Kainikuiga (6/7-11/12 aastat) Murdeiga (11/12-15/16 aastat) Noorukiiga (15/16-20/22 aastat) 2. Mida nimetatakse arengukriisiks ja traumaatiliseks kriisiks? Arengukriis on loomulik ning enamasti ennustatav muutus inimese elus, identiteedimuutus (sünd, käimaõppimine, kooliminek, murdeiga, tööleasumine, vananemine jne). Arengukriisi põhjustavad valdavalt isiksusesisesed (kasvamine, valmisolek muutuseks). Traumaatiline kriis järgneb ootamatule isikuvälisele muutusele (õnnetus, haigus vms). Traumaatiline kriis on vägivaldne muutus elu ennustatavas kulus, seetõttu reeglina akuutsema kuluga. 3. Mille kaudu avalduvad pere ja kodu mõju lapse arengule? Suhete kaudu – ema ja isa omavahelised suhted (ka suhted lapse endaga, keda on vaja tunnustada ning kellega tegeleda). Igapäevaelu kaudu – väärtushinnangud, traditsioonid, õigused, õdede-
tema pärilikust eelsoodumusest ja isiksuse tüübist. Kui depressioon tekib pärast raske pingeseisundi üleelamist, võib see järgmine kord vallanduda juba palju väiksema psühholoogilise üleelamise järel. Inimene elab traumat raskemini läbi, kui .... ta on ise vigastatud, .... õnnetus on toimunud lastega, ... ta on kaotanud lähedase inimese, ... õnnetuses on hulgaliselt vigastatuid või hukkunuid, ... ta tunneb end juhtunud süüdi, ... traumaatiline olukord on pikaajaline, .. on oht et trauma kordub, ... ta on kodunt eemal ja tunneb end üksi, ... õnnetus on põhjustatud sihilikult. Kes on trauma ohvrid? Trauma ohvrid on nii otsene kannatanu kui ka tema lähedased, sündmuse pealtnägijad, abistajad, kuid ka inimesed, kes on sündmusest kuulnud. Sündmuse traumaatiline mõju on individuaalne ja sõltub inimese emotsionaalsest hinnangust ja toimunule, isiku tugevusest ja kaaslaste teotusest. Kaotus ja lein ning selle staadiumid
Kuulsuste eraelu Carolin Nõmm Kuulsustest avaldatakse liiga palju nende endite eraelu meedias ning nad ei saa sammugi liikuda, kui juba on artikkel ajalehes. ,,Lady Gagal on seljataga traumaatiline noorpõlv: poptäht tunnistas hiljutises raadiosaates, et 19aastaselt vägistas teda muusikaprodutsent," kirjutas Õhtuleht. Lady Gaga ei tahtnud algul rääkida, kuid talle käidi ikka ja ikka peale. Kuulsuste isiklikud asjad võiksid jääda nendele endile, mitte et kõik inimesed seda kohe teadma peaksid, et Lady Gagat on vägistatud. Neil on õigus öelda, et nad ei taha küsimustele vastata ning sinna peaks see ka jääma.
SUHTLEMISRASKUSTEGA LAPS Suhtlemisraskused: · kaasnevad tihti teiste erivajaduslike häiretega · esinevad väga sageli ka iseseisvalt. Põhjused: · psüühiline või füüsiline trauma · kasvatusvead · senine kesine suhtlemiskogemus või traumaatiline suhtlusolukord · lapse iseloom kui selline. Laste suhtlemisraskusi võib liigitada iseloomulike tunnuse järgi: · Uje laps · Kiuslik laps · Taktitundetu laps · Ülitundlik laps · Kiusatav laps · Äkiline laps · Väike täiskasvanu · Sündinud juht · Pessimistlik laps Õppimine · Iseloomulik on oluline erinevus intellektuaalsete võimete ja potentsiaali ning tegelike saavutuste vahel. · Õpiraskused erinevates õppeainetes · Ebapiisavad põhioskused
osaline laiend. o Kolmveerandil juhtudest paikneb aordi aneurüsm aordi kõhuosas ja veerandil juhtudest rindkereosas. Aordi aneurüsmi tüübid o Aordi aneurüsmi on kahte tüüpi: Ø Rindkere aordi aneurüsm Ø Kõhuaordi aneurüsm Põhjused o Ateroskleroosi (ateroskleroosi) o Sidekoe haigused o Teised meditsiinilised seisundid. o Probleemid oma südame valves. o Ravimata infektsioonid. o Traumaatiline vigastus. o Tubakas. o Nakkuse aordi (vaskuliit). Sümtomid o Rindkere aordi aneurüsm kasvamisel, mõned inimesed võivad märgata: Ø Hellus või valu rinnus Ø Seljavalu Ø Kähedus Ø Köha Ø Õhupuudus o Kõhuaordi aneurüsm suurenemisel, mõned inimesed võivad märgata: Ø Pulseeriv tunne naba lähedal Ø
ühiskondliku eksistentsi raam. Traditsiooni loovad ka kirjandusteosed (nt meie ettekujutused muinasajast, vabadusvõitlusest, taluelust jms) Traditsiooni ümberkujundamine, mälu „aktiviseerimine”, mis kaasneb nt traditsiooni katkemisega. Nt moodsa maailma kokkupõrge traditsioonilise eluvaatega 20. sajandi vältel (naisõiguslus, tehnoloogia kiire areng jms). Mõned katkestused on traagilised (sõda, genotsiid, pagulus), mis jätavad mällu traumakogemuse. Suhe minevikku võib olla traumaatiline. Need kogemused eksisteerivad alateadvuses, psühhika ei suuda nendega toime tulla, samas mälestus neist sündmustest jääb häirima. See väljendub nii indiviidi kui kollektiivse mälu tasandil. Nn traumakirjanduse kaudu saab need esile tuua, nii ilmneb ka tugev side isikliku kogemuse ja kollektiivse kogemuse vahel. Eesti kultuuris nt oli kollektiivne mälu represseeritud nõukogude perioodil (nt ei tohtinud rääkida 1940. aastate sündmustest, küüditamistest jms).
Nekroos/apoptoos/nekroos küsimused 1. Nekroosi ja apoptoosi erinevus nekroos (kärbus- elusas organismis kahjustavate tegurite toimel tekkiv rakkude programmeerimata surm), apoptoos (elusorganismile vajalik rakkude programmeeritud surm) 2. Nekroosi etioloogia Tsirkulatoorne, traumaatiline, toksiline, tsütopatogeenne, allergiline, ensümaatiline, trofoneurootiline. 3. Nekroosi vormid/mõiste/näited mõlema vormi kohta Koagulatsioonnekroos e. kuivkärbus, mille puhul nekrootiline ala jääb tahkeks (kudedes, mis sisaldavad rohkesti valke ja vähe vett, domineerib proteiinide koagulatsioon) NT-infarkt, kaseoosne nekroos, osteonekroos. Kollikvatsiooninekroos e. niiske kärbus, mis põhjustab kudede veeldumist (kudedes,
ennetada. Küfoos ehk kumerselgsus Küfoos on selgroo pataloogiline seisund, mille iseloomustavaks tunnuseks on lülisamba kumerus taha suunas. Tekib selgroo rindkere piirkonnas. Kui vaadata inimest kõrvalt, siis on märgata, et ülakeha on küürus ja alaselja kurv on suurenenud - selg on sisse kaldunud. Põhjused: • Ebaõige rüht • Nõrgad kõhu- ja seljalihased • Kaasasündinud • Osteoporoos • Deformatsioon võib olla traumaatiline põhjustatud lülimurrust või seljavigastuse tagajärg • Võimalik meditsiinilise protseduuri või ravi tulemusena, kirurgilise ravi tüsistusena Diagnoosimine: • Kliiniline läbivaatus • röntgenuuring • Küfoos võib väga selgelt välja tulla ette kummardamise juures • Kui küfoos on suurem kui 50°, siis on tegemist ebanormaalsusega Kasutatud allikad: www.annaabi.ee www.haigekassa.ee www.inimene.ee www.spordivigastused.ee www.vikipeedia.ee
Stress Stress on organismi vastus mingile väliskeskkonna nõudmisele. Põhjused: 1. Katastroofid: a. loodusõnnetused, b. lennu ja autoavariid, c. kuritegude ohvriks langemine jt i. Post traumaatiline stressihäire 1. Tuim maailma suhtes 2. Trauma taaselustamine unes jm 3. Unehäired 2. Elusündmused traumeerivad, suurem tõenäosus haigestuda 3. Tööstress: a. Ülessannetega seotud ohtlikkus, kindlus, vallandamised b. Füüsilised töökeskkond, sisustus, kujundus, temperatuur jm. c. Rollinõuded d. Inimestevahelised suhted, kokkupuude tööl jm. On olemas kolm faasi:
Teise loengu mõiste Toopiline teooria Freudi inimene ,,inimese ehitus" ehk toopiline käsitlus Freudi elutöö algas kavatsusest luua loodusteaduslik psühholoogiateooria. Ta uskus, et on olemas eriline närvienergia, mis liigub organismis etteantud liine mööda ja allub kindlatele seadustele just nagu füüsikaline energiagi. Traumaatiline kogemus takistavat energia loomulikku voolu, mistõttu närvisüsteemis võib tekkida häireid, vaimuhaigusi. Psühhoanalüüsi kui ravimeetodi eesmärk oleks siis need ,,ummistused" üles leida ja kõrvaldada, nõnda et taastuks energia loomulik liikumine. Inimese ,,ehitus" nägi Freudi järgi välja järgmiselt: 1. Miski, Id (ladina keeles), Es (saksa keeles), st mitteteadvus, alateadvus... NAUDINGUPRINTSIIP.
üht kindlat haigust. Üldised reaktsioonid on sarnased kõigi haiguste ja kahjustuste korral. Stressi kulgemise kolm faasi: Häire faas: tajutakse ärevust, tuleks otsustada, kas võidalda stressori vastu või põgeneda. Vastupanu faas: vastuseis stressori mõjule. Kurnatuse faas: stressori pikaajaline mõju, võib tekkida soov kõigest loobuda. Stressi peamised põhjused: Katastroofid taluvuspiiri ületamisel võib tekkida post-traumaatiline stressihäire (unehäired, teistest võõrdumine) Elusündmused positiivne ja negatiivne pinge. Tööstress tekitavad tööülesanded, töökeskkond, rollinõuded, töösuhted. Probleemilahendus Probleemi defineerimine ja määratlemine Informatsiooni kogumine probleemi kohta (faktid olemasoleva probleemi kohta). Probleemi mõistmine. Realistliku probleemilahenduseesmärgi püstitamine.
õnnetu lapsepõlv. Ø Lapsed muretsevad alkoholi tarvitava vanema tervise pärast ning võivad karta tema surma. Ø Pereelu häirivad pidevad tülid ja konfliktid. Ø Pereelu on ebastabiilne ja etteaimamatu. Ø Lapsed võivad tunda end süüdlasena. Ø Väärkohtlemine süvendab lapses väärtusetusetunnet. Ø Peres kehtib laste jaoks 3 põhireeglit: ära kõnele, ära tunne, ära usalda. Kaassõltuvus Kaassõltuvus on kestev isiklik või perekondlik traumaatiline olukord (kriis), mis on põhjustatud kooselust sõltuvushaigega. Ø Kaassõltlane elab tihtipeale vaimselt kurnavat kaksikelu Ø Peres valitseb pidev närviline valvelolek, mis haarab kõiki peale alkohooliku enda Ø Nagu alkoholisõltuvus, on ka kaassõltuvus süvenev. Lähedaste jaoks on aina raskem säilitada stabiilsust väljaspool perekonda (tööl, koolis) Ø Kaob huvi ühiskonnas toimuva suhtes LAPSE KÄITUMINE, HARJUMUSED JA ARVAMUSED KUJUNEVAD VÄLJA ÜMBRITSEVAID INIMESI
naisi, kes teevad aborti ei tea midagi sellest, et nende ihus on tegelikult, millega on tegu. Neile on täiesti elav inimene, kelle süda juba jäetud mulje, et nende ihust lihtsalt lööb 21. päevast pärast eostumist. eemaldatakse "midagi" ja sellega Ta on väike inimene, kes peab veel on nende probleem lahendatud. arenem Abort on operatsioon ja iga operatsiooniga kaasneb risk. Emakakaela laiendamine on füüsilise jõuga tegevus patsiendi soovil. Abort on väga traumaatiline ja pimesi teostatav operatsioon, mida tehakse instrumentidega, mitte silma kontrolli all ja kõik instrumendid on metallist. Need on teravad, riskantsed ja väga ohtlikud. Instrumendid võivad perforeerida emaka, võib tekkida verejooks, emaka kaela rebend jm. Abort on eluohtlik operatsioon, mis võib lõppeda surmaga, mida on õnneks juhtunud üliharva. Abordi tagajärjel võivad tekkida tüsistused, mis on põhjustatud organismi eripärast. Kui patsienti on
3. TÖÖÕNNETUSE ANDMED TÖÖÕNNETUSE TOIMUMISE AEG (päev, kuu, aasta) 12 9 2012 KELLAAEG 9.00 TÄISTUNDE TÖÖAJA ALGUSEST 2 TÖÖÕNNETUSE RASKUSASTE KERGE RASKE SURM TÖÖVÕIMETUS MÄÄRATUD VIGASTUSE LIIK: Vasaku rangluu murd. Vasaku V-VII roide murd. Traumaatiline õhkrind vasakul. Nahaalune emfüseem vasakul. VIGASTATUD KEHAOSA: Vasak rangluu, vasak rindkerepool. NAHKA LÄBISTAV KOKKUPUUDE NAKKUSOHTLIKU ESEME, INIMESE VÕI LOOMAGA. SAANUD ENNETAVAT RAVI 4. TÖÖÕNNETUSE ASJ AOLUDE KIRJ ELDUS (Kirjelda töötamiskohta, tööprotsessi, kasutatud töövahendit, töötaja tegevust tööõnnetuse hetkel, vigastuse vahetut tekitajat jms.) Töötamiskoht oli põld
Sotsiaaltöö funktsioonid vanuritele suunatud vägivalla juhtudel oleks sarnased nagu ka PV puhul: · arsti diagnoosi täiendamine läbi psühhosotsiaalse hindamise · patsiendi sotsiaalsete vajaduste märkamine · Aruandlus kuritarvitamisega tegelevatele asutustele · Koordineerida akuutravi, hooldusasutustes ja täiskasvanud isikutele mõeldud abiorganisatsioonide koostööd · patsiendi ravi lõpetamisega seotud planeerimine 1.2.4. Vägistamine Vägistamine on unikaalne traumaatiline kogemus, sest see on kõige selgem näide vägivallast mille tõttu ohvrid tunnevad ennast ärakasutatud, kahjustatud ning rüvetatud (Soskis, 1985). Norris (1992) uuris 10 potentsiaalselt traumaatiliste sündmuste sagedust ja mõju 1000 täiskasvanul ja leidis, et traagiline surm tekitab sagedamini stressihäiret ja mootorsõiduki õnnetustel on kõige ebasoodsam kombinatsioon stressihäire sagedusel ja mõjul, siis seksuaalkuritegudel saadi kõrgeim traumajärgse stressihäire näitaja.
kuidagi seoses. Seosetu jutt. Passiivne kõne oskus infot õigesti vastu võtta. Aktiivne kõne nähtu, kuuldu, tunnetatu väljendamine sõnadega. 2.Kriisid inimeste elus. 1) Arengukriisid Sünd 2,5-3 a. ,,MINA" areng 7 a. - väike kriis, hammaste vahetus, kooliminek 11-16 a. murdeiga 2) Traumaatiline kriis Etapid: · Sokk ,,See pole võimalik, seda ei saanud juhtuda" · Reaktsioonifaas süüdistused, enesesüüdistused - ,,See on ebaõiglane ma ei ole seda ära teeninud" · Tehing, tingimine ,,Kui ainul pääseks, olen kõigeks valmis..." · Depressioon ,,Elu on raske, lootust ei ole, elu on läbi..."
24). 24. Kirjeldage lapse õigust puhtale elukeskkonnale. Lapsel on õigus adekvaatsele elustandardile, vanemate esmane kohustus on tagada vastavalt oma võimetele ja rahalistele võimalustele lapse arenguks vajalikud elutingimused (art 27). 25. Kirjeldage lapse õigust vaba aja veetmisele. Lapsel on õigus puhkusele ja vabale ajale, mida ta saab kasutada mänguks ja meelepäraseks tegevuseks (art 31). 26. Laste vaimse tervise häired. Traumaatiline stressihäire Meeleoluhäire Kohanemishäire Regulatsioonihäired Unehäire Söömishäire Suhtlemis- ja kommunikatsioonihäired
AJU PLASTILISUS-aju võime oma struktuuri ja talitlust muuta, nt kui inimene teeb mingis ülesandes rohkem praktikat, eraldatakse selle otstarbeks ka rohkem ajukude(muusikutel on sõrmedest tulenevate signaalide töötlemiseks suurem aju piirkod kui mittemuusikutel) Neuronite omavahelised kontaktid võivad muutuda- ehk aju võb omandada uue ühendusvõrgustiku Ka väga traumaatilised negatiivsed sündmused võivad luua uusi pühendusi nt post traumaatiline stressihäire. Aju võib kasvatada uusi neuroneid- neurogenees, kortikaalne neurogenees kõige vähem tõenäoline. Raamat ´´mõtteviis´´ Carol Dweck TUNNETUSPROTSESSID Aisting-väliste signaalide registreerimine meelte abil ehk stiimuli füüsiline töötlemine Taju- meeleorganitelt saadud inf tõlgendamine terviklikuks pildiks ehk stiimuli psühholoogiline töötlemine Kõik kuulevad muusikat samade protsessude kaudu, aga muusika taju nt meeldivus jne
Referaat sise-ja närvihaigustes Juhendaja: Tõnu Kauba Tallinn 2013 1. PEAAJUTRAUMA OLEMUS Peatrauma on üks keerukamaid ja ühtlasi ohtlikemaid nii anatoomiliste iseärasuste kui ka elutähtsate talitluste seisukohast lähtudes. Kuna pea piirkond on ülihea verevarustusega, areneb traumaatiline turse selles piirkonnas eriti kiiresti. Tihti saavad kahjustatud tähtsad funktsioonid nagu tähelepanu, mälu ja keelelised oskused nii kirjutamisel kui ka kõnelemisel. Samuti võivad esineda sensoorsed probleemid seal hulgas nägemisteravuse, nägemisvälja või okulomotoorsete funktsioonidega.(Barca 2009) USA ja Euroopa populatsioonist hinnanguliselt 2% aastas teeb läbi peatrauma. Tüsistusi esineb 6-10%-l ning kirurgilist sekkumist vajab 0,4-1%. (Asser 2010). Ajukoe kahjustus
8 muretsemiseks. Teinekord lisab muretsemisele hoogu netist saadav teave erinevate haiguste kohta. Kui oled mitmel korral pöördunud arsti poole, kes kinnitab, et Sinu analüüside vastused on korras ja põhjust muretsemiseks ei ole, kuid muretsed sellegipoolest, võib sul olla terviseärevus. Terviseärevuse mehhanism on üsna sarnane paanikahäire mehhanismiga. (Terviseärevus, http://peaasi.ee/) Post- traumaatiline stressihäire tekib seoses läbielatud traumaga, sagedamini juhul, kui trauma on juhtunud inimese endaga, kuid ka mõne lähedasega juhtunud või juhuslikult pealt nähtud traumeeriva sündmuse tagajärjel. Traumeerivad sündmused on sellised, mis tekitavad hirmu ja õudustunnet ning abitust. Näiteks loodusõnnetused, avariid, vägivalla kogemine või pealt nägemine. PTSHd saab diagnoosida siis, kui selle sümptomid on kestnud üle kuu aja ning häirivad elu ja toimetulekut oluliselt.
tundmisest. Seksuaalselt väärkoheldutel on suurem risk suitsidaalseks käitumiseks ja juhuslikuks vältimatuks narkootikumide üledoosiks. · Seksuaalselt väärkoheldud inimestel on suurem risk muutuda täiskasvanueas ülekaaluliseks. · Lapsena seksuaalselt väärkoheldud meestel on kolm korda suurem tõenäosus infarktiks. Seksuaalse väärkohtlemise mõju käitumisele: · Traumaatiline seksualiseerimine, mis kaasneb lapse seksuaalse väärkohtlemisega. Lapseeas võivad need väljenduda korduvas mitteeakohases käitumises nagu näiteks masturbeerimine või keelega suudlemine, neil võib esineda seksuaalseid tundeid, millega nad ei suuda oma ea tõttu toime tulla. Mitteeakohaline seksuaalne käitumine võib lisaks ohvrile ohustada ka teisi lapsi, kelle suhtes ohver võib käituda väärkohtlevalt.
tõttu · see võib tekkida iseenesest, ilma et selleks oleks erilist põhjust · see võib tekkida muul viisil Väga raske on öelda, milline on konkreetse inimese depressiooni tekkepõhjus ja miks see juhtub just mingil kindlal ajahetkel. Depressiooni põhjustavad erinevad tegurid. 25% depressiivsete häiretega inimestest väidab, et nad on kogenud tugevat stressi. Ligikaudu 50% inimestest, kes on kannatanud post-traumaatilise stressihäire all, kogeb ka depressiooni. Post-traumaatiline stressihäire on sageli seotud sõjaaegse traumaga, lapsepõlves seksuaalse ärakasutamisega, raske õnnetuse ja muu erakordselt hirmutava sündmusega, mis põhjustab märgatava stressolukorra peaaegu kõigil inimestel. Post-traumaatiline stressihäire ei vallandu koheselt peale katastroofilist sündmust, vaid mõne aja möödudes, kui otsene oht on möödas. Ka mitterahuldavad suhted minevikus või käesolevalt võivad luua soodsa pinnase depressiooni tekkeks
Eestis» toob muu olulise hulgas esile ühe kõneka seose. Eestlased näevad integratsiooni senise ebaõnnestumise peamise põhjusena eestivenelaste endi soovimatust lõimuda. Teisalt, isegi keeleliselt hästi integreerunud venelased tunnistavad tõrjutust ja ebakindlust tuleviku suhtes. Seega pole keeleoskuski lõimumise ainueeldus.(Veidemann 2007) Veidemann arvab, et sellise hoiaku aluseks on eestlaste ja venelaste ühine traumaatiline minevik (Veidemann 2007). Oma elu siin elanud venelased on saanud tänu Eesti Vabariigi mitte nii karmile keelepoliitikale hakkama vaid vene keelega. Siin elanud inimesed ajavad asju nende rahvuskeeles ning seega ka ei mõista miks peaksid nad nüüd kodakondsust taodeldes eesti keele ära õppima. Nii elabki meie territootiumil lõimumata rahva grupp. Eesti on alles nüüd, 16 aastat peale iseseisvumist kaotamas venekeelseid koole selleks vastavalt välja töötatud integratsiooniprogrammidega
Süütunne ning agressiivsus. Lein on protsess ja see vajab leinamist. Laps vajab täiskasvanute abi leinamisel, Vanemad on võimelised suhtuma laste olukorda realistlikult ainult siis, kui neil endil aidatakse surmaga setud konfliktseid tundeid valitseda. Perekondades kus kaotustest omavahel ei räägita, on risk laste käitumisprobllemide tekkeks tõenäolisem, kui neis peredes, kus surmajuhtumile järgnenud ajal julgustatakse lapsi lahkunud inimeset kõnelema. Teine raskem traumaatiline sündmus lapse elus on vanemate lahutus. Selles olukorras vajavad lahku minevad vanemad eelkõige abi endale, et tulla toime lahutusega seotud psühhoemotsionaalsete muutustega endas. Laps aga vajab selget teadmist, kuidas peale lahkuminekut elu hakkab edasi minema: kus ta hakkab elama, kuidas on korraldatud kohtumised ühe või tise vanemaga, millal ja kus käiakse koos, kes viib lasteaeda, kooli jmt küsimused. Eelkõige vajavad lapsed turvalisust, mis lahutuseajal mitmetes ordades suureneb.
Süütunne ning agressiivsus. Lein on protsess ja see vajab leinamist. Laps vajab täiskasvanute abi leinamisel, Vanemad on võimelised suhtuma laste olukorda realistlikult ainult siis, kui neil endil aidatakse surmaga setud konfliktseid tundeid valitseda. Perekondades kus kaotustest omavahel ei räägita, on risk laste käitumisprobllemide tekkeks tõenäolisem, kui neis peredes, kus surmajuhtumile järgnenud ajal julgustatakse lapsi lahkunud inimeset kõnelema. Teine raskem traumaatiline sündmus lapse elus on vanemate lahutus. Selles olukorras vajavad lahku minevad vanemad eelkõige abi endale, et tulla toime lahutusega seotud psühhoemotsionaalsete muutustega endas. Laps aga vajab selget teadmist, kuidas peale lahkuminekut elu hakkab edasi minema: kus ta hakkab elama, kuidas on korraldatud kohtumised ühe või tise vanemaga, millal ja kus käiakse koos, kes viib lasteaeda, kooli jmt küsimused. Eelkõige vajavad lapsed turvalisust, mis lahutuseajal mitmetes ordades suureneb.
Süütunne ning agressiivsus. Lein on protsess ja see vajab leinamist. Laps vajab täiskasvanute abi leinamisel, Vanemad on võimelised suhtuma laste olukorda realistlikult ainult siis, kui neil endil aidatakse surmaga setud konfliktseid tundeid valitseda. Perekondades kus kaotustest omavahel ei räägita, on risk laste käitumisprobllemide tekkeks tõenäolisem, kui neis peredes, kus surmajuhtumile järgnenud ajal julgustatakse lapsi lahkunud inimeset kõnelema. Teine raskem traumaatiline sündmus lapse elus on vanemate lahutus. Selles olukorras vajavad lahku minevad vanemad eelkõige abi endale, et tulla toime lahutusega seotud psühhoemotsionaalsete muutustega endas. Laps aga vajab selget teadmist, kuidas peale lahkuminekut elu hakkab edasi minema: kus ta hakkab elama, kuidas on korraldatud kohtumised ühe või tise vanemaga, millal ja kus käiakse koos, kes viib lasteaeda, kooli jmt küsimused. Eelkõige vajavad lapsed turvalisust, mis lahutuseajal mitmetes ordades suureneb.
5 · Muudatused Muudatused võib jagada kaheks: isiklikud ja ühiskondlikud. Ühiskondlikud mõjutavad teatud inimeste gruppi, isiklikud seevastu ainult ühte persooni. · Katastroofid Ettenägematud sündmused nagu loodusõnnetused, lennu- ja autoõnnetused, kuritegude ohvriks langemine, võivad jätta jälje terveks eluks ning võib kujuneda post-traumaatiline stressihäire. · Haigused Rasked haigused tekitavad inimestel stressi. Enamik suudab hakkama saada, kuid mõningad võivad endalt isegi elu võtta. Samas võib stress ise põhjustada haigusi. Levinuimad on stressi poolt tekitatud südamehaigused. Suurt rolli mängib stressi tekkimise juures ka vastava inimese personaalsed omadused ja iseloom. Seega võib öelda, et osadel inimestel on soodumus langeda stressi, teistel mitte. Mis toimub organismis, kui ollakse stressis?
(ametikõrgendus, abielu,tunnustused jne). Negatiivne pinge ehk distress Põhjustajad: ebasoodsad sündmused; tugevad ärritajad, mis kurnavad kohanemismehhanisme. Selle tulemusel tekivad organismi elutegevuses häired ja kohanemisvõime alaneb. Distress on see, mida inimesed tavaliselt stressi all silmas peavad. STRESSI PÕHJUSED Enamasti on stressi põhjusteks katastroofid, elusündmused ja töö. Kui katastroofi ajal toimub taluvuspiiri ületamine, kujuneb post-traumaatiline stress, mille sümptomiteks on: 1 S.S 2010-05-22 · tuimus maailma suhtes, kaob huvi oma varasemate tegevuste suhtes, teistest inimestest võõrdumine; · Trauma taaselustamine oma mälestustes ja unenägudes; · Unehäired, keskendumisraskused ja ülitundlikkus.
Nõrk atüpism, aeglane kasv, ekspansiivne kasv, ei levi, ei anna retsidiive, ei esine nekroosi, mõju organismile kohalik. 73. Pahaloomuliste tunnused? Tugev atüpism, kiire kasv, infiltreeruv kasv, levib, annab retsidiive, esineb nekroosi, mõju organismile tugev. 74. Mis on nekroos? Nekroos e kärbus on kohalik surm e rakkude mittefüsioloogiline hukkumine elavas organismis. 75. Kuidas jaotatakse nekroosi? Nekroosi jaotatakse tekkepõhjuste järgi: tsirkulatoorne, traumaatiline, toksiline, tsütopatogeenne, allergiline, ensümaatiline, trofoneurootiline. 76. Millised on nekroosi vormid? Koagulatsioonnekroos e kuiv nekroos, kollikvatsioonnekroos e märg nekroos ja erivorm e gangreen. 77. Kuidas nekroos lõppeb? Milline on selle tähendus organismile? Nekroosi lõppemine: piirituspõletik-sidekude-armkude, kapseldumine, tihkestumine, veeldumine- tsüst, kaverni teke, irdumine, mutilatsioon, haavandumine. Tähendus organismile
Järgmisel etapil tema seiklusrohkes elus, töötas Tesla 1886. aasta talve kraavi kaevajana. Seal ta muidugi rääkis kõigile oma induktsioonmootorist. Kolleeg mõistis tema paljutõotavaid oskusi ning tutvustas teda inimestele, kes aitasid teda edaspidi. (fi.edu, 2012) Niagara rakendamine Lapsepõlvest saati unistas Tesla loodus imest võimsuse kogumisest. Aastal 1893 tema unistus sai reaalsuseks, kui Westinghouse tegi lepingu, et ehitada elektrijaam. Ehitamis periood oli traumaatiline inseneridele, mehaanikutele ja töötajatele, aga kõige raskem oli see investoritele. Projekti toetajate hulgas oli mitmeid kõige jõukamaid Ameerika ja Euroopa mehi. Nende hulgas oli ka John Jacob Astor, Lord Rothschild ja W. K. Vanderbilt. Pärast viit aastat ebakindlust ja rahalisi kriise, projekt hakkas valmis saama. Tesla polnud kahelnud selle tulemustes hetkekski. Investorid olid sellegi poolest kahelnud. Kuigi Tesla mõttemaailmas
kunstlikku hingamist ja teine samal ajal südame-massaazhi vahekorras 2 puhumist x 30 surumist. Kui abiandjaid on üks, tuleb algul suruda mõned korrad rinnakule, seejärel teha kunstlikku hingamist vaheldumisi 2 hingamist 30 massaazhitõuke kohta rinnaku alumisele kolmandikule. TRAUMAATILINE SOKK Peamised põhjused: Tugev valu, hapnikupuudus, verekaotus, vedeliku kaotus. Jälgida kannatanu hingamist! Panna kannatanu lamama, vähendada valu. Peatada verejooks, luumurru korral anda mugav asend, katta kannatanu tekiga. Kui kannatanu
Peaaju põrutus - teadvusekadu üle 30 minuti,- esinevad teadvusehäired, lisaks võimalikud muud häired. Peaaju kompressioon - verevalumid, koljuluude murrud, ajuturse- jm. 4 Kuidas tekib vigastus? Trauma tekib löögist vastu pead, pea põrkumisest vastu objekti või kiirendus-pidurdus liikumisest ilma otsese peatraumata. Ajukoe kahjustus võib tekkida ka kerge peatrauma tagajärjel. Traumaatiline ajukahjustus ilmneb neuroloogiliste, tunnetuslike või emotsionaalsete häiretena. Iga peatraumaga kaasub teatud risk tüsistuste ja ajukahjustuse tekkeks. (http://www.inimene.ee). 5 3. RAVI 3.1. Luumurdude ravi Luumurdude ravi peaks algama juba vigastuse tekkimise momendil. See tähendab, et luumurruga haigel tuleb juba koha peal alustada esmaabi andmisega.
defineerimine läbi käitumise efektiivsus. Geštaltpsühholoogid Wertheimer - phi-fenomeen, näiv liikumine. illusioon, et valgus liigub ühelt positsioonile teisele. Koffka - geograf. ja käitumislik keskkond. Köhler - tasakaal, pregnantsuse seadus. taju konstantsus. insight transpositsioon. Lewin - väljateooria. eluruu. sub reaalsus. grupidünaamik. Teadvustamata materjali ei saa mõjutada inimese käitumist <> psühhoanalüüs. Psühhoanalüüs - Freud - teadvuses represseeritud traumaatiline sündmus. seksuaalsus. vabade assotsiatsioonide meetod. Instinkt. libiido. alatadvus. lapsepõlv Id – primaarne psühholoogiline reaalsus; juhtiv jõud, instinktid, libido (instinktide energia); reflektoorne vajaduste rahuldamine, objekti ilmumine teadvuses, mis aitab vajadust rahuldada; läbi põlvkondade korduvad sarnased kogemused salvestuvad Ego – Id’i teenistuses, arvestab keskkonna nõudmistega, kateksis – psüühilise energia suunamine
Ei tohi võidelda palaviku vaid palaviku tekkepõhjuste vastu! Palaviku negatiivsed jooned: 1. Võib kahjustada närvirakke. 2. Tugevamad erutusprotsessid 3. Hüperventilatsioon->alkaloos-> krambid 4. Soolade kadu NEKROOS EHK KÄRBUS Nekroos on kohalik surm ehk rakkude/kudede mittefüsioloogiline hukkumine elavas organismis. Nekroosi protsessid Nekroosi põhjused 1. tsirkulatoorne- vereringe häire ehk infarkt 2. traumaatiline- mehaaniline, füüsikaline, keemiline 3. toksiline- mikroobide poolt toodetavad mürgid 4. tsütopatogeenne- viirused 5. allergiline- immuunpatoloogia 6. ensümaatiline- 7. trofoneurootiline- neuroendokriinsed häired, vananemine, toitmus ja ainevahetusäirid, tagajärgjeks lamatised, troofilised haavandid või kasvavad Nekroosi vormid: ● Kuiv nektoor ● Kollikvatsiooninekroos ehk märgnekroos
(animal magnetism) Puysegur - kunstlik somnabulism - Unesarnane transs - posthüpnootiline amneesia. sugestioon - käsklus. Basic hypnotic phenomena. Charcot - hüpnotiseeritavus on psühhopatoloogia märk, teine, et see on täiesti normaalne nähtus hüsteeria on tegelik tervisehäire, mis tekitab patsiendile tõsist düskomforti (paralüüsi võib tekitada) Psühhoanalüüs - Freud - teadvuses represseeritud traumaatiline sündmus. seksuaalsus. vabade assotsiatsioonide meetod. Instinkt. libiido. alatadvus. lapsepõlv Id primaarne psühholoogiline reaalsus; juhtiv jõud, instinktid, libido (instinktide energia); reflektoorne vajaduste rahuldamine, objekti ilmumine teadvuses, mis aitab vajadust rahuldada; läbi põlvkondade korduvad sarnased kogemused salvestuvad Ego Id'i teenistuses, arvestab keskkonna nõudmistega, kateksis psüühilise energia
tegid pered kordamööda) teda säästeti. Sai veeta nii palju aega raamatutega, kui tahtis, vahepeal meisterdas ka kuuris töötoas midagi, vaatas vaikides, kuidas Are meisterdab või hulkus lähedal metsas. Mingis mõttes oli Tammiku peaaegu tema teine kodu, isegi enam, sest kaht tuba Ülikooli tänaval ei saanud ta kuidagi koduks pidada. Nii oli juba lapsepõlves maalt linna tulek talle ikka traumaatiline kogemus ja on seda mingis mõttes tänapäevani. Nii Eostes vanatädi juures, Räpinas kui Tammikul rääkis peamiselt võru keelt, mille niimoodi päris korralikult selgeks sai. Murdesugemeid oli palju tema vanaisa, vanaema ja tädi Mara kõnes, temaealised Võrumaal aga ei rääkinud linnakeelt üldse. Ta oleks nüüdki suuteline vabalt võru keelt kõnelema ja kirjutama, kui nüüdne suvekodu ei oleks Tartumaal, kus keelekeskkond on hoopis teine
Seepärast peab prenataalsesse kasvatusse (sünnieelsesse kasvatusse) kaasama mitte ainult vanemaid, meedikuid, praktikuid-entusiaste, vaid ka pedagooge ja psühholooge. Grof. S. (2004). F. Lik'i hüpotees: iga trauma, mida ema on raseduse ajal läbi elanud, kandub nabanööri kaudu edasi lootele. Peale selle tehti kindlaks, et emaüsas asuv loode nagu imbub läbi traumaatilise situatsiooni negatiivse energiaga, juhul kui emal tuleb läbi elada mingi traumaatiline situatsioon. Seega tulid nad järeldusele, et loode tajub trauma mõju mitte ainult nabanööri kaudu, vaid ka ema aura kaudu kogu prenataalse arengu perioodil. Selle töö tulemused näitavad, et esimese trisemestri jooksul saadud trauma on teatud tüüpi isiksuste kujunemise põhjuseks ning ka täiskavanud inimese haiguste allikaks. On hästi teada, et vähirakud on madala amplituudiga aga suure paljunemiskiirusega embröonaalrakud. Kui esimese trisemestri (esimese kolme kuu)
varasemast kogemusest õppimisega - Tulving pakub välja, et ’ajas rändamine’ on mälu võime mis eristab inimesi teistest loomadest ning sõltub küpsusastmest ehk väikelastel ja beebidel puudub. Episoodilise mäluga seotud ajupiirkonnad - Ventraalne prefrontaalne koor - Mediaalne temporaalsagar - Uncinate fasciculus – juhtetee mis ühendab temporaalsagarat ja ventraalset prefrontaalset koort Juhtum KC - Tõsine traumaatiline ajukahjustus (liiklusõnnetus) – haaras mitmeid nii kortikaalseid kui subkortikaalseid alasid sh mediaalset temporaalkaart - Enamik kognitiivseid võimeid oli heal tasemel – oskas lugeda, kirjutada, orelit mängida. Head tulemused visuaal-ruumilistes ja lühimälu ülesannetes - Oskas taastada fakte oma leu kohta nt sünnipäev, lapsepõlve aadress, koolide nimed jne - Olulisel määral oli kahjustatud aga mälu isiklike kogemuste kohta nt ei osanud ühtegi
Psühholoogia Psühholoogia - ...on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. - ...on teadus, mis uurib psüühilisi protsesse ja käitumist ning nende omavahelisi seoseid. - mõiste pärineb kreekakeelsetest sõnadest psyhe (hing) ja logos (õpetus,teadus) - Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika - Psühholoogia keskne mõiste on psüühika. - ...on tegelikkuse peegeldus ajus. - Psüühiline tegelikkuse peegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel inimese meeleorganeile. - ...all võib mõista ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühilised nähtused - Psüühilised nähtused jagunevad kolme suurde rühma: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused 1. Psüühilised prots...
kõrgendatud nõudmistele. (2) Sõna ,,stress" võttis esmaskordselt kasutusele Hans Selye 1926. aastal.(1) 1.2 Millest tuleneb stress? Stressi põhjustavad peamiselt mitmesugused katastroofid, elusündmused ja töö. Katastroofide alla kuuluvad näiteks autoõnnetused, loodusõnnetused, kriminaaltegevuse ohvriks lanegmine ja muu selline. Niisugused juhtumid võivad inimesse jätte jälje kogu eluks. Kui inimene ületab stressi taluvuspiiri, kujuneb tal post-traumaatiline stressihäire, mille sümptomid on: a) tuimus maailma suhtes, oma tegevuste vastu huvi kaotamine ja teistest inimestest võõrdumine; 4 b) trauma taaselustamine oma mälestustes ja unenägudes; c) unehäired, keskendumisraskused ja ülitundlikus(1) Elusündmused võivad inimeses tekitada positiivset ja ka negatiivset stressi
lööb pallist mööda vastu maad. Kõõlus võib ka rebeneda, eriti kui kõõluses on degeneratiivsed muutused. Sageli juuresolijad kuulevad omapärast plõksatust või mõnikord isegi raginat. Sokiseisundi tõttu ei ole alguses tunda valu. Kohe avalduvad funktsioonihäired. Sellise juhtumi korral on oluline, et vigastuse koht tuvastataks võimalikult lihtne, kuna, mida aeg edasi, seda raskem on vigastuse täpset asukohta määrata. Määrata on raske, kuna ümbrusesse koguneb veri ja traumaatiline ödeen. Kergema vorm on ,,äratõmmatud lihas". Omane on valu suurenemine lihase või kõõluse funktsioneerimisel. Raskema vigastuse korral on rebend täielik. Rebenenud osad eemalduvad üksteisest ja funktsioon puudub täielikult. Sellise juhtumi korral on kirurgiline ravi vajalik koheselt. Oodates eemalduvad pooled üksteisest põletikulise kontraktuuri tõttu. Lihaste ja kõõluste haigused. Ülekoormusel on suur roll lihase ja kõõluste haiguste tekkel.
arvatud mõningad suuremad linnad. 1930ndal aastal ainult 3,7% maapiirkondade elanikest elasid mujal kui nende kohalikes prefektuurides. Sarnaselt Ceyloni loendustes 1946a ja 1953a ei suudetud leida erilist sisserännet. Tegelikult 1 faasi rändeüleminek kattub terviseülemineku etapi B avanemisega. Ajalised arengutendentsid ja ruumiline struktuur faasis 2 Moderniseerimise algus toob kaasa suure hulga maapiirkondadest sisserändajaid. Selline traumaatiline sotsiaalne sündmus leidis aset esimesena Suurbritannias ning levis üsna pea ka Euroopa maismaale. Suur maapiirkondade elanikearvu kasv, muudatused põllumajandusmaades ja tootmistes ja vähesed võimalused saavutada majanduslikke võimalusi kohalikus piirkonnas, pidid paljud kohalikud elanikud seisma silmitsi suurte valikutega. Kui farmeril ja tema perekonnal ei olnud võimalust oma etnilises
lõõgastub, energia läheb toksiinide väljastamisele ning seedimine võib olla pärsitud. Sõltuvalt tervislikust seisundist tuleks end kirja panna kolmele-neljale seansile, mitte vaid ühele. Efekt on kumulatiivse iseloomuga ning tõenäoliselt on täielikuks tervenemiseks vaja mitut raviseanssi (Sirkel : 2007). Mõnikord, kui on tervendamises just saavutatud edu, võib ilmneda kriis. Vahel toob kriis tagasi kõik algsed haigusnähud. Hea on teada, et see ei ole jääv nähtus. Ootamatult traumaatiline kogemus tähendab sageli tervenemise pöördepunkti ja näitab, et allasurutud emotsioonid on pinnale tulnud. Enamasti algab tervenemine just pärast selle punkti ületamist. Kriis võib ilmenda ravi kiirenemise tagajärjel. Sügaval peidus olnud emotsioonide jäägid tõusevad pinnale ning see põhjustabki kriisi. Kriise iseloomustavad ka kontrollimatu nutuhoog või isegi nahalööbe ilmumine. Sellised asjad
talumatusega. Neid (ülalkirjeldatud) iseärasusi võib nimetada haavatavuseks. Seega on tegemist ühelt poolt bioloogilise ja teiselt poolt psühholoogilise haavatavusega. Mõlemad nähtused on mitmeplaanilised ja võivad omavahel mitmeti kombineeruda. 3. Riskigrupid. Suurim risk jääda sõltuvusse mõnuainest on lastel ja noortel, kes kannavad endas üheaegselt nii psühholoogilist kui bioloogilist haavatavust. ÜHELT POOLT ilmnevad mitut laadi ajufunktsiooni häired - aja varane traumaatiline või muu kahjustus (sünnitrauma, looteea kahjustus), varase lapseea raske haigus või õnnetus. Oluline võib olla ebasoodus pärilikkus. Kõik need faktorid võivad esineda üksikult või kombineerituna ja on aluseks bioloogilisele haavatavusele. TEISELT POOLT on riskifaktoriks halb psühholoogiline kliima isiksuse tekke ja kujunemise ajal: 1) Emotsioonalse lähisuhte otsene defitsiit - vähese emotsionaalse tagasisidemega, probleemsed suhted ema või kasvatajaga. Esineb suurel osal nn
inimene.ee) (http://www.e-ope.ee) Kõõlus võib ka rebeneda, eriti kui kõõluses on degeneratiivsed muutused. Sageli juuresolijad kuulevad omapärast plõksatust või mõnikord isegi raginat. Sokiseisundi tõttu ei ole alguses valu tunda. Kohe avalduvad funktsioonihäired. Sellise juhtumi korral on oluline, et vigastuse koht tuvastataks võimalikult kiiresti, kuna mida aeg edasi, seda raskem on vigastuse täpset asukohta määrata. Määrata on raske, kuna ümbrusesse koguneb veri ja traumaatiline turse. (http://www.inimene.ee) (http://www.e-ope.ee) Kergem vorm on niinimetatud ,,äratõmmatud lihas". Omane on valu suurenemine lihase või kõõluse liigutamisel. Raskema vigastuse korral on rebend täielik. Rebenenud osad eemalduvad üksteisest ja inimene ei saa liigutada. (http://www.inimene.ee) (http://www.e-ope.ee) Sellise juhtumi korral on kirurgiline ravi koheselt vajalik. Oodates eemalduvad pooled üksteisest põletikulise kontraktuuri tõttu. (http://www.e-ope.ee) 1.3.3
Psühhiaatrilised haigused depressioon, maania, skisofreenia, muud psühhootilised häired, dementsus, söömishäired, unehäired, isiksusehäired ÄH keemilisest ainest alkohol, rahustid, stimulandid, kofeiin, kannabis, lsd,mdma, vasopressorid, penitsiliin, sulfoonamiidid, elavhõbe jt. Ärevushäired paanikahäire, agorafoobia, spetsiifilised foobiad, sotsiaalfoobia, üldistunud ärevus, depressiooniga ärevus, obsessiiv kompulsiivne häire, post- traumaatiline stresshäire, äge stressreaktsioon, ärevushäire kehalisest haigusest, ärevushäire keemilisest ainest. Paanikahäire tunnused: korduvad revuse/hirmu/rahutuse hood, tekkinud spontaanselt/põhjuseta, püsiv hirm hoo kordumise ees või mure hoo tagajärgede pärast, vältimine PH tunnused: südamekloppimine, hingamisraskused, poomistunne, valu/ebamugavus rinnus, iiveldus kõhus, külmavärinad/kuumatunne, värisemine, paresteesiad,
signaal, mille peale tuleb kaitsed käiku lasta. Kui ego ängistusega siiski toime ei tule, ujutab ärevus psüühika üle ja ongi käes üks spetsiaalne neuroosi tüüp - ängistushüsteeria. Väikelapse arengut hoolsamini vaadelnud psühhoanalüütikud täpsustavad, et tegelikult ei ole ohtlik mitte tung, vaid traumeerivatest olukordadest - näiteks nälja- või janutundest - tekkiv frustratsioon. Sellistes olukordades tekib nn. traumaatiline ärevus - olukord, kus isiksus laguneb laiali ja ei suuda enam ärevust siduda ega temaga toime tulla. Võib tekkida üldine hirm ära kaduda, haihtuda - annihilatsioonihirm. See võib just tugevdada tunge - näiteks surmatungi - soovi saada tagasi emaüsasse. Vabalt hõljuva ärevuse puhul pole ärevus seotud mingi kindla objektiga. Psühhoanalüütik üritab leida neid faktoreid, mis on takistanud seda vaba ärevust sidumast. Normaalse arengu puhul õpitakse tunnetama neid
lõõgastub, energia läheb toksiinide väljastamisele ning seedimine võib olla pärsitud. Sõltuvalt tervislikust seisundist tuleks end kirja panna kolmele-neljale seansile, mitte vaid ühele. Efekt on kumulatiivse iseloomuga ning tõenäoliselt on täielikuks tervenemiseks vaja mitut raviseanssi (Sirkel : 2007). Mõnikord, kui on tervendamises just saavutatud edu, võib ilmneda kriis. Vahel toob kriis tagasi kõik algsed haigusnähud. Hea on teada, et see ei ole jääv nähtus. Ootamatult traumaatiline kogemus tähendab sageli tervenemise pöördepunkti ja näitab, et allasurutud emotsioonid on pinnale tulnud. Enamasti algab tervenemine just pärast selle punkti ületamist. Kriis võib ilmneda ravi kiirenemise tagajärjel. Sügaval peidus olnud emotsioonide jäägid tõusevad pinnale ning see põhjustabki kriisi. Kriise iseloomustavad ka kontrollimatu nutuhoog või isegi nahalööbe ilmumine (Sirkel : 2007). 21
noorukiajal kaasatud antisotsiaalsete eakaaslaste gruppide riskivatesse käitumisviisidesse. Nad panevad toime väärtegusid ainult 15. eluaasta kandis ning paari aasta pärast loobuvad osalemisest hälbinud eakaaslaste grupis. Ruble ja Brooks-Gunn leidsid 120 esimest menstruatsiooni kogenut tüdrukut käsitlenud uurimuses, et esimene menstruatsioon tekitab mõningast ebamugavust, ambivalentsust ja segadust, kuid üldjuhul ei olnud see traumaatiline kogemus. Negatiivsed tunded olid suuremad tüdrukutel, kellel toimus see varakult ning kes arvasid, et nad olid selleks kehvasti ette valmistatud. Esimesel menstruatsioonil aga on ka positiivseid külgi. Mõned uurimused on leidnud, et esimene menstruatsioon võib olla pöördepunkt, mis muudab tüdruku emaga lähedasemaks ja suurendab teadlikkust ja huvi oma naiselikkuse suhtes. Esimene menstruatsiooni või vähemalt sellega seostatud üldised muutused võivad olla
aneemia hammaste haigused nägemise langus nägemisteravuse häired maksa ja neerude alatalitus hüpertooniatõbi-kõrgvererõhktõbi-hommikused peavalud, pearinglus, kohin kõrvades, ninaverejooksud,südame kloppimine, koormushingeldus, nägemise halvenemine muutustest silmapõhjades migreen funktsionaalsed peavalud- võrreldav retsidiveeruvate(korduvate) kõhuvaludega ja nn. kasvuvaludega. 38. Väikelaste psüühikahäired. Traumaatiline stressihäire- ootamatu sündmus N: autoõnnetus, korduvate traumaatiliste sündmuste jada( korduva vägivalla nägemine), pidev stress ( hoolitsuse puudumine). Trauma elatakse läbi korduvalt, korduvad hirmuunenäod, traumat meenutavatest seikadest tingitud ärevus. Laps on endassetõmbunud, arenguliste oskuste ajutine taandumine, pingeseisund, uinumisraskused, keskendumisvõime langus, agressiivsus. Meeleoluhäire- jaguneb: ärevushäire, pikaleveninud kurbusereaktsioon,
annaabi.ee 
