novembril 1959. a. võttis vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee ja mida on tunnustatud inimõiguste ülddeklaratsioonis. Käesolevas konventsioonis mõistetakse lapse all iga 18 aastast inimolendit, kui lapse suhtes kohaldatava seaduse põhjal ei loeta teda varem täisealiseks. Igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes riiklike või eras sotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. 1. Osalisriigid tunnustavad iga lapse sünnipärast õigust elule. 2. Osalisriigid tagavad lapse ellujäämise ja arengu võimalikult maksimaalselt. Laps registreeritakse kohe pärast sündi ning sünnihetkest peale on tal õigus nimele, õigus omandada kodakondsus ja võimaluse piires ka õigus tunda oma vanemaid ja olla nende poolt hooldatud. Osalisriigid kohustuvad austama lapse õigust säilitada oma seadusega tunnustatud identiteet, sealhulgas kodakondsus, nimi ja perekondlikud
Lapse õiguste konventsioon Vastu võetud 26.09.1991 (õ) 25.11.2008 14:00 Mitteametlik tõlge Lapse õiguste konventsioon* Vastu võetud ÜRO peaassamblee poolt 20. novembril 1989. a. SISSEJUHATUS Käesoleva konventsiooni osalisriigid, võttes arvesse, et vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas välja kuulutatud printsiipidele on kõigi inimeste sünnipärase väärikuse ja võrdsete ning võõrandamatute õiguste tunnustamine vabaduse, õigluse ning rahu tagatiseks maailmas, pidades silmas, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahvad on põhikirjas kinnitanud oma usku põhilistesse inimõigustesse ja inimisiksuse väärtusse ja väärikusse ning on otsustanud arendada
Lapse õiguste konventsioon* Vastu võetud ÜRO peaassamblee poolt 20. novembril 1989. a. SISSEJUHATUS Käesoleva konventsiooni osalisriigid, võttes arvesse, et vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas välja kuulutatud printsiipidele on kõigi inimeste sünnipärase väärikuse ja võrdsete ning võõrandamatute õiguste tunnustamine vabaduse, õigluse ning rahu tagatiseks maailmas, pidades silmas, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahvad on põhikirjas kinnitanud oma usku põhilistesse inimõigustesse ja inimisiksuse väärtusse ja väärikusse ning on otsustanud arendada
Robert Kürsa Süürias kasutatakse lapsi inimkilpidena Sõdurid kasutavad lapsi inimkilpidena. Lapsed on sunnitud sõitma tankidel, et tankide vastu tuld ei avataks. Paljud lapsed on sandistunud ning nende kehal võib näha piinamisjälgi. Viimastes veresaunades on tapetud alla 10-aastaseid lapsi. Suur osa laste värbamises sõtta on Vaba Süüria Armeel. Lapse õiguste konventsioon Artikkel 6 2. Osalisriigid tagavad lapse ellujäämise ja arengu võimalikult maksimaalselt. Artikkel 35 Osalisriigid rakendavad kõiki riiklikke, kahe- ja mitmepoolseid abinõusid, et vältida lapseröövi, laste müümist või nendega kaubitsemist mis tahes eesmärgil või vormis. Artikkel 36 Osalisriigid kaitsevad last kõigi muude lapse heaolu kahjustavate ekspluateerimisvormide eest. Artikkel 38 2. Osalisriigid võtavad kõik võimalikud meetmed, et vältida alla
Riik, kellele taotlus esitati, ei või sellest keelduda, v.a juhul, kui ta peab süütegu poliitiliseks või leiab, et taotlus on esitatud rassilisi, usulisi või rahvuslikke kaalutlusi silmas pidades. Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise konventsioon - konventsiooni eesmärk on soodustada rahvusvahelist koostööd ja vastastikust abi kuritegude ja kuriteotulude avastamisel, arestimisel ja konfiskeerimisel. Konventsiooni abil peaksid osalisriigid saavutama ühtlase efektiivsuse isegi siis, kui nende õigusaktid ei ole täielikult ühtlustatud. Osalisriigid kohustuvad kriminaliseerima rahapesu ning konfiskeerima vahendid ja tulu (või tulu väärtusele vastava vara). Rahvusvahelise koostöö tarbeks sätestab konventsioon uurimise abi vormid; ajutised meetmed (nt pangaarvete külmutamine, vara arestimine); meetmed kriminaaltulude konfiskeerimiseks.
Laste õiguste konventsioonis artiklis nr. 18 on välja toodud kaks olulist punkti, mida tuleb teada ka noorsootöötajatel, Eestis kui ka välismaal, (inim)õiguste kaitsmisel ja edendamisel; 1. Käesolevas konventsioonis esile toodud õiguste tagamiseks ja edendamiseks osutavad osalisriigid vanematele ja seaduslikele hooldajatele kasvatuskohustuste täitmisel asjakohast abi ja kindlustavad lastele mõeldud hooldusasutuste, -institutsioonide ja -teenistuste arengut. 2. Osalisriigid võtavad tarvitusele kõik vajalikud abinõud, et tagada töötavate vanemate laste õigus lasteasutuste, lastekaitseteenistuste jm. hüvedele. (Lapse õiguste konventsioon, RT 1991, 35, 428) Laiemas perspektiivis teevad noorsootööd ka lastekaitsetöötajad, kes seisavad laste/noorte õiguste eest. Seega toon töös välja, millisel tasandil ja kuidas saab lastekaitse töötaja alla 18 aastase noore õiguste eest seista; 7
3. Usu ja veendumuste tunnistamise vabadus allub ainult seaduse poolt kehtestatud ja ühiskondliku julgeoleku, korra, terviseja moraali, samuti teiste isikute põhiõiguste ja vabaduste kaitsmiseks vajalikele piiramistele. 4. Käesolevast paktist osavõtvad riigid kohustuvad austama vanemate ja vastavatel juhtudel seaduslike hooldajate vabadust tagada oma laste usuline ja kõlbeline kasvatus vastavalt oma veendumustele. Lapse õiguste konventsiooni artikkel 14 sätestab: 1. Osalisriigid austavad lapse mõtte-, südametunnistuse-ja usuvabadust. 2. Osalisriigid austavad vanemate ning vajadusel seaduslike hooldajate õigusi ja kohustusi suunata last talle kuuluvate õiguste rakendamisel lapse arenevate võimete kohaselt. 3. Vabadust väljendada oma usku või tõekspidamisi võib allutada vaid sellistele piirangutele, mis on ette nähtud seaduses ja vajalikud riikliku julgeoleku, korra, tervise ja kõlbluse või teiste inimeste põhiõiguste ja -vabaduste kaitseks.
Pikka aega vaikiti laste seksuaalsest väärkohtlemisest, seda püüti selle taunitavuse tõttu varjata. Kuid kui Eesti ühines 1991. aastal ÜRO lapse õiguste konventsiooniga ning samal aastal hakkas konventsioon ka Eesti suhtes kehtima, muutusid inimesed teadlikumaks ning üha enam hakkasid laste vastu toime pandud seksuaalse sisuga teod avalikkuse ette jõudma. Kuigi ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikkel 34 sätestab, et osalisriigid kohustuvad kaitsma last igasuguse seksuaalse ekspluateerimise ja seksuaalse ärakasutamise eest, registreeriti 2012. aastal Eestis 400 seksuaalkuritegu, millest valdav osa (76%) kuritegudest oli toime pandud alaealiste, s.o nooremate kui 18-aastaste suhtes. Seega on laste seksuaalne väärkohtlemine teema, mis vajab kogu ühiskonna jätkuvat tähelepanu, sest lastena seksuaalselt väärkoheldute toimetulek ning areng täisväärtuslikeks ühiskonnaliikmeiks võib olla nendega juhtunu tõttu
· Viie tuumarelvariigi riigid (Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid) on kõik väljendanud oma kavatsust anda aru õnnetustest tuumarelvade ja tuumakatsetustega. Tuumaavarii või kiirgusliku avariiolukorra puhul abi andmise konventsioon (Convention on Assistance in the Case of a Nuclear Accident or Radiological Emergency) Konventsioon · Jõustumise kuupäev 09.06.1994; avaldatud - RT2 1994, 8, 24 · Osalisriigid teevad konventsiooni sätete kohaselt omavahel ja IAEA-ga koostööd viivitamatu abi andmise soodustamisel tuumaavarii vôi kiirgusliku avariiolukorra puhul, et vähendada nende tagajärgi ning kaitsta elu, vara ja keskkonda radioaktiivsete heitmete môju eest · Iga osalisriik teeb IAEA-le ning vahetult vôi IAEA kaudu teistele osalisriikidele teatavaks oma pädevad organid ja sidepunkti, kes on volitatud esitama ja saama abipalveid ning vastu vôtma abiettepanekuid.
rahvusvahelise õigusega, sõltumata sellest, kas see sisaldub ühes, kahes või mitmes omavahel seotud dokumendis, samuti olenemata tema konkreetsest nimetusest [http://et.wikipedia.org/wiki/Rahvusvaheline_leping]. Eesti keelde on konventsiooni tõlgitud 2 korda: esmakordsel avaldamisel 1993. aastal ja uuesti 2002. aastal [http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9CRO_konventsioon _kaupade _ rahvusvahelise_ostu-m%C3%BC%C3%BCgi_lepingute_kohta]. Antud konventsiooni osalisriigid leppisid kokku alljärgnevas: Konventsiooni rakendatakse kaupade ostu-müügi lepingute kohta poolte vahel, kelle kommertsettevõtted asuvad eri riikides (1.artikkel, lõige 1); 1 Konventsioon reguleerib ainult ostu-müügilepingu sõlmimist ning ostja ja müüja neid õigusi ja kohustusi, mis tulenevad sellisest lepingust (4. artikkel) [http://www.riigiteataja.ee/ert/act
tervisele ning rahulolule. 3 1. LAPSE ÕIGUS TERVISELE JA HEAOLULE Üheks peamiseks lapse õigusi reguleerivaks õigusaktiks on 1989. aastal vastu võetud ÜRO lapse õiguste konventsioon, millega Eesti ühines 1991. aastal. Selles konventsoonis on mainitud ka lapse õigus tervisele ning heaolule. Artikkel 3 ütleb, et osalisriikidel on eesmärk tagada lapsele tema heaoluks vajalik hooldus ja kaitse ning artikli 24 järgi tunnustavad osalisriigid lapse õigust võimalikult heale tervisele, ravivahenditele ja tervise taastamisele, tagades ka selle, et ükski laps ei jääks ilma õigusest tervishoiuteenustele. Eesti siseselt on aga loodud lastekaitse seadus, mis uuenes 1. jaanuaril 2016. Paragrahv 5 hõlmab lapse õiguste ja heaolu tagamise põhimõtted, milleks on lapse õigused elule, arengule, võrdsele kohtlemisele ja iseseisvaks seisukohaks. Samuti tuleb kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes seada esikohale lapse huvid.
terapeudide, nagu tegevusterapeudi ja füsioterapeudi teenuse jaoks on toetust saadud. (Kangro, 2018) Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll: 1.Osalisriigid võtavad kõiki vajalikke meetmeid, et tagada puuetega lastele kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielik teostamine teiste lastega võrdsetel alustel. 2. Kõigis puuetega lastega seotud tegevustes tuleb esikohale seada lapse parimad huvid. 3. Osalisriigid tagavad, et puuetega lastel on õigus vabalt väljendada oma seisukohti kõigis neid puudutavates küsimustes ja nende seisukohtadele omistatakse vajalikul määral kaalu, arvestades nende vanust ja küpsust teiste lastega võrdsetel alustel ning et nad saavad selle õiguse teostamiseks oma puudele ja vanusele vastavat abi. (Riigi teataja, 2016) Puuetega inimestele loodi kuus aastat tagasi selline ajakiri, nagu Puutepunkt. Ajakiri Puutepunkt kajastab erinevaid lugusid puuetega inimestest
majandus- ja kommunikatsiooniminister, lähtudes 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni sätestatud nõuetes 25. Rahvusvahelised lennundusinstitutsioonid Rahvusvaheline Tsiviillennundusorganisatsioon (ICAO): a. On globaalne foorum tsiviillennunduse jaoks. ICAO töötab tsiviillennunduse turvalise ja jätkusuutliku arengu saavutamiseks läbi koostöö selle liikmesriikidega. Chicago konventsioon: a. Osalisriigid tunnustavad iga riigi täielikku ja eranditut suveräänsust õhuruumi üle oma territooriumi (nii maismaa kui territoriaalvee) kohal. b. Ükski osalisriigi riiklik õhusõiduk ei või lennata teise riigi territooriumi kohal ega maanduda seal ilma erikokkuleppest tuleneva või muu loata ning järgimata loa sätteid. Euroopa Tsiviillennunduse Konverents (ECAC): Organisatsiooni eesmärgid: a. tsiviillennunduse poliitika harmoniseerimine/ühtlustamine liikmesriikides;
sentimeetrit vigasest juhtmest eemal. Küsisin. millal tuleb ema ja suurem teatas, et neile tuleb tädi Malle vist täna... 10 Need on kõigest mõned näited, aga kui elad lahtiste silmade ja kõrvade, aga eelkõige vast hoopis lahtise südamega, näed ja kuuled selliseid asju väga palju. Samal ajal kui tahaks hirmsasti öelda, et ka üks selline juhtum on liiast. Ütleb ju ka Lapse õiguste konventsiooni artikli 3 punkt 2, et osalisriigid seavad eesmärgiks tagada lapsele tema heaoluks vajalik kaitse ja hooldus, arvestades tema vanemate, seaduslike hooldajate või teiste tema eest seaduslikult vastutavate isikute õigusi ja kohustusi ning võtavad selleks kõiki vastavaid seadusandlikke ja administratiivmeetmeid (Lapse õiguste konventsioon). Siiani oleme aga rääkinud tegelikult ju laste hooletusse jätmisest või isegi nende ilma jätmisest inimväärsest elust. Kui sellele liita
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LÄÄNEMERE ÖKOLOOGILINE SEISUND REFERAAT Õppeaines: ÖKOLOOGIA ALUSED Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Õpperühm: TÖ-21 Juhendaja: lektor Viiu Sillaste Tallinn 2008 Sisukord TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING..............................................................................................1 EESSÕNA......................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS ...........................................................................................................................................4 LÄÄNEMERI....................................................................................................
Laps tuleb põhjalikult ette valmistada iseseisvaks eluks ühiskonnas ja ta tuleb üles kasvatada ideaalide järgi, eriti rahu, väärikuse, sallivuse, vabaduse, võrdsuse ja ühekuuluvuse vaimus. Laps on füüsiliselt ja vaimselt ebaküps (piiratud teovõimega inimene), seega vajab kaitset ja hoolt, kaasa arvatud vastav seaduslik kaitse nii enne kui ka pärast sündi. Lapsed, kes elavad eriti rasketes tingimustes vajavad erilist tähelepanu. Arvestada tuleb iga rahva traditsioone. Osalisriigid tagavad, et last ei eraldata vanematest vastu nende tahtmist. Lapse eraldamine toimub lapse huvides. Üldiselt on see erandjuhtum. Lahutuse korral on lapsel õigus suhelda mõlema vanemaga. Seadusandlus igapäevases töös. Kasutatakse tavaliselt väga tõsiste probleemide puhul. Sotsiaalpedagoogika ühiskonna tegevussüsteemina. Sotsiaalpedagoogika mõiste kasutamisel on probleemiks multikontekstuaalsus - seda käsitletakse paljudes seostes ning
aastal vastu võetud Inimõiguste ülddeklaratsioonis sätestatud õigused ja vabadused. See dokument on saanud eeskujuks teistele süsteemidele kõikjal maailmas, sh märkimisväärselt Ameerika inimõiguste konventsioonile. Lepingu tähtsus? See on ainuke alaline ja sõltumatu järelevalvesüsteem Euroopas, mis kindlustab laiaulatusliku põhivabaduste (eelkõige kodaniku ja poliitiliste vabaduste) austamise riikide poolt. Lepingu tähtsus? Lepingu osalisriigid on kohustatud tagama igaühele nende jurisdiktsiooni all, hoolimata tema soost, rassist, rahvusest, etnilisest päritolust jms Euroopa inimõiguste konventsioonis sätestatud inimõigused ja vabadused. Inimõigused EL ja EL institutsioonides Olenemata inimõiguste kaitse tähtsusest rahvusvahelises õiguses, ei olnud inimõigused ja põhivabadused ja nende kaitse lülitatud EÜ algsetesse lepingutesse. Ühendus loodi algselt
rahvusvaheline kokkulepe, mis on sõlmitud riikide vahel kirjalikult ja mida reguleeritakse rahvusvahelise õigusega, sõltumata sellest, kas see sisaldub ühes, kahes või mitmes omavahel seotud dokumendis, samuti olenemata tema konkreetsest nimetusestEesti keelde on konventsiooni tõlgitud 2 korda: esmakordsel avaldamisel 1993. aastal ja uuesti 2002. aastal Antud konventsiooni osalisriigid leppisid kokku alljärgnevas: Konventsiooni rakendatakse kaupade ostu-müügi lepingute kohta poolte vahel, kelle kommertsettevõ tted asuvad eri riikides; Konventsioon reguleerib ainult ostu-müügilepi ngu sõlmimist ning ostja ja müüja neid õigusi ja kohustusi, mis tulenevad sellisest lepingust. 2. Milliste kaupadega kauplemist ei reguleeri Viini Konventsioon? Viini Konventsiooni ei rakendata, kui müüakse:
Õhuruumi ja kosmose õigus Õhuruum on riigi territooriumi kohal olev suveräänne ruum, mille haldamiseks on riigil ainuõigus. Mere kohal ulatub õhuruum 12-meremiilisele piirvööndile, mis kuulub kaldariigile. Õhuruumi kasutamiseks (nt läbilennuks) peab küsima luba õhuruumi valdajalt riigilt. Tsiviillennunduses tuleb teise riigi õhuruumi kasutamise eest maksta kokkulepitud tasu. Valdkonda reguleerib 1944.a Chicago Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioon. Konventsiooni osalisriigid kohustuvad tegema koostööd, et tagada õhusõidukeid, personali, lennutrasse ja abiteenistusi käsitlevate eeskirjade, normide, protseduuride ja korralduste suurim võimalik ühtsus kõikides küsimustes, mis aitaksid hõlbustada ja arendada ühtset lennuliiklust. Sel eesmärgil kehtestab Rahvusvaheline Tsiviillennundusorganisatsioon rahvusvahelised normid, soovitatava praktika ja protseduurid järgmiste küsimuste kohta:
tema pere huvid, vajadused ja heaolu ning tagades kõigile Eestis elavatele lastele võrdsed õigused ja võimalused (Sotsiaalministeerium 2011). Selleks, et toetada liikmesriike LÕKis nimetatud printsiipide elluviimisel, on Euroopa Komisjon koostanud mitmeid juhiseid ning poliitikasoovitusi. Lisaks jagatakse informatsiooni, et tõsta teadlikkust ning pööratakse tähelepanu monitooringule (EC 2012). LÕK printsiipide järgimist kontrollib ÜRO lapse õiguste komitee. Osalisriigid on kohustatud LÕK artikkel 44 järgi koostama ettekanded konventsioonis tunnustatud õiguste realiseerimiseks rakendatud abinõudest. Eesti koostas seni ainsa aruande 2001. aastal, mille tagasisides on toodud mitmeid kitsaskohti, mis on asjakohased ka praegu. Poliitika ja meetmete eesmärk peaks olema ühiskonna harmooniline areng ja laste õige kohtlemine, austades nende põhiõigusi ja väärikust (Ministrite komitee 2006). ELis on laste õiguste strateegia 2012–
looduskaitsestrateegias ning igapäevatöös on maastikul auväärne positsioon nii looduskaitses kui planeeringutes. Tehtud jõupingutustele vaatamata on maastikupoliitika praegused meetmed osutunud kohalikul tasandil ebaefektiivseteks. Jääb vaid loota, et Eesti avardab loodus- kultuuripärandi kaitse võimalusi ning ühineb maastikukonventsiooniga lähiajal. Eeldused konventsiooni edukaks elluviimiseks on olemas. Rakendamine: Selleks, et maastikupoliitikad toimiks, astuvad kõik osalisriigid samme selliste vahendite sisseviimiseks, mis on mõeldud maastike kaitseks, haldamiseks ja/või planeerimiseks. Vastastikune abistamine, teabe jagamine, piiriülene koostöö. 179. Põllumajanduse-keskkonna programm: eesmärgid ja struktuur (meetmed). Maastikuhoiuga seotud meetmed Eesmärkideks: soodustada keskkonnasõbralike põllumajandusmeetodite juurutamist ja jätkuvat kasutamist; säilitada ja soodustada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
