Retsensioon : Pink'i kontsert (0)

Pink
Kõige meeldejäävam kontsert , kus käinud olen, on kindlasti pop-rock artisti Pink kontsert Tallinnas. Vaatama sellele, et kontsert toimus ligi neli aastat tagasi Tallinnas Saku Suurhallis, mäletan endiselt emotsioone ning meeleolu selgelt, nagu oleks üritus aset leidnud alles eile. Julge ning omapärane Pink on kuulunud minu lemmikartistide hulka juba alates lapsepõlvest. Kui sain sõbrannadelt teada, et too Eestisse esinema tuleb, olin lausa sõnatu! Kohe teatasin uudisest ka vanematele ning sain nende nõusoleku. Kontserdile läksingi koos enda kahe parima sõbrannaga.
Alecia Beth Moore, rohkem tuntud oma lavanime Pink järgi, on üks Ameerika kuulsamaid laulja-laulukirjutaja ning muusik. Ta avaldas oma esimese albumi ’’Can't Take Me Home’’, mis oli R&B mõjutustega, 2000. aastal LaFace Recordsi all ja see saavutas müügiedu. Tema teine stuudioalbum ’’Missundaztood’’, mis oli rohkem pop-rock suunaga, ilmus 2001. aastal ja seda saatis suur ülemaailmne edu. Pink korraldatud Euroopa-turnee ’’I’m Not Dead’’ jõudis ka Eestisse ning meeldivat muusikat said nautida ka meie lõunanaabrid lätlased.
Kontsert algas õhtupoolikul, umbes kella seitsme paiku. Rahvast oli nagu murdu juba tund aega enne uste avamist . Andsime ka endast parima, et võimalikult ruttu sisse saada. Umbes pool tundi õues ootamist ning sisse me saimegi! Enne Pinki esines laval soojendusbänd, millele me aga suure ootusärevuse tõttu eriti palju tähelepanu ei pööranud. Kui kell oli saanud umbes üheksa, jõudis kätte kauaoodatud hetk. Show algas lastekoori lauluga ja kolme keepidesse mähkunud naise jalutuskäiguga laval. Blondiks värvitud juustega staar ise saabus sulgedest hiidlehviku taustal, olles riietunud sitikmusta, militaristlike elementidega vürtsitatud kostüümi. Pink esitas oma tuntumaid laule nagu näiteks ’’ Stupid girls’’, ’’Trouble’’, ’’U+ur hand’’, ’’So what’’ ja ’’Just like a pill’’. Samuti oli kontsert väga vaatemänguline, oma show ajal kehastus ta kostüüme vahetades erinevateks tegelasteks, kasutas akrobaatilisi elemente ja tantsijaid.
Pink loomingust on vaatamata paljude heade laulude rohkusele minu lemmikuks saanud ’’Family portrait ’’. Lugu räägib perekonnast, armastusest ning inimestevahelistest suhetest. Pinki sõnade järgi on kõik tema laulud algselt olnud päeviku sissekanded. Ta kirjutab oma elu erinevad etapid ülesse ning nii valmivadki meistriteosed. Ühe ajakirja järgi on see lugu nimetatud hümniks noortele, kes elavad läbi raskeid aegu ning lahutust vanemate vahel. Tsiteerides Pinki: ’’Mul on vanemate kirjad, kus nad tänasid mind, et sellise laulu kirjutasin .’’ Samuti on ta ema öelnud, et on raske seda lugu kuulata ning mitte kurbi emotsioone tunda.
Tol ajal olin veel väga noor ning polnud varem nii suurel kontserdil käinud. Kui nüüd tagasi mõelda ning võrrelda esitust kontserditega kus vahepeal käinud olen, võin julgelt väita, et just Pinki kontsert andis mulle kõige sügavama elamuse! Lauludes on olemas mõte ning viis, mis paneb lausa kaasa ümisema. Ka korraldajad olid väga head tööd teinud- inimesed said vabalt kas istuda või siis lava eest tantsida, polnud trügimist ja ruumis oli piisavalt õhku. Samuti oli väga hea helisüsteem ning ka suur ekraan , mis aitas inimestel, kes päris lavaees ei olnud, sama rikkalikku elamust saada!