● teha ettepanekuid, mis muudaksid projekti „Cheerleaderingu projekti Tallinna Tehnikagümnaasiumi 9.-11. klaaside seas“ veel huvitavamaks ja haaravamaks. Meetodi täitmiseks seab töö autor ülesanded: ● kirjalik tagasisideküsitlus Tallinna Tehnikagümnaasium 9.-11. klasside seas ● Praktiline näidistrenn ehk viiakse läbi vastav Cheerleadingule põhinev üritus 5 ● valimi moodustavad 9.-11. klassi õpilased Uurimistöö koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis selgitatakse akrobaatika ja „Cheerleadingu“ mõistet ning sealjuures analüüsitakse akrobaatika populaarsust eestlaste ja teiste maailma rahvaste seas. Tutvustatakse lähemalt Cheerleadingu maailma ning räägitakse selle positiivsetest ning negatiivsetest külgedest. Samuti tutvustakse cheerleadingu mõju tervisele ja vigastusi, kirjutatakse ka komponentidest, tiimiriietusest ja stunt terminitest.
Autehnika õppesuund Autotehnik Juubel Kuressaare 2010 Teemas käsitleme juubelis toimuvat ja kõike sellega seonduvat. Valisime selle teema kuna me lootsime, et äkki me oskame selle teema kohta midagi kirjutada. Juubelit korraldama hakkates tuleb kõik üksikasjalikult läbi mõelda. Näiteks tuleb mõelda, kus juubelit korraldama hakata, kõik kaunistused ja muu sellega seonduv, fotograaf ja piltide saamine ning teistele edastamine, söök, jook, kes tuleb esinema, kui palju külalisi tuleb ja kus vajadusel külalisi saaks majutada, kus saadakse raha peo korraldamiseks ja kui palju kogu üritus maksma läheb. Juba hommikul hakkavad kokad süüa tegema. Juubilar läheb vaatab peo koha üle, et kas kõik on nii nagu tema tahab või võiks midagi muuta ning enne külaliste tulekut viimased viimistlused teha. Kui see on valmis, pannakse peoriided selga ja hakatakse külalisi ootama. Külalised hakkavad vaikselt kohale tulema. Siis kui kõik külalised kohal on, av
(Ilves 2013b) 2013. aasta märtsis avaldati ka algne nimekiri õpetajatest, kellele oli tehtud ettepanek töö alustamiseks ühisgümnaasiumis. Lisaks sellele anti teada, et erilisi sisseastumiskatseid koolil ei tule. Kooli pääsemise määravad ära põhikooli lõputunnistus ja vestlus, mille alusel moodustatakse pingerida. Vestluseta pääsevad kooli need, kelle hinnete keskmine ja eksamite hinded on vähemalt 4. Plaanis oli vastu võtta 10. klassi 120 õpilast, rohkemaks polnud lihtsalt ruumi. (Ilves 2013a) 4 Juuni lõpuks oli teada, et 10. klassi oli soovijaid 108. Kehvade hinnete tõttu päris kõiki vastu ei võetud. Menukaimateks suundadeks olid loodus-, majandus- ja humanitaarsuund. Lisaks sai valida reaal-, sport/tervise- ja sotsiaalsuundade vahel. Avaldusi laekus Wiedemanni ja Haapsalu gümnaasiumist, Ridalast, Paliverest, Turbast ja Tallinnast
Aktiivne kuulamine. Mida meil selleks vaja on, et me saaks aktiivselt kuulata? Huvi, sobiv aeg, ruum, tahtmine kuulata. Kas te peaksite olema avatud? Avatud hoiak ja kontakt. Miks need olulised on? Mille järgi ma saan aru, et te mind kuulate? Te vaatate mulle otsa. Suunatud tähelepanu? Tähelepanu ja keskendumine peab olema. Tuletage meelde need välised kontaktioskused. Muude tegevuste katkestamised peavad siin ka olema. Kui ma neid ei kaota ära, siis ma järelikult aktiivselt kuulata ei suuda. Tegelikult peab siin olema psühholoogiline kohalolek. Kuidas me peaksime suhtuma sellesse inimesse? Kas ma võiks teda usaldada? Usaldus peaks tekkima inimeste vahel. Ega me
Probleemi püstitus Töös kerkisid esile erinevaid eetilised konfliktid ja probleemid (alaprobleemid). Eelkõige tekkisid küsimused, mis olid seotud ravimifirma MSD-ga ja videos küsitletud arstide käitumisega. Põhilisteks küsimusteks oli: Kas tegemist oli siiski meelelahutusliku üritusega ja mitteobjektiivse Nuvaringi ravimireklaamiga; Alaprobleemideks: o Miks toodi välja ainult positiivsed küljed ning miks ei räägitud ohtudest; o Kes võtab vastutuse ravimi soovitamisel (vastutuse ülekandmine arstidele); o Kui eetiline on esmases intervjuus valetamine (ürituse kohta esitati pooltõde); o Miks eirati üldtunnustatud viisakuse reegleid suhtlemisel ajakirjandusega. o Kas olulise informatsiooni edastamisel maskeeringute kasutamine (teema- lennundus) on eetiline. o Keda ja kuidas tuleks karistada;
ettevõtete külastajad hakkavad huvi tundma ka meie vastu. Samas võime leida ka mõne finantseerija, kes hakkab meid aitama. Pakkuda Tartu KHK giididele võimalust ennast proovile panna, teha koostööd Tartu KHK-ga. Võimalus pakkuda giididele, reisisaatjatele praktikakohta. Võimalus laiendada oma tegevust ka teistesse linnaosadesse ja seda erinevatel liikumisvahenditel. Miks mitte teha rattatuuri või siis bmx, huvilistele ekstreemtuuri jne. Koostöö võimalus aktiivsete ning ekstreemsete teenuste pakkujatega, kes aitaks ekstreemtuuri korraldamisel ideid anda. Ohud: Linna reostumine ja looduskatastroof või sõjaolukord, mille tõttu ilmselt ei saaks tuure korraldada. Sest linna reostumist saab veel kuidagi slummiks keerata, kuid teiste variantide puhul riskid oma eluga.
sellega hakkama. Ja kui idee oligi leitud, oli vaja mõelda, kuidas seda valmistada, kui palju see kasumit tooks ja miljon muud asja. Nüüd aasta lõpus näen oma õpilasfirma töö vilju ja ma olen rahul. Jõudsime ju oma õpilasfirmaga punktis A punkti B. Pärast seda aastat ei pea ma enam kahtlema, kas ma saan tulevikus ettevõtlusmaailmas hakkama. See aasta andis mulle usku, et kui ma usun endasse, pole miski nii võimatu. Kas ma üldse sobin ettevõtjaks? Kindlasti meie klassi mõtlesid sellele paljud. Kohati oli ju raske ja see näitas, kes ei sobi ettevõtjaks ja kes saab hakkama raskes olukorras. Oli ju klassis neid, kelle äriidee ei leidnud rakendamist, kuna õpilased ei olnud kohusetundlikud ja neil puudus saavutusvajadus. Mina leiangi, et ettevõtja vajalikud omadused on enesekindlus, eneseteadlikus, saavutusvajadus, loovus, paindlikkus, stabiilsus ja kindlasti töökus. Mina
Visiitkaartide puudumine ühel päeval tähendas kohvrite pakkimist maapakku minekuks. Tänapäeval on paljudel inimestel isiklik visiitkaart. Veel enne Teist maailmasõda nimetati kaardikest nimekaardiks. Visiitkaart iseloomustab selle omanikku, on hea abiline kontaktandmete vahetamisel. Isiku ametialase ja ühiskondliku positsiooni alusel tellitakse endale visiit- või nimekaart. Visiitkaardi traditsiooniline suurus on 9 × 5 cm. Kõigepealt tehakse endale selgeks, kus ja miks visiitkaarte tarvitatakse. Tavaliselt vajatakse visiitkaarti ametisuhtluses. Selleks otstarbeks tellitud visiitkaardile märgitakse omaniku täpne ees- ja perekonnanimi, ettevõtte nimi, ametinimetus, töökoha aadress, telefoni, mobiiltelefoni ja faksi number, kodulehe aadress. Vajadusel võib märkida isikliku mobiiltelefoni numbri. Andmed paigutatakse järgnevalt: visiitkaardi keskel isiku ees- ja perekonnanimi, selle all ametikoht ja olemasolu korral ka tiitel
Kõik kommentaarid