Andrus Veerpalu referaat (0)

Andrus Veerpalu sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal. Ta on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit.Ta õppis Rääma põhikoolis ja Otepää spordiinternaatkoolis.
Trennikaaslased imetlesid Veerpalu meelekindlust
Umbes kakskümmend suve tagasi, kui Pärnu suusapoisid Jõulumäe spordibaasis pooleteisekilomeetrisel metsaringil suusatamise imitatsioonijooksu tegid, tabas keegi neli tiiru enne lõppu raja ääres herilasepesa.
Herilased läksid maruvihaseks. Kõik poisid said nõelata. Mispeale kõik tegid treeningkorraga lõpparve. Peale ühe.
Veerpalu hiilgas treeningusemude sõnul juba noorena tohutu tahtejõu ja töövõimega. «Kui teised jätsid vahel mõne ringi jooksmata, siis Andrusega ei juhtunud seda kunagi,» meenutab Eiko vend Eido Tasalain .Jõulumäe tervisekeskuse juhataja asetäitja spordi alal. «Tal ei jäänud kunagi ükski trenn vahele.»
Vaatamata kohusetruule sportimisele ei jäänud Veerpalul kaasa löömata poiste vempudes. Kord, kui trenn toimus võidusõiduratastega, keerasid poisid juhendaja Start-Šosseel piduriklotsid teistpidi . Treener maandus kraavis.
«Kes pidurite keeraja oli, seda ei tea,» lausub Eido , «aga Veerpalu ei läinud ka treenerit hoiatama, et keegi keeras klotsid ära.»
Karistuseks pidi poiste seltskond laagri lõpuni tualetti
küürima ja pärast öörahu neli 1,5 km pikkust imitatsiooniringi läbima.
Ühes oli noor Veerpalu vendade Tasalainide väitel veel ületamatu: ta oli kibedaim käsi mustikaid ja seeni korjama.
Suusakarjäär
Sini-must-valge lipu all jõudis esimese talisportlasena olümpiavõiduni suusataja Andrus Veerpalu. Noore sportlasena äratas Veerpalu tähelepanu juba 1992. aasta Albertville’i olümpial, saavutades 10 km distantsil 21. koha. Aga see oli ka tükiks ajaks kõik.
Tulemuste poolest sattus Veerpalu järgnenud kuueks aastaks pikka musta auku. 1995. aasta MM-i järel kirjutati tema kohta, et nii andetut suusatajat kui Veerpalu ei tohigi sponsoreerida.
Usk püsis aga sportlases endas ja tema treeneris Mati Alaveris.
Läbimurre tuli hooajal 1997/98, mil Nagano olümpial jõudis Veerpalu juba esikaheksasse. 1999. aastal võitis ta Ramsau MM-ilt 50 km maratonis hõbeda ja 2001. aastal krooniti Lahtis 30 km maailmameistriks.
Nii jõudis kätte sportlase neljas olümpia, 2002 Salt Lake City, kus Andrus Veerpalu 12. veebruaril võitis 15 km distantsil kuldmedali Norra kuulsuse Frode Estili ja oma treeningukaaslase Jaak Mae ees. See on Eesti suusaspordi kuldpäev.
“Ei oskagi sündmuse tähtsust millegagi võrrelda. Võibolla laste sünniga. Olümpiakulla võib vist tõesti sinna ritta panna,” ütleb kangelane pärast autasustamist. 50 km maratonis saavutas aga Veerpalu Salt Lake Citys olümpiahõbeda ja Torinos 1.koha 15km klassikas.
23. veebruaril 2011 teatas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri lõpetamisest.
Aastate parimad saavutused
Olümpiamängudel
1992. aasta taliolümpiamängud Prantsusmaa Albertville’is
10. koht 4×10 km teatesõidus
1994. aasta taliolümpiamängud Norra Lillehammeris
11. koht 4×10 km teatesõidus
1998. aasta taliolümpiamängud Jaapan Naganos
8. koht 10 km klassikas
10. koht 4×10 km teatesõidus
2002. aasta taliolümpiamängud USA Salt Lake Citys
Olümpiavõitja 15 km klassikas
hõbemedal 50 km klassikas
9. koht 4×10 km teatesõidus
2006. aasta taliolümpiamängud Itaalia Torinos
Olümpiavõitja 15 km klassikas
8. koht 4×10 km teatesõidus
2010. aasta taliolümpiamängud Kanada Vancouveris
6. koht 50 km ühisstardist klassikasõidus
Maailmameistrivõistlused
1993 Rootsi Falunis:
15. koht 4×10 km teatesõidus
1995 Kanada Thunder Bays :
11. koht 4×10 km teatesõidus
1997 Norra Trondheimis:
11. koht 4×10 km teatesõidus
1999 Austria Ramsaus:
hõbemedal 50 km klassikas
10. koht 4×10 km teatesõidus
2001 Soome Lahtis:
Maailmameister 30 km klassikas
5.koht 15 km klassikas
7. koht 4×10 km teatesõidus
2003 Itaalia Val di Fiemmes:
4. koht 30 km klassika ühisstardist
8. koht 15 km klassikas
8. koht 4×10 km teatesõidus
2005 Saksamaa Oberstdorfis:
4. koht 50 km klassikas
9. koht 4×10 km teatesõidus
2009 Tšehhi Liberecis:
Maailmameister 15 km klassika
8. koht 4×10 km teatesõidus
8. koht 6×1,6 km klassikastiilis sprinditeates
Maailma karikavõistlused
Andrus Veerpalu on 20. veebruari 2009 seisuga individuaalselt osalenud 111 maailma karika etapil ja saanud 10 esikolmikukohta, millest 6 on ta võitnud.
Dopingu kahtlus
Rahvusvaheline Antidopingu Liit tuvastas Veerpalu organismist 14. veebruaril 2011 lubatud normist kõrgema kasvuhormooni taseme, mis sai B-proovi näol mitteametliku kinnituse 5. ja 6. aprillil Saksamaal Kölni laboris.
7. aprillil peetud Eesti Suusaliidu pressikonverentsil kinnitati avalikuks tulnud fakti. Sama tegi ka Rahvusvaheline Suusaspordi Föderatsioon FIS. Sportlane ise eitab keelatud aine kasutamist
Järgnevalt kuulab FISi kolleegium ära Andrus Veerpalu ja tema meeskonna vastuargumendid ning langetab seejärel oma otsuse. Sportlase esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv ei välista ka Rahvusvahelisse Spordiarbitraažikohtusse minemist.
FIS dopingukomisjon koguneb 5.juunil Sloveenias ja ametlik otsus tehakse teatavaks 2 nädala jooksul .Ka Veerpalu ise läheb kõrge kohtu ette ,kaitstes argumente-füsioloogiline iseärasus,metoodika puudulikkus ja vead proovide käitlemisel.
Tsiteerides Tiit Made-kahe kordne Eesti meister võrkpallis:ega Veerpalul,üdini tõsisel ja tahtejõululisel spordimehel,selles vanuses polnud sama lihtne kui aastaid tagasi.Üldsus aga ootas tulemusi .
Seitsmekordne vormeläss Michael Schumacher ka pingutab kõigest väest,kuid ei suuda enam noorematega konkureerida ja ajab ebaõnne auto süüks.
Treenerid ja arstid tehku oma järeldused.Küllap aeg peseb plekid nende valgelt ülikonnalt maha.