Meeleelundid (0)

Meeleelundid
1. Mis on meeleelundid?
Vastus: Meeleelundid on elundid, mis võtavad väliskeskkonnast vastu informatsiooni.
2. Silma ehitus. Joonis. Silma osade ehituslikud iseärasused ja ülesanded (joon lk 95)
Vastus: Sarvkest aitab koondada valguskiiri läätsele
Vesivedelik kaitseb läätse
Silmaava selle kaudu pääsevad valguskiired läätsele
Vikerkest reguleerib silmaava suurust
Silmalääts murrab valguskiiri, nii et need koonduvad ühte punkti
Ripslihas ümbritseb läätse ning muudab selle kuju ja hoiab ka paigal
Kõvakest katab väljaspoolt silmamuna tagumist osa
Soonkestas on rikkalikult veresooni, mis varustavad silma rakke hapniku ja toitainetega
Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt ning selles on valgustundlikud rakud
Kollatähn on koht võrkkestal pupilli vastas, kus nägemisteravus on kõige suurem
Pimetähn on võrkkestal, kus pole valgustundlikke rakke ja algab nägemisnärv
Nägemisnärv juhib närviimpulsid ajusse
Klaaskeha aitab koondada valguskiiri

Mõisted: kepikesed , kolvikesed , kollatähn, pimetähn. Kuidas ja mille abil me näeme?
Kepikesed- valgustundlikud rakud silma võrkkestal, mis eristavad musta valgest
Kolvikesed- valgustundlikud rakud silma võrkkestal, mis võimaldavad näha värviliselt
Kollatähn- koht võrkkestal pupilli vastas, kus asuvad ainult kolvikesed ja kus nägemisteravus on kõige suurem
Pimetähn- valgustundlike rakkudeta koht võrkkestal, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga
Silmaava läbinud valguskiired langevad silmaava taga paiknevale läbipaistvale silmaläätsele. Silma sisemus on täidetud läbipaistva vedelikuga. Läätse ees on see vedelam, taga aga sültjas, moodustades klaaskeha. Lääts koondab ja suunab valguskiired läbi klaaskeha võrkkestale. Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise.

Silma kaitsesüsteem. Kuidas selle osad silma kaitsevad?
Vastus: Silmalaud sulguvad automaatselt kui miski puudutab ripsmeid.
Koljuluude moodustatud silmakoopas on silm kaitstud külgedelt ja tagant.
Ripsmed takistavad tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist
Pisaravedelik niisutab silmamuna, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut ja uhub silmast mustuse

Kuidas toimub kaugele ja lähedale vaatamine?
Vastus: Lähedale vaadates tõmbub ripslihas kokku, sidemed on lõdvad ja silmalääts on kumer.
Kaugele vaadates on ripslihas lõtv, sidemed on pingul ja silmalääts on lame.

Kuidas reguleeritakse silma langeva valguse hulka?
Vastus: Silma langeva valguse hulka reguleerib silmaava suurus.

Lühi- ja kaugnägevus. Ravi. Daltonism . Kanapimedus.
Vastus: Lühinägevus- silm näeb lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed paistavad ähmastena. Seda põhjustab kas liiga kumer silma sarvkest või silmalääts või on silmamuna liiga pikergune. Tuleb kanda miinusklaasidegaprille.
Kaugnägevus- silm näeb kaugele hästi, kuid lähedal asuvad objektid on ebaselged, hägusad. Silmalääts on kas liiga lame või on silmamuna normaalsest lühem, mistõttu lähedale vaadates jääb valguskiirte koondumispunkt võrkkesta. Tuleb kanda plussklaasidega prille .
Daltonism- värvipimeduse põhjus on tavaliselt geneetiline ja esineb rohkem meestel kui naistel. Se pole ravitav.
Kanapimedus- kanapimedus ehk nüktaloopia on võimetus hämarikus ja öösel näha. Puudulik võime väheses valguses näha võib olla pärilik, tingitud A-vitamiini puudusest või mõnest haigusest

Miks on inimesel 2 silma ja 2 kõrva?
Vastus: Inimesel on kaks silma selleks, et näha ruumiliselt. Inimesel on kaks kõrva selleks, et hinnata heli tugevust, määrata heliallika asukohta , määrata heli kõrgust ja muud informatsiooni.

Kõrva ehitus. Kõrva osade ülesanded. Joonis
Vastus: Kõrvalest püüab helivõnkeid ja suunab need kuulmekäiku
Kuulmekäik juhib heli trummikile juurde
Trummikile hakkab võnkuma ja levivad sellelt edasi keskkõrva. Trummikile ka kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest.
Trummiõõnes on kolm kuulmeluukest. Trummikile võnkumine liigutab luukesi, mis kannavad need üle sisekõrva. Need võimendavad helivõnkeid, et need suudaks sisekõrva vedeliku võnkuma panna.
Kuulmetõri tagab võrdse õhurõhu mõlemal pool trummikilet
Poolringkanalid kindlustavad tasakaalu tunnetuse
Tigu muudab helivõnked närviimpulssideks
Kuulmisnärv juhib närviimpulsid peaaju kuulmiskeskusesse

Kuidas me kuuleme?
Vastus: Kõrvalest koondab helilained kuulmekäiku, mida mööda kõuavad helid trummikilele. Võnkuma hakanud trummikile paneb üksteise järel võnkuma kuulmeluukesed, mis annavad võnkumise edasi sisekõrva teole . Sisekõrva kandunud helivõnked panevad tigu täitva vedeliku võnkuma. Vedeliku võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse. Piki kuulmisnärviliiguvad närviimpulsid peaaju kuulmiskeskusesse

Kus asub ja kuidas töötab tasakaaluelund ?
Vastus: See asub sisekõrvas. Sõltuvalt pea asendist tekib erutus erinevates retseptoritest, mis saadavad närviimpulsid peaaju tasakaalupiirkonda. Peaaju analüüsib neid, nii et inimene tunnetab oma pea asendit ja liikumist.

Kuulmise tervishoid
Vastus: Arstid soovitavad kuulmiskahjustuste vältimiseks kuulata kõrvaklappidest muusikat kuni 60% tasemel pleieri täisvõimsusest maksimaalselt 60 minutit järjest.

Mis ülesandeid täidab kuulmetõri?
Vastus: Kuulmetõri tagab võrdse õhurõhu mõlemal pool trummikilet

Mis on merehaigus ? Millest tekib?
Vastus: Kui inimene pöörleb, kiigub või pidevalt õõtsub, tekib vahelduv erutus ka nendes närvirakkudes, mis tavaliselt ei erutu, ja inimese enesetunne halveneb, tekib nn merehaigus.

Kuidas toimub haistmine?
Vastus: Sissehingamiselt satuvad õhus sisalduvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda. Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haistmisrakkudes närviimpulsse. Mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhn kindlaks tehakse.

Kuidas, mille abil ja milliseid maitseid inimene tunneb?
Vastus: Süljes lahustunud aineosakesed satuvad läbi väikeste avade maitsmispunga sisse. Maitsmispungas puutuvad osakesed kokku tunderakkudega ja tekitavad neis närviimpulsse. Närviimpulsid kanduvad mööda maitsmisnärve vastavasse ajukoore piirkonda, kus neid analüüsitakse ja maitsed eristatakse. Inimene tunneb viit põhimaitset: soolast, magusat , kibedat, haput ja umamit.

Kuidas maitseaisting kujuneb?