,,Kas maailm väsib vihkamast?" Inimkonna poolt aastatuhandete vältel üles tähendatud loomingus on ikka olnud kindel koht teostel, mille kirjeldamiseks on Thomas More'i eeskujul hakatud kasutama määratlust "utoopia". Utoopia tähistab ladinakeelse väljendina paika, mida pole olemas. Miks on siis inimestel nii suur soov luua kasvõi kujuteldav maailm, mis täieliku vastandina eristuks reaalsest ühiskonnast? Usutavasti on selle põhjuseks igapäevase ilmaelu püsiv seisund  vaen ja viha. Sest miks muidu öeldakse, et inimkonna ajalugu on tegelikult sõdade ajalugu! Seetõttu unistavadki paljud inimesed utoopilisest maailmast, mis oleks ideaalne paik, kus puuduksid konfliktid ning mille tunnusjoonteks oleksid inimlikkus ja mõistvad tunded. Inglise kirjanik George Bernard Shaw on öelnud: `'Pessimist vihkab teisi
kofliktid inimeste maailmavaadete ja kasvatusviiside tõttu. Tihtipeale on inimesed nii väiklased, et neil on raske mõista teiste arvamusi ja tõekspidamisi, nad ei aksepteeri seda, mis neile ei meeldi. Sellised erinevad arusaamad põhjustavad inimestes emotsioone nagu kadedus, hirm ja intolerantsus millest areneb edasi viha. Sageli vihatakse inimesi nende erinevuste, omapärade ja julguse tõttu, mida mõned inimesed lihtsalt välja ei kannata. Seega tekib küsimus, et kas maailm väsib kunagi vihkamast ja laseb inimestel olla sellised nagu nad on või on selline unistus ebareaalne nii kaua kuni inimrass eksisteerib? Ühiskond on inimestele seadnud strandardid selle kohta, mis on normaalne ja aksepteeritav. Kuid sellise rõhumise puhul, et olla tavaline ja sulanduda halli massi, läheb kaotsi inimese isiksus ja individuaalsus. Kõik oleksid palju õnnelikumad, kui nad julgeksid jääda iseendaks
Maailmas on ajaloo jooksul ennegi mindud sõtta kasvõi lihtsalt sellepärast, et ühele riigipeale ei meeldinud naaberriigi usund ning nad tahtsid enda usku naaberriigile peale suruda. Tänapäeval on ka sarnaseid juhtumeid, kus kasutatakse vägivalda, sest ühele riigile ei meeldi naaberrriigi rahvas, sest kunagi minevikus need riigid sõdisid teineteisega. Seega vahel vihatakse isegi ilma põhjuseta. Tekib küsimus, et kas enne lõppeb vihkamine või maailm? Homoseksualism on põhjustanud läbi aegade vihkamist. Mõned inimesed on sügavalt usklikud ning räägivad oma lastele, et homoseksuaalsus ei ole normaalne nähtus. Selline kasvatus mõjutab ning kujundab inimese arvamust ka täiskasvanu eas. Kui lapsest saati on sisendatud lapsele, et gei olla ei ole normaalne ega õige, siis jääb ka selline arvamus hiljem püsima.
annaks õiguse teistele halba tekitada. Viha tundes teen ma halba ainult ise endale. Nõustun viha osas Luule Viilmaga, kes jõudis enda elu jooksul kirjutada päris mitu eneseabi õpikut väitis, et :" Viha minus on stress. Viha olemasolu tõmbab viha ligi ja viha kasvab" (Viilma 2003). Ometigi olen ma sellest väsinud ja tüdinud. Järgnevad näited vihkamise kohta on kõik isiklikku laadi ja sellest tuleneb essee pealkiri :"Mina ja Minu Maailm on väsinud vihkamast". Hakates mõtlema sõna ,,vihkama" tähenduse peale ei oskagi seda kuidagi väga täpselt defineerida. Viha ja vihkamist ning sellega seonduvat võib pidada emotsiooniks, mis on kõige rohkem maailma muutnud ja seda kahjuks halvemaks. Minu arvates on viha emotsioon, mis tekib millegi/kellegi vastu ja olenevalt viha suurusest tekib soov teda/seda hävitada või vältida. Millalgi hiljem peale (paanilist) vältimist tekib ükskõiksus.
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõepÃ
Keegi pole täiuslik, kuni sa temasse armud. Alles eile sain teada, kui kohutavalt palju sa mulle tegelikult tähendasid. Alles eile sain teada, et sind kaotades ma murdun täielikult. Alles eile sain teada, kui valus see kõik on ja ma ei lepi sellega kunagi. Kui kedagi armastad, lase tal minna. Kui ta tuleb tagasi, on ta sinu oma. Kui mitte, siis pole ta iial seda olnudki. Sina oled päikesekiir, minu hallis taevas. Sina oled minu õnn, millele saan naeratada koguaeg. Sina oled minu väike maailm, millest ei tahaks iialgi ära minna. You are the music in me. Suurim õnn on tunda et oled mul olemas . Kallis , ma ei unusta sind, isegi siis, kui ma väga tahaks.. maisuudaks, sest sa võtsid endaga kaasa tükikese minu südamest . Kui sa ei suuda mu vigadega toime tulla, siis ei vääri sa ka mu häid külgi. Mul jookseb niigi 100 poissi järgi , kui ma peaks valima Siis oleksid sina Kõigesitem mudel ! :)
472. Ilusad inimesed on ussitanud 473. Ära kunagi lakka naeratamast, isegi kui oled kurb, keegi võib sinu naeratusse armuda 474. Vaba on see, kellel on jõudu loobuda kõikidest soovidest, üheainsa nimel.. 475. On kaks asja, mida ei saa tagasi võtta Öeldud sõnu ja käestlastud võimalust. 476. Õige sõber ei jäta sind ka siis, kui sa teda väga palud. 477. Tõeline sõber on see, kes tuleb sinu juurde siis, kui kogu maailm on su maha jätnud. 478. Kui sa tahad näha vikerkaart, pead leppima vihmaga 479. Igaüks näeb su välimust, aga ainult mõni üksik mõistab su olemust.. 480. Vaikimisega võib end mõnikord rohkem päästa kui sõnadega 481. Tahaks olla su pisar sündida su silmas, elada su põsel ja surra su huultel 482. Kui oodatakse, tunduvad hetked aastatena, kui aga meenutatakse, tunduvad aastad hetkedena 483. Kaotad Sõbrast üle poole, kui ta armub 484
Kõige jubedam, kui puuslik luuakse enda südamesse. Jumal-Kõiksus  sümbol, soov jõuda absoluutse ideaalini. · Kogu "Tuulesõel" Filosoofiline tasand süveneb, liiga keeruline, sügavalt, raske aru saada. Tunnistab oma jõuetust elu eest. · Kogu "Päike ja jõgi" Meeleolult hoopis midagi muud, elurõõmus, optimistlik loodusluule, autori lõhestatus ei tule esile. Arvab, et maailm on uuesti nooreks saanud. Siis ka huumor "Kalalaulud". Ülistab päikest, peab seda elu allikaks. Põgeneb Saksamaale, on põgenike laagris, hiljem jõuab Ameerika Ühendriikidesse. Teda mõjutas abikaasa surm, ei leia Ameerika ühiskonnas õiget kohta, tunneb võõrana. · Looming nukrameelne: "Tuuline teekond" "Esivanemate hauad" armastusluule "Ad astra" (tähtede poole) "Periheel
Kõik kommentaarid