ANNERIIN TRUU
IK 12
SEISUKOHT
RAHVARAAMATUKOGUDE POSITSIOONIST
Eestis
tegutseb 558 rahvaraamatukogu. Mõned neist on paremas majanduslikus
olukorras kui teised. Osad
rahvaraamatukogud on arenenumad tehnika
vallas, mõned aga teeninduse ning organiseerimise ja initsiatiivi
poolest teistest üle. Probleeme aga esineb kindlasti igal pool,
lihtsalt kohati paistavad need rohkem silma: lagunenud
raamatukoguhooned, vanad majad, mis pole üldsegi mõeldud raamatute
hoidmiseks-säilitamiseks ega ka inimeste teenindamiseks, halb
valgustus
ruumipuudus , raskendatud juurdepääs puuetega inimestele.
Kõik
meie ümber on pidevas muutumisprotsessis. Mõned muutused on kohe
märgata, teised toimuvad ilma, et me neid
märkaks või enesele
teadvustaks. Ma usun, et raamatukogunduses on just viimast tüüpi
muudatusi tegelikult päris palju. Muudatused, mis seonduvad sellega
kuidas raamat,
teavik lugejani-kasutajani tee leiab. Tavakasutaja ei
tea, milliseid etappe nende kasutatav materjal läbib enne, kui
temani jõuab. Kui selles ahelas ümberkorraldused toimuvad on see
lugeja jaoks märkamatu. Lugeja märkab pigem neid muudatusi, mis
seonduvad teenindusega, teda ümbritseva keskkonnaga raamatukogus,
materjalide arvukuse, kvaliteedi kahanemise/
kasvamise ja muu
sellisega, mis silmaga nähtav või käega katsutav.
Rahvaraamatukogude
põhilised rahastajad on riik ning kohalik omavalitsus. Loomulikult
ka annetused ning projektid. Hetkel oleneb komplekteerimise summa
suurus omavalitsuse
otsusest , mitu eurot ta elaniku kohta raha
raamatukogule eraldab.
Tsiteerides
Rein Langi : „Kas avalikku raha ehk eesti maksumaksja raha
kasutamine bestsellerite autorite toetamiseks on kõige mõistlikum
käitumine?“1
Mari
– Liisa Parder kirjutab oma artiklis selliselt, et kui
rahvaraamatukogudes hakatakse tasulist laenutust
rakendama viiks see
meid kohe järgmise probleemi juurde. Antud teema puudutab vähe
majanduslikult kindlustatuid lugejaid.2
Käies raamatupoodides võime näha palju raamatud maksavad. Pole see
sugugi väike summa. Raamatute hinnad kasvavad kiiresti. Milleks maksta
riigile makse, kui raamatute
laenutamise eest peab ka veel maksma.
Järgmine
argument, mis Parder välja tõi oli see, et on vastu, kui
keelustatakse bestsellerite sisseostmise rahastamist.2
Pooldan
Langi arvamust, et tuleb edendada Eesti kultuuri. Teades
iseennast ja
minust veel nooremaid, siis tõesti puudub huvi päevast päeva
lugeda seda kirjandust. Lastele tahaks lugeda erinevaid
lasteraamatuid ja ise tahaks lõõgastuda mõne kriminaalromaani või
armastusromaani taga. Kust mujalt inimesed neid raamatuid saaks, kui
mitte raamatukogudest.
Asko Tamme arvates on raamatukogul oma vastutus eesti kultuuri ees, kuid
samas peame olemas olema ka lugeja jaoks. Enamus
ostud on siiski
eesti kirjandus, ülejäänud tõlkekirjandus ning võõrkeelsed
raamatud. Tamme sõnul on raamatukogu funktsiooniks ühiskondliku
sidususe hoidmine ning igasugune piirang viiks inimesed veel rohkem
lahku.3
Ajakirjanik
Kalle Muuli arvates peaks raamatute laenutamise tasuliseks
muutma –
raamatud, mis on tasuta laenutamiseks ja on raamatuid, mille eest
võiks tasuda. Tema arvates tuleks üle vaadata eesti kirjandus,
kindlasti leidub seal küsitava väärtusega teoseid. Muuli on nõus
Langi ettepanekuga, miks peaks sisse ostma võõrkeelest tõlgituid
teoseid Eesti raamatukokku.4
Siinkohal
eaks raamatukogu ise olema leidlik ning otsima muid võimalusi.
Raamatukogu juhataja või keegi teine võiks olla võimeline
kirjutama projekte. Tänapäeval väga hea projektiga, saaks
kindlasti mingisuguse vajaliku summa raamatukogude toetuseks. Suur
osa rolli mängivad ka
omavalitsused , kindlasti leidub või leiaks
ressursse.
Tänapäeval
me siiski
mõtleme , et tasuta on alati parem, kui tasu eest. Keegi ei
taha tasuta saadavatest asjadest loobuda, olgu see siis kastmisvesi,
massikultuur või
telefonikõned . Rein
Sikk oma artiklis kiidab
Langi, et julges tõstatada lihtsaid aga olulisi küsimusi.5
Tänapäeva
raamatukogude tähtsus aina suureneb. Kui on vaja kiirelt ilma
otsimiseta mingit materjali kätte saada, siis tavalisele kodanikule
pole vahet kas ta maksab või ei selle raamatu eest.
Elu
on näidanud, et varem või hiljem muutub kõik tasuliseks. Pigem
tuleks hakata mõtlema, kas poleks kasulikum see raamat poest osta
mitte laenutada ?
1 Tallinna Keskraamatukogu(2011) Kõneleb kultuuriminister Rein Lang. Raamatukogupäevade „
Kohtume raamatukogus“ 20.november. Kasutatud 26.11.14
http://tln.lib.ee/~jagatud/videod/raamatukogupaevad2011/rein_lang/ 2 Parder.M-L (2011). Kes peaks otsustama, mida võib „tasuta“ lugeda?
Eetikaveeb 11. nov. Kasutatud 26.11.14
http://www.eetika.ee/et/1085895 2
3 Rand, E. (2011). Asko Tamme:Langi idee peletaks raamatukogudest lugejad.
Eesti Päevaleht 03.november. kasutatud 26.11.14
http://epl.delfi.ee/news/online/asko-tamme-langi-idee-peletaks-raamatukogudest-lugejad?id=61001501 4 Loonet,T.(2011) Muuli:massikirjanduse laenutamine võiks tasuliseks muutuda.
Postimees 06.november. kasutatud 26.11.14
http://kultuur.postimees.ee/624154/muuli-massikirjanduse-laenutamine-voiks-tasuliseks-muutuda 5 Sikk, R.(2011) Raamatukogudebatt ehk Täna kiidan Langi.
Eesti Päevaleht 09.november. kasutatud 26.11.14
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/raamatukogudebatt-ehk-tana-kiidan-langi?id=61261206
Kõik kommentaarid