Kuulmine (0)

Kuulmine

Kuulmine on organismi väga keeruline talitlus, mida teostavad koostöös kõrv ja peaaju .
See on helide tajumine spetsiaalse elundi (kõrva) abil, mis võimaldab eristada helilaineid nende amplituudi ja sageduse alusel ning teha kindlaks heliallika asukoht ja liikumine ruumis.
Kuulmisfunktsioon on lapse arengu loomulikuks eelduseks . Kõrv koosneb välis-, kesk- ja sisekõrvast. Kuulmiseks peavad helilained jõudma sisekõrva ja sealt läheb signaal edasi aju kuulmiskeskusse. Alles vastsündinu-imiku kuulmiselund on tundlik seega peab lapse keskkond olema väiksete mahedate helidega.
Kuulmine on inimesel üks sotsiaalsemaid funktsioone, mis tingib selle kahjustamisel või kaotamisel paljude elualade ( meditsiin , tehnika, tööhõive, sotsiaalabi ) tihedast vastastikust arvestamist.
Kõrv
Kõrv on selgroogsete elund, mille ülesandeks on registreerida keskkonna lainelisi võnkumisi kuulmise abil nende põhjustaja registreerimise eesmärgil.
Kõrv on tasakaalu- ja kuulmiselund.
Inimese kõrv jaotatakse anatoomilisest aspektist järgmiselt:
1) Väliskõrv
2) Keskkõrv
3) Sisekõrv
Väliskõrva ülesanne on helilained kinni püüda. Keskkõrvas muundatakse helirõhu võnkumine mehaaniliseks võnkumiseks. Keskkõrva läbivad mehaanilised võnkumised muudab närviimpulssideks tigu (anatoomia).

Väliskõrv.

Väliskõrv koosneb kahest osast- kõrvalest ja väline kuulmekäik.
Inimese kõrvalesta lihased on evolutsiooni käigus taandarenenud ja seetõttu ei saa inimene oma kõrvalesti heliallika suunas pöörata. Kui keegi räägib kõrvalestade liigutamisest, siis mõeldakse hoopis kõrvalestade liikumist koos peanahaga.
Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku.
Väline kuulmekäik on veidi kõver, umbes 2,5cm pikkune toru, mille lõpus on õhuke, pingul nahk- trummikile , mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest.
Kuulmekäigus paiknevad kõrvavaigunäärmed(mis eritavad kõrvavaiku) ja vahel ka karvad.
Väliskõrva kaitseb kõrvavaik, see takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse.
Näärmerakkude liigtalitluse korral kuhjub vaik kuulmekäiku ja ummistab selle, eriti kui kuulmekäik on liiga kitsas . Tekkinud vaigukork takistab helide levikut ja kuulmine nõrgeneb. Ka vee sattumisel kuulmekäiku võib kuulmine halveneda, sest vee mõjul kõrvavaik paisub.
Helid jõuavad kuulmekäiku pidi trummikilele ja panevad selle võnkuma. Trummikilelt levivad helilained edasi keskkõrva.Trummikile on vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel.

Keskkõrv

Keskkõrva moodustab trummiõõs, milles on kolm kuulmeluukest- vasar, alasi ja jalus . Jalus on pisim luu inimkehas, see on umbes 3 mm pikk.Keskkõrv on vooderdatud limaskestaga.Vasar on trummikilega kokku kasvanud ning on ühendatud keskmise kuulmeluuga- alasiga. Kuulmeluukesed annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. Keskkõrv on täidetud õhuga, mis pääseb sinna ninaneelust algava kitsa toru kaudu. Seda toru nimetatakse kuulmetõriks ning see avaneb neelamise ja haigutamise ajal.Kuulmetõri algab keskkõrvast, umbes 3-4 cm pikkuse Eustachi tõri kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Juba vastsündinu esimese hingetõmbega satub õhk trummiõõnde. Kuulmetõri on tavaliselt suletud ja avaneb vaid neelamise ajal. Siis pääseb õhk ninaneelust trummiõõnde ja õhurõhk mõlemal pool trummikilet võrdsustub.Keskkõrvas muundatakse helirõhu võnkumine mehaaniliseks võnkumiseks trummikile abil. Trummikile edastab võnked trummiõõnde kolmele kuulmeluukesele - vasarale, alasile ja jalusele. Vasar on kinnitatud trummikile külge. Alasi kaudu antakse vasara võnkumine edasi jalusele, mis on kinnitatud ovaalakna väikese membraani külge. Kui luukesed hakkavad võnkuma, siis tõukab ja tõmbab jalus membraani, mis katab ovaalset aknakest. Ovaalakna kaudu avaneb sissepääs teosse.Trummikile võngete ülekandmisel ovaalaknale käituvad luukesed kangide reana, mille toimel ülekantav jõud võib vaiksete helide puhul suureneda kolm korda. Ülekanne on korraldatud nii, et väike rõhk suurele pinnale teisendatakse suuremaks rõhuks väiksemale pinnale, sest trummikile pindala on 15 - 30 korda suurem kui ovaalakna pindala.
Kui inimesel on tugev nohu võivad mõnikord haigustekitajad sattuda mööda kuulmetõri ka keskkõrva, põhjustades seal keskkõrvapõletikku. Tihedamini põevad seda haigust lapsed, sest võrreldes täiskasvanutega on nende kuulmetõri laiem ja lühem. Seetõttu pääseb nohuga tekkinud lima kergemini keskkõrva.
Välisõhu rõhu kiirest muutusest tingitud survet trummikilele tajub osa inimesi lennuki õhkutõusmisel ja maandumisel, kui salongis valitseva ülerõhu tõttu tekib tunne, nagu läheksid kõrvad lukku. Selle vältimiseks on soovitatav sageli neelata, mida hõlbustab kommide lutsimine.

Sisekõrv

Sisekõrv paikneb kolju sees ning koosneb kahest eraldi osast, neil mõlemal on oma ülesanne. Üks sisekõrva osa kindlustab kuulmise, teine aga tasakaalutunnetuse. Sisekõrv kujutab endast õõnte ja looklevate kanalite süsteemi, milles saab eristada tigu, kolme poolringkanalit ja kahte kotikujulist moodustist. Erinevalt välis- ja keskkõrvast sisekõrvas õhku ei ole.
Sisekõrva kuulmiselund on tigu- teokujuline luustunud spiraal . Selles on vedelikuga täidetud kanalid, mis on üksteisest membraaniga eraldatud. Alumisel membraanil on arvukalt mikroskoopiliste kiukestega ühendatud kuulmisrakke.
Kuulmisrakkude kiud on erineva pikkusega. Teo tipuosas on need pikemad , teo algusosas aga ligikaudu kümme korda lühemad. Trummikilelt kanduvad helivõnked kuulmeluukeste kaudu edasi sisekõrva, pannes tigu täitva vedeliku võnkuma. Selle võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse. Kõrvas on otsekui omalaadne mikrofon, mis muudab mehaanilise võnkumise elektriimpulssideks. Piki kuulmisnärve liiguvad impulsid peaaju kuulmiskeskusesse. Seal eristatakse närviimpulsid ja mõtestatakse need mitmesugusteks heliaistinguteks.
Kasutatud kirjandus
http://www.slideshare.net/helina20/meeleelundid-presentation-737200
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/korv_kuulmine_liisaojakoiv.ht m
http://powerpoint.office.live.com/p/PowerPointView.aspx?FBsrc=http%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2Fdownload%2Ffile_preview.php%3Fid%3D404260096331308%26time%3D1360005452%26metadata&access_token=100001411748282%3AAVKI9tb2FZ1hk7-P3pcpzeurr1-a7KyZDfSLBY-I-oTF-g&title=Bioloogia-kuulmine.ppt
http://et.wikipedia.org/wiki/Keskk%C3%B5rv
http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/anatoomia/?MEELEELUNDID:KUULMISMEEL
www.ebu.ee/esitlus/kuulmine.ppt
http://naerulinnud.kolhoos.ee/pictures/viewer$42