Egiptuses toimus Niiluse üleujutus regulaarselt , kuid üleujutused Mesopotaamias polnud nii regulaarsed. Mesopotaamias olid linnriigid, mille eesotsas olid kõigil erinevad valitsejad. Valitsejaks oli kuningas, kellel oli piiratud võim. Egiptusel oli seevastu tavalised linnad ja tervel riigil oli üks valitseja. Valitsejaks oli vaarao, kellel oli piiramatu võim. Mesopotaamia suurriigid ei saavutanud Egiptusele iseloomulikku ranget tsentraliseerituse ja detailse sisemise korralduse taset. Ühiskond oli märksa vähem reguleeritud. Egiptuses arenes piltkirjas välja hieroglüüfi kiri. Igapäevased teated panti kirja papüürusele, tähtsamad teated raiuti savitahvlitele. Egiptuses ei olnud kirjaoskus eriti levinud, ainult 1 protsent rahvast omandas selle. Mesopotaamias arenes piltkirjast välja kiilkiri ning seda kirjutati savitahvlite peale. Mesopotaamias oli rohkem kirjaoskajaid, kui Egiptuses.
Kodanikuvabaduste Deklaratsiooni nimetada tema seaduste plagiaadiks. Joseph valitses ilmselt tõelise valgustatud monarhi ideaali vääriliselt, kuid paraku ei suutnud enamik toonasest eliidist tema vaimustust valgustusideede osas jagada ning ka lihtrahvas ei mõistnud neid. Tugevalt pahandatud oli ka katoliku kirik. Kuigi juba ta ema ajal oli ametlikuks asjaajamiskeelesk saksa keel, tõid Josephi reformid kaasa tugeva tsentraliseerituse ja saksapärastamise. Joseph deklareeris, et tahab Austriast teha täielikult saksa riigi, mille peale algasid mitmel pool vastuhakud. Mina arvan, et valgustatud valitsejaks oleks pidanud pidama Katariina II sellepärast, et tema reformid olid põhjalikud, kuigi ta oma ideid ei teostanud, aga need viisid valgustatud absolutismini. Ka Friedrich II oli valgustatud valitseja, kuid tema ei tegelenud riigi valitsemisega nii nagu Katariina II. Nimelt Katariina II tegi seda 12-14 tundi päevas
kuninga ja vanemate otsused. Mesopotaamia suuriikide valitsemise iseloomulikud jooned: Riigi eesotsas kuningas, kes oli sõjaväe juhataja, seaduseandja ja kohtumõistja. Kuningavõim oli piiramatu, talle pidid kuuletuma kõige vägevamad aukandjad, aga langes ka vastutus alamate heaolu eest. Erinevused Egiptuse ja Mesopotaamia vahel: Mesopotaamia suurriigid ei saavutanud Egiptusele iseloomulikku ranget tsentraliseerituse ja detailse sisemise korraldatuse taset. Ülikud, suurmaaomanikud, keskmised ja väikeomanikest vabad kodanikud elasid Mesopotaamias igapäevast elu riigivõimust sõltumatult. Riigivõim alamate majanduslikku tegevusse ei sekkunud, piirduti maksude sissenõudmisega, mis polnud nii koormavad kui Egiptuses. 3 väidet, et Mesopotaamia tsivilisatsioon oli linnatsivilisatsioon: Linnad olid nii poliitilised, religiossed kui majanduslikud keskused. Linnad olid sõltumatute linnriikide keskused
Mesopotaamia tsivilatsioon oli linntsivilisatsioon. Kuigi suurem osa elanikkonnast elas maal, olid just linnad need, mis määrasid muistse Mesopotaamia ilme. Linnad olid nii poliitilised, religioosed kui ka majanduslikud keskused. Mesopotaamia riikide sõjavägi koosnes tüüpiliselt kuninga ja ülikute kaarikutel või ratsa võitlevatest kaaskondadest ning talupoegadest ja linnaelanikest moodustatud jalaväest. Mesopotaaia suurriigid ei saavutanud Egiptusele iseloomulikku ranget tsentraliseerituse ja detailse sisemine korralduse taset, oli vähem reguleeritud. Egiptus jäi silma rohkem, kui range süsteemiga riik, kus kõik oli planeeritud, Mesopotaamias ei olnud see nii märgatav. Mõlemad on aga suurriigid, kes on palju saavutanud nii tänapeval kui ka aastatuhandeid tagasi. Mõlemad on jätnud suure jälje meie maalima ajalukku.
mittetunnustamispoliitika jätkumist. 1983. Aastal kuulutas Reagan 14. Juuni Balti vabaduse päevaks. Balti küsimuse päevkorda tõusmine julgustas inimesi vastupanu jätkama ja iseseisvust taastama. 12) NSV Liidu nõrgenemise põhjused Majanduslikud: majanduse ekstensiivne arendamine, st. loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu, aga tööviljakuse kasv jäi tagasihoidlikuks; käsumajandus ei soosinud inimeste algatusvõimet ega ettevõtlikkust; tsentraliseerituse süvenemine - otsustati, et kõik majandusküsimused peab kinnitama Poliitbüroo; Sisepoliitilised: tegeliku võimu koondumine armee ja julgeolekuaparaadi kätte, kes kontrollisid üha enam korrumpeeruvat parteiaparaati; nomenklatuuri lõplik väljakujunemine, st. kujunesid välja nomenklatuursed ametikohad, millel oldi kogu elu 13) Demokraatia (Lääne) võidu põhjused Külmas sõjas. Reagan uskus, et nõrgenenud NSV Liidule ei tohi enam järgi anda, vaid see tuleb hävitada
kordineerimiseks vajalik kulukas haldusaparaat. 27. Mis on juhtimisulatus ja kuidas see avaldub? Juhtimisulatus on ühe juhi alluvuses olevate inimeste arv, kes talle otseselt peavad aru andma. Optimaalne 3-7 inimest. Avaldub lameda ja laia juhtimisuatusena, kus on vähe juhtimistasandeid ja suur otsealluvate arv. Ning pikk ja kitsas juhtimisulatus kus on palju juhtimistasandeid ja väiksem otsealluvate arv. 28. Mis on delegeerimine ja kuidas see seondub tsentraliseerituse ja detsentlariseeritusega? Delegeerimine on võimu jaotamine organisatsioonis. Kasutatakse laialdaselt ka koolitamismeetodina. Tsentraliseerituse puhul toimub otsustamine tipus ja see on detsentraliseerituse vastus ning selle puhul ei väljend delegeerimist. Desentraliseertus näitab kuidas otsustusõigused on juhtimistasanditest lähtuvalt ära jagatud. 29. Mis on rivi- ja staabiorganisatsioon? Rivi- ja staabiorganisatsioonide vahel peaks valitsema koostöö ja vastastikune toetus
Suur VD tähendab suure tähelepanu pööramist ametlikule hierarhiale, töötajad aktsepteerivad, et nende ülemuse arvamused ja otsused on alati õiged sellepärast, et ta on ülemus. Madala VD korral hierarhilist kuuluvust ei aktsepteerita. Töötajad peavad õigeks, et ülemusel on rohkem võimu ja et tal on õigus ainult siis, kui ta teab õigeid vastuseid ja parimat moodust mingi ülesande lahendamiseks. SUUR VÕIMUDISTANTS - Filipiinid, Mehhiko, Venetsueela Suurem tsentraliseerituse aste Järsemad organisatsiooni püramiidid Juhid teevad otsuseid autokraatselt Alluvad hindavad pidevat järelvalvet positiivselt Juhid näevad ennast heatahtlike otsustajatena MADAL VÕIMUDISTANTS - Austria, Iisrael, Taani, Uus-meremaa Väiksem tsentraliseerituse aste Lamedamad organisatsiooni püramiidid Juhid teevad otsuseid pärast alluvatega konsulteerimist Alluvad hindavad pidevat järelevalvet negatiivselt
eluga. Kuid reformide ulatuse osas Josephile valgustatud monarhide seas vastast ei olnud. Joseph valitses ilmselt tõelise valgustatud monarhi ideaali vääriliselt, kuid paraku ei suutnud enamik toonasest eliidist tema vaimustust valgustusideede osas jagada ning ka lihtrahvas ei mõistnud neid. Tugevalt pahandatud oli ka katoliku kirik. Kuigi juba ta ema ajal oli ametlikuks asjaajamiskeeleks saksa keel, tõid Josephi reformid kaasa tugeva tsentraliseerituse ja saksapärastamise. Joseph deklareeris, et tahab Austriast teha täielikult saksa riigi ("Ma olen Saksa keiser, kes peab valitsema Saksa riiki!"), mille peale algasid mitmel pool vastuhakud. Lõuna- ehk Austria Madalamaad (hilisem Belgia) kuulutasid end 1790. aasta jaanuaris koguni iseseisvaks. Joseph jõudis veel deklareerida, et Madalmaad on ta tapnud, enne kui ta veebruaris tõepoolest suri. Joseph II suri 20. veebruaril 1790. aastal. Oma hauamonumendile, mis asub Viinis, lasi
nähtused? Põhjendage oma seisukohta Teie poolt valitud konkreetsete näidete abil. Mõlemad olid pigem positiivsed nähtused, kuna nad edendasid hoogsalt majandust olles seejuures karmid. Lk 121 1.Loetlege põhjusi, miks NSV Liit nõrgenes. Majanduslikud: majanduse ekstensiivne arendamine, st. loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu, aga tööviljakuse kasv jäi tagasihoidlikuks; käsumajandus ei soosinud inimeste algatusvõimet ega ettevõtlikkust; tsentraliseerituse süvenemine - otsustati, et kõik majandusküsimused peab kinnitama Poliitbüroo; Sisepoliitilised: tegeliku võimu koondumine armee ja julgeolekuaparaadi kätte, kes kontrollisid üha enam korrumpeeruvat parteiaparaati; nomenklatuuri lõplik väljakujunemine, st. kujunesid välja nomenklatuursed ametikohad, millel oldi kogu elu 5.Kas NSV Liidu nõrgenemine tulenes eelkõige riigi sisepoliitilisest kriisist või välisriikude poliitikast? Põhjendage oma seisukohta.
rühmituse riigipööre oleks võinud osutuda edukaks. Seda võimalust tõttasid kasutama enamlased, kellel polnud lootust demokraatlike valimiste teel võimule (eriti ainuvõimule) tulla. Teised parteid riigipööret ei kavandanud, üritades võita demokraatlikel valimistel. Oktoobripööre 1917 · Põhjused: rahva rahulolematus; nõukogudes kasvas bolsevike populaarsus; sisedistsipliini ja tsentraliseerituse poolest oli bolsevike parteiorganisatsioon teistest erakondadest tugevam, seega teovõimelisem; bolsevikud lõid oma relvastatud salku Punakaarti, mitmes linnas sealhulgas Tallinnas haarati võim juba enne riigipööret · Sündmused: 25. oktoobril võtsid enamlastele alluvad väeosad Petrogradi oma kontrolli alla (juba varem oli võim haaratud Petrogradi ümbritsevates linnades, sealhulgas Tallinnas); ööl vastu 26.
esindajad. Hiljem sõlmisid Valgevene, Ukraina, Venemaa, Gruusia, Armeenia ja Azerbaidzsaan sõjalismajanduslikud lepingud. Moskvas nõupidamisel, otsustati, et Ülevenemaalise kesk Täitevkommitee on volitatud esindama Venemaad, Ukrainat, Valgevenet, Azerbaidzaani, Armeeniat, Gruusiat, Buhaarat, Horezmi ja Kaug-Ida Vabariiki. Selleks lisati delegratisooni Ukraina, Azerbaidzaani, Gruusia ja Armeenia. Stalini poolt loodud liitumislepingu projekt lükati tagasi liigse tsentraliseerituse tõttu. Kui läbirääkimised lõpetati, oli selleks ajaks läbi arutatud tulevase liitriigi põhiseaduse põhilised sätted. Nõukogude Liit moodustati 30. detsembril 1922 liidulepinguga. Enne Stalini valitses Lenin, kuid aastakümnevahetusel toimunud võimuvõitluses saavutas edu Stalin, kes oma konkurendid kõrvaldas. Alguses ta esines avalikkuse eest harva ja töötas peamiselt NLKP-ga. Lenin rajas NLKP peasekretäri ametikoha just Stalinile mõeldes
aktsepteerivad, et nende ülemuse arvamused ja otsused on alati õiged sellepärast, et ta on ülemus. Madala võimudistantsi korral hierarhilist kuuluvust ei aktsepteerita: töötajad peavad õigeks, et ülemusel on rohkem võimu ja et tal on õigus ainult siis, kui ta teab õigeid vastuseid ja parimat moodust mingi ülesande lahendamiseks. Suur võimudistants (Filipiinid, Mehhiko, Venezuela): • Suurem tsentraliseerituse aste • Järsemad organisatsioonipüramiidid • Juhid teevad otsuseid autokraatselt • Alluvad hindavad pidevat järelevalvet positiivselt • Juhid näevad ennast heatahtlike otsustajatena Madal võimudistants (Austria, Iisrael, Taani, Uus-Meremaa): • Väiksem tsentraliseerituse aste • Lamedamad organisatsioonipüramiidid • Juhid teevad otsuseid pärast alluvatega konsulteerimist • Alluvad hindavad pidevat järelevalvet negatiivselt
16) Mida nimetatakse juhtimisulatuseks? Juhtimisulatuseks nimetatakse ühe ülemuse alluvuses olevate nende inimeste arvu, kes talle otseselt peavad aru andma. 17) Mis on delegeerimine? Delegeerimine tähendab volitamist ehk võimustamist. 18) Mida tähendab juhtimise tsentraliseerimine ja detsentraliseerimine? Tsentraliseerimine – võim peab olema koondatud organisatsioonis nii kõrgele kui võimalik. See võimaldav personali, finantside jm üle kontrolli. Detsentraliseerimine on tsentraliseerituse vastand. See tähendab et mida madalamalt saab vastu võtta otsuseid, seda suurem on detsentraliseerituse tase. 19) Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on juhtimises inimeste motiveerimine organisatsiooni eesmärkide täitmiseks. Eestvedamine on protsess, mis sisaldab mõjutamist, mis toimub grupis ning omab ühiseid eesmärke. 20) Mis on juhtimise ja eestvedamise vahe? Juhtimine on ametlik tegevus, kus olemasolevate ressursside kasutamisel jõutakse
Kõrge organisatsioon – palju otsustustasemeid Formaliseeritus – näitab, mil määral eri tegevusi organisatsiooni sees standardiseeritakse (protseduurireeglid, eeskirjas, kirjalikud tegevusjuhised jne) nt. McDonalds Võimu jaotus – näitab, kas otsuste vastuvõtmine toimub peamiselt tippjuhtkonnas või alumistel astmetel. Tsentraliseeritud – otsustusõigust omavad vähesed, eelkõige tippjuhtkond. Detsentraliseeritud – otsustusõigus on delegeeritud alumistele atmetele. Tsentraliseerituse plussid: *Eri üksuste tegevuse ühtlustamine *Dubleerimise vähendamine *Määramatuse vähendamine, läbipaistvuse suurendamine *Kontrollivõimaluste suurendamine *Kompetentsi kontsentreerimine *Ühtsete reformide läbiviimine Detsentraliseerituse plussid: *Paindlikkus, hea kohanemisvõime *Konkreetse üksuse eripäraga arvestamine *Võimalik paremini arvestada tarbijate vajaduste/huvidega *Töötajate osaluse parandamine otsusetegemise protsessis *Võimu hajutamine
Sõnades muutus Venemaa kõige vabamaks maaks sõdivate riikide seas, samas ei suutnud aga Ajutine Valitsus poliitilist ja riigivõimu stabiliseerida · Tagajärjed: revolutsioon muutus lagunemisprotsessiks, mis haaras kogu riigi ja armee. Riigis oli puhkemas kõigi sõda kõikide vastu Oktoobripööre 1917 · Põhjused: rahva rahulolematus; nõukogudes kasvas bolsevike populaarsus; sisedistsipliini ja tsentraliseerituse poolest oli bolsevike parteiorganisatsioon teistest erakondadest tugevam, seega teovõimelisem; bolsevikud lõid oma relvastatud salku Punakaarti, mitmes linnas sealhulgas Tallinnas haarati võim juba enne riigipööret · Sündmused: ööl vastu 8. (26. okt) novembrit arreteeriti Ajutise Valitsuse liikmed ja kuulutati välja nõukogude võim. Petrogradis toimus pööre kiiresti ja väheste ohvritega (ametlikel
Juhtimisulatuseks nimetatakse ühe ülemuse alluvuses olevate nende inimeste arvu, kes talle otseselt peavad aru andma. 17. Mis on delegeerimine? Delegeerimine tähendab volitamist ehk võimustamist. 18. Mida tähendab juhtimise tsentraliseerimine ja detsentraliseerimine? Tsentraliseerimine võim peab olema koondatud organisatsioonis nii kõrgele kui võimalik. See võimaldav personali, finantside jm üle kontrolli. Detsentraliseerimine on tsentraliseerituse vastand. See tähendab et mida madalamalt saab vastu võtta otsuseid, seda suurem on detsentraliseerituse tase. 19. Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on juhtimises inimeste motiveerimine organisatsiooni eesmärkide täitmiseks. Eestvedamine on protsess, mis sisaldab mõjutamist, mis toimub grupis ning omab ühiseid eesmärke. 20. Mis on juhtimise ja eestvedamise vahe? Juhtimine on ametlik tegevus, kus olemasolevate ressursside kasutamisel jõutakse välja
suurt kaevandust Prantsusmaal, see kujundas ka tema mõtteid juhtimisest. Esmase üldistuse esitas ta 1916. aastal. Fayol kirjeldas juhtimisprotsessi viie funtksiooni ehk peamise ülesande kaudu. Tema arvates on juhi ülesanneteks planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine ja kontrollimine. Organisatsioonikäitumises on Henry Fayoli õpetus säilitanud oma aktuaalsuse mitmel põhjusel. Ta sõnastas esimesena juhi peamised kohustused, kästiles otsustamisprotsessi ja tsentraliseerituse omavahelist seost. Henry Fayol oli esimene, kes rõhutas osakondadevahelise piiri ja ametliku hierarhia ületamise vajalikkust. (Vadi, 2000: 19, 20) 1.4 Bürokraatia koolkond Koolkonna rajajaks oli sakslane Max Weber. Bürokraatia koolkonna seisukoht on, et organisatsioon peaks töötama nagu masinavärk. Selleks on aga vaja, et organisatsioonis oleks selge tööjaotus; selge hierarhia; formaalsed reeglid; reeglite sõltumatus isikust, kes
kes kellele raporteerib ning kuidas formaalsed koordinatsioonimehhanismid toimivad. Struktuur määrab ka töö, selle sisu ja vastutuse. Väiksemates organisatsioonides pole tihti vajadust struktuuri järele, kuna nendes puudub selge tööjaotus. 23. Tsentraliseeritus - näitab, mil määral on formaalne otsustusõigus organisatsioonis kontsentreeritud ühe inimese, üksuse või tasandi kätte, võimaldades töötajatel minimaalset osalemist oma tööd puudutavate otsuste tegemisel. Tsentraliseerituse eeliseks on erinevate struktuuriüksuste töö ühtlustamine. 24. Detsentraliseeritus 25. Eristatus (separation) Vertikaalne eristatus hõlmab võimutasemete arvu organisatsiooni struktuuris. Horisontaalne eristatus hõlmab eriala järgi jagatud osakondade arvu organisatsiooni struktuuris. Kõrgelt on eristatud organisatsioon, kus on palju võimutasemeid, kusjuures iga tase on aruandekohuslane järgmise ees, ning kus on palju eri toote- või teenusevaldkondi
amortisatsioonikulu. 2.1.11. Üldhalduskulude eelarve Üldhalduskulude eelarve (administrative expense budget, general administrative expense budget) on eelarve, milles eelarvestatakse organisatsiooni üldhaldusfunktsiooni täitmiseks vajalikke kulusid. Olulisemateks üldhalduskulude eelarvet mõjutavateks teguriteks on: 1) Tegevusvaldkonna eripära, kusjuures üldjuhul on tootmisorganisatsiooonides üldhalduskulud suuremad kui teenindusorganisatsioonides; 2) Organisatsiooni tsentraliseerituse tase, kusjuures detsentraliseeritud organisatsioonides on üldhalduskulud suuremad kui tsentraliseeritud organisatsioonides; 3) Organisatsiooni tegevuse kestvus, kusjuures üldhalduskulud on suuremad organisatsiooni kasvufaasis; 4) Organisatsiooni kasutatav juhtimisstiil, kusjuures kindlat juhtimisstiili eelistavates organisatsioonides on üldhalduskulud üldjuhul väiksemad kui autoritaarset või ebakindlat juhtimisstiili kasutatavates organisatsioonides. 2.2. Finantseelarved
koordinatsioonimehhanismid toimivad. Struktuur määrab ka töö, selle sisu ja vastutuse. Väiksemates organisatsioonides pole tihti vajadust struktuuri järele, kuna nendes puudub selge tööjaotus. 23. Tsentraliseeritus - näitab, mil määral on formaalne otsustusõigus organisatsioonis kontsentreeritud ühe inimese, üksuse või tasandi kätte, võimaldades töötajatel minimaalset osalemist oma tööd puudutavate otsuste tegemisel. Tsentraliseerituse eeliseks on erinevate struktuuriüksuste töö ühtlustamine. 24. Detsentraliseeritus hajumine 25. Eristatus (separation) Vertikaalne eristatus hõlmab võimutasemete arvu organisatsiooni struktuuris. Horisontaalne eristatus hõlmab eriala järgi jagatud osakondade arvu organisatsiooni struktuuris. Kõrgelt on eristatud organisatsioon, kus on palju võimutasemeid, kusjuures iga tase on aruandekohuslane järgmise ees, ning kus on palju eri toote- või teenusevaldkondi
kordineerimiseks vajalik kulukas haldusaparaat. 27. Mis on juhtimisulatus ja kuidas see avaldub? Juhtimisulatus on ühe juhi alluvuses olevate inimeste arv, kes talle otseselt peavad aru andma. Optimaalne 3-7 inimest. Avaldub lameda ja laia juhtimisuatusena, kus on vähe juhtimistasandeid ja suur otsealluvate arv. Ning pikk ja kitsas juhtimisulatus kus on palju juhtimistasandeid ja väiksem otsealluvate arv. 28. Mis on delegeerimine ja kuidas see seondub tsentraliseerituse ja detsentlariseeritusega? Delegeerimine on võimu jaotamine organisatsioonis. Kasutatakse laialdaselt ka koolitamismeetodina. Tsentraliseerituse puhul toimub otsustamine tipus ja see on detsentraliseerituse vastus ning selle puhul ei väljend delegeerimist. Desentraliseertus näitab kuidas otsustusõigused on juhtimistasanditest lähtuvalt ära jagatud. 29. Mis on rivi- ja staabiorganisatsioon? Rivi- ja staabiorganisatsioonide vahel peaks valitsema koostöö ja vastastikune toetus
Parlamentaarse institutsiooni e riigipäeva reformimine ja tähtsuse tõstmine (kui Saksa parteide kättemaks keisririigile). Õigus seaduseid tõstatada, blokeerida, avaldada riigikantslerile umbusaldust jne. Piirkondlike monarhiate kaotamine, liidumaade ehk administratiivüksuste teke. Püüe lämmatada piirkondlikku separatismi, riigi suunitlus unitaarriigi tekkeni ja halvakspanu eri osade autonoomiapüüdluste suhtes (Prantsuse mudel kui tsentraliseerituse etalon). Rahvahääletus kui uus võimuhoob presidendi jaoks (realiseerumatu, kasutatud vastupidiselt Hitleri poolt võimule tulemise ühe abimeetodina). Parteisüsteem: parempoolsed Saksa Rahvapartei (lib), Saksa Rahvuslik Rahvapartei (vanad kons.), Tsentrum (katol.), Saksa Demokraatlik Partei (end. Vabad kons), Natsionaalsotsialistlik Töölispartei, Baieri Rahvapartei & vasakpoolsed Sotsiaaldemokraatlik Partei, Kommunistlik Partei (omakorda oponendid)
363. Ta võttis aluseks neli dimensiooni: · VÕIMUDISTANTS - mõnes kultuuris aktsepteeritakse suurt võimudistantsi, teistes kultuurides eelistatakse võrdsust. o Suur VD tähendab suure tähelepanu pööramist ametlikule hierarhiale, töötajad aktsepteerivad, et nende ülemuse arvamused ja otsused on alati õiged sellepärast, et ta on ülemus. 364. SUUR VÕIMUDISTANTS Filipiinid, Mehhiko, Venetsueela Suurem tsentraliseerituse aste Järsemad organisatsiooni püramiidid Juhid teevad otsuseid autokraatselt Alluvad hindavad pidevat järelvalvet positiivselt Juhid näevad ennast heatahtlike otsustajatena o Madala VD korral hierarhilist kuuluvust ei aktsepteerita. Töötajad peavad õigeks, et ülemusel on rohkem võimu ja et tal on õigus ainult siis, kui ta teab õigeid vastuseid ja parimat moodust mingi ülesande lahendamiseks.
Kui aga juht sekkub alati iga otsuse tegemisel vahele, on see delegeeritud õiguste äravõtmine ja alandab alluvate moraali. Delegeerimisprotsess koosneb kolmest sammust: ülesande andmine alluvale, ülesandega seotud õiguste andmine alluvale, alluva vastutuse määratlemine. Väikestes ettevõtetes toimub delegeerimine suuliselt kuid kirjalik oleks parem ja ei teki arusaamatusi. Delegeerimise ulatuse mõju organisatsioonile tervikuna avaldub tema tsentraliseerituse või detsentraliseeritusse määras. Detsentraliseerituse aste on seda kõrgem, mida iseseisvamaid ja tähtsamaid otsuseid teevad madalamate astmete juhid ning mida vähem tippjuhid neid otsustusi otseselt või kaudselt kontrollivad. Kuigi detsentraliseerimist mõjutavad juhtide isiklikest arusaamadest tulenevad subjektiivsed tegurid, on olemas hulk tsentraliseerimise või detsentraliseerimise objektiivseid hindamisaluseid: a) majanduslikud kaalutlused
Kui iga omavalitsus ajab oma "rida" on see raske. 4) kui keskvalitsus on parempoolne ja kohalik omavalitsus vasakpoolne ei saa viimane end teostada. 5) dubleerimine tsentraliseerimine võib halvendada kvaliteeti. Eestis on vähe professionaale, kes suudaksid teenuseid dubleerida. 6) areng ebaühtlustub selle tulemusel ei saa eelarvete kujundamisel lähtuda sarnastest aspektidest. Selletõttu ei saa luua autonoomseid kohalikke võimusüsteeme ebavõrdne taastootmine. TSENTRALISEERITUSE/DETSENTRALI- SEERITUSE EELISED JA MIINUSED Detsentraliseerimise liigid: 1) võimu hajutamine (ruumiliselt); 2) võimu delegeerimine. Detsentraliseerimise plussid: 1) mitmekesisus võimalus võtta vastu olukorrale vastavaid otsuseid; 2) võimaldab omaalgatust uuendused juhtimispotentsiaal; 3) otsustamiskiirus võime võtta vastu kiireid otsuseid vastavalt muutustele; 4) adaptatsioonivõime organisatsiooni paindlikkus;
käsitlemine vastuvõtjast lähtudes Dekodeeritud tähendus ei pruugi sageli ühtida kodeeritud tähendusega, dekodeerimine võib võtta .hoopis erineva suuna kui soovitud Erinevate mudelite võrdlus näitab iga isiku massikommunikatsiooni määratluse ebaadekvaatsust, kuna see protsess sõltub suuresti mitmekordse reproduktsiooni ja levitamise tehnoloogia sisemistest .tunnustest või eelistustest Meedia ja ühiskonna uued teoreetilised käsitlused Tendents massitootmise ja tsentraliseerituse vähenemisele, kuigi nihked on väiksed Kriitiliselt lähtudes võib oletada, et praegune näiliselt normivaba olukord ning usu kadumine on .ajutine ja pealiskaudne loeng.3 :Peamised kommunikatsiooniprotsessi elemendid Kommunikaator ehk saatja Teade ehk sõnum Retsipient ehk vastuvõtja ?Lasswell Kes teatab? Mida? Millise kanali kaudu? Kellele? Millise mõjuga .Shannon ja Weaver tegelesid tehnoloogilise müra allikaga
Organisatsiooni sooritus sõltub tema struktuurist. 1. Mida mõistetakse organisatsiooni disaini all? Organisatsiooni disain koosneb kahest elemendist, milleks on - organisatsiooni struktuur ja protsessid organisatsioonis. 1. Mis on organisatsiooni struktuur ja mis seda iseloomustab? tegeleb ettevõtte struktureerimisega organisatoorseteks üksusteks; Struktuur on rollide, suhete, vastutuse, võimu ja aruandekohustuse ning organisatsioonisiseste kommunikatsiooniteede süsteem; TSENTRALISEERITUSE ASTE kuivõrd võim ja otsustusõigus organisatsioonis on kontsentreeritud ühe inimese kätte; FORMALISEERITUSE ASTE mil määral on töö organisatsioonis formaliseeritud; KOMPLEKSSUSE ASTE milline on tööjaotus (spetsialiseerumise aste) organisatsioonis 1. Kirjelda tüüpilist mehhanistlikku ja orgaanilist organisatsiooni struktuuri. 1. Nimeta organisatsiooni struktuuri tüüpe ja iseloomusta neid. · Funktsionaalne stuktuur · Divisjonaalne struktuur
36. Organisatsiooni struktuuri olemus ja eesmärk Org eesmärgiks on: tegevused tulemused võrdub individuaalsed omadused*pingutus*org toetus.* Organisatsioonide juhtimisel aitab org kujundamise põhimõtete tundmisel. Org kujundamine ja kavandamine on protsess, milles valitakse: 1. struktuur ning ametliku suhtluse, võimu ja vastutuse süsteem. 2. tehnoloogia. 3. strateegia. Org struktuuri võib kirjeldada kolme omaduse- komplitseerituse, formaliseerituse ja tsentraliseerituse abil. Org ja grupi määratlemisel on üheks peamiseks tunnuseks ,,eesmärgid". Org võib koosneda grupist või gruppide ühendusest. Eesmärgid seovad üksikud grupid ja selle kaudu inimesed organisatsiooniks, kusjuures iga grupp peab tunnetama oma osa tervikus. Peaeemärki võib käsitelda ka pikaajalise ja alleesmärke lühiajalise eesmärkidena. Eesmärgid peavad olema tasakaalus soovitava kasu ning aktuaalsete ja tuleviku nõudmistega
Kompetents ja vastutus o Kompentents – õigused ja võimupiirid ülesande täitmiseks Kompetentsi liigid Otsustamiskompetents – valida tegutsemisalternatiivide vahel o Otsustamiskompetentsi jaotus Tsentraliseeritus – otsused tehakse keskuses e. Tipptasandil Tsentraliseerituse eelised: Otsustab juht, kes tunneb kogu ettevõtet Otsuse parem kooskõlastus Juhtimiskulud vähenevad Välditakse korduvotsuseid Viimasel ajal rõhutatakse detsentraliseerituse eelised
2. Miks on strateegilist planeerimist avalikus sektoris raske juurutada? Tooge välja vähemalt kaks argumenti. Uus süsteem eeldab uute väärtuste juurutamist, süsteemi muutus inkrementaalselt, süsteemi muutus korraga viib kohesele läbikukkumisele, takistused saab jagada kaheks: muutuste läbiviimise kiirus, avaliku sektori eripära. Sidusrühmad peavad olema kaasatud, informatsiooni vastuolulisus, pikad ja aeganõudvad läbirääkimised, hilinenud otsused, tsentraliseerituse/detsentraliseerituse dilemma, pikad kooskõlastused versus arengueelise kiire rakendamine. Strateegia avalikus sektoris - Eraettevõtte eesmärgiks on konkurentsieelise saavutamine, avalikul sektoril aga organisatsiooni enesemääratlus. Avaliku väärtuse loomine (public value). 3. Kuidas erineb strateegia roll avalikus sektoris ja ärisektoris? Oluliseimaks erinevuseks peetakse väiksemat valikuvabadust avalikus sektoris.
täideviimisega ehk avaliku haldusega. Avalikuks teenistuseks nimetatakse töötamist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes. Ametnike ülesandeks on tagada riigiasutuste järjepidev ja asjatundlik korraldamine ning toimetada kodanikeni riigi poolt pakutavad avalikud teenused. Võrreldes poliitikutega on ametnikkond püsivam ja tänu pikaajalisele töökogemusele ka oma ala professionaalid. Tulenevalt traditsioonidest ning tsentraliseerituse tasemest kõigub avalikus teenistuses töötavate inimeste osakaal erinevates riikides alates 1/6 (nt USA, Austraalia) kuni 1/3 (nt Taani ja Rootsi) kogu tööjõust. Eestis oli riigikantselei andmetel 2008.a 31.detsembri seisuga 23 920 riigi- ja 5464 kohaliku omavalitsuse ametnikku (!?). Viimastel aastatel ja aastakümnetel on pööratud suuremat rõhku avaliku halduse reformile tegemaks avalikku teenistust efektiivsemaks ning toomaks seda
ehk avaliku haldusega. Avalikuks teenistuseks nimetatakse töötamist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes. Ametnike ülesandeks on tagada riigiasutuste järjepidev ja asjatundlik korraldamine ning toimetada kodanikeni riigi poolt pakutavad avalikud teenused. Võrreldes poliitikutega on ametnikkond püsivam ja tänu pikaajalisele töökogemusele ka oma ala professionaalid. Tulenevalt traditsioonidest ning tsentraliseerituse tasemest kõigub avalikus teenistuses töötavate inimeste osakaal erinevates riikides alates 1/6 (nt USA, Austraalia) kuni 1/3 (nt Taani ja Rootsi) kogu tööjõust. Eestis oli riigikantselei andmetel 2008.a 31.detsembri seisuga 23 920 riigi- ja 5464 kohaliku omavalitsuse ametnikku (!?). Viimastel aastatel ja aastakümnetel on pööratud suuremat rõhku avaliku halduse reformile tegemaks avalikku teenistust efektiivsemaks ning
22. sajandil eKr Akkadi suurriik lagunes. Mesopotaamia suurriigid ei olnud reeglina eriti püsivad, sest Mesopotaamia oli välismõjudele ja -vallutajatele väga avatud. 21. sajandit eKr nimetatakse sumeri renessansiks. Esile tõusis nn Uri II dünastia. Uruki valitsejad (sumerid) ühendasid territooriumi ning viisid oma pealinna üle Uri. Nende riik hõlmas sumeri linnriikide alasid. Nende riik oli väga tugevalt tsentraliseeritud, võib öelda, et see riik tähistab Mesopotaamia riikide tsentraliseerituse tippu. Kuningas oli ka templi saanud täielikult oma kontrolli alla, kuninga ja templi majapidamised olid ühte sulanud. Templi majapidamised aga kontrollisid praktiliselt kogu riigi majandust. Sel perioodil ehitati nt Uri kuujumalanna tsikuraat. Kuingate jumalikustamine saavutas oma haripunkti (nt kuningas oli ühel tasemel Enlili poegadega, kuningat ülistati hümnidega - ,,Jumalatest pärinev, ilus ja tark, õppinud kirja, tundis viit keelt, kõik tahavad tema nõu kuulda, ta on parim
huvidest. 7. tasustamine peab arvestama vajadusi Tasustamine peab arvesse võtma selliseid muutujaid nagu: elukallidus, kvalifitseeridud personali olemasolu, majanduskliima, ettevõtte edukus. 8. ettevõtete juhtimiskorraldused on erinevad Fayol kirjeldas tsentraliseeritust kui alamtöölise tähtsuse vähendamist. Detsenraliseeritus on aga selle tähtsustamine. (de)tsentraliseerituse astme valik, ehk kui kaugel on töötajad otsustamiprotsessist, sõltub aga konkreetsest ettevõttest. 9. vertikaalsed ja horisontaalsed suhted Töötajad peavad alati olema teadlikud kus nad asetsevad organisatsiooni hierarhias või käsuliinis. 10. kord ressursside kasutamises Tööasutus peab olema puhas, korras ja turvaline oma töötajatele. Igal asjal peab olema oma koht. 11
on volitatud esindama Venemaad, Ukrainat, Valgevenet, Azerbaidzaani, Armeeniat, Gruusiat, Buhaarat, Horezmi ja Kaug-Ida Vabariiki (loodud aprillis 1921 a) rahvusvahelisel konverentsil Genuas (aprill 1922 a). Selleks lisati delegatsiooni Ukraina, Azerbaidzaani, Gruusia ja Armeenia esindajad. Delegatsioonil oli õigus sõlmida lepinguid kõikide nimel. 1922 a suvel Stalini poolt loodud liitumislepingu projekt lükati, diskusioonide käigus, tagasi liigse tsentraliseerituse tõttu, mis piiras vabariikide iseseisvust. Läbirääkimised lõppesid 18-daks detsembriks 1922. Selleks ajaks oli läbi arutatud ka tulevase liitriigi põhiseaduse põhilised sätted. Nõukogude Liit moodustati 30. detsembril 1922 liidulepinguga. Moskvas toimunud 1. Üleliidulisel Nõukogude Kongressil otsustati nõukogude vabariigid Vene SFNV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga- Kaukaasia SFNV ühendada Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks.
Allüksustek on niisur iseseisvus, keskkontori ülesanne on anda allüksustele panga üldised eesmärgid ja planeerimise eeldused. Finantskontrollingu kasutamisel on panga allüksustel Väga suur iseseisvus kõik strateegilised otsused teevad allüksused ise, keskkontori sekkumiseta,keskkontori ülesanne on kontrollida ja hinnata allüksuste tegevust ning selle vastavust nende koostatud plaanidele.strat planeerimise stiili valikul ehk tsentraliseerituse arvestamisel määrab tavaliselt pangasuurus. Finantskontrollingu stiil on omane pankadele, mis tegustevad suurema kontorivõrguga ja rahvusvaheliseltja mis on ülesehitatud org ettevõtte grupina. Strat plan oomane pankadele mis on ülesehitatud peamiselt ühe ettevõttene, mis võib tegutseda suht laial territoorumil. Eelduseks on see et pank peab hästi tundma antud piirkonna majandustegevust. ORGANISATSIOONI STRUKTUURID
Tavapärane Mesopotaamia impeeriu koosnes seega keskvõimule alistatud vasallriigikestest. Selline korraldus oli paratamatult ebapüsiv. Lootes oma endist sõltumatust taastada tõusid asevalitsejad sageli kuninga vastu üles. Tulemuseks oli ühelt poolt riikide duhteline ebastabiilsus, teiselt poolt aga ülemkuninga pidev tarvidus alamaid edukate sõjaretkedega sõnakuulmises hoida. Mesopotaamia suurriigid ei saavutanud Egiptusele iseloomulikku range tsentraliseerituse ja detailse sisemise korraldatuse taset. Siinne ühiskond oli riiklikult märksa vähem reguleeritud. Nii ülikud-suurmaaomanikud kui ka keskmistest ja väikeomanikest vabad kodanikud elasid oma igapäevast elu riigivõimust üsna sõltumatult. Linnades tegutsesid sõltumatud käsitöölised ja kaupmehed, maal aga harisid põldu vabad talupojad. Loomulikult pidid kõik täitma valitseja korraldusi ja nii mõnigi kord käsutati suured rahvamassod ühiskondlikele ehitustöödele
viivitamata sekkumist, vajavad otsustamisõiguse ulatuslikku hajutamist. Otsused strateegilistes küsmustes ja rahaliste vahendite kulutamises on alati keskendatud. See tagab raha sihipärase ja otstarbeka kasutamise. Et tagada ladus tegutsemine, on otsustamisõigus igapäevastes tööasjades hajutatud. 10.10. Tsentarliseerimine ja detsentraliseerimine (Alas, 2004) Delegeerimise (siirmise) ulatuse mõju organisatsioonile tervikuna avaldub tema tsentraliseerituse või detsentraliseerituse määras. Detsentraliseerituse aste on seda kõrgem, mida iseseisvamaid ja tähtsamaid otsustusi teevad madalamate astmete juhid ning mida vähem tippjuhid neid otsustusi otseselt või kaudselt kontrollivad. Tsentraliseerimise või detsentraliseerimise objektiivsed hindamisalused: majanduslikud kaalutlused; organisatsiooni suurus, millest oleneb tehtavate otsuste hulk; ettevõtte tegevuse territoriaalne detsentraliseeritus; organisatsiooni kultuur;
organisatsioonist arusaamist (teadvust). Nendes määratakse sageli just suure mõjujõuga organisatsiooni liikmete käitumine. Rituaalid ja sümbolid on organisatsiooni kultuuri osa. 4.3.5.3. Organisatsiooni tsentraliseeritus Tsentraliseeritus näitab, kuidas on jaotunud võim otsustamiseks organisatsiooni hie-rarhias. Tsent-raliseeritus iseloomustab, mil määral on valikute tegemine koondunud ametliku võimuga liikmete kätte. Tsentraliseerimist kirjeldatakse otsustamise ja kont-rolli kaudu. Tsentraliseerituse vastand-nähtuseks on detsentraliseerimine. Erinevate ülesannete täitmisel võivad domineerida kas tsent-raliseerimine või detsentraliseerimi-ne. Olukordades, kus otsustamiseks vajatakse palju võrreldavat informatsiooni, on ots-tarbekas tsentraliseerimine. Tsentraliseerimise eelisteks on võimalus organi-sat-siooni erinevate üksuste tegevust ühtlustada, rakendada andekate juhtide võimeid täielikumalt, otsustamise mudelid ühtlustada ja vähendada tegevuse dubleerimist.
Spetsialiseerumine Integreerimine Kontroll Innovatsioon Lähtudes vanadest edufaktoritest pidasid juhid ja juhtimisteoreetikud efektiivsuse ja edu saavutamisel olulisimaks õige organisatsioonistruktuuri valikut. Diskuteeriti järgmiste küsimuste üle: Mitut juhtimistasandit organisatsioon vajab? Milline võim/kontrolli määr jmt. peaks erinevate tasandite juhtidel olema? Milline on parim tasakaal juhtimise tsentraliseerituse ja detsentraliseerituse vahel? Millised peaksid olema tööjaotuse põhimõtted ja vastavad palgatasemed? 56 Millistest kriteeriumitest lähtuda tegevuse asukoha valikul kohalikul ja rahvusvahelisel tasandil tegutsedes? Muutunud ettevõtluskeskkonnas on vanad edufaktorid muutunud edu saavutamisel paratamatult tehtavateks eeltöödeks, uued edufaktorid on aga need, millele peavad juhid
süsteemi muutes kohe ka siseriiklik lapsendamine koondada põhilisse lastekaitsetööd tegevasse asutusse. Samuti toonitati, et praktikas puutuvad lapsendamisega rohkem kokku vaid teatud maavalitsused, mitte kõik, ning seetõttu saab pädevust koondada SKAsse, palgates sinna neid maavalituste spetsialiste, kes sellega praeguses süsteemis rohkem tegelevad. Need eksperdid, kes ei toetanud lapsendamise korraldamise üleandmist SKAle, nägid peamise riskina tsentraliseerituse suurenemist ning lapsendamise liikumist kohalikeste elanikest kaugemale. Need spetsialistid, kes pooldasid praeguse süsteemi arendamist, rääkisid fookusgruppides ka sellest, kui oluline on tihe koostöö lapsendamise korraldamisel KOVide, sünnitusmajade ja asenduskoduteenuse osutajatega ning nägid ohutegurina seda, et SKAl tekib lapsendamise korraldamisel vajadus teha koostööd rohkemate institutsioonidega kui praegu maavalitsustel
sotsiaalse terviklikkuse kujundamine ning uskuda, et perekond suudab tagada selle eesmärgi saavutamise peaaegu samal määral kui riik, võib järeldada, et perekond kui institutsioon on riigi osa (riigi institutsioon). Mõlema määratluse puhul käsitatakse riiki kui ühtset subjekti, mis välistab igasuguse võimaluse käsitada riiki kui indiviidide kogumit. Mistahes käsitus (doktriin, kontseptsioon) riigist on paratamatult seotud geneesi taustteguritega. Kõikide riikide tsentraliseerituse, hierarhilisuse ja bürokratiseerumise tase on otsustaval määral sõltunud sellest, kas riik on läbinud feodalismi või ei ole seda teinud. Lääne-Euroopa ühiskondadega võrreldes on USA-s, Kanadas ja teistes sellise ajalooga maades mõnes mõttes suhteliselt alaarenenud keskvõimuga riigid. Samuti on ilmne, et revolutsioonid, sõjad ja positsioon, mille riigid on saavutanud rahvusvahelises sõjalises, diplomaatilises ja majandussüsteemis, on avaldanud sügavat
maailmakäsitlusel, mis peab vabaduse ja inimväärikuse integratsiooni ühiskonna suurimaks väärtuseks. Riikliku majanduspoliitika ülimaks eesmärgiks on ühiskonna stabiilne areng. Kuid areng ja stabiilsus on vastuolulised seisundid. Arengule suunatud majanduspoliitika peab toetama tootmissektori innovatsiooni. Stabiilsusele suunatud majanduspoliitika peaks tegelema rohkem sotsiaalprobleemidega. Kõikide riikide tsentraliseerituse, hierarhilisuse ja bürokratiseerumise tase on otsustaval määral sõltunud sellest, kas riik on läbinud feodalismi või mitte. Põhja-Ameerikas teatavasti polnud feodaalaega. Võrreldes Lääne-Euroopa riikidega, on USA, Kanada ja teised sellise ajalooga maad mõnes mõttes suhteliselt alaarenenud keskvõimuga riigid. Samuti on ilmne, et 44 revolutsioonid, sõjad ja positsioon, mille riigid on saavutanud rahvusvahelises sõjalises, diplo-
annaabi.ee 
