Soomlaste representatsioon Eesti meedias (0)

Rahvusrühma representatsioon
Soomlased
Valisin rahvusrühmaks soomlased . Eestlastel ja soomlastel on olnud läbi ajaloo justkui side. Tsiteerides Soome välisministrit Alexander Stubbi: „Oleme vennasrahvad, meil on ainulaadne suhe, oleme kui kaks ühesugust marja, nagu kaksikud.“ [1]
Lugesin läbi mitmeid artikleid soomlaste kohta ning sattusin väga erinevate arvamuste peale. See on ka loogiline, sest on raske tervet rahvust üldistada. Siiski märkasin põhiliselt positiivseid artikleid, mis seavad soomlased justkui eeskujuks eestlastele. See on põhjendatav sarnase minevikuga ning Soome majandusliku edumaaga Eesti ees. Seega elatakse tihti kaasa soomlaste sportlaste võitudele, kui eestlastel eriti hästi ei lähe. Ühine on isegi hümni meloodia.
[8] http://arvamus.postimees.ee/2703136/paeva-karikatuur-soomlaste-room-on-ka-meie-roo m
Üldiselt on artiklis „meie“ rollis eestlased ja „nende“ all on soomlased. Mõne artikli puhul tundus, et piirid kadusid ja ka soomlased võeti „omaks“. Üldiselt on artiklites kajastatud soomlased abivalmid ja targad. Jääb mulje, et tuntakse, et ollakse soomlastele „võlgu“ abi eest kogu ajaloo vältel. Ene Paljula kirjutab oma artiklis järgmiselt: „Oleme soomlastele võlgu. Me oleme neile võlgu raha ja me oleme neile võlgu moraalse toetuse eest. Pole siin midagi pirtsutada, et soomlased olid maailmas peaaegu viimased , kes Eesti Vabariiki tunnustasid . Jah, ametlik tunnustus viibis , aga mitteametlikult tegid nii Soome riik kui ka kodanikud kõik, mis nende võimuses, et Eesti Vabariik teoks saaks.“ [2] Artiklist jääb mulje, et Soome on meile nagu suur vend, kes aitab ja kaitseb. Praegugi on tuhanded eestlased leidnud endale tasuva töö Soomes. Soomes on ligikaudu 60 000 eestlasest töötajat ja riigi välistööjõust moodustab see kaks kolmandikku. [3]
Soomlastega seostub tihti ka alkoholi tarbimine. Eestis on alkohol märgatavalt odavam kui Soomes ning seetõttu viiakse üle piiri vägijooki suurtes kogustes . Eve Ernis räägib samuti soomlastest positiivses võtmes, kuid märgib ära ka teistsuguse poole: „Soome kirjanik on kirjutanud ise oma rahva kohta nii: soomlased on laisad , seltsivad ja viinahimulised. Nad armastavad „kõva" kärakat ja „pehmet" naist.““ [4] Hiljuti oli meedias aktiivne uudis soomlastest, kes Tallinna sadamas alkoholi kokku ostsid. Nimelt hakkas juulist kehtima piirangud alkoholiveo suhtes Soome. [5] Seega võib soomlase kuvand olla kohati alkoholilembene, sest alkoholi ostetakse kokku väga suurtes kogustes. Kohati on soomlast meedias nimetatud ka vodkaturistiks.
[5] http://www.ohtuleht.ee/585808/pidu-labi-soome-toll-uritab-pidurdada-viinarallit-eestist
Soomlast kujutatakse trükiajakirjanduses nii alkoholi ostmas kui ka tubli ja rahuliku inimesena , kes üritab eestlast võimalusel aidata. Tihti võrreldakse eestlase ja soomlase sissetulekut, mis mõjub alavääristavalt. Positsioon on eestlase suhtes kõrgem ja justkui üleolevam. Soomet seatakse eeskujuks Eestile ning see kandub üle ka rahvusele. Siiski ei pruugi soomlase stereotüüp alati olla positiivne, vaid neid on pikka aega kutsutud kohati halvustavalt „põtradeks“.
Stereotüübid erinevad Eestis ka vanuseliselt. Vanemad inimesed arvavad soomlasest pigem paremini, milles võib oma osa mängida ajalooline taust. Nad iseloomustavad soomlasi kui usinaid, aeglaseid, uhkeid ja sõbralikke inimesi. Noored seevastu on ilmselt rohkem kokku puutunud soomlastest turistidega ning iseloomustavad neid kui joodikuid, rumalaid, ihnsaid ja mugavust armastavaid inimesi. [6]
Kui uurida ka eestlaste anekdoote soomlaste kohta, on kõige levinumad märksõnad „ põder “, „alkohol“, „üleolev“, „ebapuhas“ ja „ saun “. [7]
Seega on soomlaste representatsioon ühtaegu positiivne, kuid kumab läbi eestlase kadetsev suhtumine põhjanaabri edusse. Ühtaegu ollakse soomlasega naaber, kuid eestlasi häirib nende vodkaturism, mis muudab soomlase kuvandi alkoholilembeliseks. Siiski on Soome Eestit väga palju aidanud ning nende suhted on tihedad, mis tõttu erimeelsusteks palju ruumi ei jää. Loogiline, et ühte rahvust ei saa kujutada üheselt, sest igas riigis on kohusetundlikud ja targad kodanikud, kuid samamoodi ka alkoholilembeseid ning uhkeid.
Kasutatud allikad:

Paju, I. (2010). Stubb: Eesti ja Soome on kaksikud. Postimees . Kasutatud 11.10.2014. http://arvamus.postimees.ee/352640/stubb-eesti-ja-soome-on-kaksikud

Pajula, E. (2014). Meie ja soomlased, soomlased ja meie. Lääne Elu. Kasutatud 11.10.2014. http://online.le.ee/2014/09/15/ene-pajula-meie-ja-soomlased-soomlased-ja-meie/

Eestlased löövad Soomes teisi võõrtöölisi pika puuga. Äripäev .Kasutatud 11.10.2014 http://www.aripaev.ee/article/2014/4/11/soome-valistoojoust-kaks-kolmandikku-eestlased

Ernis, E. (2010). Soomlased on rahulikud ja lõbusad. 60 Pluss. Kasutatud 11.10.2014 http://www.60pluss.ee/227784/soomlased-on-rahulikud-ja-lobusad

Vasli, K. (2014). PIDU LÄBI: Soome toll üritab pidurdada viinarallit Eestist. Õhtuleht. Kasutatud 11.10.2014 http://www.ohtuleht.ee/585808/pidu-labi-soome-toll-uritab-pidurdada-viinarallit-eestist

Uljas , J. Eestlased ja soomlased teineteise peeglis. Eesti Ekspress . Kasutatud 11.10.2014 http://blog.ekspress.ee/Arhiiv/Vanad/1998/07/areen/uurimus.html

Joon, L. (2000). Etniline huumor sotsiaalses kontekstis: Eesti ja Soome. Kasutatud 11.10.2014 http://www.folklore.ee/era/nt/PF9/Joon.ht m

Nemvalts, U. (2014). Päeva karikatuur : soomlaste rõõm on ka meie rõõm. Postimees. Kasutatud 11.10.2014 http://arvamus.postimees.ee/2703136/paeva-karikatuur-soomlaste-room-on-ka-meie-roo m