3. Mis toimub kuulmisaistingu tekkeks kõrvas ja mis ajus? 4. Kuidas töötab inimese tasakaalumeel? 5. Mis on haistmiselund, milline on selle ehitus? 6. Kuidas tekib haistmisaisting? 7. Mis on maitsmiselund, milline on selle ehitus? 8. Kuidas tekib maitsmisaisting? 9.Mis ja kuidas võivad kahjustada kuulmist, tasakaalu, maitsmist ja haistmist? 1. Väliskõrv, sisekõrv ja keskkõrv. Väliskõrv koosneb kõrvalestast(suunab helid kuulmekäiku) ja kuulmekäigust(suunab helid trummikilele), keskkõrv koosneb trummikilest(reageerib helilainetele ja võnkumisele ning paneb vasara liikuma)+trummiõõs, vasarast(paneb alasi võnkuma), alasist(paneb jaluse võnkuma) ja jalusest(annab võnkumise edasti teole), poolringkanalitest(aitavad säilitada tasakaalu). Sisekõrv koosneb närvidest(tekib närviimpulss, mis suunatakse peaajju), teost(säilitab tasakaalu)ja kuulmetõrist(aitab taastada rõhku kõrvas) 2
· Inimese kõrv koosneb kolmest osast: välis-, kesk- ja sisekõrvast. · Väliskõrva moodustavad kõrvalest ja väline kuuimekäik. Väliskõrva eraldab keskkõrvast trummikile. · Kesk- ja sisekõrvasuvad hästi kaitstult koljus. · Kõrvu kaitsevad kõrvavaik ja kuulmetõri. Kõrvavaik takistab mikroobide ja toimu sattumist kõrva sisemistesse osadesse, kuulmetõri tasakaalustab õhurõhku mõlemal pool trummikilet. · Helid liiguvad mööda välist kuuimekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma. Sealt kanduvad helivõnked edasi keskkõrva. · Keskkõrvas on kolm kuulmeluukest, mis võimendavad helivõnkeid ja edastavad need sisekõrva. · Sisekõrv koosneb kahest osast. Üks osa (tigu) kindlustab heliaistingu, teine aga tasakaal utun netuse.
kõrvalesti heliallika suunas pöörata. Kui keegi räägib kõrvade liigutamisest, siis mõeldakse hoopis kõrvalestade liikumist koos peanahaga. Väliskõrv Väline kuulmekäik on veidi kõver, umbes 2,5 cm pikkune toru, mis lõpeb õhukese pingul naha ehk trummikilega. Trummikile kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest, olles vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. Helid jõuavad kuulmekäiku pidi trummikilele ja panevad selle võnkuma. Trummikilelt levivad helilained edasi keskkõrva. Välises kuulmekäigus on kõrvavaigunäärmed, mis eritavad kõrvavaiku. Kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Näärmerakkude liigtalitluse korral kuhjub vaik kuulmekäiku ja ummistab selle, eriti kui kuulmekäik on liiga kitsas. Tekkinud vaigukork takistab helide levikut ja kuulmine nõrgeneb. Ka vee sattumisel kuulmekäiku võib
Kõrv on nii kuulmis-kui tasakaaluelund. Väliskõrv: mood. kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest, väline kuulmekäik. Lest püüab helilaineid, koondab kuulmekäiku need. Kuulmekäik: kõver toru (2,5 cm), lõpeb trummikilega, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Helid jõuavad trummikilele, panevad võnkuma, sealt helid edasi keskkõrva. Keskkõrva: mood. õhuga täidetud trummi- õõs, milles on kolme seotud kuulmeluud: vasar, alasi, jalus. Need annavad trummika võnked edasi sisekõrva. Vasar on trummikilega kokku kasvanud ja ühenduses keskmise- alasiga. Jalus pisim, 3mm. Alasi on seotud jalusega. Jalus toetub membraanile, mille taga sisekõrv algab. Kuulmetõri: avaneb neelu, selle kaudu on keskkõrv üh. välisõhuga. Tavaliselt suletud, avaneb neelates.
karvad. Väliskõrva kaitseb kõrvavaik, see takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Näärmerakkude liigtalitluse korral kuhjub vaik kuulmekäiku ja ummistab selle, eriti kui kuulmekäik on liiga kitsas. Tekkinud vaigukork takistab helide levikut ja kuulmine nõrgeneb. Ka vee sattumisel kuulmekäiku võib kuulmine halveneda, sest vee mõjul kõrvavaik paisub. Helid jõuavad kuulmekäiku pidi trummikilele ja panevad selle võnkuma. Trummikilelt levivad helilained edasi keskkõrva.Trummikile on vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. Keskkõrv Keskkõrva moodustab trummiõõs, milles on kolm kuulmeluukest- vasar, alasi ja jalus. Jalus on pisim luu inimkehas, see on umbes 3 mm pikk.Keskkõrv on vooderdatud limaskestaga.Vasar on trummikilega kokku kasvanud ning on ühendatud keskmise kuulmeluuga- alasiga
pisarakott– silmakoopa mediaalses alanurgas; e) nina-pisarajuha – selle kaudu voolab pisaravedelik ninaõõnde, alumisse ninakäiku. Tasakaalu-kuulmiselund (organum vestibulocochleare): e. kõrv (auris): 1.Väliskõrv: a) kõrvalest – peal nahk, sees kõhred; püüab helilaineid ja suunab need kuulmekäiku; b) välimine kuulmekäik – nahaga vooderdatud toru (higinäärmed on moondunud – toodavad “vaiku”!); ulatub oimuluu sisse – lõpeb trummikilega; juhib helilained trummikilele. 2.Keskkõrv: a) trummiõõs – mõne mm laiune piklik ruum oimuluu sees, välissein on trummikile, seesmise seina taga on sisekõrv; selles seinas on 2 ava: esikuaken (“ovaalaken”) ja teoaken (“ümaraken”), trummiõõne sees on kuulmeluukesed. (Vt. edasi!) Keskkõrv (jätk!): Kuulmeluukesed: vasar (malleus), alasi (incus) ja jalus (stapes); vasar kinnitub trummikilele, jalus suleb esikuakna, alasi on nende vahel; trummikile võnkumine kantakse kuulmeluukeste kaudu edasi
sagedusega on ka inimese hääl. Mida nimetatakse kurtuseks? Kurtuseks nimetatakse kuulmise täielikku puudumist. Mis moodustavad tasakaaluelundi? Tasakaaluelundi moodustavad poolringkanalid koos mõigu ja kotikesega. Mis on kuulmislävi? Kuulmislävi on väikseim helitugevus, mida inimene kuuleb. Kuidas me kuuleme? Kõrvalest püüab helisi Helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele Helivõnked kanduvad edasi keskkõrva Antakse edasi teole Kuulmisnärvi vahendusel liiguvad helid aju kuulmiskeskusesse Tänan tähelepanu eest! Kasutatud kirjandus: "Bioloogia põhikoolile IV" U.Kokassaar, M. Martin Pildid google-st
· Väliskõrva moodustava kõrvalest ja väline kuulmekäik. Väliskõrva eraldab keskkõrvast trummikile. · Kesk- ja sisekõrv asuvad hästi kaitstult koljus. · Kõrvu kaitsevad kõrvavaik ja kuulmetõri. Kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse, kuulmetõri tasakaalustab õhurõhku mõlemal pool trummikilet. · Helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma. Sealt kanduvad helivõnked edasi keskkõrva. · Keskkõrvs on kolm kuulmeluukest, ms võimendavad helivõnkeid ja edastavad need sisekõrva. · Sisekõrv koosneb kahest osast. Tigu kindlustab heliaistingu, poolringkanalid on aga tasakaaluelundid.
on kumerad ja hämaras silmapupillid suured. Hans vaatab metsaserval taevas lendavaid haneparvi. Kaugele vaatamisel on tema silmaläätsed lamedad ja valges silmapupillid väiksed. Kaugelenägevuse korral tekib kujutis silma taha, kumer prilliklaas suunab selle silma sisse. Lühinägevuse korral tekib kujutis võrkkestast ette, nõgus prilliklaas suunab selle silma sisse. 1. Kõrvalest püüab helilaineid ja koondab need kuulmekäiku, mida mööda jõuavad helid trummikilele ja panevad selle võnkuma. 2. Võnkuma hakanud trummikile paneb võnkuma kuulmeluuksed (vasara, alasi ja jaluse), mis annavad võnkumised edasi sisekõrva, võimendades (umbes 20 korda) samal ajal nende tugevust. 3. Sisekõrva kandunud helivõnked panevad tigu täitva vedeliku võnkuma. Vedeliku võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse. Kõrvas on justkui omalaadne mikrofon mis muudab mehaanilise võnkumise elektriimpulssideks. Heliallika liikumisteekond.
See põhjustab ripslihase nõrgenemist ja nägemishäireid. 5.Milliseid silmade tervishoiu reegleid peab järgima arvutiga töötades? (2) Kujutis arvutiekraanil ei tohi väreleda ega olla liiga kontrastne. Iga 45 minuti järel peaks silmad arvutiekraani jälgimisest 15 minutit puhkama. Tuleb tihedamalt silmi pilgutada. 6.Kõrva ehitus (mis ei sobi loetellu, tunda jooniselt ära kõrva osad). 7.Kuulmisaistingu teke. Kõrvalest suunab helid väliskeskkonnast kuulmekäiku, sealt trummikilele, mis hakkab võnkuma. Edasi levivad helilained keskkõrva kuulmeluukestele ja sealt sisekõrvas asuva teo kuulmisrakkudele. Teo kuulmisrakkudes tekib närviimpulss, mis liigub mööda kuulmisnärvi kuulmiskeskusesse peaajus, seal tekibki kuulmisaisting. 8.Millise eelise annab kahe kõrvaga kuulmine? Kahe kõrvaga kuulates suudetakse määrata täpselt, mis suunast ja kui kaugelt heli tuleb. Kui inimene kuuleb ainult ühe kõrvaga, siis ta ei suuda eristada, mis suunast heli tuleb. 9
kõrvu siis mitte kunagi?? Ma pääsesin alles pärast pikka trügimist kollase kõrvavaiguga edasi trummikileni. Trummikile hakkas jubedalt võnkuma ja mind kõdistama. Need meeletult tugevad võnked lükkasid mind tagant kiiremini eemal asuvasse trummiõõnde, mis asub keskkõrvas. Leidsin trummiõõnes ka midagi huvitavat! Nägin kolme imeliku kujuga luukest, mis kõik on väga tähtsad osad inimese kõrvas. Esimesena jäi mulle teele ette vasar, mis toetus tugevasti trummikilele ja andis minust tekkinud võnked edasi oma parimale sõbrale alasile. Pärast alasilt saadud võimendust suundusin ma edasi jalusele, mis oli ühtlasi ka viimane nendest kolmest luust. Kui nägin tasakaalu eest vastutavaid poolringkanaleid enda ees, pettusin ma oma teekonnas, sest need huvitava kujuga kanalid ei olnudki minu tööga mitte kuidagi seotud. Niisiis pidin lootma millelegi huvitavale teos, mille juurde ma varsti pidin sattuma.
Peab sööma toitu mis sisaldab Avitamiini kuid ka B ja Cvitamiini. 9. Kirjelda kõrva ehitust. Väliskõrv- kõrvalest, kuulmekäik, trummikile. Keskkõrv- trummiõõs, kuulmeluukesed, kuulmetõri. Sisekõrv- luulabürint, kilelabürint (koosneb esikust, teost, 3 poolringkanalist, kotikesest, mõigust, täidab kuulmevedelik ja seintes on retseptorid) 10. Kuidas tekib kuulmisaisting? 1. Kõrvalest suunab häälelained kuulmekäiku mis omakorda suunab need trummikilele kus need hakkavad võnkuma. Trummikile võnkumine paneb kuulmeluukesed võnkuma. Kuulmeluukesed võimendavad võnkumist ja annavad selle edasi esikuaknale. Sisekõrvas hakkab kuulmevedelik võnkuma see põhjustab eritust retseptorites. Erutus kandub edasi mööda kuulmisnärvi kuulmiskeskusesse ja inimesel kujuneb kuulmisaisting. 11. Mis tähtsus on vaigunäärmetel, kuulmetõrvel? Vaigunäärmed eritavad vaiku mis kaitseb tolmuosakeste eest. Kuulmetõri õhendab sisekõrva
alasi ja jalus), mis annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva. Keskkõrvast algab ka kanal-kuulmetõri, mis avaneb neelu (neelamise ajal) ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Kuulmetõri kaudu vahetub trummiõõne õhk ja selle rõhk ühtlustub välisõhu rõhuga. Seetõttu tuleb plahvatuste jmt tugevate helide korral suu lahti hoida. Osa inimesi tajub lennuki maandumisel ja õhku tõusmisel välisõhu rõhu kiirest muutusest tingitud survet trummikilele (kõrvad lähevad lukku). Nendel soovitatakse sageli neelatada. Sisekõrv on lisaks kuulmiselundile ka tasakaaluelund. Sisekõrva kuulmiselundiks on tigu. See on teokujuline luustunud spiraal, milles on vedelikuga täidetud kanalid. Helilained panevad vedeliku võnkuma. Need võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse. mööda närve liiguvad impulsid peaaju kuulmiskeskusse. Inimene säilitab tasakaalu silmade, sisekõrva ja kehas
kaksiknõgusa kujuga KÕRV (kuulmis ja tasakaaluelund) jaguneb: *.Väliskõrv *Keskkõrv * Sisekõrv Trummikile eraldab a. sisekõrva keskkõrvast b. keskkõrva sisekõrvast b. sisekõrva väliskõrvast d. väliskõrva keskkõrvast Kuulmeluukesed asuvad sisekõrvas / keskkõrvas / väliskõrvas. Millede kaudu juhitakse õhk ninaneelust trummiõõnde ? Miks? Kuulmetõri, sest sellega tasakaalustatakse õhurõhk trummikilele trummiõõne ja välisõhu poolt. Selgitage mõistet tasakaaluelund (kus asub, millest koosneb) Poolringjuhade ampullid, ümarja ovaalkotike ja nende paiknevad harjad ja tähnid moodustavad tasakaaluelundi ehk vestibulaaraparaadi. Poolringjuhad asuvad vastavates kanalites, nad algavad ovaalkotikesest. Poolringjuhadel eristatakse säärt ja ampulli. Ampullide ja ümar ja ovaalkotikeste sisepinnal on piirkonnad, kus paiknevad tasakaalu retseptoorsed rakud
Kuulmiselundid Inimese kõrvad on nii kuulmis - kui ka tasakaaluelundid. Inimese kõrv koosneb kolmest osast : väliskõrv, sisekõrv, keskkõrv. Väliskõrva kaitseb kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Ehitus Väliskõrva moodustavad : kõrvalest - ülesandeks on püüda kõrvalest helisid ja suunata need kuulmekäiku, väline kuulmekäik, Väliskõrva eraldab keskkõrvast trummikile. Helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma. Sealt kanduvad helivõnked edasi keskkõrva. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk trummikile, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Keskkõrv on õhuga täidetud õõs. Seal on kolm kuulmeluukest, mis võimendavad kuulmeluukest helivõnkeid ja edastavad need sisekõrva. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Sisekõrv koosneb kahest osast- tigu kindlustab heliaistingu, poolringkanalid tasakaalutunnetuse.
Kuidas neid häireid korrigeeritakse? Lühinägevus - silmamuna normaalsest pikem või silmalääts liiga kumer. Pilt tekib võrkkesta ette. Täpselt nähakse ainult lähedal olevaid asju. Miinus prillid vähendavad kiirte murdumist. Kaugnägevus - silmamuna normaalsest lühem või silmalääts liiga nõgus, kujutis võrkkesta taga. Pluss prillid suurendavad kiirte murdumist. 41. Milline on kõrva ehitus? Väliskõrv: kõrvalest (koondab helilained) kuulmekäik (juhib lained trummikilele) trummikile (eraldab kuulmekäiku keskkõrvast, võnked levivad sellelt keskkõrva) Keskkõrv: trummiõõs (õhuga täidetud väike õõs) kuulmeluukesed (vasar, alasi ja jalus) Sisekõrv poolringkanalid (tasakaaluelund) tigu (kindlustab kuulmise) kuulmetõri 42. Kuidas liigub heli kõrvas edasi? Kõrvalest koondab helilained kuulmekäiku, mida mööda jõuavad helid trummikilele. Võnkuma hakanud trummikile paneb üksteise järel võnkuma kuulmeluukesed,
vasar, alasi ja jalus. Jalus on kõige väiksem luu inimkehas, see on umbes 3 mm pikk. Vasar on kokku kasvanud trummikilega ning ühendatud keskmise kuulmeluuga- alasiga. Alas on omakorda seotud jalusega. Keskkõrvast algab ka ligikaudu 3-4 cm pikkune kitsas kanal kuulmetõri. Sisekõrva moodustavad tigu, poolringekanalid ja kaks kotikujulist moodustist. Inimene kuuleb järgmiselt : Kõrva lest püüab helilaineid ja koondab need kuulmekäiku ->Helid jõuavad kuulmekäiku pidi trummikilele ja panevad selle võnkuma-> keskkõrva pisikesed luukesed -> tigu Kõrv on ka tasakaaluelund. Kui keha või pea asend muutub, hakkavad liikuma tasakaaluelundis olevad kristallid( mõigus ja korikeses) ja vedelik (poolringekanalites), mis ärritavad meelerakke. Kasutatud kirjandus · Bioloogia õpik lk 68, 74, 72, 77, 78 · http://www.1stwebdesigner.com/wp- content/uploads/2009/04/photoshopped/beautiful-eye-photomanipulation.jpg · http://www.miksike
Trummikile võnkumine liigutab luukesi, mis kannavad need üle sisekõrva. Need võimendavad helivõnkeid, et need suudaks sisekõrva vedeliku võnkuma panna. Kuulmetõri tagab võrdse õhurõhu mõlemal pool trummikilet Poolringkanalid kindlustavad tasakaalu tunnetuse Tigu muudab helivõnked närviimpulssideks Kuulmisnärv juhib närviimpulsid peaaju kuulmiskeskusesse 11. Kuidas me kuuleme? Vastus: Kõrvalest koondab helilained kuulmekäiku, mida mööda kõuavad helid trummikilele. Võnkuma hakanud trummikile paneb üksteise järel võnkuma kuulmeluukesed, mis annavad võnkumise edasi sisekõrva teole. Sisekõrva kandunud helivõnked panevad tigu täitva vedeliku võnkuma. Vedeliku võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse. Piki kuulmisnärviliiguvad närviimpulsid peaaju kuulmiskeskusesse 12. Kus asub ja kuidas töötab tasakaaluelund? Vastus: See asub sisekõrvas. Sõltuvalt pea asendist tekib erutus erinevates retseptoritest,
Nende kokkupuutel maitsmispungade tunderakkudega tekivad sellised närviimpulsid, mis liiguvad mööda maitsmisnärve ajukoores olevasse piirkonda, mis määrab meie maitsed. Maitsenäsad on keelel olevad struktuurid ja sisaldavad endas maitsepungasid, milles asuvad maitseretseptorid. Tunneme magusat, mõru, haput, soolast maitset, lisaks on tuvastatud veel üks maitse - umami e. heamaiguline. Kuulmine - tigu kõrvas on kuulmiselund. Väliskõrv koondab helilained keskkõrvas asuvale trummikilele. Trummikile kaitseb kõrva väliste mõjude eest. Helilained panevad trummikile ehk kuulmekile võnkuma, võnked kanduvad edasi ovaalaknasse, mis on keskkõrva sisekõrvast eraldav membraan. See ülekanne toimub sellises järjekorras: kuulmeluu, vasar, alasi, jalus. Viimane annab edasi võnkumise ovaalaknale. Ovaalakna liikumised tekitavad tigu täitvas vedelikus laineid, mis tekitavad retseptorites reaktsiooni. Kui basilaarmembraanil
ülesandega piirkondi ja keskusi. Ühtedes toimub info kogumine, teistes analüüsitakse infot ja kolmandates ajuosades võetakse vastu otsuseid, mis edastatakse närvide abil lihastesse. Seljaaju vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. Teiseks juhib seljaaju kaasasündinud käitumisi (tingimatud refleksid) Seljaajust lähtub 31 paari seljaajunärve, peaajust 12 paari peaaju närve. Kuulmisaistingu teke: ineid ja koondab need kuulmekäiku. Helid jõuavad kuulmekäiku pidi trummikilele ja panevad selle võnkuma. Trummikilelt levivad helilained edasi keskkõrva. Kuulmeluukesed annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. Helivõnked suunduvad edasi teo sisemuses olevale vedelikule. Vedeliku võnked panevad membraanid võnkuma, see omakorda ärritab kuulmisrakkude kiudusid. Nii muutuvad helivõnked närviimpulssideks. Piki kuulmisnärve antakse moodustunud impulsid peaaju kuulmiskeskusesse. Seal toimub
Normaalse nägemise korral tajutakse õigesti valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Daltonism e. Värvipimedus inimese võimetus tajuda mõnede või kõikide värvide vahel, mida teised inimesed suudavad tajuda. KUULMINE. TASAKAAL. Kõrvalest kõhrest ja nahast koosnev väline kuulmekäik. (Väliskõrv) Trummikile õhuke pingul nahk, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma Kuulmeluud vasar, alasi ja jalus. Need annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. Kuulmetõri Keskkõrvast algav u. 3-4 com pikkune kitsas kanal, mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Tigu teokujuline luustunud spiraal, milles on veega täidetud kanalid, mis kindlustab heliaistingu. Poolringkanalid koos mõigu ja kotikesega moodustavad tasakaaluelundi MAITSMINE
sissetungijate eest ja annab helisid edasi. Keskkõrv seal on kolm kuulmeluukest: vasar, alasi ja jalus, nende ülesandeks on anda helid edasi sisekõrva ja võimendada neid kuulmetõri aitab ühtlustada rõhku kõrva sees ja väljas, see avaneb neelu Sisekõrv koosnev teost, mõigust ja kotikestest ning kolmest poolringkanalist. (7) Kuidas liigub heli läbi kõrva? Helid jõuavad kuulmekäiku pidi trummikilele ja panevad selle võnkuma. Trummikilelt levivad helilained edasi keskkõrva. Kuulmeluukesed annavad tummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. (8) Kuidas tekib kuulmisaisting? Kuulmisaistingu kujunemine: kõrvalest suunab sinna saabunud helilained kuulmekäiku. Kuulmekäik lõpeb trummikilega, mis hakkab helilainete toimel võnkuma. Edasi liiguvad helilained kuulmeluukestele (vasar, alasi, jalus asuvad keskkõrvas)
Kõrvad on nii kuulmis kui ka tasakaaluelnuditeks. Kõrv koosneb välis,kesk ja sisekõrvast. Kesk-sise omad on hästi kaitstult kolju sees, silmadest all ja tagapool. Väliskõrva moodustavad kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest ja väline kuulmekäik.Väliine kuulmekäik on veidi kõver, u 2,5 cm pikkune toru, lõpeb trummikilega. Trummikile kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest, olles vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. Helid jõuvad kuulmekäiku pidi trummikilele ja panevad selle võnkuma. Trumikilelt levivad helilained edasi keskkõrva.Keskkõrva moodustab õhuga täiedetud väike õs- trummiõõs, milles on kolm üksteisega seotud kuulmeluukest. Need on inimese kõige väiksemad luud : vasar,alasi,jalus. Jalus on pisim luu inimkehas, u 3mm pikk.Vasar on trummikilega kokku kasvanud ja ühendatud keskmise kuulmeluuga-alasiga. Alasi seotud jalusega, see toetub esikuakent katvale membraanile,selle taga algab sisekõrv
- siin on kuulmeluukesed - trummikilest ovaalaknani - 4cm pilujas toru - võimendavad helilaineid 50x F: õhu juhtimine ninaneelust trummiõõnde, et tasakaalustada õhurõhk trummikilele trummiõõne ja välisõhu poolt. - kõhrelise ja luulise osa ning neelmise ja trummiavause kaudu-TRUMMIÕÕNE VENT! - NEELUPÕLETIKU korral võib
Vanasti kasutasid kuulmispuudega inimesed abivahendina kuuldetoru, mis kogus ja koondas rohkem helilaineid kuulmekäiku ja seega parandas kuulmist. 3.3 Kõrvavaik Kõrvavaiku eritavad väliskuulmekäigu servanahas asetsevad vaigunäärmed. Kleepuv vaha koos väliskuulmekäigus olevate karvakestega toimib lõksuna, püüdes tolmu ja mustust enne, kui see jõuab õrna trummiõõnde. 3.4 Heli ja kuulmine Heli saabub kõrva õhumolekulide vibratsiooniga helilainetena. Jõudes trummikilele, panevad helilained selle liikuma ja kuulmeluukesed hakkavad võnkuma, see omakorda kutsub esile sisekõrva teos oleva vedeliku (perilümfi) vibratsiooni. Kogu seda protsessi nimetatakse õhujuhtimiseks. Osa helisid, näiteks inimese enese hääl, jõuab sisekõrva läbi kolju, seetõttu 8 tundub lindilt kuulatuna iseenda hääl harjumatu ja võõras. Tavaelus kuuleb inimene oma häält niinimetatud luukuulmise kaudu. 3.5 Labürindid
sisekõrv? poolringjuhad, teojuha), nende vahel perilümf (endolümf asub kilelabürindis) 79. mis ülesanne on sisekõrval? Aitab tasakaalu säilitada tasakaalu 80. kus paiknevad Sisekõrvas kuulmisretseptorid? Kõrvalesta poolt kinnipüütud helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma. Trummikile kannab helivõnked edasi keskkõrva. Keskkõrva 3 kulmeluukest - vasar, alasi, jalus - võimendavad helivõnkeid ja edastavad need teole. Teo sisemuses oleva vedeliku 81. Kuidas tekib kuulmisaisting? võnked panevad võnkuma sealsed membraanid, mis omakorda panevad võnkuma
- Lühinägevus – kaugus läätsetest võõrkestani pkendatud või silma murdmisvõime liiga suur, seega valguskiired koonduvad ene võõrkestale sattumist - Kaugnähgevus – silma valgusmurdmisvõime nõrgenenud või silma optiline telg tavaises lühem, valguskiired seega koonduvad võrkkestast tagapool. - Värvipimedus – kui üks kolvikeste liigist puudub siis on - Keskkõrv – helilained kanduvad trummikilele, mis hakkab võnkuma, keskkõrvas kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad ajutüvesse ja siis kuulmskeskusesse – nii kuuleme helisid ja kõnet - Muutused ja haired sissekõrvas või kuulmiskeskuses – inimene ei taju valjusid helisd. - Keskkõrvapõletik, kui see levib sissekõrva siis võib viia kurtuseni. 25. Kroonilise haiguse mõju inimesele ja sellega toimetulekut mõjutavad tegurid. 26
Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Keskkõrv on õhuga täidetud õõs kus on kolm kuulmeluukest – vasar, alasi, jalus – mille ülesanne on helivõngete võimendamine. Sisekõrv koosneb kahest osast: Teost mis on jaotatud kaheks osaks ja täidetud vedelikuga. Teo ülesanne on kindlustada heliaistingu. Poolringkanalitest, mis annavad meile tasakaalutunnetuse. Kõrvalesta poolt kinnipüütud helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma. Trummikile kannab helivõnked edasi keskkõrva. Keskkõrva kolm kuulmeluukest - vasar, alasi, jalus - võimendavad helivõnkeid ja edastavad need teole. Teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid mis omakorda panevad võnkuma kuulmisrakkude kiud kus helivõnked muutuvad närviimpulssideks. Närviimpulsid liiguvad kuulmisnärvi vahendusel aju kuulmiskeskusesse. Haistmine - Ninaõõnes haistmisrakud + tugirakud.
Normaalse nägemise korral tajutakse õigesti valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Daltonism e. Värvipimedus inimese võimetus tajuda mõnede või kõikide värvide vahel, mida teised inimesed suudavad tajuda. KUULMINE. TASAKAAL. Kõrvalest kõhrest ja nahast koosnev väline kuulmekäik. (Väliskõrv) Trummikile õhuke pingul nahk, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma Kuulmeluud vasar, alasi ja jalus. Need annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. Kuulmetõri Keskkõrvast algav u. 3-4 com pikkune kitsas kanal, mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Tigu teokujuline luustunud spiraal, milles on veega täidetud kanalid, mis kindlustab heliaistingu. Poolringkanalid koos mõigu ja kotikesega moodustavad tasakaaluelundi MAITSMINE
n mentalis (alahuule ja lõuatsi innervatsioon) N auriculotemporalis (lateraalne haru) rr parotidei (gl parotidea'le) harud kõrvalesta eesmise osa nahale, välisele kuulmekäigule, trummikilele, alalõualiigesele rr temporales superficiales (oimupiirkonna nahale) N lingualis (mediaalne haru, üldtundlikkus keelest; ühineb VII närvi haru- chorda
kuulmetõrvest. Keskkõrva ülesandeks on helivõngete edasikandmine sisekõrva perilümfile. * Trummiõõs asub oimuluu püramiidis väliskuulmekäigu ja sisekõrva vahel. Õõne maht on ~1 cm ja tal eristatakse kuut seina: Trummiõõs on täidetud õhuga, tema seinu vooderdab limaskest. Trummiõõnes asuvad ahelana kuulmeluukesed. * Kuulmeluukesed vasar, alasi ja jalus - on omavahel ühendatud liigeste ja sidemete varal liikuvaks ahelaks, mis ulatub trummikilest ovaalaknani. Vasar asetseb trummikilele kõige lähemal ja on sellega oma pika pideme varal kokku kasvanud. Alasi liigendub vasara ja jalusega. Jalus suleb oma põhimikuga ovaalakna. Kuulmeluukeste külge kinnitub kaks lihast. Trummipingutajalihas kulgeb läbi trummiõõne ja kinnitub vasarapidemele. Tema kokkutõmbumisel tõmmatakse trummikile pingule. Jalusele kinnitub jaluselihas, mille toime on eelmisele vastupidine. Välimisse kuulmekäiku tunginud helilained panevad trummikile võnkuma ja need võnked kanduvad
Oma kuulmissüsteemi kaudu saame tagasisidet kuulmise kohta. Aitab meil tajuda enda ümber olevat ruumi. Kõrv on: 1) kuulmiselund 2) tasakaaluelund Kõrva ehitus: väliskõrv - kõrvalest ja väliskuulmekäik, mille kinnine ots lõpeb trummikilega. Trummikile võnkumine kandub edasi keskkõrva, mis koosneb üksteise külge kinnitunud vasarast, alasist ja jalusest.Vasar kinnitud trummikilele ja katab umbes 1/3 selle pinnast. Jalus kinnitub sisekõrvale. Kui trummikile hakkab võnkuma, siis need luukesed kannavad võnkumise edasi sisekõrva. Jalus asub teos paiknevas ovaalaknas. Teo kanalid on täidetud veest tihedama perilümfiga. Ümaraken tasakaalustab võnkumist. Membraanidest olulisim on basilaarmembraan, millel paikneb Corti elund. Corti elund võtab vastu vedeliku võnkumise. Liitlaine analüüsitakse lihtlaineteks
ja kulusid, et kujundada müra allikas, see nõuab tingimuste arvestamist ja väikseid kulutusi, et kujundada helilaine. Personaalsete kuulmiskaitsete kasutamine nõuab igapäevast hankimist, motivatsiooni ja juhtimist. 17 Kõrv Kõrva anatoomia Joonise 13 annab ülevaate kõrva ehitusest. Kõrva välimine osa koondab õhust helivibratsioonid ja suunab need trummikilele, mis on eriti tundlik. Keskmises osas kantakse trummikile vibratsioonid läbi kolme väikese luu (haamrike, alasi ja jaluse) ovaalsele aknakesele. Haamrike on trummikilega ühenduses alasi kaudu. Jaluse alusplaat liigutab ovaalset aknakest sisekõrva suunas. Esialgne vibratsioon õhust on muudetud teise membraani vibratsiooniks. Trummikile piirkonnas on signaal võimendatud neljateistkordseks ovaalse aknakese piirkonnaga võrreldes. Trummikile on efektiivseim, kui
tunderakkudega tekivad närviimpulsid, mis kanduvad mööda maitsmisnärve ajukoore vastavasse piirkonda. Maitsenäsad - keelel olevad struktuurid, mis sisaldavad endas maitsepungasid, milles omakorda asuvad maitseretseptorid. Tunneme magusat, haput, mõru, soolast maitset, lisaks on tuvastatud veel üks maitse - umami e. heamaiguline, mida tunneme kõrge proteiinisisaldusega toidus. Kuulmine- Kõrvas asuv tigu on kuulmiselund. Väliskõrv koondab õhus olevad helilained keskkõrvas asuvale trummikilele mille eesmärk on kaitsta kõrva väliskeskkonna mõjude eest. Helilained panevad kuulmekile võnkuma, võnked kanduvad edasi ovaalaknasse, mis on keskkõrva sisekõrvast eraldav membraan. See ülekanne toimub 3. kuulmeluu, vasar, alasi, jalus. Viimane edastab võimendatud võnkumise ovaalaknale. Ovaalakna liikumised tekitavad tigu täitvas vedelikus laineid, mis tekitavad retseptorites reaktsiooni ehk toimub transduktsioon. Kõrge heli - basilaarmembraanil olevad karvakesed võnguvad, mis on
Sisekõrv – sisekõrvas on ühendatud tasakaaluorgan ja kuulmisorgan. Kuulmissüsteemi nimetatakse teoks, siin toimub helihelivõngete muundamine närviimpulssideks. Kuulmisnärvi mööda liiguvad närviimpulsid peaajus oimusagarani, kus asub kuulmiskeskus. Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet. Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse: väliskõrva, keskkõrva, sisekõrva. Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja oimuluuse minevast kuulmekäigust. Kuulmekäigu pikkuseks on umbes 3 cm
Valu, temperatuuriaisting). 1.Nägemisaisting selle kaudu saame 90% infost. Näeme teatud sagedusega elektromagnetlaineid, mida meie näeme valgusena(330770nanomeetrit). Võrkkestal kolvid(värviline) ja kepid(hele, tume). Kui need on kahjustatud, siis tulevad haigused nagu näiteks daltonism ei eristata punaseid ja rohelisi toone, kanapimedus ei näe hämaras, sest kepid on kahjustatud. 2.Kuulmisaisting kuuleme õhu võnkumist, mis jõuab trummikilele, sealt sisekõrva, mis võimendab võnkeid ja kus on tigu, mis muundab võnked närviprotsessideks(erutus, pidurdus). Inimene eristab heli vahemikus 1620000HZ. Vananemisega muutub (kurdimaks kaovad ära ülemised helid).Alla 16 Hz on infrahelid, mida inimene tunnetab ja mis põhjustab paanikat jm. Kahjustav toime psüühikale. Üle 20000Hz ultrahelid. Looduses kasutavad seda näiteks nahkhiired ja delfiinid
13.3 Nägemiselund 13.3.1 Silma ehitus 13.3.2 Silma abielundid ja kaitse Silma lihased, Pisara-aparaat, Silmalaud, Ripsmed, Kulmud, Silmakoopad 13.3.3 Haigused Lühinägevus, Kaugnägevus, Värvipimedus, Kanapimedus 13.4 Kuulmiselund ja tasakaalumeel 58 13.4.1 Kõrva ehitus Väliskõrva, Trummikile, Kuulmetõri, Keskkõrv, Sisekõrv, Tigu, Poolringkanalid, Kuulmisnärv, Kuulmiskeskus 13.4.2 Kuulmine Helid, trummikilele, keskkõrva, vasar, alasi, jalus, teole, Närviimpulsid, kuulmiskeskusesse. 13.5 Haistmiselund väär Haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas tõene tõene väär Ninaõõne sisepind on niiske, kuna ninaõõne näärmerakud eritavad lima tõene väär Sarvkihi karvakesed kontakteeruvad haistmisrakkudega 13.6 Maitsmiselund Keelenäsad, Maitsmispungad, Retseptoorsetest ja tugirakkudest, Maitsmispoor, Keele- neelunärv ja vahenärv 13.6.1 Maitsete tundmine 14 Vereringeelundkond
Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet. Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse: väliskõrva, keskkõrva, sisekõrva
Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet. Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse: väliskõrva, keskkõrva, sisekõrva. Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja oimuluuse minevast kuulmekäigust. Kuulmekäigu pikkuseks on umbes 3 cm
1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet. Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse: väliskõrva, keskkõrva, sisekõrva.Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja oimuluuse minevast kuulmekäigust. Kuulmekäigu pikkuseks on umbes 3 cm
9. Kuulmismeel Elundiks on kõrv, millel eristatakse välis-, kesk- ja sisekõrva. Sisekõrvas asuvad sensorirakud ja nendelt lähtuvad impulsid suunduvad kuulmisnärvilt kuulmismeelele tsentraalseid teid pidi. Kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus. Väliskõrv on helijuhtesüsteemiks, mille moodustavad kõrvalest ja kuulmekäik. Need juhivad heli laineid välis-ja keskkõrva piiril oleva trummikileni mis hakkab kaasa võnkuma. Trummikilele võnukumised antakse kuulmeluukeste-, vasara- ,alasti ja jaluse- kaudu edasi ovaalaknale. Ovaalakna membraani võnkumised antakse esikuastrikku täitva perilümfi kaudu edasi teojuha endolümfile. 10. Tasakaalumeel Peale kuulmise täidab kõrv ka tasakaalumeele ülesannet. Kõrvas asuvad kanalikesed, mis tajuvad igasugust liikumist. Sellepärast läheb mõnikord karussellil või bussiga sõites süda pahaks. Ka merehaigus tekib tasakaalumeele liigsest ärritamisest. Tasakaaluelund ja
c) N. mentalis: väljub alalõuakanalist foramen mentale kaudu, innerveerib alalõua ja lõuatsi nahka 2. N. auriculotemporalis (lateraalne haru-peamiselt nahk): kahe juurena kaarjalt välja ( põske) ja üles välise kuulmekäigu poole a) Rr. parotidei glandula parotideale b) Harud kõrvalesta eesmise osa nahale, välisele kuulmekäigule, trummikilele, alalõualiigesele. c) Rr. temporales superficiales: oimupiirkonna nahale 3. N. lingualis (mediaalne haru-peamiselt limaskestad): kulgeb tiiblihaste vahel ja m. hyoglossuse välispinnal limaskesta all ettepoole a) N. sublingualis: eraldub gl. sublingualise tagumise serva juures, innerveerib suupõhja limaskesta b) Rr. linguales innerveerivad keele eesmise 2/3 limaskesta N
sagenemisega ja harvenemisega. Välis- ja keskkõrv koguvad ja edastavad helilaineid, mis seejärel mõjutavad sisekõrva heliretseptoreid. Väliskõrva moodustavad heli kinnipüüdev kõrvalest ja väliskuulmekäik, mille kaudu heli jõuab kuulmekileni (õhuke membraan, mis eraldab väliskuulmekäiku keskkõrvast). Keskkõrv. Trummikile võnkumised antakse kuulmeluukeste vasara, alasi ja jaluse kaudu edasi ovaalaknale. Trummikilele kinnitunud vasar liigestub alasiga, mis on omakorda ühenduses ovaalaknale fikseeritud jalusega. Kuulmeluukeste liikuvust reguleerivad trummikilepingutaja- ning jaluselihas. Trummikile ja ovaalakna pindalade suhe on seega 1:22. Kuulmeluukeste kangide süsteem ja võnkuvate membraanide suhe võimendab trummikile poolt vastuaõetud võnkumist 22 korda. Ovaalakna membraani võnkumised antakse edasi sisekõrva täitvale vedelikule ja seal olevatele struktuuridele.
tsentraalseid teidpidi kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus. ·Inimese kõrv eristab helisid 16 Hz-st kuni 20000 Hz-ni. Väliskõrv on helijuhtesüsteemiks, mille moodustavad kõrvalest ja kuulmekäik. Need juhivad helilaineid välis- ja keskkõrva piiril oleva trummilikeni, mis hakkab kaasa võnkuma. Keskkõrv · Trummikile võnkumised antakse kuulme luukeste-vasara, alasi jajaluse-kaudu edasi ovaal aknale e esikuaknale. · Trummikilele kinnitunud vasar liigestub alasiga, mis on omakorda ühenduses ovaalaknale fikseeritud jalusega. · Kuulmeluukeste liikuvust reguleerivad trummikile pingutaja- ning jaluselihas. · Trummikile pindala on ligikaudu 15x suurem kui esikuaknal. Kuulmeluukeste kangide süsteem ja võnkuvate membraanide suhe võimendab trummikile poolt vastuvõetud võnkumist umbes 22 korda. · Ovaalaknamembraani võnkumised antakse edasi sisekõrva täitvale vedelikule ja seal olevatele struktuuridele.
Kuulmismeel 1. Agnoosia: sensoorsete ärritajate tajumise häire •Hääl tekib õhurõhu muutustest, sagedus määrab kuulmissageduse ja amplituud hääle •tundlikus pole kadunud (põhitundlikkus N) valjususe. •Kõrvalest, väliskuulmekäik- lained püütakse kinni ja suunatakse trummikilele, mis •pole täielikku kognitiivsete f-de puudulikkust vibreerib. •Keskkõrvas kuulmeluukesed, trummikile vibreerib vastu kuulmeluukesi. •pole kõnehäiret •Sisekõrvas olev tigu on täidetud vedelikuga, selle sees basilaarmembraan. Vedeliku laine liigutab basilaarmembraani, retseptorrakud aktiveeruvad. •2-poolne sek.ja tertsiaalsete tundlikkuspk. (B 5,7) kahjustus: info integratsiooni häire
Käesolevas osas käsitleme ainult kõrva kui retseptiivse organi ehitust ja funktsioone. Kõrv jaotub (a) väliskõrvaks, (b) keskkõrvaks ja (c) sisekõrvaks. Väliskõrva moodustavad kõrvalest, kuulmekäik ja seda keskkõrvast eraldav trummikile. Keskkõrv on endolümfiga täidetud õõnsus, milles paiknevad kolm üksteisega paindlikult ühendatud kuulmisluukest vasar, alasi ja jalus. Viimased üheskoos toimivad mehhaanilise võimendina, mis võimendab trummikilele saabunud võnkumiste amplituudi, andes need võnkumised suurema amplituudiga edasi kesk- ja sisekõrva eristavale teisele elastsele membraanile, mis katab kesk- ja sisekõrva eraldavat ovaalakent. Sisekõrva õõnsus meenutab oma kujult spiraalselt keerdunud teokarbi sisemust ja selles paiknevad samuti kilejad membraanid. Neist olulisim on basilaarmembraan, millel asuvad võnkumistele tundlikud karvarakud
sidekoetaolist membraani, mis on otseses ühenduses haamriks nimetatava kuulmeluukesega. Suurema osa keskkõrvast hõlmab õhuga täidetud trummiõõs, milles asuvad omavahel liikuvalt ühendatud kuulmeluukesed – haamer, alasi ja jalus, mis osalevad helide ülekandmises sisekõrva. Kuulmis- ja tasakaaluelund Trummiõõs on kuulmetõrve kaudu ühendatud ninaneeluga ja spetsiaalse ava kaudu nibujätke rakkudega. Kuulmetõrve kaudu satub trummiõõnde õhk, see tasakaalustab trummikilele seest- ja väljastpoolt mõjuva õhurõhu, võimaldades neelamisel või haigutamisel rõhkusid ühtlustada. Sisekõrv Sisekõrv asub oimuluu siseosas ja sisaldab tigu (cochlea), milles asub tegelik kuulmiselund, kus asuvad kuulmisretseptorid. Samuti asuvad sisekõrvas esik ja poolringkanalid, milles paiknevad tasakaaluelundi tundlikud rakud. Tigu kujutab endast kahe ja poole keeruga teokarpi meenutavat moodustist ning koosneb luulisest ja õrna struktuuriga membranoossest (kilelisest) osast.
annaabi.ee 
