Organiseeritud kuritegevus (1)

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal sai Venemaal hoo sisse erastamise-nimeline mäng. Seda kiitsid Lääne ostetavad poliitikud ja massiteabevahendid kui ühiskonna hiigelsuurt sammu vaba ettevõtluse suunas, kus kõik looduslikud ressursid ja ebaefektiivselt juhitud riiklikud ettevõtted müüdi eraettevõtjatele, lootuses, et kasumijanust ajendatud ettevõtjad juhivad ettevõtteid palju efektiivsemalt, mis tagab tootmise märkimisväärse tõusu ja Venemaa õitsengu. Selline oli teooria. Praktikas võimaldas erastamine juutidel Venemaa rikkusi massiliselt röövida. Riiklikes struktuurides pesitsevad ametnikud- juudid sooritasid “sõbralikke” tehinguid struktuuriväliste organiseeritud kuritegevuse juutidega, olles seejuures ainsad kodanikud, kes üldse midagi osta suutsid. Varandused, mis varem teoreetiliselt kuulusid kogu rahvale ja olid riigi hallata, läksid juutide kätte, aga vene rahvale ei jäänud midagi isegi teoreetiliselt. Selle asemel, et lüüa õitsele, hakkas Venemaa majandus pärast kommunismi lagunemist 1991. aastal üha kiiremini iga aastaga allamäge veerema. Vene rahvast tehti kerjused.  Sellel ajal, kui vene ja ukraina talupojad kaklesid ja tapsid üksteist paari põllule jäänud kartuli pärast, sõitsid karusnahkade ja briljantidega ehitud Moskva , Sankt-Peterburi ja Odessa juudid ringi Mercedestega, lõunastasid luksuslikes restoranides, kus üks lõunasöök maksis rohkem kui tõeline venelane teenis kuus, ja külastasid seksklubisid, mis olid täis ilusaid vene naisi. Juudid isegi ei püüa Venemaalt varastatud rikkusi kasutada selleks, et riik jälle jalule aidata. Nad õgisid riigi paljaks nagu rohutirtsuparv ja mida ära õgida ei suutnud, selle vedasid välismaale.
Röövimine kestab edasi ja sadu miljardeid maksvaid Venemaa varandusi veavad juudid Venemaalt välja. Asi ei olegi selles, et nad soovivad olla uuenenud kapitalistliku Venemaa kõige rikkamad inimesed. Nende ahnus lihtsalt laostab. Iga kord, kui USA valitsus annab läbi Rahvusvahelise Valuutafondi Venemaale laenu miljardite dollarite ulatuses, raha lihtsalt kaob. See satub juutide kätte ja Venemaa ei näe neid miljardeid iialgi. Ameerika poliitikud muidugi teevad näo, et nemad ei tea midagi. Teavad suurepäraselt, mis toimub. LKV agendid saatsid regulaarseid ettekandeid Washingtoni. Nad teatasid, et Boriss Jeltsini ja tema kaaskonna on “Organisatsioon” ära ostnud ja kontrollib neid. Ent Buschi andministratsioon ja seejärel Clintoni oma, tegi näo, et nemad ei tea midagi. Ainus asi, mis bušiste ja klintoniste huvitas, oli asjaolu, et Venemaal on juutide, muidugi ka Ameerika kohalike juutide poolt kontrollitud massiteabevahendite kandidaadiks Jeltsin , ja sellepärast toetasid ka nemad Jeltsinit. Ma ei tea, kas te mäletate aega, kui 1996. aastal Jeltsin valimiskampaania käivitas, aga mina mäletan. Selles kapmaanias osalesid kõik siinsed juutide massiteabevahendid. Nad kartsid, et võita võib tõeline vene natsionalist, Venemaa patrioot. Clintoni valitsus lubas Venemaale raha anda üksnes juhul, kui võidab Jeltsin. Faktiliselt osales Clinton valimiskampaanias niisama agaralt nagu Jeltsingi. Ma ütlen teile, mis oleks juhtunud, kui Jeltsini asemel oleks võitnud aus ja tark vene natsionalist. Ta oleks sõjaväe ja salapolitsei juhtisikud välja vahetanud inimeste vastu, keda võis usaldada . Ta oleks seda teinud ettevaatlikult, kuid kiiresti. Siis oleks ta Venemaa piirid sulgenud ja katkestanud sideme välismaailmaga võib-olla 48 tunniks. Selle aja jooksul poleks Venemaal ellu jäänud mitte ainsatki juuti või kollaboratsionisti, kes juutidega koostööd tegid. Vene Õigeusu Kirik oleks ta kuulutanud pühakuks, aga vene rahvas oleks teda tänutundega meeles pidanud seni, kuni vene rahvus üldse eksisteerib. Loomulikult, tänu Venemaa massiteabevahenditele, mida kontrollivad juudid, aga samuti ka häälte massilisele röövimisele ja võltsimistele, valiti presidendiks uuesti Jeltsin ja Venemaa röövimine jätkus. Aga Ameerikas jätkas juutide organiseeritud kuritegevus oma võimu kindlustamist.
Iva ei olegi selles, et juudid on halastamatumad, tigedamad ja verejanulisemad kui itaalia maffia liikmed. Nad on targemad, paremini organiseeritud, poliitiliselt paremini kaitstud ja ahnemad: sealt, kust itaalia maffia oskab varastada miljoni, varastavad nemad miljardi. Ja lõpetuseks, juudi gangstereid on Ameerikas palju rohkem kui itaalia maffia liikmeid. 1990ndate aastate alguseks oli ainult New Yorki koondunud ligikaudu 5 000 endisest Nõukogude Liidust saabunud paadunud juudi bandiiti. Seda on rohkem kui on liikmeid kogu Ühendriikide itaalia maffia perekondades. Ja juute tuleb Venemaalt aina juurde. Praegune voog sai alguse peaaegu 30 aasta eest, kui Kongressi korrumpeerunud poliitikud, kes tegutsesid käsikäes juutide organisatsioonide ja juutide massiteabevahenditega, võtsid vastu seaduse, mis avas tee Ameerikasse nõukogude juutide kuritegelikule maailmale.
Ent isegi pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal, kirjutab Friedman , ma tsiteerin: “Juutide organisatsioonid  jätkasid justiitsminiteeriumis lobitööd, et kahandada hirmu vene kuritegevuse ohu ees. Võitluses kuritegevusega pööratakse vene maffiale kõige vähem tähelepanu, tunnistas FBI esindaja Joe Valiquette interjuus 1992. aastal.” Ma olen veendunud, et teha lobitööd Clintoni justiitsministeeriumis juudi gangsterite kasuks on lihtsamast lihtsam, sest nad olid Clintoni valimiskampaania ajal eriti helded sponsorid . Muidugi on Laimuvastase Liiga soojadel suhetel juutide kuritegeliku maailma bosside ja FBIga oma ajalugu, mis annab juutide lava taga tegutsevale survegrupile hiigelsuuri eeliseid, et kaitsta kohtuliku jälitamise eest enamtähtsaid juudi kurjategijaid. Laimuvastane Liiga, kes kaitseb Venemaalt tulvana saabuvaid juudi bandiite, räkkareid, mõrvareid, valgete orjadega kaubitsejaid ja narkoärikaid, ei ole üksinda. Juutide religioosne ülemkiht on omalt poolt teinud kõik, mis nende võimuses, et Venemaalt saabuvale tulvale teed sillutada. See on märkimisväärne asjaolu, sest juudi apologeedid kujutavad juudi ganstereid kui formaalseid juute, kellel ei ole tõelist juudi eneseteadvust, aga juudi ülemkihti kujutatakse kui jumalakartlike rabide gruppi, kui juutide erilist ortodoksset ülemkihti.
Möödunud nädalal lubasin ma teile üksikasjalikult rääkida sellest, mida teevad juutidest kurjategijad Ühendriikides, ja täna ma oma lubaduse ka täidan. Ma olen seda teemat teiega arutanud juba õige mitu korda, sealhulgas 16. mai 1998. aasta raadiosaates  “Organisatsiooni rahad ”. Viimase paari aasta jooksul on juutide organiseeritud kuritegevus jõudsalt edasi arenenud. Massiteabevahendid on teemat püüdnud hoolikalt vältida ega ole kunagi kasutanud sõna “ juut ”, asendades selle sõnaga “vene”, kui oli vaja asjast juttu teha.