Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mis see on , mis ärkvel hoiab hinge? (2)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis hoiab ärkvel meie hinge?
“Mis see on, mis ärkvel hoiab hinge”

D. Kareva


Öeldakse, et seal, kus on hing, on ka hinge kodu. Inimese puhul on hingele koduks tema keha. Kui inimene sureb , peab ka hing minema ja endale uue pesa otsima . Meiega koos teeb hing kõike seda, mida meiegi, elab. Hing saab osa kõikidest emotsioonidest, mis meis on. Hing on see, mis teavitab meid meie olemusest. Kuidas aga mõista seda, mis hoiab ärkvel meie hinge? Kas ärkvel olek on seisund, mida me endale teadvustame või oleme ärkvel ka kõige sügavamas unes?
Mina arvan, et me oleme. Ma usun, et meie hing ei maga kunagi.
Mõiste ärkvel olek, tuleb ümber sõnastada ja välja rebida sellest kontekstist, mida me oma igapäeva elus mõitsame. Minu jaoks tähendab ärkvel olek seda vaimsust ja intelligentsi, mis peitub inimese sees. Hing on ärkvel inimese arenedes ning kõik, mis on seotud ühe indiviidi eluga, on osa arengust. Hinge hoiab ärkvel inimese teadlikus elust ja ümbritsevast. Siia saab tuua näite, ühest olulisemast etapist eestlaste ajaloos: rahvuslik ärkamine. Selle aja patrioodid Jakob Hurt , J.V Jannsen, C.R Jakobson ja paljud teised edastasid rahvale ühtset sõnumit: Rahvas, aeg on enese harimisele ja enese teadlikusele. Aeg on ärgata. Ja tsiteerides Jakobsoni : “…algamas on koiduaeg .”
Hinge saab mingil määral võrrelda lemmikloomaga. Võib tunduda labane, aga nii see on. Et oma hinge enda juures hoida, tuleb ta eest hoolitseda. Hingega tuleb pidevalt tegeleda, et ta õpiks uusi asju, saaks uusi kogemusi. Hinge tuleb hellitada, et ta oleks õnnelik. Temaga peab ka kurjustama, et ta ei muutuks ülemeelikuks. Teda peab aitama ja suunama, kui ta eksib . See kõik on elu kaadervärk ja hing on meie elude kõige tähtsam ehitis. Hingele tähelepanu pööramine on üks märk eneseteadlikusest ja arengust.
“Ammune on aim: kõigist liigutajaist liigutavam, vägevaim on armastuse vaim.” See D. Kareva sõnastus armastusele, on lihtsalt geniaalne . Kas saaks seda öelda veel ilusamini, lihtsamalt. Tõde on see, mis selles võlub. Äratundmis rõõm kõikides, kes armastavad ja keda armastatakse. Armastus on allikas, kust ammutame jõudu elamiseks. Armastus annab meile kindlust ja tuge. Inimene armastab oma perekonda, lähedasi, sõpru. Inimene tunneb kindlasti ka sügavat kiindumust ennast ümbritseva vastu: mälestused, unistused, loodus, muusika , linnaelu , maaelu, raamatud ja palju muud. Armastust leidub erinevates variatsioonides ja vahel polegi palju vaja, et hingel hakkaks soe. Tähtis on ka, et inimene tunneks armastust enda vastu. Ilma eneses armastust tundmata, on raske seda teistele edasi anda. Armastus, ükskõik mis kujul, hoiab ärkvel meie hinge.
Tunded on kindlasti need põhilised hinge äratuskella üleskeerajad. Armastuse kõrval on ka teisi emotsioone, mis meid igapäev tabavad . Rõõm, nutt, kurbus , naer, viha , meeldivus… Neid on nii positiivseid, kui negatiivseid. Pole halba ilma heata ja vastupidi. Halb on aga väga subjektiivne mõiste. Kõik oleneb vaatenurgast, inimese enda lähenemisest. Kui kõik oleks tip- top korras ja elu oleks vaevast prii , siis inimeses tekib tunne, et nii peabki olema, et kõik hea on iseenesest mõistetav. Kui aga pingutama ei pea ja kõik kipub kergelt tulema , hakatakse asju vääriti hindama . Nii aga elu ju paraku ei toimi. Asjade nimel tuleb vaeva näha, tööd teha, neid tuleb hoida ja kohelda neile vääriliselt, õigesti. Minu vaatevinklis muutub siinkohal halb heaks. Kõik need probleemid, ärevad momendid meie elus, ootus ja kahtlused hakkama saamises , hoiavad ärkvel meie hinge. Ärkvel olek on ju hea. Iga kord kukkudes, tuleb leida see jõud, et uuesti tõusta. Lootus täidab meie hinge, kui me mõtleme kõigidele teistele inimestele, hingedele, enne meid, kes samuti selliseid olukordi läbinud. Nemad said hakkama, saame meie ka.
Hinge ärkvel hoidmisele ei tee halba ka tunnustus meist väljaspool, meie lähedastelt, tuttavatelt. Tõde on see, et inimene ei saa lõputult anda, ilma midagi vastu saamata. Tunnustust, häid soove ja kommentaare ootame me kõik. Väikesed lahked tähelepanekud teistelt sinu suunas, teevad alati tuju paremaks.
Hinge ärkvel hoidmine ei ole tegelikult sugugi keeruline. “Tee, mis suudad, sellega, mis sul on, seal, kus sa oled” Nii ütles Theodore Roosevelt . Kõigega siin elus on võimalik hakkama saada. Enda ümbrust tuleb tähele panna, ennast siin elus tuleb teadvustada. Tuleb tunnetada, armastada , uskuda ja loota. Tuleb istuda kasvõi ükskord elus vaikselt akna ääres ja vaadata, kuidas puhkeb õitsele loodus ning tunda, kuidas sinu enese sees, sinu hing, avab oma õie, et sind tänada tema väärtustamise eest. See hoiab ärkvel hinge: areng, andmine ja tänu.
Mis see on- mis ärkvel hoiab hinge #1 Mis see on- mis ärkvel hoiab hinge #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 151 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tuuleke Õppematerjali autor
Doris Kareva

Sarnased õppematerjalid

Rene Descartes
4
odt

Rene Descartes

Järgnevaid lõike võib vaadelda nii pealiskaudse kokkuvõttetena ,,Esimesest meditatsioonist" kui ka argumentatsioonina mõtetest, mida kõneall olev filosoof on analüüsitavas kirjatöös kirja pannud. Esimeseks argumendiks toob Descartes välja unenägude mõtte. Ta ütleb, et unenägudes näeb ta tihtipeale reaalsusele(ehk siis ärkvelolekule) sarnanevaid asju. Seetõttu jõuab autor järeldusele, mille kohaselt on raske(kui mitte võimatu) eristada unenäogusid ja ärkvel olekut kogemuste tasandil. Autor ütleb, et on võimalik, et isegi praegu ta elab hoopis unenäos, kusjuures ta ei suuda viimast tuvastada. Vastulauseks tuleb Descartes välja mõttega, mille kohaselt kõik, mida me unes näeme, koosneb ärkvel oleku ajal kogenetust. ,,Tõepoolest, ka maalikunstnikud, isegi siis, kui nad püüavad kujutada väga ebatavalise kujuga sireene ja saatüreid, ei suuda ju anda neile täiesti uut kuju, vaid ainult segavad

Filosoofia
Filosoofia kordamis küsimuste vastused
5
doc

Filosoofia kordamis küsimuste vastused

küsimuses) ainult arvame ning alles uurimise käigus selgub midagi kindlat 5) Kuidas iseloomustab Platon filosoofi suhtumist surma ning kuidas ta seda dialoogis "Phaidon" Sokratese näitel põhjendab? Surma suhtus õnnelikult, rahulikult, ei karda surma, ei kahetse midagi, läheb jumalate ja teiste filosoofide juurde (tarkade juurde). Toob põhjendusi, et inimene on siinilmas oma kehas vangis. Et inimene on jumalate vara. Usuti, et hing tuleb tagasi, vastavalt sellele kuidas ta elu elas. Valmistumine surmaks ette, hirmust lahti saamine, et surmaga ei kaasne mitte midagi halba. Keha vajadusi ei pea esmatähtsaks. Surmaks ettevalmistada tähendab tema jaoks kehast distanteeruda. Kogu elu on surmaks valmistumine. 6) Milline on Platoni ideedeteooria? Sünnipärased ideed on meis olemas, mida on tunnetanud hing eelmistes eludes vahetult. Platoni arvates need ideed paratamatud, muutumatud ja ühtemoodi

Filosoofia
Descartes
7
docx

Descartes

Esimeses meditatsioonis räägib Descartes arvamustest, mida saab kahtluse alla seada. Põhiprobleemiks kujuneb see, kas inimese meeled petavad või on nad tõesed? Teine meditatsioon räägib inimvaimu loomusest: et ta on tuntum kui keha. Selle põhiküsimuseks kujunes, kas inimene on niivõrd seotud oma keha ja meeltega, et ilma olla ei saa? Kuues meditatsioon räägib materiaalsete asjade eksistentsist ehk erinevusest inimese hinge ja keha vahel. Ja selle põhiprobleemiks on materiaalsete asjade olemasolu. Referaat annab ülevaate Descartes´i arvamustest ja mõtetest nende kolme meditatsiooni kohta. Esimene meditatsioon Descartes alustab oma esimest meditatsiooni mõttega, et see kõik mida ta kunagi uskunud on, on tegelikult pettus, ja nagu elutarkus talle õpetanud on, siis kes meid kordki tüssanud on, seda ei tohi kunagi enam täielikult usaldada. Väga heaks pette näiteks toob ta une, sest siis

Õigusfilosoofia
Sissejuhatus filosoofiasse kordamisküsimused
4
doc

Sissejuhatus filosoofiasse kordamisküsimused

esialgu me ei tea veel midagi aga uurimise käigus selgub midagi kindlat. 5) Kuidas iseloomustab Platon filosoofi suhtumist surma ning kuidas ta seda dialoogis "Phaidon" Sokratese näitel põhjendab? Vastus: Surma suhtus õnnelikult, rahulikult, ei karda surma, ei kahetse midagi, läheb jumalate ja teiste filosoofide juurde (tarkade juurde). Toob põhjendusi, et inimene on siinilmas oma kehas vangis. Et inimene on jumalate vara. Usuti, et hing tuleb tagasi, vastavalt sellele kuidas ta elu elas. Valmistumine surmaks ette, hirmust lahti saamine, et surmaga ei kaasne mitte midagi halba. Keha vajadusi ei pea esmatähtsaks. Surmaks ettevalmistada tähendab tema jaoks kehast distanteeruda. Kogu elu on surmaks valmistumine. 6) Milline on Platoni ideedeteooria? Vastus : Platoni ideedeõpetuse taustaks on tegelikkuse ja välisuse eristamine filosoofilises ja inimlikus mõttes. Teadmine on suunatud ideedele

Filosoofia
Universumi seadused ja 3-dimensioonis elamise tingimused
12
docx

Universumi seadused ja 3. dimensioonis elamise tingimused

sarnast asja, sarnasus võib esile tulla ainult põhilistes laiemates vastavustes.Võidakse isegi leida äravahetamiseni sarnaseid punkte, aga vaadeldes sarnasuse seaduse seisukohalt pole kaks detaili täpselt sarnased. Kui kasutatakse mõistuslikult analoogia seadust suudetakse edasi anda seletamatut laiemas tähenduses. 5. Ülesmineku seadus. See seadus annab teada kõrgest vibratsiooni sagedusest, milles mittekarmaline hing vibreerib. Kui inimene kaotab illusiooni oma eraldatusest jumalikust minast, tõuseb inimese vibratsioon ülesmineku(taevamineku?) punktini. Teiste sõnadega karmata inimene lahkub maa tasandilt paremasse eksistentsi. Meil oleks vaja tuua armastuse energia oma igapäevasesse ellu, saades sageduse tõstmise püüdmise näiteks ja mudeliks teistele. Vibratsiooni sagedusastme saame tunneme ära selle järgi, mil määral inimene on magnetiks teistele inimestele. 6. Külgetõmbe seadus

Eetika
Unenägude seos reaalsusega
21
rtf

Unenägude seos reaalsusega

tõsiselt. PAINAJAUNI Unetunne võib luua painaja. See kajastab ahistusi ja kartusi. Sellist liiki unenägusid võib põhjustada ka liigne söömine või ebamugav magamisasend. Painajalikud unenäod on sellised, milles sa ei jõua kusagile; naiteks jääd rongist maha või hilined mõnele muule sõidukile, see tähendab tugevat rahutust sinu sisemuses. Kui tunned end unes rõhutuna, siis tunned seda ilmselt ka ärkvel olles. PROHVETLIK UNI On sarnane ennustusunega, kuid sellele lisaks kaasnevad visioonid Jumalast, inglitestja teispoolsusest, mis annabjuba suurune mõõtmeja sisu. Neil on väga tugev mõju inimese elukäigule, kuid need uned võivad mõjutada ka tugevasti kogu ühiskonna arenemiskülge. Tegemist on nägemuste ja ilmutustega, millel on inimesele üksikuna kui ühiskonnale tervikuna puhastav ja edasiviiv toime. SEIKLUSUNI Analüüsi oma võimeid ja võimalusi

Inimeseõpetus
Konspekt -10 klass
9
doc

Konspekt -10 klass

Tehakse katsed ja järeldused. Labortooriumi eksperiment: inimene ei ole loomulikus keskkonnas ja katseid tehakse ka loomulikus keskkonnas Psühholoogia areng Idas ja Läänes. VKreeka (natuurfilosoofid, Platon, Aristoteles) Maailmas on palju erinevaid mõtteviise. Kõige laiemalt saab jagada : Lääne psüh Üritatakse luua võimalikult täpset teaduste süsteemi. Hing on keha omadus Teadmised psüh kohta umbisikulised Ps. ajalugu hästi dokumenteeritud Ida: Orienteerutakse muutustele. Hingel pole kindlaid omadusi, see muutub. Teadused Psüh kohta isiklikud saadud läbi isiklike kogemuste. Psüh ajalugu pole eriti dokumenteeritud, sest kogemused on väga isiklikud Lääne Psüh seostatakse Kreeka kultuuriga ("Iilias", Homeros) 4 saj. e. Kr tuleb Kreeka luules esile huvi oma sisemaailma vastu. Natuurfilosoofid üritasid seletada hinge

Psühholoogia
Uni- referaat
11
doc

Uni- referaat

Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub meie emotsionaalsete haavade, vapustuste ja üleelamiste terveksravimine. Kõik, mis on talletatud mälus, võib magamise ajal kombineeruda kõige kummalisemateks piltideks. Unes ei saa näha seda, mida ei ole kuulnud, näinud, lugenud, puudutanud või mõnel muul viisil tajunud. Kurtide unenägudes ei esine helisid, pimedate maailm on ka unenägudes selline, nagu nad seda ette kujutavad ärkvel olles. 4.Unenägude kestus ja esinemine Mida noorem on inimene, seda rohkem näeb ta und. Täiskasvanud inimene näeb und igal ööl umbes 1-1,5 tundi, öö jooksul 4-5 korda. Meelde jääb harilikult viimane unenägu. 70-ndaks eluaastaks on ta näinud umbes 150 000 unenägu. Kõik inimesed näevad und, kuid paljudele ei jää unenäod lihtsalt meelde. Kõige halvemini mäletavad unenägusid endassesulgunud, kinnise iseloomuga inimesed, kes on kergesti

Inimese õpetus




Kommentaarid (2)

xrm profiilipilt
xrm: Täitsa asjalik kirjand, sissejuhatus ja algus olid küll natuke rasked minu jaoks kuid muidu väga viis.
12:59 30-09-2010
lockpock profiilipilt
lockpock: Hea sisu!
15:32 04-01-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun