Geograafia. Hüdrosfäär. 1.Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjhutavad selle lüslisid(sademeid, aurumist, transpiratsiooni, infiltratsiooni, põhjavett). Veeringe koosneb sademete, aurumise, transpiratsiooni, iinfiltretsiooni ja põhjavee vahelistest seostest. Suur osa sademeid langeb maha tagasi samas kohas kus aurus, aga mingi osa liigub kas merelt maismaale või vastupidi. Sademete kandumist mõjutavad ka mäed, mille tõttu vihm sajab mäe ühele küljele. Maailmamerelt aurub rohkem kui maismaalt. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Transpiratsiooniks nim füsioloogiliselt reguleeritud vee aurumist taimedest
Põllumajandustaimed. Kordamine eksamiks 3.osa vegetatiivsed taimeorganid LEHT Lehte võib iseloomustada kui taime vegetatiivset organit, mille kasv on piiratud(meristeem talitleb teatud aja vältel) ning mis harilikult ei kanna endal teisi taime organeid. Lehe ülesanded: *peamiseks fotosünteesi(süsiniku assimilatsoon) ja transpiratsiooni(ehk taimauramine on vee aurumine aimedest) organiks *taimede säilituselund *kaitsevahend *putukate püüdmise organ (putukoidulisetele) *kinnitusvahend( ronitaimedele ) Lehe osad: *kõige suurem ja peamine lehe osa on lehelaba. *lehelaba kinnitub taime varrele leherootsu abil. selle kaudu toimub ainete vahetus lehe ja ülejäänud taime vahel. Osal taimeliikidest leheroots
Kasvuprotsesside tagamine; 2. Juba olemasolevate rakkude eluprotsesside säilimise tagamine. Transpiratsioon Mõiste ja tähtsus. Ainult mõni protsent sellest veest, mida taim mullast juurte kaudu omastab, kasutatakse ära tema elutegevuses või jääb taimesse. Peaaegu kogu taime sisenenud vesi aurub välisõhku (põhiliselt lehtedes). Vee füsioloogiliselt reguleeritud aurumist taimest nim transpiratsiooniks. Füsioloogiline regulatsioon tähendab, et transpiratsiooni intensiivsus on taime füsioloogiliste protsesside poolt muudetav (reguleeritav), mitte aga ei ole ainult füüsikaline protsess, nagu on vee aurustumine vabalt veepinnalt. Vee aurumine taimest on paratamatu, sest taimele on tingimata vajalik CO2 ja O2 juurdepääs rakkudesse (fotosünteesi ja hingamise toimumiseks) ja seepärast ei või taime ümbritsevast täielikult isoleerida. Veemolekulid läbivad enamikku keskkondadest
pimedusstaadium. Taimelehele langenud valgusest kasutatakse fotosünteesiks olenevalt valgustingimustest 0,1-2(8)%, metsaökosüsteemi puhul 1-1,5%. 3.2.2. Transpiratsioon Transpiratsioon on füsioloogiline vee aurumine, mis on omakorda vee ja mineraalainete (tõusva) voolu liikumapanevaks jõuks puittaime puiduosas ning aitab ühtlasi vältida lehtede ja okaste ülekuumenemist. Vee arumine atmosfääsri toimub lehtede õhulõhede kaudu, mille avanemine ja sulgemine reguleerib transpiratsiooni intensiivsust. Lehtedes ja okastes asub palju väikesi õhulõhesi, mis asuvad enamasti nende alumisel pinnal ja moodustavad 0,5-2% lehe või okka pinnast. Õhulõhede kaudu toimub süsihappegaasi tungimine lehtedesse ja nende kaudu toimub ka vee aurumine assimilatsiooniaparaadist. Õhulõhesid ümbritsevad sulgrakud on omapärase ehitusega – nende õhulõhepoolsed rakuseinad on paksemad kui välimised rakuseinad
tuntavat mõju Amazonase vihmametsadele, sest liha tootmisel vajatakse viljakasvatusest oluliselt rohkem põllumajanduslikku maad, loomasööta ning vett. Toimub massiline vihmametsa raie. Raiega saab kannatada sealne ökosüsteem ning see kahjustab metsa. Puude alt vabanenud muld on toitainevaene ning aldis erosioonile. Puud takistavad mulla erosiooni ning hoiavad enda sees vett, mis muidu erosioonile kaasa aitaks. Lisaks sellele tekitab Amazonase vihmamets suure osa sademetest läbi transpiratsiooni ise. Ilma taimkatteta suureneb maapinnale langeva vihmavee hulk mis viib minema olulised toitained ning jätab alles ainult liiva. Metsaga kaetud maapind omastab kümme korda rohkem vett, kui lagendik. Sellistel lagendikel on sademete tõttu erosioon kuni 1000 korda suurem, kui metsas. muutub sealsetele loomadele ja taimedele sobimatuks. 25% tänapäeva meditsiinis kasutatavate ravimite koostisosadest on pärit Amazonase vihmametsadest, seega ohustab massiline raie ka meditsiini.
• Osa veest kandub õhuvooludega maismaale. • Rohkete sademetega aladele kujuneb mereline kliima AURUMINE • Toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt • Maailmamerelt aurub tunduvalt rohkem vett kui maismaalt • Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Transpiratsioon on vee aurumine taimelehtede kaudu • Umbes kümme protsenti atmosfääriveest pääseb õhku transpiratsiooni teel. • Transpiratsiooni intensiivsust mõjutab temperatuur, suhteline õhuniiskust, õhu liikumine ja taime liik. Jõgede äravool • Sõltub sademete ja auramise vahekorrast • Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool • Jõgede äravoolualad ehk valglad on maa-ala, millelt veekogu või selle osa saab oma vee Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid: • Sademed • Õhutemperatuur (aurumine)
1.Iseloomusta vee hulka ja jaotumist Maal. Maailma meri katab 71% maakerast. Vesi on erinevates sfäärides: atmosfääris veerauruna, litosfääris ja mullas leidub põhjavett ja ka organismide koostises on samuti palju vett. 2.Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjutavad selle lülisid(sademeid, auramist, transpiratsioonist, infltratsiooni, põhjavett)Veeringe koosneb sademete, aurumise, transpiratsiooni, iinfiltretsiooni ja põhjavee vahelistest seostest. Suur osa sademeid langeb maha tagasi samas kohas kus aurus, aga mingi osa liigub kas merelt maismaale või vastupidi. Sademete kandumist mõjutavad ka mäed, mille tõttu vihm sajab mäe ühele küljele. Maailmamerelt aurub rohkem kui maismaalt. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Transpiratsiooniks nim füsioloogiliselt reguleeritud vee aurumist taimedest
kergem ühendust pidada. Jõgede suudmealadele ja rannikule on tekkinud juba ka päris suuri linnu. Põliselanikud tegelevad peamiselt alepõllundusega. Farmerid põletavad vihmametsa mõne aasta, siis muutub ta viljatuks ja haritakse üles uus lapikene maad. Ekvatoriaalkliimas kasvatatakse omatarbeks riisi, maisi, sorgot, banaane, maapähklit jt. kultuure. Amazonase vihmametsa täielik hävimine Oma suuruse tõttu tekitab Amazonase vihmamets läbi transpiratsiooni suure osa oma sademetest ise, ning lageraie ja globaalse soojenemise jätkumisel võivad ebakorrapärasused selles protsessis Amazonase vihmametsa hukutada. 2005. aastal oli Amazonase vihmametsas viimase 100 aasta kõige rängem põud. Mitmed teadlased ja teaduslikud organisatsioonid, sealhulgas Brasiilia Amazonase Uurimise Rahvuslik Instituut osutavad 'tipnemispunktile', alates millest on metsa kõrbestumisprotsessi peatamine võimatu tuues kaasa
Varakevadel, kui taimelehed (assimilatsiooniaparaat) ei ole veel jõudnud välja areneda, kuid taim saab sulanud maapinnast juba vett kätte, kujuneb juurtes vee imamise tõttu positiivne rõhk, mille mõjul tüve- ja võrsevigastustest väljub ksüleemimahl. Seda nähtust nimetatakse mahlavooluks. Kevadine mahlajooks esineb näiteks kaskedel ja vahtratel. 5 Puittaimede transpiratsiooni taset mõjutavad alljärgnevad tegurid. 1. Päikesekiirguse intensiivsus valguse toimel tõuseb lehtede ja okaste temperatuut kiiresti ning selle alandamiseks toimub transpiratsioon. Kõrgemal temperatuuril on vee aurustumine intensiivsem. Öisel ajal lehtede kuumenemise ohtu ei ole ning aurumine lehepinnalt on kümneid kordi vhem intensiivne. Lisaks eelnevale stimuleerib valgus õhulõhede avanemist ja
veepotentsiaali juurtes, tagamaks küllaldast veepotentsiaali gradienti • Kavitatsioon – vedelikusammaste katkemine ksüleemi juhteteedes (trahheed, trahheiidid) • Kavitatsiooni tagajärjel tekivad juhteteedesse õhumullid (embolid) • Õhumullide levik (air seeding) kõrvalasetsevatesse juhteteedesse põhjustab kavitatsiooni levimist ja ksüleemi funktsiooni tõsiseid häireid Mis tagab vee liikumise ksüleemis? • Kõigepealt peab olema tõmme mille genereerib transpiratsiooni põhjustav jõud (veepotentsiaalide erinevus taimelehe ja atmosfääri vahel) • Tõmbe (negatiivse rõhu) tagajärjel on vesi ksüleemis metastabiilses olekus (ülekuumenenud seisundis) • Kohesioon (tänu vesiniksidemete suurele tõmbetugevusele) hoiab vedelikusammast koos ka metastabiilses olekus – seda seni kuni ei teki keemistsentreid (gaasimulle) • Tugevad ja hüdrofiilsete pindadega juhtkoed võimaldavad seista vastu suurele tõmbele ja vältida keemistsentrite moodustumist
pääseb lehes asuvate õhulõhede kaudu, mis on epidermises asuvad väikesed rohkearvulised avaused. Õhulõhed võivad vastavalt veereziimile, vaögusele ja temperatuurile avaneda ja sulguda. Avatud seisundis õhulõhed tagavad gaaside difusiooni kiiruse lehe kudedes ja sealt peaaegu sellisel kiirusel, nagu toimuks see avatud pinnal. Suur gaasivahetus on kasulik FS-le kuid kahjulik veereziimile. Seetõttu on taimed võimelised õhulõhesid sulgema, katkestades transpiratsiooni (ja fotosünteesi). Öösel on nt õhulõhed suletud, kui toimub pimedusstaadium. Vee kao täiendamiseks on taime leht tihedalt läbistatud vett toovate juhtkimpudega, mis on ühenduses varre ja juurte vett juhtivate kudedega. Katsed näitavad, et lehed, mis on taime küljest eraldatud ja mis ei saa seepärast endast fotosünteesi produkte välja juhtida, täituvad lõpuks assimilaatidest ja fotosüntees jääb neil aeglaseks. 4
mis on tihedalt täis suuri kloroplaste. CAM lehe mesofüll on väga tihedalt pakitud e neil puuduvad suured rakuvaheruumid. 23. Miks fotohingamine suureneb, kui taim keset päeva oma õhulõhed sulgevad? Kui taim keset päeva oma õhulõhed sulgeb, siis suureneb fotohingamine, kuna Rubisco hakkab süsihappegaasi asemel siduma kloroplastides leiduvat hapnikku. Kui õhulõhed on suletud ei saa taim õhust fotosünteesiks vajalikku süsihappegaasi. 24. Kuidas õhuniiskus mõjutab transpiratsiooni? Kui õhuniiskus on suurem, on transpiratsioon väiksem e taim kaotab vähem vett. 25. Millised on kolm tähtsat C4 põllukultuuri? Mais, suhkruroog ja sorgo 26. Millistes maakera piirkondades (vee kättesaadavuse seisukohast) arenes välja C4 fotosünteesimehhanism? C4 fotosünteesimehhanism kujunes välja kuivemates piirkondades. 27. Kumb arenes enne kas C3 või C4 mehhanism? Enne arenes välja C3 mehhanism. 28. Miks C4 mehhanism üldse välja arenes?
mitmesuguse kuju ja suurusega, ühe- või mitmerakulised karvad ehk trihhoomid. Noored karvad on elusad, vanad, väljakujunenud karvad aga enamasti surnud. Kui väljakasved jäävad madalateks väikesteks kühmudeks, nimetatakse neid papillideks ehk näsadeks. Papillid esinevad sagedasti õite kroonlehtedel, andes neile sametja välimuse. Kattekarvad kaitsevad lehte intensiivse päikesekiirguse ja liigse transpiratsiooni eest. Täiskasvanult on need surnud, õhuga täitunud ja paistavad seetõttu valgete või hallidena. Lihtsamad kattekarvad on üherakulised liht- ja tähtkarvad, viimastel on karva ülaosa tähtjalt harunenud. Mitmerakulised karvad jagatakse üherealisteks, harunenuteks, soomus- ja sammaskarvadeks. Soomuskarv koosneb lühikesest jalast ja sellele kilpjalt kinnituvatest kitsastest rakkudest. Sammaskarv kujutab endast tihedasti üksteise vastu liibunud peente karvade kimpu
kapillaarvööndist ning taimejuurte kaudu maa seest võetud vee transpireerumist atmosfääri. Lihtsamini öelduna: evapotranspiratsioon on aurumine taimkattega alalt. Transpiratsioon ja taimelehed Transpiratsioon on protsess, mis kannab juurte kaudu mullast võetud vett lehtede alumistel külgedel paiknevate avadeni, kus ta aurustub ja lendub atmosfääri. Transpiratsioon on seega vee aurumine taimelehtede kaudu. Arvatakse, et umbes kümme protsenti atmosfääriveest pääseb õhku transpiratsiooni teel. Transpiratsioon on üsnagi nähtamatu protsesset vesi aurub lehtede pinnalt, ei näe sa taimi "higistamas". Ühe vegetatsiooniperioodi jooksul transpireerib leht mitu korda rohkem vett, kui ta ise kaalub. Maisi-aakrilt (1 aaker = 0,4047 ha) pääseb atmosfääri 11 400 - 15 100 liitrit vett päevas ning suur tammepuu võib transpireerida 151 000 liitrit aastas. Transpiratsiooni mõjutavad atmosfääritegurid
suurem ka mulla kogu veemhatuvus. Väga jämedateraline muld võib sisaldada phm ainult gravitatsioonivett. 7. Vee omastamise tingimused taimel. Närbumispunkt. Kui mulla veepotentsiaal langeb alla -1,5, siis taim enam vett kätte ei saa närbumispunkt. Veepotentiaali vahemik, kus taim vee kätte saab on -1,5 (-0,05) megaPaskalit. 8. Transpiratsioon ja selle tähtsus. Ääreefekt. Õhulôhede regulatsioonimehhanism. Transpiratsiooni sõltuvus välistingimustest. Lehed on põhiliseks transpiratsiooni organiks. Toimub õhulõhede kaudu, mis peavad olema avatud. Õhulõhed on umbes 1% lehe pinnast, aga nende kaudu toimub 70% transpiratsioonist. Regulatsioonimehhanism: 1 Fotoaktiivne avanemisreaktsioon Hommikul, kui päike paistab, K+ liigub koos veega, lõhed lähevad vett täis ja avanevad. Intensiivne transpiratsioon. Keskpäevaks veedefitsiit.
Transpiratsioon: õhulõhede kaudu toimuvat transpiratsioon moodustab 90%; kutikulaarne transpiratsioon 10 %, see on suurem noortel lehtedel. Õhulõhed koosnevad kahest sulgrakust, mille vahele jääb ava. Õhulõhede sulgumine/avanemine on oma olemuselt turgorliikumised, s.o. määratud sulgrakkude vee sisalduse poolt. Taim ise juhib sulgrakkude tööd reguleerides taimest vee väljumise intensiivsust. Transpiratsiooni intensiivsust mõjutavad järgmised keskkonnategurid: päikesekiirgus, temperatuur, suhteline õhuniiskus tuule kiirus, kasvupinnase veega varustatus. Taimede kiired kohastumised vee puudusele Suureneb kasvu takistava hormooni abtsiishape (ABA) sisaldus, see põhjustab õhulõhede sulgumise (selleks kulub aega murdosa sekundist). Lehed keerduvad torujaks (kulub tunde).
· Haavameristeem e kallus tekib vigastatud koha ümber, kalluse rakud on võimelised edasi diferentseeruma Püsikoed · Kattekude kaitseb taime väljast · Tugikude toestab taime · Juhtkude ainete transport taimes · Põhikude moodustab taimekeha põhimassi · Erituskude ainete eritamine Kattekoed välimised kattekoed - katavad taime välispinda (kaitse kahjulike välismõjude eest, transpiratsiooni ja gaasivahetuse regulatsioon) sisemised kattekoed - reguleerivad ainete liikumist taime sees (vaigukanalite seintel, juure kesksilindri ümber) · Kõige levinuim kattekude on epiderm, mis esikasvu (primaarse kasvu) staadiumis katab kogu taime · Teiskasvu (sekundaarse kasvu) käigus asendub epiderm korgikihiga · Epiderm on taimeosi kattev kude, mis on enamasti ühe rakukihi paksune ja ilma rakuvaheruumideta
Veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul Aurumine Toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt Maailmamerelt aurub tunduvalt rohkem vett kui maismaalt Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest Transpiratsioon – auramine taimedelt Umbes 10% atmosfääriveest pääseb õhku transpiratsiooni teel Efektiivsust mõjutab temperatuur, suhteline õhuniiskus, õhu liikumisest ja taime liigist Sademed Vee vabanemine pilvedest kas vedelas või tahkes olekus Sademeks nimetatakse pilvedest vihma, lörtsi, lume või rahena langevat vett; ka hall, härmatis, kaste, udu Sademetega jõuab suurem osa atmosfääriveest Maale tagasi, enamik vihmana
Veebilanss veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul Aurumine · Toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt · Maailmamerelt aurub tunduvalt rohkem vett kui maismaalt · Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest Transpiratsioon vee aurumine taimede kaudu · Umbes kümme protsenti atmosfääriveest pääseb õhku transpiratsiooni teel. · Transpiratsiooni intensiivsust mõjutab temperatuur, suhteline õhuniiskus, õhu liikumine ja taime liik. Sademed · Vee vabanemine pilvedest kas vedelas või tahkes olekus. · Sademeiks nimetatakse pilvedest vihma, lörtsi, lume või rahena langevat vett. · Sademetega jõuab suurem osa atmosfääriveest Maale tagasi. Enamik sellest langeb vihmana. · Kaste õhuniiskusest tekkinud pilvepiisad, mis langevad maale. MÕJUTAVAD PÕHJUSED · Kaugus ookeanidest ja meredest
niiskusvarude säilitamise jaoks mullas soojal aastaajal. Vähendab võimalikku auramist; soodustavad lumevarude suurenemist põldudes ja sademete mõningast suurenemist. Põldudel väheneb lumevete äravool. 24. Kuidas mõjutavad metsakaitseribad põllukultuuride saagikust? Mulla vaba vee hulga tunduv suurenemine ja üldise auramise mõningane suurenemine võivad oluliselt tõsta põllukultuuride saaki keskmistes kliimatingimustes. Saakide kõrgenemine kujuneb taimede transpiratsiooni produktiivsuse suurenemisega. Samuti tõuseb ka auramine mis tõstab saagikust. Tõstavad ka maapinnakeskmist temperatuuri ja see on ka soodne ja kiirendav paljudele põllumajandustaimedele. 25. Mis on lumikeskkond? Lumikeskkond on uudissõna, mis rõhutab lumikatte tähendust elule ja tervisele. 26. Nimeta olulisemad lumikatet iseloomustavad parameetrid. Kestus, paksus ja mass. 27. Iseloomusta lumikatte mõjusid elusorganismidele. Lumi on koduks paljudele
ümber asustatud põlluharijaid, hakatud kaevandama maake jne. Kogu see tegevus ohustab tugevasti looduskeskkonda. Suurelt pindalalt on ürgmets hävitatud ja selle asemele rajatud teed, külad, kaevandused ja põllud. Kuid põldudest on osa jõudnud juba muutuda viljatuks ja paljud asukad on lahkunud, et otsida paremaid maid. Puud takistavad mulla erosiooni ning hoiavad enda sees vett, mis muidu erosioonile kaasa aitaks. Lisaks sellele tekitab Amazonase vihmamets suure osa sademetest läbi transpiratsiooni ise. Ilma taimkatteta suureneb maapinnale langeva vihmavee hulk mis viib minema olulised toitained ning jätab alles ainult liiva. Metsaga kaetud maapind omastab kümme korda rohkem vett, kui lagendik. Sellistel lagendikel on sademete tõttu erosioon kuni 1000 korda suurem, kui metsas. Mitmed uurimused on näidanud, et puudest puhastatud lagendikel on õhuniiskus ligi 50% väiksem kui vihmametsas, ning temperatuur kuni 5°C kõrgem. Lagendikke
(lehed, okkad) ja vähendab lehtede/okaste temperatuuri. Põhilise osa vajalikust veest hangivad puud juurte kaudu mullast, kuid väikestes kogustes võivad nad vett omastada ka lehtede, okaste kaudu. Valguse ja temperatuuri kõrval on vesi üks olulisemaid fotosünteesi mõjutavaid tegureid, puittaimede kasv oleneb otseselt mulla veesisaldusest, kusjuures oluline on optimaalne veesisaldus mullas. Veedefitsiidi puhul häirub toitainete omastamine ja sulguvad õhulõhed (puud vähendavad transpiratsiooni), selle tulemusel väheneb CO2 voog assimilatsiooniorganitesse, mis omakorda viib puude juurdekasvu langemiseni. Pikaajalise põua tagajärjel võivad hukkuda ka peened juured ja mükoriisa, see aga võib vähendada puude juurdekasvu ka järgnevatel aastatel. Puistute ja puude juurdekasv väheneb ka niiskuse ülekülluse korral. Liigne vesi mullas tõrjub välja vaba mullahapniku. Hapnikupuuduse tõttu mullas juurte tegevus aeglustub, pikemajalise liigniiskuse tingimustes aga puud hukkuvad.
Klorenhüüm (assimilatsioonipõhikude) asub lehes või varre esikoores. Klorenhüümi rakud on vakuoolide- ja kloroplastiderohked. Säilituspõhikoe rakkudesse kogunevad varuained: tärklis, lahustunud suhkrud, varuvalk või -rasv. Viljades on rohkesti kromoplaste. Varuainete säilitamise ülesandega rakkude kestad võivad viljades olla tugevasti paksenenud. Kattekoed. Eristatakse välimisi kattekudesid, mille funktsiooniks on katta taime välispinda(kaitse kahjulike välismõjude eest, transpiratsiooni ja gaasivahetuse regulatsioon) ning sisemisi kattekudesid. Sisemised kattekoed reguleerivad ainete liikumist taime sees. Kattekude kaitseb: ülekuumenemise, liigse jahtumise, vee aurumise, mehhaaniliste vigastuste, mikroorganismide eest. Kutiikula - struktuuritu värvitu vett mitteläbilaskev kile. Vahakiht - osal taimedel, annab hallika välimuse. Epidermist võivad välja ulatuda väga mitmesuguse kuju ja suurusega, ühe- või mitmerakulised karvad ehk trihhoomid
0001 Veeringe 1. Sademed. Pilved liiguvad gravitatsiooni tulemusena mööda tsirkuleerivat atmosfääri sisemaa kohale ja lasevad vee sademetena Maale. 2. Infiltratsioon. Sadevesi imbub läbi pinna küllastustsooni ja saab põhjaveeks. Põhjavesi liigub kõrgemalt pinnalt ja rõhult madalamale ning mööda veesooni merre või ookeani. 3. Transpiratsioon. Taimed võtavad vett pinnasest ja eritavad seda veeauruna. 10 % sademetest, mis laskuvad pinnasele, auruvad taimede transpiratsiooni tõttu, ülejäänu aurub ookeanidest või meredest. Veeringe 4. Pinna äravool. Sademed, mis ei lähe pinnasesse vaid otse pinnavette (järved, jõed) ja sealt edasi merre või ookeani. 5. Auramine. Tänu päikesekiirgusele soojeneb vesi ookeanides ja järvedes. Selle tulemusena vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri, kus ta moodustab pilvi ja lõpuks langeb tagasi maapinnale. 6. Kondensatsioon. Atmosfääriga kontaktis olles muundub veeaur jälle veeks ja muutub nähtavaks õhus
kuuluvad siia kõik õhkkeskkonnas paiknevad ja talitlevad juured, sealhulgas assimileerivad ning hingamisjuured.enamasti on niisugused juured troopilistes vihmametsades kasvavatel epifüütidel. Õhujuured arenevad taimel lisaks tavalistele toite-ja kinnitusjuurtele. Õhujuured on pealt kaetud erilise koega-juurenahaga, mis otsekui filterpaber endasse niiskust imab. uurenaha ülesandeks peetakse ka juure kaitsmist mehaaniliste vigastuste eest ning transpiratsiooni vähendamist juurest. Tekkelt vastab juurenahk mullas arenevate juurte risodermile(epibleem), kuid on mitmekihiline. *Assimileerivad juured Mõnedel troopiliste epifüütsete orhideede juured on lamedad, lintjad. Nende alumisel küljel leidub juurekarvu, kuid ülemine pind on klorofüllisisalduse tõttu roheline,assimileerimisvõimeline. Selliseid juuri mis võivad ka assimileerida nimetatakse assimileerivateks juurteks. Sageli võivad neid juuri
b) Hüdroaktiivne sulgumisreaktsioon – umbes keskpäeval, kui tekib veedefitsiit taimes. Ületab fotoakt avanemisreaktsiooni, kestab mõnda aega. c) Hüdropassiivne sulgumisreaktsioon – suurvee ajal, kui taimerakud küllastunud veega ja suruvad õhulõhed kinni. d) Passiivne avatud olek – muud ekstreemsed tingimused, nt kui õhutemp on liiga kõrge (üle 40) või kaaliumi üleküllus; regulatsioonisüsteem läheb rivist välja. Transpiratsiooni sõltuvus välistingimustest – tuul ja kõrgem temperatuur intensiivistavad protsessi. Tähtis roll valgusel ja temp. Öösel vähemintensiivsem. Eristatakse kaht peamist transpordi tüüpi: 1.Assimilatsioonivool – toimub üldiselt taime niineosas ehk floeemis suunaga ülalt alla, liiguvad suhkrud. 2.Transpiratsioonivool – toimub taime puiduosas ehk ksüleemis suunaga alt üles, liiguvad mineraalained ja vesi. Teed, mis tagavad nimetatud voolud on lähi- ja kaugtransport.
(Kõige rohkem vett kasutavad taimed transpiratsiooniks.)(Laas 1967) Orgaanilise aine moodustamiskeks kuluva vee hulk on tühine, võrreldes transpiratsiooniks kuluva veega, see on ligikaudu 1000 korda väiksem. Transpiratsiooniks kuluva vee hulk oleneb liigi bioloogilistest iseärasustest, vee rohkusest ja ümbritseva keskkonna tingimusest. Mulla vee vähesuse korral ka transpiratsioon väheneb, näiteks kuivas kliimas transpiratsiooni intensiivsus väheneb 30 kuni 70 protsendini, võrreldes selle intensiivsusega täielikult veega varustatud mulla korral. Üldine veekadu transpiratsioonil ei olene ainuüksi transpiratsiooni intensiivsusest, vaid ka lehtede hulgast, nende pinnast: mida lopsakamalt liik kasvab, seda suurem on ka veekadu.(Laas 1967) Suurim tähtsus taimede elus on siiski tilkvedelal veel. Aastane sademete hulk metsatsoonis ulatub 500-700 mm-ni
seisukohast? Rohealad sisaldavad suurt potentsiaali pinna- ja heitvete infiltratsiooni ja puhastusalana. Peamisi funktsioone on kaks: 1) infiltreerida ja puhastada sademete ja pinnavett 2) tagada vees leiduvate toitainete, eelkõige lämmastiku ja fosfori eemaldamine sademete- ja pinnaveest. Rohestruktuuri elementidel on oluline osa tiheasula veeringes. 60 % sademetest läheb haljasalade kaudu tagasi atmosfääri evapotranspiratsiooni protsessi kaudu. Aurustumine ja transpiratsiooni intensiivsus sõltub taimestiku tüüpidest ja taimeliikidest.
Üleküllus- pikeneb kasvuperiood, saak ei valmi, lamandumine. Fosfor: saagi valmimine 0,1-0,3%, asendamatu nukleoproteiidide, nukleiinhapete, fermentide, vitamiinide koostises, Puudus: kasv aeglustub, saak ei valmi. Üleküllus: lüheneb periood, paraneb seisukondlus, liigne üleküllus saak ennevalmiv. Kaalium: Vastupidamine 0,4-1,6% , kõige kõrgem sisaldus õitsemise ajal. Soodustab sahhariidide sünteesi vee tungimist juurtesse vähendades transpiratsiooni., üleväetus magneesiumi omastamine takistatud, kaaliumi luksustarbmimine. Kaltsium: taimedes 0,2-0,3% rikkad vanemad taimeosad, biokeemilise protsesse reguleeriv element, puudus esineb happelistel muldadel.; Magneesium: kesksel kohal klorofülli molekulis, vaegus avaneb kloroosina, lehed kahvatud. Roheline asendub kollasega, vanematel lehtedel. Väävel: valkude, lipiidide ja vitamiinide koostises. Rasvade süntees ristõielistel kultuuridel. Soodustab mügarbakterite
Suurimat hulka, mida muld suudab kinni hoida nimetatakse maksimaalseks veemahutavuseks. Hulka mis jääb mulda pärast liigse vee äranõrgumist nimetatakse väliveemahutavuseks. Väliveemahutavuse korral on suuremad poorid täidetud õhuga ja taimekasvutingimused on head. Taimed saavad halvasti vett kätte kuni närbumisniiskuseni seda loetakse produktiivseks veevaruks. 13. Mullavee omastamine taimede poolt, süsteemi muld-taim-atmosfäär toimimine. Transpiratsiooni tõttu kaotab taim pidevalt vett. Vee väikene puudujääk põhjustab imamisjõu tekkimise taimerakkudes, mis kandub rakult rakule kuni taimejuurte karvakesteni välja - tekitades seal vee imendumiseks küllastamatuse seisundi. Kui eraldumine taimest lakkaks, siis küllastuksid juured varsti veega ja vee imamine mullast katkeks.Et maismaa taimed kasvuperioodil tavaliselt ei saavuta täielikku turgorit, siis jääb osa osmootsest rõhust rakukesta vasturõhu poolt tasakaalustamata
raskesti läbitava vahataolise kutiikulaga. Peamiseks teeks, mida mööda CO 2 pääseb lehe sisemusse, on õhulõhed epidermises asuvad väga väikesed, kuid rohkearvulised avakesed. Õhulõhe võib avaneda ja sulguda sõltuvalt veereziimist ja valgusest ning temperatuuri tingimuste muutustest. /.../ Suur gaasivahetus on kasulik fotosünteesiks, kuid on tihti kahjulik veereziimile. Siin tuleb taimele kasuks võime sulgeda õhulõhed, mis katkestab transpiratsiooni (näiteks keskpäeval), kuid see takistab ka fotosünteesi. Öösel kui fotosünteesi ei toimu, on õhulõhed enamustel taimedel suletud (välja arvatud paksulehelised taimed), sellega väheneb aurumine ja säilib ka kudede hingamisel erituv CO2. Vee kao täiendamiseks on taime leht tihedalt läbistatud vett toovate juhtkimpudega, mis on ühenduses varre ja juurte vett juhtivate kudedega. Katsed näitavad, et lehed, mis on taime küljest eraldatud ja mis ei saa seepärast endast fotosünteesi
6 Teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) ~97% veest Maailmameres: Vaikne ookean 50% Atlandi ookean 25% India ookean 21% Põhja-Jäämeri 4% ~3% sisevesi: liustikud 75% põjavesi 24% jõed, järved, veeaur 1% 7 Ning iseloomustab veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades: Veeringe koosneb sademete, aurumise, transpiratsiooni, infiltretsiooni ja põhjavee vahelistest seostest. Suur osa sademeid langeb maha tagasi samas kohas kus aurus, aga mingi osa liigub kas merelt maismaale või vastupidi. Sademete kandumist mõjutavad ka mäed, mille tõttu vihm sajab mäe ühele küljele. Maailmamerelt aurub rohkem kui maismaalt. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Transpiratsiooniks nim füsioloogiliselt reguleeritud vee aurumist taimedest.
Tuul kannab lehtede pinnalt ära CO2-vaese õhu ja toob asemele õhku, mis on CO2 -rikkam. Seetõttu tuule kiiruse suurenedes assimilatsioon intensiivistub. Täieliku tuulevaikusega võrreldes intensiivistub assimilatsioon õhu liikumiskiiruse suurenedes esialgu oluliselt, tuule kiiruse edasisel suurenemisel aga aeglustub taas. Tuul avaldab mõju ka transpiratsioonile: puhub lehtede pinnalt ära niiskusega küllastunud õhu ja toob asemele kuivemat, millega soodustab transpiratsiooni. Tuule kiirus 0,2-0,3 m/s suurendab transpiratsiooni tuulevaikusega võrreldes ligikaudu 3 korda. Transpiratsiooni intensiivistudes suureneb ka mullast omastatava vee ja toitainete hulk, mis omakorda kiirendab assimilatsiooni. Tugev tuul suurendab aga liigset aurumist lehtedest ja võib niiskusepuuduse korral põhjustada taimede närbumist. Seda võib tähendada kuivade ilmade korral eeskätt tõusmete ja järelkasvu puhul raiestikel. Tuul etendab tähtsat osa puuliikide paljunemisel
liikidel 3. puistu tihedus (ja puistu loodusliku harvenemise kiirus)- mida valgusnõudlikum liik, seda kiiremini puistu hõreneb ja muudes võrdsetes tingimustes on puude arv pinnaühikul väiksem 4. järelkasvu areng puistu all- varjutaluvate liikide järelkasv peab vastu pikka aega 5.2. Mets ja temperatuur temperatuur mõjutab: • vegetatsiooniperioodi algust ja seemnete idanemist • fotosünteesi intensiivsust • hingamist • transpiratsiooni Talvised madalad temp. määravad ära ka paljude puuliikide kasutamise metsakasvatuses 1. väga külmakindlad kuni -55° C (mänd, arukask, sookask) 2. külmakindlad -35° C (sarapuu, pihlakas) 3. mõõdukalt külmakindlad -25° C (jugapuu, pöök) 4. külmahellad e külmakartlikud kuni -15° C (ranniksekvoia, mammutipuu) 5. troopikaliigid Temp poolt põhjustatavad kahjustused: • külmumine talvel – peam võõrpuuliigid. Alla 40°C võivad kannatada saar, tamm
ja 3. aastal (vastavalt 10 ja 5%). Vedelate orgaaniliste väetiste kasutamisel tuleb arvestada üleväetamise ohuga (omastamine esimesel aastal 50%) Mineraalväetistega mulda antav lämmastik, mis ei tohi ületada saagi formeerumisel puudu jäävat lämmastiku kogust 3. Kaalium ja tema vormid mullas-Kaalium Taimedes 0,4… 1,6%. Kõige kõrgem on sisaldus õitsemise ajal. Soodustab sahhariidide sünteesi. Soodustab vee tungimist juurtesse vähendades samal ajal transpiratsiooni. Parandab eelkõige saagi kvaliteeti. Üleväetamisel takistatud magneesiumi omastamine – kaaliumi “luksustarbimine” 4. Fosfor ja tema transformatsioon mullas- Taimedes 0,1…0,3%. Asendamatu nukleoproteiidide, nukleiinhapete, fermentide, vitamiinide jne. koostises. Puudusel kasv pidurdub, kasvuperiood pikeneb, saak ei valmi. Üleküllusel lüheneb kasvuperiood ja paraneb teraviljade seisukindlus. Liigsel üleküllusel valmib saak enneaegselt 5.
fenofaasist jms. Reeglina ei erine taimelehtede temperatuur väga palju ümbritseva õhu temperatuurist. Et tõlgendada infrapunase piirkonna radiomeetria tulemusi, on kasulik teada, millised faktorid kujundavad taimkatte ja aluspinna temperatuuri ja mõista maalähedases õhukihis toimuvaid küllaltki keerukaid (bio)füüsikalisi protsesse taimelehe energiabilansi võrrand. Ka taimkatte termilise sondeerimise seisukohalt on õhulõhede takistusel tähtis osa. Kui õhulõhed on avatud, siis on transpiratsiooni intensiivsus suur ja taimelehtede temperatuur reeglina veidi madalam kui õhu temperatuur. Kui aga õhulõhed on suletud, siis taimelehtede temperatuur võib tunduvalt ületada õhu temperatuuri. Ei ole motet võrrelda samast taimkattest erineval ajamomendil tehtud termilisi ülesvõtteid kui ei ole infot meteoroloogiliste tingimuste eriti õhutemperatuuri kohta. Mida rohelisem ja märjem object, seda jahedam. Aurumisest tingituna. Veedefitsiidi tingimustes
Toor-poorid on väiksemad sulgkile- poorid suuremad 10. Millistes tingimustes taimede rakkudes on turgorrõhk null või negatiivne? Rakk kaotab transpireerimisel vett, siis turgorrõhk väheneb, ruumala väheneb kuni rakusisaldis ei avalda enam rakuseinale survet ja turgorrõhk on null. Nt kõrgete puude korral ,kui osmootne rõhk on madal siis võib turgorrõhk minna negatiivseks. Samuti kiire transpiratsiooni korral võib kh minna negatiivseks 11. Leidke turgorrõhu suurus rakus kui veepotentsiaal on .... MPa ja osmootne rõhk .....atm. veepot valem P= fii pii 12. Leidke osmootse rõhu suurus rakus kui veepotentsiaal on ...... atm ja turgorrõhk ...... MPa. sama valem 13. Defineerige osmoos ja esitage konkreetne näide osmoosi kohta taimerakus Vee (lahusti) difusioon läbi selektiivse membraani. Osmoosi teel liigub vesi mullast taime ja ühest rakust teise
vette siirdunud. Kuid vesi on siiski kõikide nende organismide sisekeskkonna jaoks oma tähtsuse säilitanud. Elu Maa hõredas valgusrohkes hapnikulises ,,normaalse rõhuga" õhkkonnas vastandub veeorganismide tihedale, viskoossele, gaasivaesele vedelikkeskkonnale. Seal kaob valgus sügavuse suurenedes täiesti ja rõhkki muutub. Taimede elu Maal on seotud pideva vee ,,pumpamisega" mullast, selle läbilaskmisega kehast, et saada vajalikke mineraalaineid, vee transpiratsiooni reguleerimise keerukusega, kohastumistega kuivamise vältimiseks, siis vesikeskkonnas on vee vastuvõtt ja väljastamine lihtne. Raskused tekivad vee kemismi oluliste erinevustega eri tüüpi veekogudes; gaasireziimi muutusega. Vee füüsikalised omadused Tihedus ja viskoossus. Oleluskeskkonnana on vesi õhust 775 korda tihedam ja u 100 korda tihedam ning need omadused on otseses sõltuvuses temperatuurist.
Veeauru imavad juured esinevad troopilistel epifüütidel sugukondadest käpalised (Orchidaceae), bromeelialised (Bromeliaceae) ja võhalised (Araceae). Lisaks õhujuurtele esineb epifüütidel ka tavalisi toitumis- ja kinnitusjuuri. Kui õhujuur ulatub mulda, areneb selle tipust tavaline juur. Õhujuured on kaetud juurenahaga (velamen radicum), mis otsekui filterpaber endasse niiskust imab. Juurenaha ülesandeks peetakse ka juure kaitsmist mehaaniliste vigastuste eest ning transpiratsiooni vähendamist juurest. Tekkelt vastab juurenahk mullas
Sademed.Pilevad liiguvad gravitatsiooni tulemusena mööda tsirkuleerivat atmosfääri sisemaa kohale ja lasevad vee sademetena Maale. 2. Infiltratsioon. Sadevesi imbub läbi pinna küllastustsooni ja saab põhjaveeks. Põhjavesi liigub kõrgemalt pinnalt ja rõhutult madalamale ning mööda veesooni merre või ookeani. 3. Trantspiratsioon. Taimed võtavad vett pinnasest ja eritavad seda veeauruna. 10% sademetest, mis laskuvad pinnasele, auruvad taimede transpiratsiooni tõttu, ülejäänu aurub ookeanidest või meredest. 4. Pinna äravool. Sadamed, mis ei lähe pinnasesse vaid otse pinnavette(järved, jõed) ja sealt edasi merre või ookeani. 5. Auramine. Tänu päikesekiirgusele soojeneb vesi ookeanides ja järvedes. Selle tulemusena vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri, kus ta moodustab pilvi ja lõpuks langeb tagasi maapinnale. 6. Kondensatsioon. Atmosfääriga kontaktis olla muundub veeaur jälle veeks
Sel viisil tagatakse CO2 aktseptori regeneratsioon ja assimilatsiooni jätkumine. Karboksüülimise ja oksügeneerimise vahekord sõltub CO2 ja O2 kontsentratsioonide suhtest . CO2 vabanemine vähendab fotosünteesi neto-efektiivsust. Fotosünteesi tüübid: · C3- Fotosünteesi efektiivsuse vähenemine õhuhapniku juuresolekul · C4- fotosüntees ei ole inhibeeritav õhuhapniku poolt · CAM- vett kasut kokkuhoidlikult, CO2 neelatake pimedas, ei teki suurt transpiratsiooni kui päeval Kui C3 fotosünteesil kulgevad primaarne CO2 sidumine ja redutseerimine paralleelselt ja samas rakuosas, on C4 fotosünteesil need protsessid ruumiliselt lahutatud ja CAM fotosünteesil ajaliselt lahutatud. Kasvu ja arengut reguleerivad valgusreaktsioonid Paljudel juhtudel on reaktsiooni sensibiliseerivaks pigmendiks Fütokroom. See pigment võib olla kahes olekus: punast valgust (660 nm) neelav vorm (Pr) ja kaugpunast valgust (730 nm) neelav vorm (Pfr)
Toiduks kasutatakse põhiliselt kruupide ja tangudena. Odrajahu kasutatakse vähe. Odrajahust leiba ei saa. Saab kasutada õlle ja piirituse tootmisel, õlleoder peab olema ühtlase suuruse ja kvaliteediga. Peab rohkem tärklist sisaldama. Võrreldes suvinisuga on oder vähenõudlik. Idaneb 1-2 kraadi juures. Tärkab 2-3 nädala pärast. Tõusmed taluvad 7-8 kraadi öökülma. Oder on isetolmleja taim. Niiskuse suhtes vähenõudlik üks põuakindlamaid teravilju. Transpiratsiooni koefitsient ligikaudu 400. Suviviljadest üks lühema kasvuperioodiga liik seetõttu vajab viljakat mulda. Varajased sordid valmivad umbes 70 päevaga. Enamus sorte 90-110 päevaga. Soodsates tingimustes on odral 2-3 võrset. Kaer Põhiliselt loomasööt. Energiarikas, kaera terad rasvarikkad. Tema proteiin on veiste poolt paremini omastatav. Kaeral on suur kiu sisaldus. Sõklad moodustavad 25% terade kaalust. Kaerapõhk on loomasöödana väärtuslikum, kui teistel teraviljadel,
1.Sademed. Pilved liiguvad gravitatsiooni tulemusena mööda tsirkuleerivat atmosfääri sisemaa kohale ja lasevad vee sademetena Maale. 2.Infiltratsioon. Sadevesi imbub läbi pinna küllastustsooni ja saab põhjaveeks. Põhjavesi liigub kõrgemalt pinnalt ja rõhult madalamale ning mööda veesooni merre või ookeani. 3.Transpiratsioon. Taimed võtavad vett pinnasest ja eritavad seda veeauruna. 10% sademetest, mis laskuvad pinnasele, auruvad taimede transpiratsiooni tõttu, ülejäänu aurub ookeanidest või meredest. 4.Pinna äravool.Sademed, mis ei lähe pinnasesse vaid otse pinnavette (järved, jõed) ja sealt edasi merre või ookeani. 5.Auramine.Tänu päikesekiirgusele soojeneb vesi ookeanides ja järvedes. Selle tulemusena vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri, kus ta moodustab pilvi ja lõpuks langeb tagasi maapinnale. 6.Kondensatsioon. Atmosfääriga kontaktis olles muundub veeaur jälle veeks ja muutub nähtavaks õhus
· Leetumine · Kontinentaalses osas igikelts, mis sulatab vaid pinnalt, merelises osas igikeltsa pillutatult, metsakõdu lagunemiseks keskm. 100 aastat Taimede kohastumised boreaalses metsavööndis · Hea seemnetoodang harvadel aastatel herbivooride arvukuse kontrolliks monodominantsetes kooslustes · Paljudel liikidel (kuused) juured pindmised ( sügavamal paiknevad igikeltsa tõttu) · Lehtedeks okkad transpiratsiooni vähendamine · Igihaljad okaspuud fotosünteesivõimelised ka hilissügisel ja varakevadel · Kitsaskoonilised võrad lumest vabanemiseks · Kohastumused metsatulekahjudeks musta kuuse käbid avanevad kuumuses, seemnete dormantsus · Paljudel puudel vegetatiivne paljunemine · Ekstratselluraalne külmumine vesi surutakse rakkudest välja · Mükoriisa · Boreaalivööndis võib kohati kuni 50 % olla soode all
võrasse väga intensiivne. • Okaspuudes toimub see aasta-rõngaste heledamas osas, kevadpuidu osas. • Lehtpuude aastarõngastes täidavad sama ülesannet erilised torukujulised sooned. • Vedelike voolu piki tüve nimetatakse transpiratsiooniks. • Osa vett on vaja fotosünteesiks, kuid suurem osa sellest veest aurustub lehtede ja okaste kaudu transpiratsiooni teel. Võra on tüve ladvaosast, jäme- ja peenokstest ning lehtedest või okastest koosnev puu osa. Võra täidab järgmisi funktsioone: • Puittaime rohelistes osades toimub fotosüntees, mille käigus puu assimileerib
Mitmed teadlased ja teaduslikud organisatsioonid osutavad 'tipnemispunktile', alates millest on metsa kõrbestumisprotsessi peatamine võimatu, tuues kaasa katastroofilisi tagajärgi terve maailma kliimale. Tipnemispunktid on teatud tasakaalupunktid, mille saavutamisel leiavad süsteemis aset olulised muutused, olenemata sellest, milline on muutuse ulatus. Amazonase puhul on olulised tipnemispunktid temperatuur ja metsa kogupindala, mis on otseselt seotud sademete taastootmisega läbi transpiratsiooni. Amazonase vihmametsa pöördumatu hävimine hakkab kliimamudeli kohaselt juba 3-4 kraadise temperatuuritõusu korral. Lausa paradoksaalne on aga see, et suurem süsihappegaasi hulk atmosfääris on Amazonasele hoopis kahjulik, sest üldjuhul ergutab kõrgem süsinikdioksiidi kontsentratsioon taimekasvu. Taimelehtede alumisel küljel on mikroskoopilised hingamisavad - nende kaudu saavad taimed fotosünteesiks vajaliku süsihappegaasi. Samal ajal väljub hingamisavade kaudu hapnik ja veeaur
kõikidel puuliikidel. Kahjustus on väiksem, kui maapind on kaetud rohttaimedega. Kõrgest temperatuurist tingitud kahjustusi võib ette tulla kuumadel suvepäevadel, mil temperatuur maapinnal kuivadel liivmuldadel ja loomuldadel võib tõusta üle 50º C. Nii kõrge temperatuur põhjustab tõusmete kuumapõletikku, kambiumi rakud surevad ja tõusmed, mõnikord ka seemikud hukkuvad. Peale otsese kahjustuse võib kõrge temperatuur põhjustada põua ajal intensiivset auramist mullast ja transpiratsiooni, mille tulemusena taimed närbuvad. Varjutaluvaid õhukesekoorelisi liike (kuusk, nulg, pöök) võib kahjustada koore kuumapõletik, eriti kui raietega avatakse metsaserv päikesekiirgusele, mille mõjul temperatuur tüvel tõuseb kõrgele. Kambium sureb, koor kuivab ja langeb maha. Hiljem hakkab puu küll vigastatud kohta kinni kasvatama, kuid tüvi jääb rikutuks. Vigastatud koht võib kujuneda ka nakkuskoldeks seenhaigustele. Vigastuse tagajärjel
nad vett omastada ka lehtede, okaste kaudu. Valguse ja temperatuuri kõrval on vesi üks olulisemaid fotosünteesi mõjutavaid tegureid, puittaimede kasv oleneb otseselt mulla veesisaldusest, kusjuures oluline on optimaalne veesisaldus mullas. Veedefitsiidi puhul häirub toitainete omastamine ja sulguvad (osaliselt või täielikult) õhulõhed (puud vähendavad transpiratsiooni), selle tulemusel väheneb CO2 voog assimilatsiooniorganitesse, mis omakorda viib puude juurdekasvu langemiseni. Pikaajalise põua tagajärjel võivad hukkuda ka peened juured ja mükoriisa, see aga võib vähendada puude juurdekasvu ka järgnevatel aastatel. Reeglina põuajärgsel aastal on isegi soodsate ilmastikutingimuste puhul puude juurdekasv madalam, kui see oli põuaeelsel aastal.
varsi. Ei sisalda klorofülli. Katab taime ühe raku paksuse kihina, väliskeskkonna poole jääv rakukest paksem, kaetud vaha või kutiiniga, tihti esineb karvu. Epidermi rakud on tihti väga sopilised, et paremini üksteisega sobituda. Sisaldavad õhulõhesid, toimub vee ja gaasivahetus väliskeskkonnaga. Ülesanne: kaitsta taime kuivamise, ülekuumenemise, hapnikupuuduse ja muude väliskeskkonna kahjulike mõjude eest ning tagada transpiratsiooni toimumine. Karvad epidermil Näärmekarvad – eritavad kleepuvat vedelikku, putukad kleepuvad kinni; puutumisel vabaneb eeterlik õli. Villkarvad/kattekarvad – kaitsevad lehepinda liigse kiirguse ja kuivamise eest. Torkekarvad – peletavad vaenlasi, võivad sisaldada ärritavaid ühendeid. Kork Varre paksenemisel epidermi rakud deformeeruvad ja surevad, epidermi asemele tekib sekundaarne e. teisene kattekude Korgikambium – lateraalne meristeem, vastutab teiskasvu eest, mis tagab
Kuivendusnormi (z) all mõistetakse põhjavee sügavust maapinnast kraavidevahelise ala keskkohas. Kuivenduskraavide vahekaugus. Kuivenduskraavide vahekaugused sõltuvad kasvukohatüübist ja mullastikuoludest. Kuivenduskraavide vahekaugus võetakse selline, mis tagab esmajoones pinnavee kiire äravoolu. Seda ülesannet täidab hästi kraavkuivendus. Edasi alandatakse põhjaveetaset juba kuivendusvõrgu ja metsa transpiratsiooni koosmõjul. Esmalt paigutatakse kraavid kvartalisihtide äärde ning seejärel projekteeritakse kvartalisisesed kraavid. Kvartali mõõtmetest tingituna kujuneb kraavide vahekaugus, Kraavide vahekaugust võib kirjeldada kahel viisil: 1. geomeetriline, s.o. kraavidele risti võetud vahekaugus 2. efektiivne - kraavide vahekaugus kalde suunas Meie käsitleme kraavide vahekaugust esimese tähenduses.
annaabi.ee 
