Meeleelundid (2)

Kordamine kontrolltööks
Bioloogia
Meelelundid Õp. lk 68-95
1.Silma ehitus (mis ei sobi loetellu).
2.Silma osade ülesanded (ühenda silma osa ja ülesanne).
*kulmukarvad- kaitse vee ja higi eest
* ripsmed - kaitse tolmu ja võõrkehade eest
*silmalaud- kaitsevad võõrkehade eest ja hoiavad silma pinna niiske
* pisaravedelik - niisutab, vähendab hõõrumist, kaitseb silma sattunud võõrkeha eest.
* silmalihased - hoiavad silma paigal või liigutavad seda
* silmaava - selle kaudu siseneb valgus sisse
* sarvkest - katavad silma eestpoolt
*pisaranääre- puhastab sarvkesta
*vikerkest- annab silmale värvuse
*silmalääts- kuju muutmisel võimaldab näha kaugele ja lähedale
3.Lühi- ja kaugelenägelikkuse põhjused, tunnused, milliseid prille peab kandma?
Lühinägevus
Kaugelenägevus
Tunnus
Lähedale näeb hästi, kaugele ebateravalt
Kaugele näeb hästi, lähedale ebateravalt
Põhjused
* silmalääts liiga kumer või silmamuna liiga pikergune
* kujutis tekib võrkkesta ette
* silmaläätsliiga lame või silmamuna normaalselt lühem
* kujutis tekib võrkkesta taha
Häire parandamine
Kanda nõgusate ehk miinusklaasidega (-) prille
Kanda kumerate ehk plussklaasidega (+) prille
4.Miks on silmade tervishoiu seisukohalt kahjulik lugeda liikuvas sõidukis? (2)
Pideva rappumise tõttu muutub loetava teksti asend ja silmaläätse kumerus kogu aeg kas väheneb v. suureneb. Silmad pöörduvad pidevalt paremale- vasakule, üles- alla. See põhjustab ripslihase nõrgenemist ja nägemishäireid.
5.Milliseid silmade tervishoiu reegleid peab järgima arvutiga töötades? (2)
Kujutis arvutiekraanil ei tohi väreleda ega olla liiga kontrastne. Iga 45 minuti järel peaks silmad arvutiekraani jälgimisest 15 minutit puhkama . Tuleb tihedamalt silmi pilgutada.
6.Kõrva ehitus (mis ei sobi loetellu, tunda jooniselt ära kõrva osad).
7.Kuulmisaistingu teke.
Kõrvalest suunab helid väliskeskkonnast kuulmekäiku, sealt trummikilele, mis hakkab võnkuma. Edasi levivad helilained keskkõrva kuulmeluukestele ja sealt sisekõrvas asuva teo kuulmisrakkudele. Teo kuulmisrakkudes tekib närviimpulss, mis liigub mööda kuulmisnärvi kuulmiskeskusesse peaajus, seal tekibki kuulmisaisting .
8.Millise eelise annab kahe kõrvaga kuulmine ?
Kahe kõrvaga kuulates suudetakse määrata täpselt, mis suunast ja kui kaugelt heli tuleb. Kui inimene kuuleb ainult ühe kõrvaga, siis ta ei suuda eristada, mis suunast heli tuleb.
9.Mis võib põhjustada kuulmishäireid?
Kui tugevad helid kestavad pikka aega, võngub trummikile kaua liiga suures ulatuses, mistõttu trummikile muutub vähem elastseks ja kuulmine nõrgeneb. Püsiva ja tugeva heliärrituse tagajärjel kõrv väsib. Väga tugeva heli kahjustab pikema aja jooksul ka kuulmisrakke ja inimene ei kuule enam hästi.
10.Maitsmisaistingu tekkimine (täita skeem etteantud mõisteid kasutades). Mis mõjutab maitse tundmist?
Maitsetundlikes rakkudes tekkiv närviimpulss liigub vastavasse keskusesse peaajus, kus tekib aisting. Maitse tundmiseks peab suus olev aine lahustuma süljes. Inimese maitsmiselundid on keele pinnal. Kuiva keelepinna ja vähese süljeerituse korral me maitset ei taju. Maitse tajumises osaleb ka haistmine . Kui inimesel on nohu ja ta ei tunne lõhna, ei tunne ta ka maitset hästi.
11.Haistmisaistingu tekkimine (täita skeem antud mõisteid kasutades). Mis mõjutab lõhna tundmist?
Haisterakkudes tekkiv närviimpulss liigub vastavasse keskusesse peaajus, kus tekib aisting.
Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. Inimese haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas. Haisterakkudega kontakteerumiseks peavad õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuma limas . Haistmine nõrgeneb tugeva nohu korral, sest siis on haistmiselundi rakud kaetud paksu limakihiga ning lõhnaainete tungimine nendeni on takistatud.
12.Millises kõrva osas asub elund , mis aitab jalgrattaga sõites tasakaalu hoida?
Lisaks kuulmisele osaleb sisekõrv ka tasakaalu hoidmises. Sisekõrvas paiknevad poolringkanalid, mis koos mõigu ja kotikesega moodustavad tasakaaluelundi.
13.Mis aitab lisaks kõrva tasakaaluelundile rulaga sõitmisel tasakaalu hoida?
Lisaks tasakaaluelundile säilitab tasakaalu silmade ja keha organites leiduvate raskusjõule reageerivate närvirakkude kogumike abil.