Organiseerimine Organiseerimine on töö korraldamine ja struktuuri loomise protsess organisatsiooni eesmärkide saavutamises. Organisatsiooni struktuur on formaalne raamistik, mille järgi tööüleseanded on jaotatud, grupeeritud ja kordineeritud. Organisatsiooni struktuur Töö spetsailiseerumine Liigendamine (nt erinevad oskaonnad, grupid jne) Käsuliin ( ülemused järjestikuses, kursuse juh, osakonna juh, director) Kontrolliulatus (palju erinevaid osakondasid) Tsentralisatsioon ( otsuseid teevad tippjuhid ja madalamad juhid järgivad neid) Detsentralisatsioon (või otsustavad kes nendele ül kõige lähemal on ) Formaliseerimine ( nt sisekorraeeskirjad ) ** Personalijuhtimine Konkurentsieelis Organisatsiooni strateegia Kuidas organisatsioonid kohtlevad oma inimesi, Personali planeerimine Personali värbamine ja valik Personali arendamine ja koolitamine Kompensatsioon ja kasu kontrollimine
vähenemine ehk dekontsentratsioon, ja taaslinnastumises jälle kogunemine. See üldistatav mudel on pärit Lääne-Euroopas 1980. aastate alguses läbi viidud empiirilistest uurimustest linnade ja nende tagamaade kohta. Linnastumise puhul kasvab linnalise piirkonna rahvaarv peamiselt sisserände mõjul. Alguses toimub absoluutne tsentraliseerumine ja kontsentreerumine ning keskuse rahvaarv suureneb. Linnastumise lõppfaasis toimub suhteline tsentralisatsioon ehk keskust ümbritseva tagamaa rahvaarv kasvab, samas kui keskuses rahvaarv väheneb. Tormiline linnastumine sai teoks industriaalühiskonna kujunemise käigus. Vastavalt industrialiseerimise kulule eristatakse kahte linnastumistüüpi: lääneriikide oma, mis toimus suhteliselt sujuvalt 19. sajandi keskpaigast 1970. aastateni, ja arengumaade tormilisest linnastumist, mis on teostunud peaasjalikult alates selle sajandi 1960. aastatest
parlament laiali, kinnitada ametisse valitsus. Riigikogu kahekojaliseks - Riigivolikogu(alamkoda)(80 saadikut rahva poolt) - Riiginõukogu(ülemkoda)(40 liiget) Piirati parlamendi õigusi Valitsus kujunes presidendi tahte ja otsuste täideviia. Kaotati rahvaalgatus,valimisõigus 1938.toimusid Riigivolikogu valimised. Paar päeva hiljem Kaarel Eenpalu. - Püsis kaitseseisukord - Süvenes tsentralisatsioon - Poliitilist organiseerumist ei lubatud - Säilis valitsuse kontroll elualade üle. 1934-vaikiv ajastu Kehtis tsensuur Kõik poliitilised parteid keelatud(v.a Isamaa Liit) Lubatud noorteorganisatsionid(gaidid) Ülejäänud sattusid opositsiooni VÄLISPOLIITIKA 20NDATEL 1. Tunnustuse saavutamine 2. Suhted naabritega 3. Otsiti liitlasi Eesti tunnustamine Nõukogude Venemaa de Jure 1921.a
Hüpovoleemia (ei küsi): Isotooniline hüpovoleemia- kaotatud on nii vett kui Na (kõhulahtisus) Hüpotooniline- palju Na kadunud ja vett, kuid vesi on asendatud, Na mitte. Hüpernatreemiline- kaotatud nii vesi kui Na, kuid Na on asendatud, või on kaotus ebavõrdne- vett proportsionaalselt rohkem kui Na. Kompensatoorsed mehhanismid: Vasokonstriktsioon- et hoida vererõhk normi piires. (Arterid, seinas on lihased). Noradrenaliin. Vereringe tsentralisatsioon Uriini tekke pidurdumine (sõltub arteriaalsest rõhust). RAASi käivitumine Kui kompensatoorsed mehhanismid ei suuda olukorda kontrollida, siis järgnevad neuroloogilised nähud- segasus, ärritavus, teadvushäired kuni koomani. Neg. Veebilanss. Dehüdratatsiooni tunnused: Janu Oliguuria Hemoglobiin ja hemotokrit tõusevad Kaalulangus RR langus, nõrk pulss, sokk Jahe, kuiv nahk, kuivad limaskestad (veresoonte konstruktsiooni tõttu), naha turgor on
nimel. Organisatsiooni struktuur on formaalne raamistik , mille järgi tööülesanded on jaotatud, grupeeritud ja koordineeritud. Nagu inimesel on skelett, mis määrab tema vormi, nii on organisatsioonidel struktuur, mis määrab nende vormi. Kui juhid arendavad või muudavad organisatsiooni struktuuri, tegelevad nad organisatsiooni kujundamisega. See protsess sisaldab kuut võtmeelementi: töö spetsialiseerimine, liigendamine, käsuliin, kontrolliulatus, tsentralisatsioon ja detsentralisatsioon ning formaliseerimine. Töö spetsialiseerimine Töö spetsialiseerimise mõiste jälgi võib leida paari sajandi tagant Adam Smithi diskussioonist tööjaotuse üle ja tema järeldusest, et see aitab kaasa tootlikkuse suurendamisele. Hästi tuntud on Henry Fordi tööjaotuse kontseptsiooni rakendamine konveieriliinil käesoleva sajandi alguses. Igale Fordi töötajale oli määratud spetsiifiline, korduv tööülesanne. Lahutades töö väikestesse standardiseeritud
Et parlamendi mõlemad kojad ja kohalike omavalitsuste esindajad esitasid vaid 1 presidendikandidaadi, siis jäid presidendi valimised rahva poolt ära ning aprillis 1938.a. kinnitati EV I presidendiks K.Päts. Mõni päev hiljem astus ametisse uus valitsus, eesotsas peaminister Kaarel Eenpaluga (asus teostama nn. Juhitava demokraatia poliitikat). J.Laidoner jäi ülemjuhatajaks. Püsis kaitseseisukord, poliitilist organiseerumist ei lubatud, säilis trükitoodete tsensuur, süvenes tsentralisatsioon. Riigikogu püüti muuta formaalseks seadusandjaks, usaldades ta hoolde vaid 3-järguliste seaduste läbitöötamise, samal ajal, kui olulisemad seadused ilmusid presidendi dekreetidena. 6. Maj. 30-ndatel 1934.a. algas Eesti majanduselus kiire areng (peagi saavutati ja ületati kriisieelne tase). Uue nähtusena sai vaikiva ajastu tingimustes alguse riigi sekkumine majandusellu. Toimus eramajanduse reguleerimine maksu-, hinna- ja krediidipoliitika kaudu
Parlament seati vaikivasse olekusse, st saadikutel ei lubatud enam kokku tulla, Piirati ajakirjanduse sõnavabadust ( tsensuur)Mitmed üleriigilised kampaaniad: nimede eestistamine, sinimustvalge lipu lehvimine jms. Keelustati kõikide erakondade tegevus, kujunes ainuparteisüsteem, põhiseaduse muutmine. Muudatused peale III põhiseadust: 24. aprill 1938 kinnitas Riigikogu presidendiks Konstantin Pätsi. Endiselt püsis kaitseseisukord, süvenes tsentralisatsioon, poliitilist organiseerumist ei lubatud, säilis valitsuse kontroll elualade üle. Riigikogu hoolde usaldati vaid kolmandajärgulised seadused, olulisemad ilmusid presidendi dekreetidena. Liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega, mida iseloomusitas riigi jõuline sekkumine majandusellu.
Organisatsiooni struktuur on formaalne raamistik , mille järgi tööülesanded on jaotatud, grupeeritud ja koordineeritud. Nagu inimesel on skelett, mis määrab tema vormi, nii on organisatsioonidel struktuur, mis määrab nende vormi. Kui juhid arendavad või muudavad organisatsiooni struktuuri, tegelevad nad organisatsiooni kujundamisega. See protsess sisaldab kuut võtmeelementi: töö spetsialiseerimine, liigendamine, käsuliin, kontrolliulatus, tsentralisatsioon ja detsentralisatsioon ning formaliseerimine. Töö spetsialiseerimine Töö spetsialiseerimise mõiste jälgi võib leida paari sajandi tagant Adam Smithi diskussioonist tööjaotuse üle ja tema järeldusest, et see aitab kaasa tootlikkuse suurendamisele. Hästi tuntud on Henry Fordi tööjaotuse kontseptsiooni rakendamine konveieriliinil käesoleva sajandi alguses. Igale Fordi töötajale oli määratud spetsiifiline, korduv tööülesanne. Lahutades töö väikestesse
linnaruumi jagamine elamise, töötamise ja vaba- aja ja liikluse vahel seatakse kahtluse alla. Puhtad vormid majades saavad mitmeid alternatiive. Potsmodernism esitab väljakutse modernistlikule mõtteviisile ning modernistlikele põhimõtetele, väärtustele ja ideaalidele. 7) Võrdle Burgessi ja Hoyti linnamudeleid: Burgessi ringmudel- maakasutus areneb ärikeskusest kaugemale järgides kontsentrilisi ringe. Tsentralisatsioon ja detsentralisatsioon linnas on inimökoloogiliste protsesside tulemus, mille taustal on erinevate sotsiaalsete ja etniliste gruppide erinevad majanduslikud võimalused ja jõud linnaruumis- linn on arenenud kõrgkultuuri ja tsiviliseeritud tegevuse keskus. 1- ärikeskus 2-kergetööstus 3-alamklassi elamupiirkond 4-keskklassi elamupiirkond 5-kõrgklassi elamupiirkond 6-rasketööstus. Hoyti sektormudel-linna maakasutus järgib transpordikoridore
kontrollima, et oleks tagatud avaliku huvi põhieesmärk. Avalik huvi kui avaliku võimu keskne kriteerium Avalik huvi on demokraatia teooria kohaselt ühiskonna „enamuse arvamus“. Avalik huvi pole mitte erahuvide summa, vaid ühisosa, kõikide vajadusi ei saa alati rahuldada, keskendutakse olulisemale. Avalikku huvi saab mõõta valimistega (osalusprotsent). TEEMA 2. 4. Avaliku halduse mõiste, tunnused, ja peamised ülesanded. Tsentralisatsioon ja detsentralisatsioon avaliku halduse organisatsioonis Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele. Koosneb avaliku halduse kandjatest, haldusorganitest jt. haldusinstitutsioonidest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, näiteks kohalik omavalitsus. Avaliku halduse tunnused: I. Lähtutakse avalikust huvist „enamuse arvamus“ II
Need ohud on vaeste tervisele möödapääsmatud, kui vaesus on ühendatud toidupuudusega. Selle teeb hirmsamaks veel mõte, et selline vaesus ei ole oma süü läbi tekkinud, see on tööliste vaesus. Töö, mille hinnaga linnatöölised väheseid toiduraase ostavad, kestab ju enamasti nii kaua, et see ületab igasugused piirid. See töö on ainuke võimalus, et elus püsida. Mida ulatuslikum on tootmisvahendite tsentralisatsioon, seda suurem on vastav tööliste koondumine samale pindalale ja järelikult, mida kiirem on kapitalistlik akumulatsioon, seda viletsamad on tööliste korteriolud. Rikkuse kasvuga kaasneb linnade korrastamine, kus lammutatakse halvasti ehitatud kvartaleid, püstitatakse paleesid pankade, kaubamajade jaoks. Rajatakse tänavaid äriliikluse ja luksustõldade jaoks, ehitatakse hoburaudteid. Sellega tõrjutakse vaeseid ikka kehvemaisse ja tihedamalt täidetud urgastesse.
Organisatsiooni ülesehituse peaeesmärk on luua tõhus tööjaotus. 10) Mida tuleb silmas pidada organisatsiooni struktuuri loomisel? Orienteetiruts äritegevusele, minimaalne juhtimistasandite arv, võimalus treenida tulevasi juhte, paindlikkus. 11) Mis iseloomustab staabi-liiniorganisatiooni? kohtade moodustamine objekti (toote/teenuse) alusel; juhtimisprintsiibina üheliinisüsteem; otsustamiskompetentsina tsentralisatsioon, juhtimise ühtsus, otsustus-ja erialakompetentside lahusus. Mõjuteguritena on olulised staabi kvaliteet (isikuline koosseis), ülesannete liik, ettevõtte suurus, juhtimisaste, koostöö staapide ja liinikohtade vahel. 12) Mis iseloomustab divisjoniorganisatsiooni? Kogu ettevõtte liigendamine eri divisjonideks. Ühed või ühetaolised objektid (tooted või tootegrupid) võetakse kokku
Muudatused Eesti sisepoliitikas 1938. aastast, põhiseaduse muutmine veebruaris 1938 toimusid Riigivolikogu valimised. Valitsusmeelsete saadikute ülekaalu tagamiseks moodustati eriline valimisorganisatsioon – Rahvarinne. Presidenti otsevalimistest loobuti ning 24 aprill 1938 kinnitas Riigikogu Eesti presidendiks Konstantin Pätsi. Mõni päev hiljem astus Kaarel Eenpalu valitsus ametisse. Nimetamisväärseid muudatusi ei kaasnenud. Endiselt püsis kaitseseisukord, süvenes tsentralisatsioon, poliitilist organseerumist ei lubatud, säilis valitsuse kontroll elualade üle. Riigikogu hoolde usaldati vaid kolmandajärgulised seadused, olulisemad ilmusid presidendi dekreetidena. Autoritaarne valitsemine Eestis oli suhteliselt leebe. Majanduselu edenes jõudsalt, kiire majanduskasvu eelduseks polnud niivõrd valitsuse sammud, vaid pigem soodne konjunktuur maailmamajanduses ja krooni devalveerimisele järgnenud elavnemine. Liberaalne majanduspoliitika
Vald a.i. Volikogu a.i.1. Valitsus b. Linn b.i. Volikogu b.i.1. Valitsus Kohaliku omavalitsuse põhiseaduslikud garantiid: (4) · Õigus moodustada liite teiste KOV-dega · Õigus moodustada volikogu ja valitsust · Õigus võtta vastu üldakte (määrusi) ja üksikakte (volikogu otsuseid, valitsuse korraldusi) · Õigus kehtestada / koguda makse 8. Tsentralisatsioon avaliku halduse organisatsioonis a.i. Detsentralisatsioon suurendab paindlikkust, on iseseisvaid halduskandjaid, võimu hajutamine iseseisvate üksuste vahel a.ii. Tsentralisatsioon kiirendab otsustamist, ei ole iseseisvaid halduskandjaid Eesti haldusorganisatsioon on detsentraliseeritud: Võim on hajutatud 3-me iseseisva halduskandja vahel, kes on üksteisega koostöösuhetes, mitte alluvussuhetes.
jaotatud, grupeeritud ja koordineeritud. Nagu inimesel on skelett, mis määrab tema vormi, nii on organisatsioonidel struktuur, mis määrab nende vormi. · Kui juhid arendavad või muudavad organisatsiooni struktuuri, tegelevad nad organisatsiooni kujundamisega. See protsess sisaldab kuut võtmeelementi: töö spetsialiseerimine, liigendamine, käsuliin, kontrolliulatus, tsentralisatsioon ja detsentralisatsioon ning formaliseerimine. · Organiseerimise põhielemendid: · Organisatsiooni struktuuri loomine ja strateegiale kohandamine · Personalijuhtimine · Infovahetus 2. Töö spetsialiseerumine Töö spetsialiseerimise mõiste jälgi võib leida paari sajandi tagant Adam Smithi diskussioonist tööjaotuse üle ja tema järeldusest, et see aitab kaasa tootlikkuse suurendamisele
kõrgseis oli 1928.aastal. 20.sajandi alguses oli tekkinud kooperatiivkaubandus. Kokkuvõte Kaubanduse laad ja osa ühiskonna majanduselus sõltuvad suurel määral omandusvormist ning tootmisviisist. Ühiskonna tööjaotus, eriti käsitöö eristumine klassiühiskonna künnisel, lõi eeldused elukutselise kaupmeeskonna tekkimiseks, kuid iseseisvaks majandusharuks kujunes kaubandus alles kapitalismi ajal. Nagu teistes majandusharudes on ka kaubanduses toimunud kapitali kontsentratsioon ja tsentralisatsioon (kaubandusmonopolide tekkimine) eriti pärast teist maailmasõda. Pärast Rooma riigi hävingut kaubanduslik suhtlemine ajutiselt vähenes. Vahemerekaubandust kahjustasid ka araablaste vallutused. Uuesti hakkas kaubandus hoogustuma küpse feodalismi ajal. Hilisfeodalismi ajal soodustas sisekaubandust tsentraliseeritud riikide teke, väliskaubandus edenes suurte geograafiliste avastuste mõjul. 16.-17.sajandil asutati kaubakompaniisid, kaubanduspoliitikas sai valitsevaks
Valitsus oli vastutav Riigikogu ees. Uus põhiseadus kärpis rahva õigusi. Kaotati rahvaalgatus, streigiõigus, piirati rahvahääletust ja valimisõigust. Veebruaris 1938 toimusid Riigikogu valimised. Moodustati Rahvarinne. Presidendi otsevalimistest loobuti, 24. aprillil 1938 kinnitati Konstantin Päts presidendiks. Mõni päev hiljem astus ametisse Kaarel Eenpuu valitsus. Endiselt püsis kaitseseisukord, süvenes tsentralisatsioon, poliitilist organiseerumist ei lubatud. Säilis valitsuse kontroll elualade üle. Demokraatia taastamine polnud lähiajal võimalik. Autoritaarne valitsemisviis Eestis oli siiski suhteliselt leebe. Majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt. Senine liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega. Riik sekkus jõuliselt majandusellu. Esinesid plaanimajandusele iseloomulikud elemendid. Loodi mitmesuguseid nõukogusid, komiteesid majandusressursside arvelevõtmiseks.
· võimalust treenida tulevasi juhte. Selleks et firmas kiiresti muudatusi ja uuendusi läbi viia, peaks struktuur olema paindlik. Organisatsiooni struktuuritüübid Staabi-liiniorganisatsioon Staabi-liiniorganisatsioon on vanim ja levinuim struktuuriorganisatsiooni tüüp, mida iseloomustavad: · kohtade moodustamine objekti (toote/teenuse) alusel; · juhtimisprintsiibina üheliinisüsteem; · otsustamiskompetentsina tsentralisatsioon. Staabi-liiniorganisatsiooni iseloomustavad põhimõtted (Ulrich/Fluri, 1992: 186-187): · juhtimise ühtsus; · otsustus- ja erialakompetentside lahusus; · funktsioonide jaotus tahtekujundamise faaside järgi. Staapi iseloomustab kaks põhitunnust: 1) ta osaleb juhtimisprotsessis otsuste ettevalmistamisel; 2) tal ei ole korraldusõigust liinikohtade suhtes (Thommen, 1993: 162). Mõjuteguritena on olulised staabi kvaliteet (isikuline koosseis), ülesannete liik,
· orienteeritust äritegevusele; · minimaalset juhtimistasandite arvu; · võimalust treenida tulevasi juhte · Selleks et firmas kiiresti muudatusi ja uuendusi läbi viia, peaks struktuur olema paindlik. 8) Mis iseloomustab staabi-liiniorganisatiooni? Staabi-liiniorganisatsioon on vanim ja levinuim struktuuriorganisatsiooni tüüp, mida iseloomustavad: · kohtade moodustamine objekti (toote/teenuse) alusel; · juhtimisprintsiibina üheliinisüsteem; · otsustamiskompetentsina tsentralisatsioon. Staabi-liiniorganisatsiooni iseloomustavad põhimõtted (Ulrich/Fluri, 1992: 186-187): · juhtimise ühtsus; · otsustus- ja erialakompetentside lahusus; · funktsioonide jaotus tahtekujundamise faaside järgi. Staapi iseloomustab kaks põhitunnust: 1) ta osaleb juhtimisprotsessis otsuste ettevalmistamisel; 2) tal ei ole korraldusõigust liinikohtade suhtes (Thommen, 1993: 162). Mõjuteguritena on olulised staabi kvaliteet (isikuline koosseis), ülesannete liik,
Alguse saab ta tavaliselt keskselt paiknevalt peatänavailt ja siirdub linnasüdame lisatänavaid ühes haarates ääreosade poole. Järelnähtusena vaadeldakse vastavat linnaosa alaliselt asustava rahvastiku arvu vähenemist ja ajutiselt asustatava, töötava rahvastiku kasvamist. Nähtuse põhjustab elu koondmine sinna, kus kus ärielu on elavam. Enamasti kujuneb city endise turuväljaku lähedal, kus siis esineb kauplemiseks, asjaajamiseks jne. sobilike ehituste, asutuste ja ruumide tsentralisatsioon. Siin leidub ametiasutusi: post, politsei ja tuletõrje, pangad, ajalehtede toimetused, ärid, restoranid, kohvikud, meelelahutusasutused jne. Veel üheks iseloomujooneks on, et hommikul suured inimmassid linnasüdame üle ujutavad ja õhtupoolikul linna ääreosadesse tagasi pöörduvad (rahvastiku tõus välisosades) ning see tuleb esile ka linnaosa füsiognoomias 3 ja liiklemispildis. Arvuliselt on seesugune suurlinna linnasüdame rahvastiku aegapidine
Näiteks teenindav staap, kellel on nõuandev funktsioon, kuid lisaks on veel teisi funktsioone (näiteks töölepingute sõlmimine) see staap teenindab organisatsiooni tervikuna, kuid ei ole seotud põhitegevusega. 49. Millised on võimalikud rivi(liini)- ja staabiorganisatsiooni vastuolu põhjused? 50. Selgitage juhtimise tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise erisust. Tsentralisatsioon – detsentralisatsioon (Centralization and decentralization) Kõrge tsentraliseeritusega organisatsioonides teevad tippjuhid kõik otsused ja madalama astme juhid üksnes järgivad nende direktiive. Detsentraliseeritud organisatsioonides otsustavad nende tasandite juhid, kes on tegevusele kõige lähemale. Mida rohkem madalama astme juhid on kaasatud otsustamisse, seda enam on organisatsioon detsentraliseeritud.
Pidas väärtuseks majanduslikku kulutust majandusliku eseme soetamiseks. Teeb vahet absoluutsel ehk tööväärtusel ja suhtelisel väärtusel (vahetusväärtus). Piirkasulikkus on proportsionaalne töökulutusega ehk tööväärtusega. 7. Tugan-Baranovski sotsialismiteooria. Sotsialism ei kasva välja kapitalismi vastuoludest, vaid luuakse teadlikult inimese poolt. Eesmärgiks pidi olema humanismi levitamine. Kirjutab, et käesoleval ajal on esile kerkinud riigisotsialism. Riigi tsentralisatsioon peidab endas suuri ohte. Töölised peaksid ettevõtte juhtimisest osa võtma. Sotsialism peab viima võrdsusele, kuid eesmärgiks pole mitte sotsiaalne võrdsus, vaid vabadus. Sotsialistliku ühiskonna kaks peamist eesmärki: 1. Ühiskondlike võimaluste võimalikult täielikum rahuldamine 2. isiksuse suurima vabaduse kindlustamine 8. Hilferding kui majandusteoreetik. Tsentristid: Püüdsid marksistlikke tõekspidamisi sobitada muude koolkondade seisukohtadega. Eesmärgiks
kindlapiiriliseks. Vähenes perekonna majanduslik ja sotsiaalne autonoomsus. Ühised huvid hakkavad suuremat rolli mängima. Tekib riik. Kütid ja korilased (1. riigiarengu aste) põlluharijate kooslused (2) moodne territoriaalriik (3.) Moodsa territoriaalriigi jooni on kõikjal, ka Vana-Roomas, Vana-Liivimaal. Eesti puhul kujunes moodne territoriaalriik läbi vapustuste (Liivi sõda). Territoriaalriigi teket iseloomustabki absolutismi teke (võimu tsentralisatsioon). Kui territoriaalriik kujunes maj arenguprotsesside mõjul, siis seadusriik industrialiseerimisega. Seadusriigi põhjused: varanduslik kihistumine, suurem iseseisvus riigil ülesanne tagada tööjaotuse õiglane funktsioneerimine (riiklik sotsiaalkindlustus) hüvedejaotuse probleem. Tekivad suured rahvusriigid, demokraatia. Riikide teke lepinguteoorias – rahvas loobub vabadusest teatud motiividel (sofistid –
Avaliku huvi saab mõõta valimistega (osalusprotsent). (Samas on avalik huvi ka riigi julgeolek mida avalik võim saab parendada läbi õppuste ja militaarrahastusega. Lihtsam on arvestada üldiselt teadaolevate avaliku huvidega nagu nt meditsiini kättesaadavus, julgeolek, haridussüsteem ja toetused.) Teema 2. Avalik haldus ja avaliku halduse organisatsioon 4. Avaliku halduse mõiste, tunnused, ja peamised ülesanded. Tsentralisatsioon ja detsentralisatsioon avaliku halduse organisatsioonis. ( Loengu materjal) AH- AH on riik oma igapäeva toimingutes. AH on täidesaatva riigivõimu tegevus. AH keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. AH tunnused: 1) Ühiskondlik, inimestevaheline tegevus 2) Suunitletus avalikele huvidele 3) Aktiivne, sageli tulevikku suunatud 4) Sisuks kindlate abinõude rakendamine üksikjuhtumite lahendamiseks ja tegevus- kavade teostamine
-ni ametikohtade vaheliste suhete mudel. · Struktuur ei ole eesmärk omaette, eesmärgiks on niisuguse süsteemi loomine, mis kõige paremini soodustaks edu saavutamist ettevõtte tegevuses. · Struktuur on äri organiseerimise viis, mis pole igavene ega püsiv. 50. Organisatsiooni struktuuri kujundamise võtmeelemendid, nende selgitused See protsess sisaldab kuut võtmeelementi: · töö spetsialiseerimine · liigendamine · käsuliin · kontrolliulatus · tsentralisatsioon - detsentralisatsioon · formaliseerimine. 51. Organisatsiooni struktuuri tüübid, nende eelised ja puudused Organisatsiooni alajaotustega struktuur · Struktuur põhitegevuste järgi (Funktsionaalne struktuur) · Struktuur asukoha järgi · Struktuur toodete järgi · Struktuur tootmisprotsesside järgi · Struktuur tarbijate järgi 52. Organisatsiooni mehhaanilise ja orgaanilise ülesehituse põhimõtted Mehhanistlikes organisatsioonides: 1
ja Hilda Kuremaale. 3 1. ÜLEVAADE EESTI AJALOOST II MAAILMASÕJA AJAL JA SELLELE JÄRGNEVATEL AASTAKÜMNETEL 1.1. Eesti Vabariik 1930. aastate lõpus 1930ndate aastate lõpus seisis Eesti Vabariigi eesotsas 1938. aastal Riigikogu mõlema koja liikmetest ja omavalitsuste esindajatest koosneva valimiskogu poolt presidendiks kinnitatud Konstantin Päts. Endiselt püsis kaitseolukord, süvenes tsentralisatsioon, poliitilist organiseeritust ei lubatud, säilis valitsuse kontroll elualade üle. Majandus arenes tõusujoones. Majandusliku tõusu üheks komponendiks oli riigi senisest suurem sekkumine majandusellu. See avaldus mitmete, enamasti kõige moodsamate riiklike ettevõtete rajamises. Hoogsalt arenesid põlevkivi- ja keemiatööstus, samuti puidutööstus ja teised tööstusharud. Tööliste arv kasvas ja tööpuudus likvideeriti peaaegu täielikult. Mõningat
· Käsuliin - on katkematu võimuliin, mis kulgeb kõige kõrgemalt organisatsiooni tasandilt kõige madalamale tasandile ja näitab, kes kellele aru annab. See aitab töötajatel kindlaks määrata, kelle poole pöörduda, kui neil on probleeme ja samuti, kelle ees nad on vastutavad. · Kontrolliulatus selle kontseptsioon näitab, kui palju alluvaid võib juht efektiivselt ja säästlikult juhtida. · Tsentralisatsioon - Kõrge tsentralisatsiooniga (tippjuhid teevad kõik otsused ja madalama astme juhid järgivad nende direktiive), Detsentraliseeritud org-des otsustavad nende tasandite juhid, kes on tegevusele kõige lähemale (madalama astme juhid teevad oma valdkonna otsused) · Formaliseerimine - on määr, mis näitab kui palju on töö juhitud reeglitega ja korraldatuse astet. 235. 51. Organisatsiooni struktuuri tüübid, nende eelised ja puudused
neil on probleeme ja samuti, kelle ees nad on vastutavad. • kontrolliulatus. Kontrolliulatuse kontseptsioon näitab, kui palju alluvaid võib juht efektiivselt ja säästlikult juhtida. Kontrolliulatus oleneb: • alluvate tööülesannete sarnasusest, • nende ülesannete keerulisusest, • organisatsiooni juhtimise infosüsteemist, • organisatsioonikultuuri tugevusest • eelistatud juhtimisstiilist. Kontrolliulatus määrab, kui palju tasandeid ja juhte organisatsioonis on. • tsentralisatsioon - detsentralisatsioon • Kõrge tsentraliseeritusega organisatsioonides teevad tippjuhid kõik otsused ja madalama astme juhid üksnes järgivad nende direktiive. Detsentraliseeritud organisatsioonides otsustavad nende tasandite juhid, kes on tegevusele kõige lähemale. Mida madalama astme juhid on kaasatud otsustamisse, seda enam on organisatsioon detsentraliseeritud. Tsentraliseerimise-detsentraliseerimise kontseptsioon on suhteline, mitte absoluutne, organisatsioon ei saa
on huvitatud sellest, et haarata kaasa võimalikult palju riike. Globaalsed org-id on huvitatud sellest, et kõik sinna kuuluksid. Seega peavad ka org-i eesmärgid kõigile sobima. Regionaalsed ja üksikute valdkondade organisatsioonid. o sotsialiseerimine – panna riigid ja valitsused üksteiselt midagi õppima; jõuda seeläbi seisukohtade ühtlustamisele; Abbott ja Snidal – kahest funktsioonist piisab o tsentralisatsioon – kattub paljuski eelnevaga, toovad välja alapunktid: toetatakse iga üksiku liikmesriigi toimetamist selles organisatsioonis; ROd juhivad mingisugust tegevust, see on allutatud ühesugustele arusaamadele ühisvastutus – kõik organisatsiooni kuuluvad liikmed kannavad mingisugust ühist vastutust; see tugevdab ka tsentralisatsiooni (meie osalemine Afganistanis)
Filiaalettevõttel on neid tsentraalosakondi praktiliselt iga olulise tegevuse jaoks. Tsentraalosakondadel on otsustamis- ja korraldamiskompetents nende erialavaldkonda puudutavates küsimustes. Teisel juhul on tsentraalsele ärijuhtimisele jäetud mõned kõige olulisemad ülesanded, enamus otsustusi teeb filiaali juht. Praktikas puhtaid vorme ei ole. Segavormid püüavad ära kasutada mõlema eeliseid. Tabel Tsentaalse ja detsentraalse organisatsiooni eelised Tsentralisatsioon Detsentralisatsioon Võimaldab võtta tööle spetsialiste Filiaalid saavad paindlikult ja kiiresti konkreetsete valdkondade jaoks reageerida turusuhete muutustele Majanduskikud eelised, eriti sisseostu ja Filiaal saab valida eripäraseid ladustamise juures turundusmeetmeid Detsentraalne sisseost rikastab filiaali
Vähenes perekonna majanduslik ja sotsiaalne autonoomsus. Ühised huvid hakkavad suuremat rolli mängima. Tekib riik. Moodsa territoriaalriigi teke: 1) kütid ja korilased; 2) põlluharijate kooslused; 3) moodne territoriaalriik. Moodsa territoriaalriigi jooni on kõikjal, ka Vana-Roomas, Vana-Liivimaal. Eesti puhul kujunes moodne territoriaalriik läbi vapustuste (Liivi sõda). Territoriaalriigi teket iseloomustabki absolutismi teke (võimu tsentralisatsioon). Kui territoriaalriik kujunes majanduslike arenguprotsesside mõjul, siis seadusriik industrialiseerimisega. Toimus tööstuse areng, indiviidil suurem iseseisvus. Seadusriigi põhjused: varanduslik kihistumine, suurem iseseisvus; riigil ülesanne tagada tööjaotuse õiglane funktsioneerimine (riiklik sotsiaalkindlustus); hüvede jaotuse probleem. Tekivad suured tööstus- ja rahvusriigid, väiksed agraarsed vürstiriigid kaovad, tekib demokraatia, mis toob
NB! Eeldab tööanalüüsi.NB! Kohustuste kujundamise põhimõtteline skeem! Vastutus Liigid: ühiskondlik-poliitiline; finants-majanduslik; administratiiv-juriidiline. Vastutuse klassifikatsioon: Kes vastutab? Mille eest vastutab? Kelle ees vastutab? Milles seisneb vastutuse sisu? Millises vormis vastutab? 24. Staabi-liini organisatsioon - Kohtade moodustamine objekti või talituse alusel - Juhtimisprintsiibina üheliinisüsteem - Otsustamiskompetentsina tsentralisatsioon Põhimõtted: · Juhtimise ühtsus · Staapide spetsialiseerumine juhtimisfunktsioonidele ilma kompetentsita liini suhtes · Otsustus- ja erialakompetentside lahusus · Funktsioonide jaotus tahtekujundamise faaside järgi Eelised: · Juhtimise ja ülesande vastuvõtmise ühtsus, vaatamata spetsialiseerumisele; · Liiniinstantside koormuse vähendamine · Asjatundlik, süstemaatiline ja hoolikas otsustusettevalmistus · Spetsialistimõtlemise ja instantsiseoste tasakaalustatus. Puudused: 1
tulemusteni. NB! Eeldab tööanalüüsi.NB! Kohustuste kujundamise põhimõtteline skeem! Vastutus Liigid: ühiskondlik-poliitiline; finants-majanduslik; administratiiv-juriidiline. Vastutuse klassifikatsioon: Kes vastutab? Mille eest vastutab? Kelle ees vastutab? Milles seisneb vastutuse sisu? Millises vormis vastutab? 24. Staabi-liini organisatsioon - Kohtade moodustamine objekti või talituse alusel - Juhtimisprintsiibina üheliinisüsteem - Otsustamiskompetentsina tsentralisatsioon Põhimõtted: Juhtimise ühtsus Staapide spetsialiseerumine juhtimisfunktsioonidele ilma kompetentsita liini suhtes Otsustus- ja erialakompetentside lahusus Funktsioonide jaotus tahtekujundamise faaside järgi 17 Eelised: Juhtimise ja ülesande vastuvõtmise ühtsus, vaatamata spetsialiseerumisele; Liiniinstantside koormuse vähendamine Asjatundlik, süstemaatiline ja hoolikas otsustusettevalmistus
Siin võib nimetada maavalitsusi. Kui riigi haldusorgan ei ole juriidiline isik ja seadus expressis verbis ei anna talle kaebeõigust, siis ei laiene neile põhiseaduse § 15. Sama kehtib ka KOV organite omavahelise vaidluse kohta. Halduse organisatsioonilised süsteemid Halduse organisatsioonilised süsteemid on haldusorganite pädevuse piiritlemise ja teostamise põhialusteks. Süsteeme on mitmeid: 4 - Tsentralisatsiooni- ja detsentralisatsioonisüsteem (tsentralisatsioon esineb siis, kui pädevus vertikaalselt jaotub erinevate organite vahel. Tsentralisatsioonisüsteem valitseb näiteks ministeeriumi ja selle valitsemisalas moodustatud ametite ja inspektsioonide vahekorras). -kontsentratsiooni- ja dekontsentratsioonisüsteem (kontsentratsioonisüsteem esineb siis, kui kogu haldusvõim koondub vastavas haldusekandjas vaid ühe organi või nn keskorgani kätte). - monokraatne ja kollegiaalsüsteem (organi juhataja on üksikisik ning talle on antud
mitmete halduskandjate (organite) vahel. Eristatakse vertikaalset ja horisontaalset dekontsentratsiooni. Vertikaalse dekontsentratsioonisüsteemi sisuks on iseseisvate haldusotsuste tegemise õiguse üleandmine keskorganitelt kohapealsetele organitele. 1.2. Kohaliku halduse organiseerimise tüübid On tavaks eristada kohaliku halduse nelja põhitüüpi: föderalism, omavalitsus, detsentralisatsioon, tsentralisatsioon. Klassifikatsiooni aluseks on kohalike territoriaalsete kollektiivide autonoomia ja ,,kohalike vabaduste" tunnustamise aste. a) Föderalism: see on riikliku terviku sees oleva osa autonoomia kõrgeim vorm. Föderalismiga seondub tavaliselt originaalsete haldusreziimide olemasolu just kohalikes territoriaalsetes kollektiivides. Riike, mis kuuluvad föderatsiooni koosseisu, iseloomustab kolm põhitunnust: · riigiorganite iseseisvus (tänapäeval tagatakse see tavaliselt valimiste teel);
1) riigi (föderatsiooni puhul lisaks osariigi, liidumaa) haldusterritooriumi jaotusele; 2) täidesaatva riigivõimu valitsemisalade ehk valitsemisvaldkondade ehk harukondlikule haldusele vastavates haldusterritooriumi üksustes. Keskvalitsus (täidesaatev riigivõim) ning selle territoriaalne kohahaldus ja valitsemisalade (valdkondade) dekontsentreeritud kohahaldus moodustavad hierarhilise subordineeritud süsteemi. Dekontsentreeritud tsentralisatsioon tähendab nö pealinnast haldusüksustesse (paikkondadesse) või valdkonnaregioonidesse (nn planeerimisregioonidesse) hajutatud haldussüsteemi põhimõtet. Vastava tasandi territoriaalse kohahalduse aparaat toimib alati üksnes sub- või supraregionaalse haldusjaotuse üksuse piires. Valitsemisala (valdkonna)halduse aparaadi planeerimisregioonid piiritletakse haldusvaldkonna otstarbeka korralduse alusel. Planeerimisregioonid ei pruugi kokku
Vastusteks on: Ettevõtte ülesande omadused; Kaastöötajate omadused. Organisatsiooni struktuuri (ehk teadusmaailmas nimetatakse seda struktuuriorganisatsiooniks) praktilised tüübid: a) staabi-liiniorganisatsioon, b) divisjoniorganisatsioon, c) maatriksorganisatsioon, d) meeskonnaorganisatsioon. Staabi-liiniorganisatsiooni tunnused: - Kohtade moodustamine objekti või talituse alusel, - Juhtimisprintsiibina üheliinisüsteem, - Otsustamiskompetentsina tsentralisatsioon. Põhimõtted: · Juhtimise ühtsus, · Staapide spetsialiseerumine juhtimisfunktsioonidele ilma kompetentsita liini suhtes, · Otsustus- ja erialakompetentside lahusus, · Funktsioonide jaotus tahtekujundamise faaside järgi. Eelised: · Juhtimise ja ülesande vastuvõtmise ühtsus, vaatamata spetsialiseerumisele; · Liiniinstantside koormuse vähendamine; · Asjatundlik, süstemaatiline ja hoolikas otsustusettevalmistus; · Spetsialistimõtlemise ja instantsiseoste tasakaalustatus.
ringhäälingus edastamisel on Eesti Raadio ja Eesti Televisioon sõltumatud, nad lähtuvad üksnes seaduse nõuetest (RS § 28). Kuigi Eesti õiguskord tunnistab asutusi juriidiliste isikutena (iseseisvate õigussubjektidena), on nende, välja arvatud mõned erandid, õiguste maht tihti väga kitsas ja sageli ei saa siin sõna otseses mõttes rääkida detsentraliseerimisest. Tegemist ei ole siiski niivõrd õiguspoliitilise tendentsiga, kuivõrd nõukogude õigussüsteemi, kus tsentralisatsioon oli viidud absurdsuseni, jääknähtudega. Samuti nagu avalik-õiguslike korporatsioonidegi puhul teostab riik avalik-õiguslike asutuste tegevuse üle järelevalvet. 5. Avalik-õiguslik sihtasutus Kolmandaks avaliku halduse kandjate liigiks on avalik-õiguslikud sihtasutused ehk fondid. Nad on iseseisvad õigussubjektid, avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Avalik- õigusliku sihtasutuse tunnuseks on sihtasutuse asutaja poolt vara eraldamine teatud eesmärgi taotlemiseks
ringhäälingus edastamisel on Eesti Raadio ja Eesti Televisioon sõltumatud, nad lähtuvad üksnes seaduse nõuetest (RS § 28). Kuigi Eesti õiguskord tunnistab asutusi juriidiliste isikutena (iseseisvate õigussubjektidena), on nende, välja arvatud mõned erandid, õiguste maht tihti väga kitsas ja sageli ei saa siin sõna otseses mõttes rääkida detsentraliseerimisest. Tegemist ei ole siiski niivõrd õiguspoliitilise tendentsiga, kuivõrd nõukogude õigussüsteemi, kus tsentralisatsioon oli viidud absurdsuseni, jääknähtudega. Samuti nagu avalik-õiguslike korporatsioonidegi puhul teostab riik avalik-õiguslike asutuste tegevuse üle järelevalvet. 5. Avalik-õiguslik sihtasutus Kolmandaks avaliku halduse kandjate liigiks on avalik-õiguslikud sihtasutused ehk fondid. Nad on iseseisvad õigussubjektid, avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Avalik- õigusliku sihtasutuse tunnuseks on sihtasutuse asutaja poolt vara eraldamine teatud eesmärgi taotlemiseks
Kui küllastatuse määr on väiksem kui 90–92%, tuleb hingamisteede vabastamise kõrval esimese meetmena anda patsiendile hapnikku. Küllastatuse korral alla 80% on vaja valmis olla (abistava) kunstliku hingamise tegemiseks koos hapnikuga rikastatud õhuga. NB! Teatud haigustega (nt kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega) patsientidel on nende jaoks normaalsed saturatsiooni väärtused tunduvalt madalamad Komplikatsioonid hapniku saturatsiooni mõõtmisel Vere tsentralisatsioon ehk perifeerne veresoonte spasm: nt šokiseisundis või alajahtunud patsiendi puhul (st kui patsiendil on perifeerne vasokonstriktsioon) või ka taaselustamise ajal ei ole õiget näitu sageli võimalik saada . Anduri valgusallikast kiirguv valgus ei saa läbida mõõtekohta teel oleva takistuse tõttu (nt tume küünelakk, väga tugevalt määrdunud käed). Mõõtmseks tuleb eemaldada patsiendi sõrmelt küünelakk, mustus jms
annaabi.ee 
