Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KÕNE "Kunst ei ole kunsti teha, kunst on kunstis kunsti näha" (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Miks on üldse vaja kunstist aru saada ja nö kunstis kunsti näha?
Kallid klassikaaslased ja õpetaja,
Tahaksin teile täna rääkida kunstist, kuid mitte üldiselt kunstist vaid täpsemalt teemast “ Kunst ei ole kunsti teha, kunst on kunstis kunsti näha”. Seda võib mõista mitut viisi samamoodi nagu ka kunsti ennast. mina saan sellest aru nii, et tõelise kunstniku peaks ära tundma tema oskuse järgi kunstist aru saada ja seda hinnata mitte ainult tema oskusest võimalikult hästi midagi kaunist luua. Tunnen , et tihti võrdub inimestele kunstnik oskusega luua midagi klassikaliselt ilusat nii kunstis, muusikas kui kirjanduses. Tegelikult usun, et kunstis on palju rohkemat kui esmapilgul tundub.
Edgar allan poe on öelnud , et kui teda palutakse väga lühidalt defineerida mõistet kunst siis nimetaks ta seda "selle reprodutseerimiseks, mida meie meeled tajuvad looduses läbi hingeloori" . Sajandeid on kasutatud kunsti eneseväljenduseks ja oma maailma kirjeldamiseks. Kuid ilmselgelt, pole kõigi mõttemaailm sarnane seega on loodud lugematul arvul erinevaid stiile ja tundeid väljendavat kunsti. Selleks, et mõista kõiki neid kunsti liike ja voole peabki õppima kunstiajalugu . Tsiteerides eesti kunstimuuseumi direktorit Sirje Helmet : “ Mida suurem on teadmiste pagas , seda rohkem sa näed. Teos muutub sellest ainult rikkamaks ”.
Aga miks on üldse vaja kunstist aru saada ja nö kunstis kunsti näha? kunsti on vaja mõista, sest see on midagi mis on olnud inimkonnaga alates kiviajast ja selle kaudu on inimene õppinud tundma elu ja iseennast , väljendama oma tõekspidamisi, elamusi ja suhtumist maailma. Seetõttu on ka eri ajastute ja ühiskondade kunstis palju erinevusi. Kunstis peitub aastatuhandeid inimeste mõtteid ja eluteid, seega miks ei peaks selle tundmine meile oluline olema.
Olen alati olnud huvitatud mõttest või ideest mis peitub teose taga ning olen selle jaoks püüdnud koguda võimalikult palju teadmisi erinevatelt inimestelt kunsti kohta. Olen käinud kunstikoolis kunstiajaloo tundides ja loengutel KUMUs et ma saaksin ise selle kaudu oma maailmapilti laiendada ja ka vajadusel seda informatsiooni ka teistele edasi anda. Toon näite kuidas mu siiamaani omandatud teadmised kunstist on mind päriselus aidanud: käisin aasta tagasi sõbrannaga Eesti Kaasaaegse Kunsti Muuseumis ning sattusime vaatama teost mis hõlmas modernset ja renesanssi ajastu kunsti. Sõbranna polnud kunagi uurinud või õppinud renesanssiaja kunstist ning selle tõttu sai ta teosest täiesti teistmoodi aru. Kui ma talle seletasin mida tähendavad sümbolid vanemas teose pooles, tekkis tal täiesti uus arusaam. Samas olen uute teadmiste omandamisel mõistnud, kui vähe ma tegelikult tean ja kui palju on veel ruumi areneda.
Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et kunst on väga suhteline mõiste kuid tuleks rohkem hinnata neid väheseid inimesi kellel on tõelised teadmised ja arusaam kunstist. Sellised teadmised täiendavad nii ühe kindla teose rikkust kui ka arusaama inimeste mõttemaailmast ja uskumustest läbi ajaloo. Olles kõike seda öelnud tuletan meelde, et uue info omandamisel ei maksa minna uhkeks ja ma ei väida, et kunsti mõistjad oleks mingit viisi paremad teistest inimestest.
Tänan kuulamast
KÕNE-Kunst ei ole kunsti teha-kunst on kunstis kunsti näha #1 KÕNE-Kunst ei ole kunsti teha-kunst on kunstis kunsti näha #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor basgetti Õppematerjali autor
Kõne ja väitluse tunni jaoks valmistatud kõne. Kõne räägib kunsti olemusest, sellest aru saamisest, miks on kunsti vaja ja kuidas kunstiteadmised päriselus kedagi aidata võivad.

Sarnased õppematerjalid

ESTEETIKA
31
docx

ESTEETIKA

Kadri ESTEETIKA · Umberto Eco ,,Ilu ajalugu", ,,Inetuse ajalugu" · Kraavi, J Postmodernismi teooria ja postmodernistlik... · Aastaarvud ega teoste nimed ei mängi rolli eksamil. Tuleb seletada, millal ja kes mida ütles. Põhimõtted. Mis on esteetika (filosoofiline distsipliin)? Märksõnad: ILU, harmoonia, proportsioon, subjektiivne vs objektiivne, isikupära. INETUS. KUNST. MEELELISE TAJU ÕPETUS. Mis on kunst? Mis on kunstiteos? Mida kujutab kujutav kunst? Aisthetikos ­ meeleliseks tajuks võimeline. Esteetika on filosoofiline teadus kunstist, selle suhetest tegelikkusega. Kas kunst kopeerib seda maailma, mida nad enda ümber näevad ja neid emotsioone ja käitumismustreid või on kunst midagi välja mõeldud, midagi, mis loob uusi reaalsusi? Milline on kunsti suhe ümbritsevasse maailma? Kunst on kunstniku eneseväljenduse viis. Kunst tahab maailma muuta, paremaks teha, inimesi muuta

Kunstiajalugu
20 -21-sajandi kunst
120
docx

20.-21. sajandi kunst

1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti

Kunstiajalugu
20 loetud artiklit ja 26 küsimust Valle-Sten Maiste Filosoofia Esteetika I eksamiks
37
pdf

20 loetud artiklit ja 26 küsimust Valle-Sten Maiste Filosoofia Esteetika I eksamiks

eksamiks 1 ​1). Saarinen, Esa 1997 Rakendusfilosoofia. Vikerkaar 3 (KÜSMUS: Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused.) (kr k ​phileo​ - “armastan” , ​sophia​ - “tarkus”) Filosoofia on teoreetiline teadusharu maailmast arusaamise kohta. Filosoofia tugineb inimmõistusele ja spekulatsioondele. Filosoofia pürgib üldkehtivate tõdede selgitamise poole, proovib näha, kuidas kõik “asjad” ühte pilti kokku sobituvad. Kontinentaalne ehk spekulatiivne filosoofia on 20. saj tekkinud suund, enamasti saksa ja prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle. Stilistiliselt esseistikale lähenev. Mõistete selgusele ja ühtsele teaduslikule fikseerimisele ei pöörata suurt tähelepanu. Pakutakse uusi seletusi maailma kohta

Esteetika
Mis on esteetika
30
doc

Mis on esteetika?

jne) käsitleja: Filosoofiline esteetika on kunstikriitika ja teiste uuringuite, nagu kunstipsühholoogia, mõistete ja printsiipide analüüs... sel on nende tegevuste suhtes ettevalmistav, kriitiline, refleksiivne roll. See tegeleb eelkõige nende eelduste selguse, väidete tähenduse ning nende meetodite iseloomuga ­ kõige sellega millest nad ise sageli teadlikud ei ole. Filosoofiline esteetika kui metakriitika. Esteetika kkui kunstifilosoofia temaatilised sektorid on: kunsti definitsioon (mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused?), kunstiteose antoloogia (mis tüüpi ,,asjad" on kunstiteosed? Ideed, füüsilised objektid? Kas kõik on ühte tüüpi?), kunstiteose interpretatsioon (mis on tõlgenduse allikas? Kas kunstiteosel on üks ja ainu-õige tõlgendus või mitu?), kunstiteose hindamine (mis hinnangute loogiline staatus?). Erinevate kunstidistsipliinide võrdlus: kunstilooming ­ pliiatsiga joonistatud

Filosoofia
20 SAJANDI KUNST
119
doc

20 SAJANDI KUNST

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM

Kunstiajalugu
Kunstiajaloo kokkuvõte
103
doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM

Kunstiajalugu
Filosoofia materjale
87
doc

Filosoofia materjale

FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11

Filosoofia
Populaarkultuuri teooriad
51
docx

Populaarkultuuri teooriad

MADALKULTUUR: Kui minna klubisse tantsima, siis on nauding kohe kätte saadav. Prantsuse sotsioloog Bourdiey väitis, et kõrge ja madala jaotus pole midagi absoluutselt, üle aegade kestvat. // Kuid kui me vaatame enda ümber, siis see jaotus on väga kehtiv, seda on näha. NT: Haridussüsteemis on ka jaotus olemas. 3. Populaarkutluuri samastetakse massikultuuri mõistega. Industrialiseerimine 19.sajandi teisel poolel, mil hakkas probleemiks kujunema see, et madalamatel kihtidel oli oma kultuur, mis oli kahjulik teistele. Nüüd

Populaarkultuuri teooriad




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun