Mesopotaamia (0)

Geograafiline asend ja looduslikud tingimused: tänapäeva Iraagi territoorium , Eufrati ja Tigrise vaheline ala, vihma sadas vähe – peamiselt põhjas. Lõunas põlluharimine võimalik ainult kunstlikul niisutamisel. Pärsia lahe soisel rannikul oli vaja aga maad kuivendada. Tihedad suhted naabritega . Mesopotaamia riigid, iseloomulikud jooned, tuntumad valitsejad , kultuurisaavutused: SUMER – 3000- 2340 eKr – ühtset riiki ei tekkinud ( linnriigid ), kuningas Gilgameš – kasutusel oli kiilkiri , ehitati tsikuraate, ratas. AKAD – 2340-2160 eKr – valitseja Sargon, rajas esimese suurriigi Mesopotaamia ajaloos – Sumeri kultuuri tugeva mõju all. VANA-BABÜLOONIA – 1792- 1595 eKr – kuningas Hammurapi, vallutas kogu Mesopotaamia – seadustekogu, mis seisis kivisse raiutuna riigi tähtsamates linnades. ASSÜÜRIA – 934-609 eKr – pealinnad Assur ja Niniue, palju sõjaretki – Niniue raamatukogu. UUS-BABÜLOONIA – 626-539 eKr – kuningas NebukanetsarII – Babülonis tehti suurejoonelisi ehitustöid. Paabeli torn, rippuvad aiad.
Erinevad ühiskonnakihid Sumeri linnriikides: PREESTRID – suurmaavaldajad, prestiiž ühiskonnas kõrge. KODANIKUD – kodanikkond: sõltumatud talupojad ja käsitöölised, kellest koosnes sõjavägi; osalesid teatud määral riigiasjade otsustamisel. RENTNIKUD – madalal positsioonil. ORJAD – ei olnud väga palju, kasutati teenijatene kodustes majapidamistes.
Kirjelda linnriigi valitsemist: Jõukamad mehed moodustasid kodanikkonna. Valitsejaks kuningas, kes juhtis sõjaväge ja oli kohtumõistja. Kodanikud osalesid teatud määral riigiasjade otsustamisel. Oli olemas aristokraatlik vanemate nõukogu kui ka rahvakoosolek, kus kiideti heaks peamiselt kuninga ja vanemate otsused.
Mesopotaamia suuriikide valitsemise iseloomulikud jooned: Riigi eesotsas kuningas, kes oli sõjaväe juhataja, seaduseandja ja kohtumõistja. Kuningavõim oli piiramatu, talle pidid kuuletuma kõige vägevamad aukandjad, aga langes ka vastutus alamate heaolu eest.
Erinevused Egiptuse ja Mesopotaamia vahel: Mesopotaamia suurriigid ei saavutanud Egiptusele iseloomulikku ranget tsentraliseerituse ja detailse sisemise korraldatuse taset. Ülikud, suurmaaomanikud, keskmised ja väikeomanikest vabad kodanikud elasid Mesopotaamias igapäevast elu riigivõimust sõltumatult. Riigivõim alamate majanduslikku tegevusse ei sekkunud, piirduti maksude sissenõudmisega, mis polnud nii koormavad kui Egiptuses.
3 väidet, et Mesopotaamia tsivilisatsioon oli linnatsivilisatsioon: Linnad olid nii poliitilised, religiossed kui majanduslikud keskused. Linnad olid sõltumatute linnriikide keskused. Linnad määrasid muistse Mesopotaamia ilme.
3 põhjust, miks peetakse Assüüria sõjaväge muistse Lähis-Ida sõjakunsti tipuks: Koosnes kolmest põhilisest väeliigist. Jagunes ka kerge- ja raskerelvastusega jalaväeks. Edaldi väeosad ehitasid ja käsitsesid linnapiiramise seadmeid.
MESOPOTAAMIA KULTUUR: KIRI – 3500eKr – kiilkiri – kirjutati savitahvlitele. HARIDUS – templikoolid – õptajateks preestrid – õpilasteks enamasti ülikute pojad, harvemini ka vaesemad poisid – õppeaineteks kirjtamine, lugemine, matemaatika , astronoomia , astroloogia, geograafia. TEADUS – praktilise suunitlusega – matemaatikas tunti ruut- ja kuupjuurt, kasutusel 60ndiksüsteem – astronoomia oli tihedalt seotud astroloogiaga – astroloogias avastati taevakehade liikumine ja ennustamine . KIRJANDUS – kangelaseeposed, eepilised poeemid.
Tähtsamad jumalad ja nende kujutamine: ANU – taevajumal ; ENLIL – jumalate kuningas, kuningavõimu kaitsja; EA – maa-aluste vete ja sügavuste valitseja; ITŠAR – taeva kuninganna; MARDUK – Babüloni jumal. Pea kõik kujutati inimesetaoliselt.
Preestrite ülesanded ja roll ühiskonnas: Suurmaavaldajad. Prestiiž ühiskonnas kõrge. Arvatavasti pärinesid nende seast ka riigi valitsejad.
Surmajärgsus: Pöörati tähelepanu elule enne surma. Surma kardeti ja sellele järgnevast ei oodatud head. Ees ootas rõõmutu oleskelu sünges allilmas , kuhu pääeses läbi väravate või paadiga üle allmaailmajõe.