Demagoogia ja kallutatud väidete äratundmine. · Demagoogiavõte: loogika või mõtlemisviga, mis tähendab, et väide on väär. · Kallutatud väide: teave, mis rõhutab üht seisukohta. · Propaganda: väär või ebatäielik teave, mis toetab mingit äärmuslikku poliitilist või moraalset seisukohta. Praktilised nõuanded kriitilise mõtlemise kohta. 1. Keskendu arutelu sisuks olevale küsimusele. 2. Pane oma mõtted kirja. 3. Allikat tsiteerides viita korrektselt. 4. Toetu oma kaastudengite ja juhendajate mõtetele. 5. Ole avatud. 6. Tasakaalusta oma väiteid. 7. Erita pidevalt endale küsimusi. 8. Vaata pinna alla. Praktilised nõuanded kriitilise mõtlemise kohta. 1. Keskendu arutelu sisuks olevale küsimusele. ·.Tähelepanu väga kerge hajuma, hakka küsimusega tegelema võimalikult vara. 2. Pane oma mõtted kirja. ·.Mõtete kirjapanek suunib selgelt mõtet väljendama. ·
ja õilsad ning risisõdijad julmad kuradid. Raamtu esimeses osas käsitleb Hvostov Eesti muistset vabadusvõitlust. Hvostov toetub oma analüüsis Henriku Liivimaa kroonikale. Sealt leiab pikki kirjeldusi 13. sajandil valitsenud kaootilisest korrast Balti regioonis. Toimusid pidevad konfliktid ja rüüsteretked, kus eestlased olid kord ühel, kord teiel pool. “Kõikide sõjas kõikide vastu” toiumus justkui muuseas toimus ka kohalike rahvaste ristiusutamine,. Tsiteerides Hvostovi: “Rüüstamine kui elamis- ja olemisviis oli midagi igipõlist ning Väinal maabunud ristisõdijatest sõltumatu” (lk66) Ühalt nõuab autor kriitlist meelt ja allikakäistlust, kuid teisalt jääb tema kirjututisest mulje nagu oleks Läti Hendrik täiesti usaldusväärne. Ainus põhjus, miks Henrikut mitte uskuda näib tema meelest olevat uusaja rahvuste vajadus iseennast ajaloo kaudu määratleda. Tsiteerides: “Siit
Noor Fortinbras oli Poolast kaasa toonud võidu ja oli tervitanud Inglismaa saadikuid saluudiga. Saadikud olid tulnud ütlema, et Rosencrantz ja Guildenstern on tapetud ning tulid tänu saama. Avastades aga, et kõik on surnud, ei teadnud nad enam kust seda saada. Horatio osutas kuningale ning ütles, et kindlasti mitte selle suust, isegi kui tal veel elu sees oleks olnud. Teose lõpus aga siiski seatakse õiglus jalule ja Hamletist ei mõelda kui halvast ega hullust persoonist. Tsiteerides Horatiot: Maailmale, kes viibib teadmatuses, ma räägin siis, mismoodi kõik see tuli. Siis kuulete küll loomuvastasustest ja lihapattudest ja veresüüdest, küll juhunuhtlustest ja eksihukatustest, küll surmast riugaste ja sunni läbi, mis sepitsejatele otsa tõid. Ma sellest kõigest teatada võin tõtt. Tsiteerides Fortinbras't: Me neli pealikut las kanda Hamlet kui sõdur laevale, sest küllap oleks ta näidanud end suure kuningana, kui oleks
kokku puutub? Loetletakse ja kirjeldatakse 9 edustrateegiat- need on: - Edu tänu kõrgemale kvaliteedile - Edu tänu paremale teenindusele - Edu tänu madalamale hinnale - Edu tänu laiale turundusvõrgule - Edu tänu kliendi soovidega arvestamisele - Edu tänu toote pidevale pidevale parandamisele - Edu tänu uuendamisele - Edu tänu sellele, et tullakse laienevale turule - Edu tänu sellele, et ületatakse kliendi ootused - Tsiteerides tundmatut autorit sobib selle osa kirjeldamiseks lause: ,,On olemas kolme liiki ettevõtteid: need, kes ise midagi teevad; need kes vaatavad pealt, kui midagi tehakse ja need kes imestavad, mis on küll tehtud." Väga oluliseks peab autor pidevat suunda uuendustele. Välja on toodud tabel ettevõtete üleminekufaasidega, missugune on situatsioon ettevõttes ehk enne ja nüüd. See tabel esitab palju olulisi küsimusi, kuidas ettevõtja saab anda hinnangu oma ettevõtte uuendusmeelsusele.
suurenenud. Riik justkui soosib oma tegevusega seda. Näitena võib kasvõi tuua üliõpilaste õppelaenu hüvitamise kaotuse, mis paljud, majanduslikult mitte nii heast perest õpilased, välismaale tasuta ülikoolidesse viivad. Teine võimalus on aga see, et minnakse edasi õppima kutsekooli, kuna see on tasuta. Üks kohtt, kus mõelda, sest sellega kaotab riik ka ühe võimaliku tulevase kõrgeltharitud spetsialisti, kes oleks võinud oma oskustega riigile ja selle arengule kasulik olla. Tsiteerides veel Lennart Meri kõne: ,, Kahjuks peetakse põhiseadusest olulisemaks üksikute poliitikute hetkenägemusi riigikaitsest. Selle nimel tehakse seadusi ümber ja antakse välja poliitilisi lubadusi" See käib väga hästi ka tänapäeva suhtumisse demograafilisse jätkusuutlikkusse, kus probleemi lahenduseni reaalselt ei jõuta, tegeletakse vaid poliitikute hetkenägemustega. Jälgides poliitikute seniseid tegevusi ja analüüsides hetkeolukorda riigis, võib väita, et Eesti
siiski teatud ebavõrdsustunde. Samuti vähendab see motivatsiooni varasemaga samaväärselt pingutada, sest rohkem tööd tehes ja suuremat palka saades suurendatakse ka tulumaksuprotsenti. Näiteks erasektoris firma osakonnajuhatajana töötades võib teenida samaväärselt raamatupidajaga, kuigi esimese ametikohaga kaasneb suuremal hulgal pinget ja vastutust. Võrdelise tulumaksu eelised on võrdsus kõigi suhtes ning liberaalsus ja vabadus. Tsiteerides Tunne Kelamit: ,,Oleme alati olnud võrdelise tulumaksu poolt, sest see on õiglane iga inimese suhtes. Me oleme astmelise tulumaksu vastu, kuna see karistab initsiatiivi ja premeerib looderdamist." Inimestele, kelle väärtused on vabadus ja võimalus ise vaeva näha suurema tulu teenimiseks, on võrdeline tulumaks võrreldes astmelise tulumaksuga ergutavam. Proportsionaalse tulumaksu negatiivsed küljed avalduvad riigi majandustugevuses.
Tere, austatud õpetaja ja kallid klassikaaslased. Täna sooviksin ma Teile rääkida teemal, mis puudutab praeguse aja kangelasi. Kas tänapäeva kangelane peab olema eneseohverduslik või hoopis milleski erakordne? Kas kangelane peab olema kuulus ning tal peab olema palju raha? Või, mis kõige olulisem, kas tõelisi kangelasi on üldse olemas? Ilmselt on igal inimesel oma ettekujutus kangelasest ning see ei peagi teiste arvamusega kattuma. Tsiteerides Bob Dylanit: " Kangelane on see, kes mõistab vastutust, mis kaasneb vabadusega.", võib kangelaseks osutuda igaüks meie hulgast. Seoses maailma ja ühiskonna kiire muutumisega on muutunud ka inimesed, keda toome endale eeskujuks ning nimetame kangelasteks. Suurimateks erinevuseks võrreldes muistsete kangelastega on inimeste vanus, haridustee ja elukogemus ning see, kuidas kangelasi luuakse. Tuues näiteks Lydia Koidula, kes sai oma alghariduse õpetlasest isa J.V.Jannseni
mitte minna. Siiski suurem osa sellest on tingitud eelarvamustest, milledest eespool juba juttu oli. Arvan, et pealkirjas kajastatavale probleemile otsest lahendust ei ole. See ei aita, kui sundida inimesi korraldama midagi, mida nad ei taha, või sundida neid minema kuskile, kus nad olla ei taha. Võib loota, et aitaks see, kui sisendada neile usku enesesse, et nad suudavad midagi ise teha. Ehk siis tekiks neil ka tahtmine järgi proovida. Tsiteerides ise ennast ,,Sa ei saa kunagi tõde teada, kui sa ise järele ei proovi". Sama moodi, sa ei saa kunagi teada, mida arvaksid sina mõnest üritusest, kui sa ise kohale ei lähe või ei saa sa kunagi teada, mis tunne on mõnda üritust korraldada, kui sa seda teinud ei ole.
Elu pole alati õiglane tuntud ütlemine, mida kuuleb suhteliselt tihti, kui kellelgi läheb halvasti, või teda tabab ebaõnn. Kui elu ise juba on ebaõiglane, siis mida veel riigist tahta. Kuid loota ju võib, ning arvestades seda, et Platoni riiki pole reaalselt olemas võib arvata, et äkki Platoni välja mõeldud ühiskonnas valitseb õiglus ja õnn. Vähemalt sellisena on tema teooria meieni jõudnud. Tegelikult on Platoni riik väga lihtne ja inimesedki selles riigis väga lihtsad, tsiteerides Platonit ennast: "Õiglus oleks lihtne, kui inimesed oleksid lihtsad". Seega ei ole ka suuri vaidlusi ja konflikte ning inimesed elavad oma lihtsat elu. Kes meist ei ole kunagi soovinud, et asjad oleksid vähem keerulised, nii mõnigi probleem jääks seetõttu olemata. Kõik teevad seda, mis on looduse poolt neile ette määratud. Seal riigis ei saa olla kedagi, kes ei saa oma tööga hakkama või kellel ei ole haridust, et midagi peale hakata. Kõik alustavad võrdselt
tulenev tunnetus, mida ei saa võtta kogemusena. A posteriori on eelnevale vastupidine, ehk põhineb kogemusel. See on kogemusele järgnev tõde. Näiteks kui öelda, et „siin toas on külm“, on see posterioorne tunnetus, kuna põhineb tunnetusel (pean ennem tunnetama seda, et nii öelda ja see võib tunduda ainult minule külm, mõnele teisele näiteks palav). 2) Analüütiline otsus selgitab subjekti mõistet, sünteetilise otsusega minnakse subjekti mõistest kaugemale. Tsiteerides Kanti, „analüütilised otsused ainult seletavad ega anna tunnetussisule midagi juurde, sünteetilised on avardavad ning antud sisu rohkendavad“. Analüütilised nt „kõik kehad on ulatuvusega“ ja „ükski keha pole mitteulatuvuslik“. Sünteetilised nt „mõned kehad on rasked“ ja „lühim tee kahe punkti vahel on sirge“. Analüütiline otsustus on selline, mis ei avarda meie teadmisi, vaid ainult selgitavad olemasolevaid teadmisi
arenemist elusolevuste evolutsiooniga“ Kõik organismid on pidevas muutumises, mõni teeb seda lihtsalt kiiremini kui teine. Ka keel on läbi aegade olnud kogu aeg muutumas. Lugedes mõnda teksti 16.sajandist on sellest väga keeruline aru saada just meie jaoks vananenud keelekasutuse tõttu. Ilmselt ei suudaks ka tolleaegsed inimesed meie praegust keelt lugeda. Areng on pidev, aga tõsist tähelepanu on hakatud sellele pöörama just nüüd, kui see toimub väga kiiresti. Tsiteerides Peep Nemvaltsi „On neid, kes hoiavad loodust ja neid, kes reostavad. Meie emakeel on osa Eesti loodusest“ nende lausete jätkuks võib öelda, et põhilisteks reostajateks peetakse noori. Inimesele on omane igas olukorras süüdlast otsida ja praeguses nutimaailmas, kus instagaramis veedetakse rohkem aega kui perega on ju lihtne süüdistada neid, kes kõige enam ekraani vaatavad. Just noored on need, kes sotsiaalmeedias suhtlevad peamiselt inglise keeles, vaatavad
tantsijaid. Pink loomingust on vaatamata paljude heade laulude rohkusele minu lemmikuks saanud ''Family portrait''. Lugu räägib perekonnast, armastusest ning inimestevahelistest suhetest. Pinki sõnade järgi on kõik tema laulud algselt olnud päeviku sissekanded. Ta kirjutab oma elu erinevad etapid ülesse ning nii valmivadki meistriteosed. Ühe ajakirja järgi on see lugu nimetatud hümniks noortele, kes elavad läbi raskeid aegu ning lahutust vanemate vahel. Tsiteerides Pinki: ''Mul on vanemate kirjad, kus nad tänasid mind, et sellise laulu kirjutasin.'' Samuti on ta ema öelnud, et on raske seda lugu kuulata ning mitte kurbi emotsioone tunda. Tol ajal olin veel väga noor ning polnud varem nii suurel kontserdil käinud. Kui nüüd tagasi mõelda ning võrrelda esitust kontserditega kus vahepeal käinud olen, võin julgelt väita, et just Pinki kontsert andis mulle kõige sügavama elamuse! Lauludes on olemas mõte ning viis, mis paneb lausa kaasa ümisema
Edgar allan poe on öelnud, et kui teda palutakse väga lühidalt defineerida mõistet kunst siis nimetaks ta seda "selle reprodutseerimiseks, mida meie meeled tajuvad looduses läbi hingeloori" . Sajandeid on kasutatud kunsti eneseväljenduseks ja oma maailma kirjeldamiseks. Kuid ilmselgelt, pole kõigi mõttemaailm sarnane seega on loodud lugematul arvul erinevaid stiile ja tundeid väljendavat kunsti. Selleks, et mõista kõiki neid kunsti liike ja voole peabki õppima kunstiajalugu. Tsiteerides eesti kunstimuuseumi direktorit Sirje Helmet : “ Mida suurem on teadmiste pagas, seda rohkem sa näed. Teos muutub sellest ainult rikkamaks”. Aga miks on üldse vaja kunstist aru saada ja nö kunstis kunsti näha? kunsti on vaja mõista, sest see on midagi mis on olnud inimkonnaga alates kiviajast ja selle kaudu on inimene õppinud tundma elu ja iseennast, väljendama oma tõekspidamisi, elamusi ja suhtumist maailma. Seetõttu on ka eri ajastute ja ühiskondade kunstis palju erinevusi
Alates sellest ajast polnud olemas vaid ühte tõde.Maailm globaliseerus.Väärtushinnangud muutusid. Kokkuvõtvalt võib öelda, et pole halba ilma heata ja kõigest halvast on võimalik teha järeldused ja vigadest õppida. Arvan,et iga süüta inimese surm on ja jääb kellegi hingele. Kelle õlule panna Esimese Maailmasõja süükoorem, on raske öelda arutlejal kui isegi ajaloolastel. Ajalugu on teema, mille üle vailedakse koguaeg ning tahetakse muuta. Tsiteerides Albert Einsteini: „Kuni eksisteerivad suurriigid, on sõjad vältimatud „ ning „ Rahu ei saavutata kunagi jõu, vaid mõistmisega“.Nõustum täielikult kuulsa teadlasega ning lisan: „Sõda ei saa kunagi vältida samaaegselt sõjaks valmistumisega“.
Külastasin Saaremaa kunstigaleriisid ja näitusi. Esimesena käisin Ajamajas, mis asub aadressil Tallinna 16. Näitus avati reedel, 19. detsembril kell 16.00. Näitus kannab nime ,,Tallinna tuul". Samanimeline näitus sai hoo sisse käesoleva aasta oktoobris Kohtla-Järvel ning jääb saarlastele uudistada kuni veebruarikuu lõpuni. Näitusel ,,Tallinna tuul" näitavad oma loomingut kolm kunstnikku maalikunstnik Tamara Breideks ning keraamikud Marget Tafel ja Viive Väljaots. Tsiteerides Ilmar Laabanit ütlevad autorid, et tööd on valminud ,, läbi vee ja kivi ja savi..." Ühiseks nimetajaks kolme kunstniku näitusele võib pidada Viive Väljaotsa interpretatsiooni ,,Taaveti silm", mis on kui Aja sümbol ja tunnistaja Ajast. Kõik kolm autorit on õppinud Tallinnas ning lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi erinevatel aastatel- Tamara Breideks 1975, Viive Väljaots 1974 ja Marget Tafel 1972.aastal
Mõtlemine on vaimne tegevus, mis saab alguse kõige lihtsamatest aistingutest ja tajudest. See korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta. Mõtlemine ja tegutsemine peavad olema tasakaalus, et õnnelikuks saada. Inimene, kellel on palju mõtteid ja kes ei oska neid väljendada ega kasutada, ei saagi edu saavutada. Sel inimesel on elus raskem. Mõtetel on pöörane jõud ja see mõjutab nii inimese tuju kui ka igapäevast elu. Tsiteerides krahv Russelli: ,,Enamus inimesi sureks enne kui mõtleks, kusjuures seda nad teevadki." Kui peas on muremõtted, siis on raske naeratada ja öelda, et kõik on korras. Ometigi paljud suudavad seda. Tegelikult saab igaüks oma mõtteid juhtida ning tunda kontrolli nende üle. Selleks peab ise piisavalt tugev olema. Kui pähe kuhjub liigselt mõtteid, siis pole nendega midagi peale hakata. Vaid vähesed mõtted ja nende teostamine saavad inimese tõeliselt õnnelikuks teha
võimaldavad pretendeerida vaid kolmandikule. Eesti turg on väike just seetõttu, et ostuvõimeline osa elanikkonast on väike. Eesti tulevikustrateegia nurgakiviks saab olla ainult heaoluühiskond. Saksamaal õnnestus see 1950. aastatel üles ehitada tänu Marshalli plaanile. Kuigi Ludwig Erhardilt on palju õppida, saab Eesti apelleerida üksnes oma sisemistele ressurssidele. Samasuguses olukorras oli sõjajärgne Soome. Heaoluühiskonna kujunemise aluseks on Erhardit tsiteerides "laiade rahvahulkade sissetulekute suurendamine", mille aluseks omakorda on tootlikkuse kasv ja stabiilsed hinnad. Heaoluühiskond suurendab inimeste vabadust valida oma elulaadi ja samal ajal nõuab neilt vastutust teiste samasuguste õiguste tagamise eest. Heaoluühiskond on oma olemuselt kooperatiivne. See on ühe perekonna mudeli rakendamine kogu ühiskonnale ja riigile. Paraku seisab Eesti selle mudeli rakendamisest veel väga kaugel. Niisiis ongi meie
Koolivahe- aegadel käis noormees ikka leiba teenimas: algul ema töökohas taksopargis, hiljem paemurrus, kus neli tundi tõstis kivilahmakaid. Pärast seda rassis muidugi veel staadionil või palliplatsil. Nii kasvas temast sitke mees, kes oli õppinud tööd armastama, endale kooliülikonna ja spordi- varustuse muretsemiseks tööga raha teenima. 18-aastase koolipoisina hämmastas Rein Aun kõiki spordi alal olevaid inimesi kui Tsiteerides F. Tuglast '' Tuleb taotleda suurimat, et saavutada suuremat! ''
Väga selgelt oli võimalik näha kontrasti, mis nende kahe vägagi erineva riigi vahel sellel ajaperioodil oli. Näidendist käib läbi ka väga kõvasti kommunismi ja kapitalismi vastandumine Üks vend pooldas üht, teine teist. Jakob oli lahkunud Eestist enne suurt revulutsiooni ja tema ei olnud suutnud omaks võtta teistsuhust mõtteviisi. Tihti ajas Villemit närvi Jakobi kommunismi põhimõtetest rääkimine, sest selline jutt oli sel perioodil rangelt keelatud Eestis. Tsiteerides autorit ,,Niisuguseid kirju ei saa välja mõelda. Nagu üldse ei saa välja mõelda elu, mida me päevast päeva ja aastast aastasse elame, teadmata, mis saab pärast"" Sõnum, mis minuni sellest jõudis, oli see, et tuleb veeta aega oma lähedastega nii palju kui võimalik, sest kunagi ei tea, mis võib juhtuda ning ei pruugi neid enam kunagi rohkem näha. Näidendit saaks kirjandis edukalt seostada noorte lahkumisega kodumaalt ning tagajärgedega, mis sellega kaasnevad
looduskatastroofide sagedust ning ulatust. Kui küsida minult, kas roheline mõtteviis toob endaga kaasa positiivse muutuse ökoloogilises situatsioonis, siis ma vastaks: mitte enne, kui mõtteviisist saab käitumisviis. Triviaalväljend ,,lihtne öelda, aga proovi teha" peidab endast tõtt, sest ega rääkida võib ju igaüks, kel suu peas. Muutused paraku nõuavad tegutsemist, mitte tühja loba. Tsiteerides Agnest Bornhöhe igihaljast teosest ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad" ,,Meil lobisemise eest palka ei maksta." Ma pooldan rohelist mõtteviisi, sest on viimane aeg mõelda pikemas perspektiivis. Hävitav on mentaliteet, mis asetab enda heaolu ainsaks. Egoistlik kas pole? See, et enda kingad läigivad ei tähenda, et tulevased põlved paljajalu prügis ei püherda.
objektideks vanema ja noorema põlvkonna esindajad, kelle küsitluste põhjal on tehtud analüütilised järeldused. 2.Raamatukaart Raamatust võib lugeda XX ja XXI sajandi tehnoloogia arengu varjukülgedest ja mida see endaga kaasa toob. Kuna teemat arendab autor ise, siis teema keskseks tegelaseks on autor ise. Autori eesmärgiks on juhatada inimeste tähelepanu probleemile, mis on liiga laialdaselt üle võtmas kaasaegset ühiskonda. 1980. aastatel oli valdav kirjanikku tsiteerides ,,romantiline reaktsioon. 1990. Aastatest alates on inimene hakanud hindama tehnoloogiat kui individuaalseid objekte. Teatavasti on tegelikult iga arvuti ja telefon täpselt samasugune. Inimkonna muutus on aga andnud arvutile emotsioone ja käitumismudeleid imiteerivaid käske, mille tagajärg on vägagi märgatav ja muret tekitav. Sellest hetkest, kui inimene hakkab nägema tehnoloogias muud peale eseme, kiindub ta sellesse psühholoogilisel tasemel
vaimsust ja intelligentsi, mis peitub inimese sees. Hing on ärkvel inimese arenedes ning kõik, mis on seotud ühe indiviidi eluga, on osa arengust. Hinge hoiab ärkvel inimese teadlikus elust ja ümbritsevast. Siia saab tuua näite, ühest olulisemast etapist eestlaste ajaloos: rahvuslik ärkamine. Selle aja patrioodid Jakob Hurt, J.V Jannsen, C.R Jakobson ja paljud teised edastasid rahvale ühtset sõnumit: Rahvas, aeg on enese harimisele ja enese teadlikusele. Aeg on ärgata. Ja tsiteerides Jakobsoni: "...algamas on koiduaeg." Hinge saab mingil määral võrrelda lemmikloomaga. Võib tunduda labane, aga nii see on. Et oma hinge enda juures hoida, tuleb ta eest hoolitseda. Hingega tuleb pidevalt tegeleda, et ta õpiks uusi asju, saaks uusi kogemusi. Hinge tuleb hellitada, et ta oleks õnnelik. Temaga peab ka kurjustama, et ta ei muutuks ülemeelikuks. Teda peab aitama ja suunama, kui ta eksib. See kõik on elu kaadervärk ja hing on meie elude kõige tähtsam ehitis
on see lugeja jaoks märkamatu. Lugeja märkab pigem neid muudatusi, mis seonduvad teenindusega, teda ümbritseva keskkonnaga raamatukogus, materjalide arvukuse, kvaliteedi kahanemise/kasvamise ja muu sellisega, mis silmaga nähtav või käega katsutav. Rahvaraamatukogude põhilised rahastajad on riik ning kohalik omavalitsus. Loomulikult ka annetused ning projektid. Hetkel oleneb komplekteerimise summa suurus omavalitsuse otsusest, mitu eurot ta elaniku kohta raha raamatukogule eraldab. Tsiteerides Rein Langi: „Kas avalikku raha ehk eesti maksumaksja raha kasutamine bestsellerite autorite toetamiseks on kõige mõistlikum käitumine?“1 Mari – Liisa Parder kirjutab oma artiklis selliselt, et kui rahvaraamatukogudes hakatakse tasulist laenutust rakendama viiks see meid kohe järgmise probleemi juurde. Antud teema puudutab vähe majanduslikult kindlustatuid lugejaid.2 Käies raamatupoodides võime näha palju raamatud maksavad. Pole see sugugi väike summa.
säilitamiseks tuleb juht tööle mitu tundi varem, et saaks keskendunult oma töödega tegeleda, sest kui alluvad saabuvad, peab kõigel silma. Samas ei saada aru, et tulemuste ootustekohasus ei ole kinni mitte sellest, et alluvad ei tegutseks ja annaks endast parimat, vaid muudest asjaoludest, mida sageli ei taheta tunnistada. See võib olla ka seesama töökeskkond, milles töötajad peavad viibima ja tajuma, et iga nende liigutus fikseeritakse. Järgnevat mõttekäiku alustaks tsiteerides Adolf Hitlerit "juhtidel veab et inimene ei mõtle". Selle mõtte võiks tuua tänapäeva tööandjate juhtimisstiili ja lahti seletada järgneva näitega. Olles olukorras, kus tööline vaatas arvuti monitori ja mõtles, kuidas antud ülesannet lihtsamalt ja paremate tulemustega lahendada, astus sisse tegevjuht ja küsis, mis sa teed. Saanud vastuseks, et mõtlen, tuli kohe ka juhilt vastus, et sa ei ole tulnud siia mõtlema, vaid tööd tegema, mõtlemisega tegelen MINA
misjärel asus ta edasi Rooma, et täiendada ennast kõnekunsti ja filosoofia alal. Ta valmistas ennast küll ette advokaadikarjääriks, kuid selgus, et paraku jäi tal kõnemehele tarvilikust andest vajaka. Tema kõnelemisviisi kirjeldati kui pikaldast ja ligilähedast harimatu inimese kõnepruugile. Võib täheldada, et Vergilius oli oma noorusaastatel kahest ideelisest suunast mõjutatud. Ühelt poolt oli ta huvitatud neoteerilisest luulest üritades läheneda Catulluse stiilile, isegi tsiteerides ning muutes viimase luuletusi. Tema koostatud lüüriliste luuletuste hulgas võime leida lüürilisi tunneteavaldusi, mõtisklusi, pilklikke luuletusi ning ka teravaid kallaletunge üksikutele isikutele. Vergiliuse noorepõlve luuletused avaldati alles peale tema surma kogus nimega Catalepton (,,Pisiasjad"), arvatavasti osad luuletused sellest kogust ei kuulu üldse temale. Aeneis on Rooma poeedi Vergiliuse (70-19 eKr) tähtsaim teos, mis on heroiline eepiline poeem
Dopingu süüdistused Talle tehti palju süüdistusi seoses dopingu kasutamisega, kui ta võistles Ida-Saksamaa heaks. Õnneks või kahjuks ei jäänud ta kunagi dopingu kasutamisega vahele. 2001. aastal väitis BBC aga, et Dreschler on tunnistanud, et on mitteteadlikult pruukinud keelatud aineid 1980. aastate alguses tema arstide käsul. 1991. aastal pärast Ida-Saksamaa langust, kirjutasid Brigitte Berendonk ja Werner Franke mitmeid väitekirju tsiteerides endiseid GDR(German Democratic Republic)- dopingu uurijaid MMA-st (Military Medical Academy Bad Saarow). Väidetavalt kasutati dopingu proovide tegemiseks mitmeid GDR-atleete, kaasaarvatud Heike Dreschlerit. Tuli välja, et Dreschler kasutas suurel hulgal erinevaid drooge (ravimeid) pluss testosterooni süste enne võistlusi aastatel 1982-1984. 1993. aastal kaebas Dreschler Brigitte Berendonk'i kohtusse mainitud faktide avaldamise eest. Kohtus võitis Berendonk.
Rahvusrühma representatsioon Soomlased Valisin rahvusrühmaks soomlased. Eestlastel ja soomlastel on olnud läbi ajaloo justkui side. Tsiteerides Soome välisministrit Alexander Stubbi: „Oleme vennasrahvad, meil on ainulaadne suhe, oleme kui kaks ühesugust marja, nagu kaksikud.“ [1] Lugesin läbi mitmeid artikleid soomlaste kohta ning sattusin väga erinevate arvamuste peale. See on ka loogiline, sest on raske tervet rahvust üldistada. Siiski märkasin põhiliselt positiivseid artikleid, mis seavad soomlased justkui eeskujuks eestlastele. See on põhjendatav sarnase minevikuga ning Soome majandusliku edumaaga Eesti ees
võitja rolli Juudit. Nimitegelane saab külarahvalt kiita, kui ta on tapnud pealiku Olovernese. Kõik me oleme kas vähemal või suuremal määral nii võitjad kui ka kaotajad. Ühte asja saades võime ilma jääda teisest ja vastupidi. Inimesed ei ole kunagi rahul sellega mis neil on ja tahavad alati ikka rohkemat. Kaotajaks ei taha meist keegi jääda, kuid võitjaks tahavad kõik saada. Võitjaks saavad need kes on vabad nii kohustustest kui ka kõigest muust. Tsiteerides Tammsaaret," Vabad on need, kel suud juba mulda täis. Vabad on inglid taevas."
kasutamist Järgnevalt kuulab FISi kolleegium ära Andrus Veerpalu ja tema meeskonna vastuargumendid ning langetab seejärel oma otsuse. Sportlase esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv ei välista ka Rahvusvahelisse Spordiarbitraazikohtusse minemist. FIS dopingukomisjon koguneb 5.juunil Sloveenias ja ametlik otsus tehakse teatavaks 2 nädala jooksul .Ka Veerpalu ise läheb kõrge kohtu ette ,kaitstes argumente-füsioloogiline iseärasus,metoodika puudulikkus ja vead proovide käitlemisel. Tsiteerides Tiit Made-kahe kordne Eesti meister võrkpallis:ega Veerpalul,üdini tõsisel ja tahtejõululisel spordimehel,selles vanuses polnud sama lihtne kui aastaid tagasi.Üldsus aga ootas tulemusi . Seitsmekordne vormeläss Michael Schumacher ka pingutab kõigest väest,kuid ei suuda enam noorematega konkureerida ja ajab ebaõnne auto süüks. Treenerid ja arstid tehku oma järeldused.Küllap aeg peseb plekid nende valgelt ülikonnalt maha.
lapses eneseusaldus ja julgus. Saame teada, et me kõik oleme individuaalsed ja omamoodi ning püüame isiklikku eripära koos leida. Me julgustame alati lapsi olema loomulikud ja lähtuma oma kehatunnetusest ehk tantsima ja liikuma nii nagu neile on see loomupärane. Õpime kogema, valitsema ja avaldama tundeid ja emotsioone. Mossis tuju ja pahameele proovime trennis enda heaks tööle suunata ja leida üles võimalused, millest rõõmu ammutada. Tsiteerides William Cobbet'it ,,Tantsimine on ühtaegu nii mõistlik kui ka tervislik: see rikastab tundeelu; noortele on tants parim meelelahutus, ja nii oli see juba Moosese päevil." ("Advice to Young Men", 1829) 4 Siit ka järgmised sõnad, sõnapaarid mida arvavad inimesed tantsust: endasse süvenemine, vabadus, teraapia, väljendus, kujundaja, sensuaalsus, armastus, eneseteadlikkus, voog,
joonistatud pildid. Kes järele teeb saab karistatud. Jumal on kõikvõimas ja tal on üheksakümmend nime (Kohtumõistja, Ilmutaja, Säilitaja) peale mille veel üks nimi, mida keegi ei tea. Koraan on originaalis kirjutatud araabia keeles, kuid teda on ka tõlgitud teistesse keeltesse. Moslemi lastele on Koraani lugemine hariduses väga oluline. Selleks on loodud koolid. Koraani teades võivad nad peast tsiteerides oma usu seisukohti kõikide igapäevaelu vali- kute kohta. Kogu elu teevad nad nendest lähtudes otsuseid. Palvused Meka on moslemitele püha linn. Mekas asub ka Kaaba tempel. Kaaba templis on üks suur must kivi, mida kõik moslemid kummardavad. Iga moslem oma elus peab ühe korra võtma ette palverännaku Mekasse. Selleks peab tegema seitse tiiru ümber Kaaba. Palverändurid mälestavad Haagarit ja tema last joostes Marva mäe vahel. Ametlikult
Kodus teevad põhilise töö ära vanaema ja ema, kuid vahetevahel aitan ka mina neid. Siiski pole mul eriti muud teha kui ainult laiselda. Aja õigesti kasutamine on väga palju seotud ka transpordiga. Talvel ei saa erinevalt suvest sõita jalgrattaga vajalikku asukohta. Näiteks läheb mul kooli ja koju tagasi sõitmiseks juba umbes pool tundi. Asjaolud oleksid veelgi hullemad kui elaksin maal või suures linnas, siis kaotaksin ühest kohast teise jõudmiseni tunduvalt kauem aega. Tsiteerides Benjamin Franklinit: ,,Kas sa armastad elu? Ära siis raiska aega, sest sellest materjalist ongi elu valmistatud." Nii, et elu nautimiseks pead oskama ajaga õigesti ringi käia ning ainus rohi sünni ja surma vastu ongi seda nautida. Tarbimisühiskond esitab meile karmid nõudmised, mille alusel mõõta, kas oleme edukad. Mis peab meil olema, et näida täisväärtuslik. Lastel on vaja kalleid riideid, sülearvuteid, uhkeid
Otsus (decision)- otsused põhinevad tavaliselt tõsiasjade ja arvamuste kogumil. Seetõttu on need sisuliselt valikud ka tegelikult esinenud asjaolude vahel. Otsused tehakse toimingute sooritamiseks või sammude astumiseks, mis leiavad aset pärast otsustamist. Otsus võib taanduda isegi lihtsale ,,jah" või ,,ei" kujule. 13. Otsustamisprotsess (decision-making process)- on omavahel seotud ning kindlalt järjestatud sammud, mis tuleb otsustamisel teha. 14. Probleem (problem)- Tsiteerides võõrsõnade leksikoni, on see uurimisülesanne. Probleem on lahendust nõudev küsimus või ka raskesti lahendatav ülesanne. Probleemiks nimetatakse situatsiooni, kus probleemi lahendaja tahab saavutada mingit tulemust, kuid ei tea koheselt, kuidas selleni jõuda. 15. Otsustuskriteerium (decision criteria)- nõuded, mille järgi otsus tehakse, mida oodatakse kellegi või millegi poolt. 16. Programmeeritud otsus (programmed decision)- Programmeeritud otsused tehakse
seletatav, seda oleks võinud piisava teadmise puhul ka ette näha? Nii näib tõesti, et vabadus ja determinism välistavad teineteist. Oletame, et kehtib kõikehõlmav determinism ning vabadus on illusioon. Vabaduse illusioon tekib sellest, et me ei tunne piisavalt oma tegude põhjusi. Kui tunneksime, ei arvaks enam, et oleme vabad. Olles sündinud selliste geenidega sellisel ajal, sellises riigis, saanud sellise kasvatuse jne, ei saakski me teistsugused olla. Paul Holbach'i tsiteerides /../ Me kujutame endale ette, et oleme vabad, kui ei näe ühtki takistust oma tegudele. Me ei märka aga, et motiiv, mis sunnib meid tahtma, on alati paratamatu ega sõltu meist./../ näeme, et välise sunduse puudumine ei tee inimest veel vabaks. Samas jääb ikkagi kummitama inimese sarnasus kellavärgiga: kõik toimib ette määratult, kui ei tööta remondime, kui läheb rikki viskame minema. Aga inimese puhul näib selline mõtteviis võõrastav.
mehi. Toomas Üüve võttis ühe neist enda juurde, ning hoolitses tema eest. Tuli välja, et see mees oli laeva kapten. Toomas Üüve oli sellelt härralt kõik raha ja ka ehted varastanud enne kui kapten suri. Sellepärast ongi Toomas Üüve talu ainuke nii rikas talu seal läheduses. Tomas Üüve tütart, Eneken Üüvet, on kujutatud vaga ning tagasihoidliku neiuna, kes palju ei räägi. Vahepeal jääb mulje, et A.Gailit on teda püüdnud natuke isegi kujutada kui inglit. Tsiteerides Gailitit ,,...midagi valget ja roosat liikus seal sirelite vahel", see on seik, kus ta kirjeldab Enekeni, kes sammus metsa poole samal ajal ,kui Eneken teda märkas. See tsitaat toob minu arvates täpselt välja selle, kuidas autor on püüdnud Enekeni kujutada puhta ja ehedana justkui ingel. Romaani lõpus kujuneb ju välja ka Ekke tõeline armastus, kelleks osutubki Eneken Üüve. Ekke tagasi koju jõudes ootab Eneken teda ju väraval ning hiljem küsib talt ka, kas too leidis
segadust. Kas mõistet „maastik“ tuleks kasutada vaid kõnes ning seda ei peaks kasutama erialase definitsioonina? Ka Tiina Peil on kirjutanud, et „maastiku mõistet on keeruline mingisse üldaksepteeritavasse vormi suruda. Mida laiemalt üks mõiste kasutusele tuleb, seda rohkem on erinevaid arusaamu“ (Peil 2001). Ehk peakski maastiku mõistet kasutama vaid kaugemal paistva vaate kirjeldamiseks, et asi kõigile ühtemoodi selge oleks. Jussi S. Jauhiainen kirjutas Ganö’d tsiteerides, et kujutledes inimest kusagil väljal, asub ta ümber nähtav maastik, lähemas ümbruses aga kõigi meeltega vastuvõetav miljöö, kitsam ja piiratum üksus kui maastik. See arvamus pani mind mõtlema, et maastiku tajume me vaid visuaalselt. Me ei määra maastiku lõimiseproovide või aluspinna järgi. Maastik on see, mida me taamal näeme. Kui me paikneme ise keset loodust kuuleme me erinevaid hääli, näeme
Kui Venemaa jälle oma väed sisse tõi, oleksid paljud rahvad võib-olla alistunud, kuid mitte eestlased. Inimesed ühendasid käed ja olid kindlad, et ükskord võidame me niikuinii. Seda teame me kõik, et kuulid tapavad ja sellel, kellel võimsam relv, on tavaliselt ka võim. Eestlased suutsid aga maailmale näidata, et ka sõnadel on jõudu. Meie ühtsust imetleti siis ja meenutatakse nüüdki. Toona nägi maailm, mis puust on eestlased tegelikult. Eesti on väike ja meid on vähe, aga tsiteerides veelkord Jakob Hurta, tuleb öelda, et kui eestlased ei saa olla suured rahvaarvult, siis tuleb saada suureks vaimult. Ilmselt ongi vaimusuurus üks eestlaste elujõu peamisi allikaid. Seda saab taotleda kultuuri ja hariduse läbi. Kui välismaalastelt küsida Eesti asukohta, siis nad ei pruugi vastust teada. Küll aga on suur osa neist kuulnud meie laulupidudest, helilooja Arvo Pärdist, muusikamaailmas laineid löönud Kerli Kõivust, tippsportlastest, eesotsas
Erinevaid viitamissüsteeme on üsna palju, aga töö ulatuses peab olema viitamissüsteem ühtne. Viitamise nõuded võivad kooliti erineda. Viidata tuleb kõigi selliste seisukohtade allikatele, mis ei ole autori omad. Tallinna Kunstigümnaasiumi põhikooli loovtöös kasutatakse numbriga viitamist: tekstiviiteks olev number juhib kirjanduse loetelus sama numbriga kirjandusallika juurde. Teiste autorite mõtteid võib esitada refereerides või tsiteerides. Tsiteerimine on kellegi mõtete esitamine täpselt sellisel kujul, nagu need on esitatud alustekstis. Plagiaat on kellegi teise teksti või mõtete esitamine enda nime all. Kõige sagedamini põhjustab tahtmatut plagiaati halb viitamisoskus. REFERAADI ÜLESEHITUS Referaat ülesehitus: Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus Põhiosa Kokkuvõte Kasutatud allikate loetelu Lisad (fotod, skeemid, tabelid jms)
arhitektuuri üht võimalikku tähenduslikku suhet ümbritseva keskkonna ja ajastuga. 3. AT&T hoone. Kuidas konkretselt avalduvad need ideed ühe klaasikalise postmodernistliku hoone välisilmes? Proovime seda teooriat rakendada postmodernismi tähtsamaks monumendiks kutsunud AT&T Buildingu põgusas tõlgenduskatses. Teeme koos Charles Jencksiga ühe ringi ümber selle New Yorkis asuva kuulsa hoone. 1. Hoone on eklektiline ja pluralistlik, tsiteerides erinevaid stiile ja tehnikaid. Traditsiooniline modernistlik materjal (klaas ja betoondetailid) on valatud kellakapi kujusse, mis tipneb Chippendale'i stiilis lõhutud ülaäärega. 2. Eklektitsism kehtestab vasturääkivuste esteetika, harmoonilise disharmoonia, oksüümoroni. Vastuolulisus tekib kellakapi ja hoone vahel. 3. Postmodernistlikud hooned on tihti antropomorfsed, s.t. nad viitavad inimesele või
aasta veebruaris teatas Toshiba ametlikult, et lõpetab HD DVD arendamise. Selle otsusega lõppes sõda uute DVD-formaatide vahel, mida vedasid rivaalid Sony ja Toshiba. Seega praeguseks võiks öelda, et formaadi sõja on võitnud Blu-ray. 7 Kokkuvõte Vägikaika vedu kahe järgmise generatsiooni andmekandja vahel on kestnud juba üsna kaua ning tsiteerides Eesti kirjanduses tuntud ütlust: ,,Kord on Vestmann peal ja Piibeleht all." Nii oli seis ka formaadi sõja ajal HD DVD ja Blu-ray vahel. Praeguseks on juba võitja teada ja seda tänu filmitööstusele. Selle lahingu võitis Sony suure ülekaaluga, sest kõik suuremad filmikompaniid valisid uueks meediakandjaks Blu-ray plaadi. 8 Viited http://en.wikipedia.org/wiki/HD_DVD-R http://en.wikipedia
Samas keskmisest jõukama jaoks on mikser täiesti tavaline köögitarbevahend. Kui minna ajalukku, siis tollesed luksuskaubad on tänapäeval iseenesest mõistetavad ehk luksuskaup muutub ka ajas. Kasu selliste maksude määramise kohapealt lõikab ainult riik, aga küsimus tavakodaniku jaoks on, et mida meie selle eest saame. Majanduslikult madalamal tasemel asetsevad inimesed võivad küll olla selle poolt, tundes end ehk paremini, aga nende kasutegur on tegelikult null. Tsiteerides endist Eesti siseministrit Olari Taala: ,,Me peame maksustama mitte rikkaks saamist, vaid rikas olemist. Kui me maksustame rikkaks saamist, siis me ei saagi kunagi rikkaks". Antud väide ei ühti minu arvamusega, sest me kõik oleme alustanud samast punktist, küll aga erineval ajal. Enamus meist on alustanud väga madalalt, kuid vähesed on saavutanud keskmisest eestlasest suurema majandusliku kindlustatuse. Samas teisest küljest vaadates tundub kergem tõesti riigi keskmist
Seega ei pruugi loodusliku valiku tulemusel saadud eeliseid andvad geenid üldsegi avalduda. Lisaks mainib autor omailma ja semiootilise niši vahelist vägagi olulist seost. Kui organism peaks sattuma semiootilisse nišši, millega ta pole tuttav, siis mõjub see selle organismi hakkamasaamist ning võib tähandada kiiremat hukku, kui sellele tuttavas keskkonnas. Autor võtab alapeatüki kokku seletades, kuidas tänapäeval on valiku rolli evolutsioonis vääriti mõistetud. Tsiteerides Hoffmeyerit "Valik on semiootilise arengu tööriist, mitte vastupidi. (...) Juhuslikke mutatsioone ei valita mitte sellepärast, et nad on kasulikud; nad on kasulikud sellepärast, et nad juhtuvad ilmuma välja suhete süsteemis, mis oli nende ilmumiseks valmis." Semiootiline eraldumine Semiootiline eraldumine on protsess, mille käigus eralduvad grupist subjektid, kelle omailm on sarnane, kuid erineb ülejäänutest piisavalt. Seesugune eraldumine võib luua sarnase
keskkond saabki olla ainult see, mis seda taju elamust ja seda psüühikat seal taga kujundab. Ülalt- alla teooria kohaselt ei saa aga olla nii, et ainult keskkonnast tulenev info kujundab psüühikat. Psüühika kujundus toimub selle teooria kohaselt selliselt, et juba olemasolev info kujundab selle, kuidas me väliskeskkonnast tulevat infot vastu võtame ja kuidas me seda tunnetame. 13. Kirjeldage tervikuks sidumise ideed tajuteooriatest. Tomati näide tsiteerides, siis et see tomati äratundmine meie teadvuses esile kutsuda, siis on vaja näha visuaalset pilti või reaalset nähtust tomatist. Nägemisega sai ajus kokku pandud üksitunnustest (punane värvus, roheline oksajätk, ümar vorm) äratundmine, et tegemist on tomatiga. Ka muud meeldejäänud emotsioonid seoses tomatiga võivad taas esile tulla. Signaalid, mis ajus selle taasesitluse aitasid taas esile kutsuda, seotakse kokku terviklikuks infoks ja saadakse teadlikuks tomatist.
Elektrilevi alltöövõtjad hooldavad liinikoridore viieaastaste tsüklitena, kuid see on liiga pikk aeg ja seda tuleks samm-sammult hakata lühendama. Teen ettepaneku teha hooldustöid iga kolme aasta tagant. Kolme aastane süsteem õigustab end näiteks USA-s [8] [9] ja Kanadas [10]. Kuna eelpool mainitud riigid on meist arenenumad ja kliimatingimused enam-vähem samad, siis Elektrilevi võiks võtta neilt eeskuju. See vähendaks kindlasti elektrikatkestuste esinemist. Tsiteerides konkurentsiameti järelevalvemenetluse aruannet Elektrilevi tegevuse suhtes seoses 26.- 29.01.2007 toimunud elektrikatkestusega Hiiu maakonnas [5]: ,,Tundub, et OÜ JV käidu- ja operatiivpersonali arv Hiiumaal on viidud miinimumini arvestades normaaltalitluse tingimusi, jättes sisuliselt lahendamata kuidas ja mis vahendite (tehnikaga) ning (inim)ressurssidega tagada elektrivõrgu talitlus ning rikete operatiivne kõrvaldamine eriolukordades." Erinevalt
sõjaväelendur Silitski, venestund poolakas, kelle n aine oli tatarlane ja mängis plaatidelt tatari muusikat. Nendega oli meie läbisaamine hea, vahel isegi parem kui eestlastega. Kui juba oskasin natuke vene keelt, suunasid ema ja tädi mind seda jutuajamises naabritega kasutama. Mingit vastumeelsust vene kee le nagu kõigi muude keelte vastu meie perekonnas ei olnd. Vanaisa, ema ja tädi Mara olid saand venekeelse või osaliselt venekeelse hariduse ja nad kasutasid vene keelt tihti, tsiteerides luuletusi või öeldes mõned laused. Teine perekonnas tuntud keel oli s aksa keel, mida oskasid kõik peale minu: vene keelt vanaema ja tädi Eva ei osand. Lendur üllatas meid sellega, et kutsus kord vanaisa, kes ei olnd temaga söandand eriti avameelselt rääkida, kuulama Ameerika Hääle venekeelset saadet, öeldes, et kuulame nüüd vaba raadiot. On palju kirjutatud sellest, kui raske oli lastel kohaneda nõukogude elus kehtind kahe tõega
*Seejärel ehk kosotame graafikud ja kõrvutame saadud tulemused olemasolema teadusliku infoga. *Kui katsete tulemused kinnitavad hüptessi , siis saame järeldada, et esialgne hüptees leidis kinnitust. *Kui katsete tulemused on negatiivsed, siis tuleb otsida vigu katse korralduses või hüpoteesi püstitamises. · Raku ehitus ja talitlus. -Tsütoloogia egk rakuteadus uurib rakkude ehitust ja talitlust. -Rakuteooria ütleb (A. Vesket tsiteerides): 1. Kõik teadaolevad organismid koosnevad rakkudest. 2. Rakk on elu strukturaalseks ja fuktsionaalseks põhiühikuks. 3. Kõik rakud pärinevad olemasolevast rakust. 4. Rakud sisaldavad geneetilist informatsiooni, mis pärandatakse põlvkondade vahetuse käigus. 5. Rakk on elu väikseim ühik. 6. Rakud on biokeemiliselt ja metaboolselt sarnased. - Olemas on neli koetüüpi: Epiteelkude, lihaskude, sidekude ja närvikude. *Epiteelkude.
eest seisvat ning samas suhtlemispartnerit arvestavat käitumist. Kehtestamine käitumisviisina tähendab seega teise inimese aktsepteerimist enesega võrdse indiviidina. See on idee ,,mina olen oluline ja sina oled oluline" väljendumine praktilises käitumises. Kehtestamine kui käitumine toetub eneseväärikusele: eneseaustusele, sallivusele ja eneseusaldusele. Kehtestamine tähendab enesekindlat ja asjalikku enese huvide eest seismist (Krips 2003) Maarja Vadi ütleb tsiteerides Barry Reec`i ja Rhonda Brandti, et kehtestava käitumise kirjeldamiseks tuleb mõista kolme käitumisalternatiivi: passiivne oma soove, mõtteid, tundeid mahasuruv või eitav, alluv ja konflikte vältiv; agressiivne domineeriv, oma huve ja vajadusi peale suruv, ennast esiletõstev, isegi pealetükkiv; kehtestav endast lugupidav, enda vajadusi rahuldav koos teiste vajaduste arvestamisega (Vadi, 1995, lk 137) 1.2 Alistuv käitumine
luues. Lisaks märgib ta, et Kivikase teoses on originaalsust, katsetust, keerulisust ja teadmisi kõike mida üks õige teos sisaldama peaks. Teose sündi põhjendab ta aga igavuse peletamise vahendina. Nii sündis näiteks ka Aaviku ,,Ruth". Selline teos on kirjaniku vaba mõttelend, mis võib olla ka väljaspool reaalsuse piiri. Muidugi leiab ta ka, et Kivikase teoses on veidi naiivsust, kõik pole siin maailmas ju nii halb, kuidas tema seda kujutab. Tsiteerides Tuglast: ,,Lõppude lõpuks: see maailm ei olegi nii paha, kuigi meil ka parema vastu midagi pole". Ma isiklikult leian, et seda raamatut ei oleks vaja kolm korda lugeda, piisab ühest korrastki. Sellise raamatu põhjal võiks jääda seesama emotsioon, mis esmakordsel lugemisel tekkis. Olen poolt, et see raamat tõesti on originaalse, ebatavaline ja et see võib olla igavuse peletuseks kirjutatud. Mõte kipub igavust tundes ringi rändama ja sellised lood võivadki tekkida
1,75 p. 5. Kas mõnikord võivad kellegi isikuomadused olla tema argumentide hindamisel relevantsed? Põhjenda. (3 p.) Jah, kellegi isikuomadused võivad olla tema argumentide hindamisel relevantsed, sest isiku argmendid on tema isikuomadustest kallutatud. [Kas alati? Kui mitte, siis millistel juhtudel?] Seega tuleb tema seisukohti analüüsides tema isikomadusi arvesse võtta, et teha adekvaatsem järeldus. Näide: kallutatud isik toob argumendi tsiteerides tuntud eksperti, kuid jätab kõrvale laiema konteksti, millesse antud tsitaat kuulub. [Aga kas me ei saa seda laiema konteksti eiramist ära tunda ka ilma, et me isiku kallutatusest midagi teaks?] 2,5 p. 6. Too kaks näidet argumendist, milles toetutakse mingi väite põhjendamisel populaarsele arvamusele/tavale: üks näide sobivast populaarsele arvamusele/tavale toetumisest ja teine ebasobivast. (3 p.)
pidime kõik ära sööma, arvamust koolis ei küsinud keegi, ilma vasturääkimisõiguseta tuli nõustuda kõigega. Kuid seda, et arvamused on erinevad, suhtumised erinevad oli minu lapsepõlves olemata. Kokkuvõtvalt saab öelda, et kuigi skeptitsismi teesid on inimkonnale loogilised ja igapäev ei mõtlegi neile. Ja seda, et skeptikud polnud antiikajal väga populaarsed, siis tema ajalooline tähtsus on kõrge, olles mõttelaadi ja meetodite otsimisel relv dogmatismi vastu. (Meos, 2000) Ja tsiteerides skeptikuid endid, siis ega tõsikindlaid teadmisi pole võimalik saada. 9 KASUTATUD ALLIKAD Meos, Indrek "Antiikfilosoofia"; Tallinn, Koolibri 2000 (lk 128- 138) Tartu Ülikooli Eesti Kirjandusmuuseum http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/skeptitsism.htm (01. November 2013) Stanford Encyclopedia of Philosophy http://plato.stanford.edu/entries/skepticism- ancient/#AcaSke (02. November 2013)
annaabi.ee 
