SEISUKOHT RAHVARAAMATUKOGUDE POSITSIOONIST (0)

ANNERIIN TRUU
IK 12
SEISUKOHT RAHVARAAMATUKOGUDE POSITSIOONIST
Eestis tegutseb 558 rahvaraamatukogu. Mõned neist on paremas majanduslikus olukorras kui teised. Osad rahvaraamatukogud on arenenumad tehnika vallas, mõned aga teeninduse ning organiseerimise ja initsiatiivi poolest teistest üle. Probleeme aga esineb kindlasti igal pool, lihtsalt kohati paistavad need rohkem silma: lagunenud raamatukoguhooned, vanad majad, mis pole üldsegi mõeldud raamatute hoidmiseks-säilitamiseks ega ka inimeste teenindamiseks, halb valgustus ruumipuudus , raskendatud juurdepääs puuetega inimestele.
Kõik meie ümber on pidevas muutumisprotsessis. Mõned muutused on kohe märgata, teised toimuvad ilma, et me neid märkaks või enesele teadvustaks. Ma usun, et raamatukogunduses on just viimast tüüpi muudatusi tegelikult päris palju. Muudatused, mis seonduvad sellega kuidas raamat, teavik lugejani-kasutajani tee leiab. Tavakasutaja ei tea, milliseid etappe nende kasutatav materjal läbib enne, kui temani jõuab. Kui selles ahelas ümberkorraldused toimuvad on see lugeja jaoks märkamatu. Lugeja märkab pigem neid muudatusi, mis seonduvad teenindusega, teda ümbritseva keskkonnaga raamatukogus, materjalide arvukuse, kvaliteedi kahanemise/ kasvamise ja muu sellisega, mis silmaga nähtav või käega katsutav.
Rahvaraamatukogude põhilised rahastajad on riik ning kohalik omavalitsus. Loomulikult ka annetused ning projektid. Hetkel oleneb komplekteerimise summa suurus omavalitsuse otsusest , mitu eurot ta elaniku kohta raha raamatukogule eraldab.
Tsiteerides Rein Langi : „Kas avalikku raha ehk eesti maksumaksja raha kasutamine bestsellerite autorite toetamiseks on kõige mõistlikum käitumine?“1
Mari – Liisa Parder kirjutab oma artiklis selliselt, et kui rahvaraamatukogudes hakatakse tasulist laenutust rakendama viiks see meid kohe järgmise probleemi juurde. Antud teema puudutab vähe majanduslikult kindlustatuid lugejaid.2
Käies raamatupoodides võime näha palju raamatud maksavad. Pole see sugugi väike summa. Raamatute hinnad kasvavad kiiresti. Milleks maksta riigile makse, kui raamatute laenutamise eest peab ka veel maksma.
Järgmine argument, mis Parder välja tõi oli see, et on vastu, kui keelustatakse bestsellerite sisseostmise rahastamist.2
Pooldan Langi arvamust, et tuleb edendada Eesti kultuuri. Teades iseennast ja minust veel nooremaid, siis tõesti puudub huvi päevast päeva lugeda seda kirjandust. Lastele tahaks lugeda erinevaid lasteraamatuid ja ise tahaks lõõgastuda mõne kriminaalromaani või armastusromaani taga. Kust mujalt inimesed neid raamatuid saaks, kui mitte raamatukogudest.
Asko Tamme arvates on raamatukogul oma vastutus eesti kultuuri ees, kuid samas peame olemas olema ka lugeja jaoks. Enamus ostud on siiski eesti kirjandus, ülejäänud tõlkekirjandus ning võõrkeelsed raamatud. Tamme sõnul on raamatukogu funktsiooniks ühiskondliku sidususe hoidmine ning igasugune piirang viiks inimesed veel rohkem lahku.3
Ajakirjanik Kalle Muuli arvates peaks raamatute laenutamise tasuliseks muutma – raamatud, mis on tasuta laenutamiseks ja on raamatuid, mille eest võiks tasuda. Tema arvates tuleks üle vaadata eesti kirjandus, kindlasti leidub seal küsitava väärtusega teoseid. Muuli on nõus Langi ettepanekuga, miks peaks sisse ostma võõrkeelest tõlgituid teoseid Eesti raamatukokku.4
Siinkohal eaks raamatukogu ise olema leidlik ning otsima muid võimalusi. Raamatukogu juhataja või keegi teine võiks olla võimeline kirjutama projekte. Tänapäeval väga hea projektiga, saaks kindlasti mingisuguse vajaliku summa raamatukogude toetuseks. Suur osa rolli mängivad ka omavalitsused , kindlasti leidub või leiaks ressursse.
Tänapäeval me siiski mõtleme , et tasuta on alati parem, kui tasu eest. Keegi ei taha tasuta saadavatest asjadest loobuda, olgu see siis kastmisvesi, massikultuur või telefonikõned . Rein Sikk oma artiklis kiidab Langi, et julges tõstatada lihtsaid aga olulisi küsimusi.5
Tänapäeva raamatukogude tähtsus aina suureneb. Kui on vaja kiirelt ilma otsimiseta mingit materjali kätte saada, siis tavalisele kodanikule pole vahet kas ta maksab või ei selle raamatu eest.
Elu on näidanud, et varem või hiljem muutub kõik tasuliseks. Pigem tuleks hakata mõtlema, kas poleks kasulikum see raamat poest osta mitte laenutada ?
1 Tallinna Keskraamatukogu(2011) Kõneleb kultuuriminister Rein Lang. Raamatukogupäevade „ Kohtume raamatukogus“ 20.november. Kasutatud 26.11.14 http://tln.lib.ee/~jagatud/videod/raamatukogupaevad2011/rein_lang/
2 Parder.M-L (2011). Kes peaks otsustama, mida võib „tasuta“ lugeda? Eetikaveeb 11. nov. Kasutatud 26.11.14 http://www.eetika.ee/et/1085895
2
3 Rand, E. (2011). Asko Tamme:Langi idee peletaks raamatukogudest lugejad. Eesti Päevaleht 03.november. kasutatud 26.11.14 http://epl.delfi.ee/news/online/asko-tamme-langi-idee-peletaks-raamatukogudest-lugejad?id=61001501
4 Loonet,T.(2011) Muuli:massikirjanduse laenutamine võiks tasuliseks muutuda. Postimees 06.november. kasutatud 26.11.14 http://kultuur.postimees.ee/624154/muuli-massikirjanduse-laenutamine-voiks-tasuliseks-muutuda
5 Sikk, R.(2011) Raamatukogudebatt ehk Täna kiidan Langi. Eesti Päevaleht 09.november. kasutatud 26.11.14 http://epl.delfi.ee/news/arvamus/raamatukogudebatt-ehk-tana-kiidan-langi?id=61261206