Meeleelundid (0)

• Silmad asuvad silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad .
  
• Silmalaud ja ripsmed kaitsevad eest.
  
• Kogu aeg eraldub pisaravedelikku. See hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut ja uhub silma pinnalt ära võõrkehad.
  
• Sarvkest on läbipaistev ning katab ja kaitseb silmamuna eestpoolt. Sellest tungivad valguskiired läbi.
  
• Vikerkesta keskel paikneb silmaava ehk pupill , mida läbivad valguskiired. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus.
  
• Silmaava ümbritsev vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Lõunapoolsemate maade inimesed on tumedasilmsemad.Neil moodustub pigmenti rohkem, see kaitseb päikesekiirguse eest. Meie inimeste silmad on seetõttu päikesekiirguse suhtes tundlikumad.
  
• Silmaava läbinud valguskiired langevad silmaava taga paiknevale silmaläätsele. Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti. Seega võrkkestas olevad rakud võtavad vastu valgusärritusi, seal tekivad närviimpulsid, mis liiguvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda.
  
• Kaugelenägevus-silm näeb kaugele hästi, kuid lähedal asuvad objektid on ebaselged.
  
• Lühinägevus- silm näeb lähedale hästi, kuid kaugel olevad objektid paistavad ähmastena.
  
• Sobiv lugemis- ja kirjutamiskaugus 30-35 cm.
  
• Värvipimedus ehk daltonism - ei erista punast ja rohelist, pärilik haigus.
  
• Kanapimedus- hämaras näeb väga halvasti, põhjuseks A-vitamiini vaegusest tingitud nägemispigmendi vähesus.
  

Keel

• Keele pinnal on näsajad moodustised- keelenäsad , kus paiknevad tunderakud ehk retseptorid . Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma süljes.
  
• Aineosakeste kokkupuutel tunderakkudega tekivad närviimpulsid. Need kanduvad mööda närve ajukoore vastavasse piirkonda, kus toimub maitsete eristamine.
  
• Inimene tajub 4 põhimaitset: soolast, magusat, kibedat ja haput. Ülejäänud maitsed moodustuvad nende segunemisel.
  
• Keele eri piirkonnad tunnevad erinevat maitset .
  

Haistmiselund

• Paikneb ninaõõne ülaosas, koosneb paljudest haisterakkudest. Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega. Haisterakkudes tekivad närviimpulsid mis kanduvad mööda närve peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhnad eristatakse. Inimese haistmismeel kohaneb lõhnadega suhteliselt kiiresti.
  

• On kuulmis- ja tasakaaluelunditeks.
  

• Väliskõrva moodustavad kõrvalest ning väline kuulmekäik. Kõrvalest püüab helilained ja koondab need kuulmekäiku. Väliskõrv lõpeb õhukese pingul naha ehk trummikilega. Helid panevad trummikile võnkuma ja trummikilelt levivad helilained edasi keskkõrva.
  
• Kui tugevad helid (üle 85 dB) kestavad pikka aega, võngub trummikile liiga kaua suures ulatuses, mistõttu muutub vähem elastseks ja kuulmine nõrgeneb. Väga tugevad helid (üle 120 dB) võivad purustada trummikile.
  
• Keskkõrva moodustab õhuga täidetud väike õõs , milles on kolm kuulmeluud ( vasar , alasi ja jalus ), mis annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva. Keskkõrvast algab ka kanal-kuulmetõri, mis avaneb neelu ( neelamise ajal) ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga.
  
• Kuulmetõri kaudu vahetub trummiõõne õhk ja selle rõhk ühtlustub välisõhu rõhuga. Seetõttu tuleb plahvatuste jmt tugevate helide korral suu lahti hoida. Osa inimesi tajub lennuki maandumisel ja õhku tõusmisel välisõhu rõhu kiirest muutusest tingitud survet trummikilele (kõrvad lähevad lukku). Nendel soovitatakse sageli neelatada.
  
• Sisekõrv on lisaks kuulmiselundile ka tasakaaluelund.
  
• Sisekõrva kuulmiselundiks on tigu . See on teokujuline luustunud spiraal , milles on vedelikuga täidetud kanalid. Helilained panevad vedeliku võnkuma. Need võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse. mööda närve liiguvad impulsid peaaju kuulmiskeskusse.
  

• Inimene säilitab tasakaalu silmade, sisekõrva ja kehas leiduvate raskusjõule reageerivate närvirakkude kogumike abil. Sisekõrvas paiknevad poolringkanalid, milles on vedelik. Keha asendi muutmisel ärritab liikuv vedelik vastavaid tunderakke, mis saadavad närviimpulsid peaaju tasakaalupiirkonda ja inimene tunnetab enda asendit ja liikumist. Lihastes ja liigestes on närvirakkude kogumikud, mis võimaldavad tajuda keha asendit ja liigutusi.
  

Nahk

• Nahas on tunderakkude kogumid ehk retseptorid, mis tajuvad puudutust, survet, valu, külma ja kuuma.
  
• Eriti tundlik on nahk sõrmeotstel, jalataldadel ja huultel.