistlikke suundumusi pole väliselt nähtavad, ei tohiks seksuaalselt rikkumata inimesed enesele kinnitada, et neid ei ole olemas. Tsiteerin mõningaid leidlikke mooduseid, mida kasutatakse: meessoost transvestiit naudib oma fetisit kandes päev läbi riiete all naiste aluspesu; masohhistist naine võib kanda mitu numbrit väiksemaid kingi või kummist korsetti, mis võimaldab talle seksuaalset erutust nende tekitatud fetisistlikust ebamugavusest kogu päeva, ilma et keegi seda märkaks. Satanism soosib igasuguseid seksuaalseid väljundeid, mida iganes keegi naudib seni, kuni see kellelegi teisele viga ei tee
teadvustamatust ja omadussõna ,,ohtlik", kuid seda samas mõttes, kui pealetulvav ookean võib olla ohtlik saarele, olemata samas oma olemuselt negatiivne. Aastal 1938 publitseeritud loengumaterjalis selgitab ta näitena psüühika terviklikkuse küsimust poleemika käigus Bultmanni deemonliku seestumuse käsitluse vastu. ,,Kuid mida võiksimegi oodata ajastul, kui kristluse ametlikud eestkõnelejad näitavad üles võimetust mõista usulise kogemuse põhialuseid! Ma tsiteerin siin järgnevalt lauset, mis on võetud ühe protestantliku teoloogi artiklist: ,,Me mõistame iseendid - kas siis naturalistlikult või idealistlikult - kui homogeenseid olevusi, kes ei ole nii iseäraliselt jagunenud, et võõrjõud võiksid sekkuda meie sisemisse elusse, nagu Uus Testament oletab." (Sõrendus minupoolne.) Autor ei ole ilmselgelt tuttav faktiga, et teadus on rohkem kui pool sajandit tagasi näidanud teadvuse labiilsust ning mitteühilduvust ning tõestanud seda eksperimendiga
tohi avaldada seda, mis teab olevat vale, faktide tõelevastavuse nõue, austus teise inimese vastu, viitamisnõue algallikaile, ajakirjaniku sõltumatuse nõue, erahuvide teenimise keeld, diskreetsus ja solidaarsus ametivendadega). Postimees tõi 1926. a ära väga mõnusa följetoni, kuidas tuleb arvustada. Seal jagatakse kirjanikud kolmeks: poeedid, kirjamehed ja lehemehed. Lehemehed jagunevad omakorda korralikeks ajakirjanikeks ja neegripoisteks. Tsiteerin: "Ajakirjanikud kirjutavad siis, kui aega on, ja sellest, mida aeg nõuab. Aega neil kunagi pole. Et aga aeg raha on, siis pole neil ka raha. Kõige maise väärtust arvavad nad ridade järele. /---/ Üks hea ajakirjanik peab tundma õigusteadust, arstiteadust, keeleteadust, kaubandusteadust ja teisi teadusalasid, peab olema kodus kunstis ja muusikas, peab olema hea sportlane ja omandama väljapaistvaid kalduvusi strateegiaks. Tal peab hea kell olema, mis sekundid näitab ja samuti ei tohi tal
annaabi.ee 
