Järgnevaid lõike võib vaadelda nii pealiskaudse kokkuvõttetena ,,Esimesest meditatsioonist" kui ka argumentatsioonina mõtetest, mida kõneall olev filosoof on analüüsitavas kirjatöös kirja pannud. Esimeseks argumendiks toob Descartes välja unenägude mõtte. Ta ütleb, et unenägudes näeb ta tihtipeale reaalsusele(ehk siis ärkvelolekule) sarnanevaid asju. Seetõttu jõuab autor järeldusele, mille kohaselt on raske(kui mitte võimatu) eristada unenäogusid ja ärkvel olekut kogemuste tasandil. Autor ütleb, et on võimalik, et isegi praegu ta elab hoopis unenäos, kusjuures ta ei suuda viimast tuvastada. Vastulauseks tuleb Descartes välja mõttega, mille kohaselt kõik, mida me unes näeme, koosneb ärkvel oleku ajal kogenetust. ,,Tõepoolest, ka maalikunstnikud, isegi siis, kui nad püüavad kujutada väga ebatavalise kujuga sireene ja saatüreid, ei suuda ju anda neile täiesti uut kuju, vaid ainult segavad
küsimuses) ainult arvame ning alles uurimise käigus selgub midagi kindlat 5) Kuidas iseloomustab Platon filosoofi suhtumist surma ning kuidas ta seda dialoogis "Phaidon" Sokratese näitel põhjendab? Surma suhtus õnnelikult, rahulikult, ei karda surma, ei kahetse midagi, läheb jumalate ja teiste filosoofide juurde (tarkade juurde). Toob põhjendusi, et inimene on siinilmas oma kehas vangis. Et inimene on jumalate vara. Usuti, et hing tuleb tagasi, vastavalt sellele kuidas ta elu elas. Valmistumine surmaks ette, hirmust lahti saamine, et surmaga ei kaasne mitte midagi halba. Keha vajadusi ei pea esmatähtsaks. Surmaks ettevalmistada tähendab tema jaoks kehast distanteeruda. Kogu elu on surmaks valmistumine. 6) Milline on Platoni ideedeteooria? Sünnipärased ideed on meis olemas, mida on tunnetanud hing eelmistes eludes vahetult. Platoni arvates need ideed paratamatud, muutumatud ja ühtemoodi
Esimeses meditatsioonis räägib Descartes arvamustest, mida saab kahtluse alla seada. Põhiprobleemiks kujuneb see, kas inimese meeled petavad või on nad tõesed? Teine meditatsioon räägib inimvaimu loomusest: et ta on tuntum kui keha. Selle põhiküsimuseks kujunes, kas inimene on niivõrd seotud oma keha ja meeltega, et ilma olla ei saa? Kuues meditatsioon räägib materiaalsete asjade eksistentsist ehk erinevusest inimese hinge ja keha vahel. Ja selle põhiprobleemiks on materiaalsete asjade olemasolu. Referaat annab ülevaate Descartes´i arvamustest ja mõtetest nende kolme meditatsiooni kohta. Esimene meditatsioon Descartes alustab oma esimest meditatsiooni mõttega, et see kõik mida ta kunagi uskunud on, on tegelikult pettus, ja nagu elutarkus talle õpetanud on, siis kes meid kordki tüssanud on, seda ei tohi kunagi enam täielikult usaldada. Väga heaks pette näiteks toob ta une, sest siis
esialgu me ei tea veel midagi aga uurimise käigus selgub midagi kindlat. 5) Kuidas iseloomustab Platon filosoofi suhtumist surma ning kuidas ta seda dialoogis "Phaidon" Sokratese näitel põhjendab? Vastus: Surma suhtus õnnelikult, rahulikult, ei karda surma, ei kahetse midagi, läheb jumalate ja teiste filosoofide juurde (tarkade juurde). Toob põhjendusi, et inimene on siinilmas oma kehas vangis. Et inimene on jumalate vara. Usuti, et hing tuleb tagasi, vastavalt sellele kuidas ta elu elas. Valmistumine surmaks ette, hirmust lahti saamine, et surmaga ei kaasne mitte midagi halba. Keha vajadusi ei pea esmatähtsaks. Surmaks ettevalmistada tähendab tema jaoks kehast distanteeruda. Kogu elu on surmaks valmistumine. 6) Milline on Platoni ideedeteooria? Vastus : Platoni ideedeõpetuse taustaks on tegelikkuse ja välisuse eristamine filosoofilises ja inimlikus mõttes. Teadmine on suunatud ideedele
sarnast asja, sarnasus võib esile tulla ainult põhilistes laiemates vastavustes.Võidakse isegi leida äravahetamiseni sarnaseid punkte, aga vaadeldes sarnasuse seaduse seisukohalt pole kaks detaili täpselt sarnased. Kui kasutatakse mõistuslikult analoogia seadust suudetakse edasi anda seletamatut laiemas tähenduses. 5. Ülesmineku seadus. See seadus annab teada kõrgest vibratsiooni sagedusest, milles mittekarmaline hing vibreerib. Kui inimene kaotab illusiooni oma eraldatusest jumalikust minast, tõuseb inimese vibratsioon ülesmineku(taevamineku?) punktini. Teiste sõnadega karmata inimene lahkub maa tasandilt paremasse eksistentsi. Meil oleks vaja tuua armastuse energia oma igapäevasesse ellu, saades sageduse tõstmise püüdmise näiteks ja mudeliks teistele. Vibratsiooni sagedusastme saame tunneme ära selle järgi, mil määral inimene on magnetiks teistele inimestele. 6. Külgetõmbe seadus
tõsiselt. PAINAJAUNI Unetunne võib luua painaja. See kajastab ahistusi ja kartusi. Sellist liiki unenägusid võib põhjustada ka liigne söömine või ebamugav magamisasend. Painajalikud unenäod on sellised, milles sa ei jõua kusagile; naiteks jääd rongist maha või hilined mõnele muule sõidukile, see tähendab tugevat rahutust sinu sisemuses. Kui tunned end unes rõhutuna, siis tunned seda ilmselt ka ärkvel olles. PROHVETLIK UNI On sarnane ennustusunega, kuid sellele lisaks kaasnevad visioonid Jumalast, inglitestja teispoolsusest, mis annabjuba suurune mõõtmeja sisu. Neil on väga tugev mõju inimese elukäigule, kuid need uned võivad mõjutada ka tugevasti kogu ühiskonna arenemiskülge. Tegemist on nägemuste ja ilmutustega, millel on inimesele üksikuna kui ühiskonnale tervikuna puhastav ja edasiviiv toime. SEIKLUSUNI Analüüsi oma võimeid ja võimalusi
Tehakse katsed ja järeldused. Labortooriumi eksperiment: inimene ei ole loomulikus keskkonnas ja katseid tehakse ka loomulikus keskkonnas Psühholoogia areng Idas ja Läänes. VKreeka (natuurfilosoofid, Platon, Aristoteles) Maailmas on palju erinevaid mõtteviise. Kõige laiemalt saab jagada : Lääne psüh Üritatakse luua võimalikult täpset teaduste süsteemi. Hing on keha omadus Teadmised psüh kohta umbisikulised Ps. ajalugu hästi dokumenteeritud Ida: Orienteerutakse muutustele. Hingel pole kindlaid omadusi, see muutub. Teadused Psüh kohta isiklikud saadud läbi isiklike kogemuste. Psüh ajalugu pole eriti dokumenteeritud, sest kogemused on väga isiklikud Lääne Psüh seostatakse Kreeka kultuuriga ("Iilias", Homeros) 4 saj. e. Kr tuleb Kreeka luules esile huvi oma sisemaailma vastu. Natuurfilosoofid üritasid seletada hinge
Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub meie emotsionaalsete haavade, vapustuste ja üleelamiste terveksravimine. Kõik, mis on talletatud mälus, võib magamise ajal kombineeruda kõige kummalisemateks piltideks. Unes ei saa näha seda, mida ei ole kuulnud, näinud, lugenud, puudutanud või mõnel muul viisil tajunud. Kurtide unenägudes ei esine helisid, pimedate maailm on ka unenägudes selline, nagu nad seda ette kujutavad ärkvel olles. 4.Unenägude kestus ja esinemine Mida noorem on inimene, seda rohkem näeb ta und. Täiskasvanud inimene näeb und igal ööl umbes 1-1,5 tundi, öö jooksul 4-5 korda. Meelde jääb harilikult viimane unenägu. 70-ndaks eluaastaks on ta näinud umbes 150 000 unenägu. Kõik inimesed näevad und, kuid paljudele ei jää unenäod lihtsalt meelde. Kõige halvemini mäletavad unenägusid endassesulgunud, kinnise iseloomuga inimesed, kes on kergesti
Kõik kommentaarid