Mille nimel võitles ja miks hukkus Hamlet? (0)

Mille nimel võitles ja miks hukkus Hamlet ?
Teos algas sellega, et prints Hamleti isa kuningas Hamlet suri. Kuni oma isa vaimuga lossimüüril kohtumiseni arvas prints Hamlet, et ta isa oli surnud läbi ussihammustuse. Kui ta aga teada sai, et asi nii ei olnud ja et ta enda onu Claudius oli kuningas Hamleti tapnud , teotas ta kättemaksu.
Hamlet ei olnud kindel, kas öeldud mõrvaja ikka oli süüdi ning Hamleti jaoks olid saabunud lossi rändnäitlejad, kellel lasi prints etendada n.ö mõrvaöö ja onu Claudiuse reaktsiooni nähes ei kahelnud enam prints Hamlet mõrvaja süüs. Viha lelle vastu suurendas ka see, et vaid väheste kuude möödudes oli prints Hamleti ema, kuninganna Gertrud abiellunud onu Claudiusega. Need kaks põhjust on juba üks asi, mille nimel võitles Hamlet. Ta tahtis kätte maksta inimestele, kes olid ta armastatud isa surmas süüdi ja neile, kellele ei paistnud see korda minevat.
Teine asi, mille nimel Hamlet võitles oli kantsler Poloniuse tütar Ophelia , keda prints armastas . Nende armastus aga polnud kerge, sest Ophelia kuulas oma isa sõna ja kuna ei isale ega ka Ophelia vennale Laertesele ei meelinud nende kahe vaheline armastus, siis Ophelia ei lasknud sellel suhtel suuremaks minna ja tagastas ka Hamletile tema saadetud armastuskirjad. Nende kirjade alusel peeti ka Hamleti vaimset seisundit mitte just kõige stabiilsemaks, vaid arvati et ta on hull.
Kolmas asi, mille eest Hamlet just ei võidelnud, aga vähemalt üritas näidata, et sealne riigikord on ebaõiglane ja üldse mitte aus. Pärast kuningas Hamleti surma oleks pidanud ainukeseks troonipärijaks saama prints Hamlet, aga ometi see nii polnud. Võib olla ka, et Hamlet tahtis seada õigluse jalule, et riigiasjad lähtuksid reeglitele, mitte ei tehta nii nagu heaks arvatakse. Raamatus küll Hamlet seda sõna-sõnalt ei öelnud, aga mina isiklikult arvan, et see võis olla üks asi, mille nimel Hamlet võitles.
Onu Claudius tahtis saata Hamleti tagasi Inglismaale , et seal ta mõrvata lasta. Ta plaan nurjus, sest Claudius oli andnud kaasa Hamletile kirja, milles seisis, et prints tuleb tappa kohe Inglismaale jõudes. Hamlet aga luges seda kirja, hävitas selle ja kirjutas uue, milles seisis, et tuleb tappa hoopis tema koolikaaslased Rosencrantz ja Guildenstern. Hamlet soovis, et neid tapetakse , kuna nad olid reeturid. Nad kandsid kõik Hamleti poolt neile räägitud jutud edasi kuningale . Ka see Claudiuse soov Hamletit tappa võis ajendada printsi veelgi enam hoopis Claudiust tapma .
Hamleti surm saabus tegelikult läbi tema enda käte ja läbi tema enda rumaluse.
Kuningas ja surnud kantsler Poloniuse poeg Laertes tegid kihlveo, et Laertes seljatab Hamleti rapiiri ja pistoda võitluses. Nimelt on Laertes prints Hamleti peale vihane kuna too tappis ta isa. Hamletil polnud see aga plaanitud. Emaga tema magamistoas juttu rääkides kuulis prints kardina taga mingisugust sahmerdamist ja arvates, et seal on hiir , suskas ta mõõga läbi kardina, kogemata tappes kantsleri.
Kuningal ja Laertes'il oli aga terve võitlus juba ette ära planeeritud. Kõik oli tehtud nii, et prints Hamlet sureks ja Laertes elama jääks. Kantsleri poeg jättis endale nürimata otsaga mõõga ning kindlaks tegemaks, et Hamlet ikka saadud lööki sureks, mürgitas ta ka mõõga otsa ära. Kuningas aga mürgitas ka veini, et Hamlet sureks ka siis, kui ta mõõgaga saadud vigastuse tõttu ära surema ei peaks.
Võitluse käigus aga hakkas prints Hamlet higistama ja kuninganna läks oma taskurätikuga tema otsaesist kuivatama. Teel printsi juurde ta aga võttis lonksu mürgitatud veiniga pokaalist. Võitluse jätkus kuid mingi aja möödudes kukkus kuninganna maha ja suri. Laertes üllatas tol' hetkel printsi nürimata otsaga mõõgalöögiga ning Hamlet sai sellest aru. Ta vahetas Laertesega mõõgad ära ning suskas ka teda nürimata mõõgaga, mille peale too kukkus ja tunnistas printsile, et mõõk oli lisaks nüritamatusele ka mürgitatud. Ta rääkis ka seda, et kõiges nendes mürgitamistes on süüdi kuningas. Hamlet vihastas ja torkas mõõgaga ka kuningat ning sundis tedagi mürgitatud veini jooma. Ka tema ise jõi seda. Tahtis ka juua truu sõber Horatio , aga Hamlet ei lubanud, sest oli vaja kedagi, kes seaks õigluse jalule, kuna polnud alles jäänud kedagi, kes seda teha oleks võinud. Horatio ei joonud ja sellel hetkel suri ka prints Hamlet.
Enne oli kostunud ka sõjalärmi. Noor Fortinbras oli Poolast kaasa toonud võidu ja oli tervitanud Inglismaa saadikuid saluudiga. Saadikud olid tulnud ütlema, et Rosencrantz ja Guildenstern on tapetud ning tulid tänu saama. Avastades aga, et kõik on surnud, ei teadnud nad enam kust seda saada. Horatio osutas kuningale ning ütles, et kindlasti mitte selle suust , isegi kui tal veel elu sees oleks olnud.
Teose lõpus aga siiski seatakse õiglus jalule ja Hamletist ei mõelda kui halvast ega hullust persoonist.
Tsiteerides Horatiot: Maailmale, kes viibib teadmatuses, ma räägin siis, mismoodi kõik see tuli. Siis kuulete küll loomuvastasustest ja lihapattudest ja veresüüdest, küll juhunuhtlustest ja eksihukatustest, küll surmast riugaste ja sunni läbi, mis sepitsejatele otsa tõid. Ma sellest kõigest teatada võin tõtt.
Tsiteerides Fortinbras't: Me neli pealikut las kanda Hamlet kui sõdur laevale, sest küllap oleks ta näidanud end suure kuningana, kui oleks istunud seal; ning teda saates las välimuusika ja sõjameeste auavaldused temast kõnelda. Siit viige surnud: kõlbab tandrile see pilt, kuid siin ta pole kohane. Las malev annab tuld !