Kommunismi rakendamine Eestis (0)

Sarnased õppematerjalid

11

odt

AJALOOO EKSAM: isikud, mõisted, kokkuvõte

okupatsioonivägede nõusolekul, moodustati pärast Saksa kaotust I MS Tartu rahu - on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. esimese detsembri mäss - 1. detsembri riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 1. detsembril 1924. Umbes 200 riigipöördekatses  osalejast sai tulevahetustes surma 13, hiljem vahistati veel üle 500 inimese. Valitsusele ustavate sõjaväelaste ja tsiviilisikute seas oli 26 ohvrit. Mässu käigus hävitati mitu silda, kaaperdati 2 lennukit. Balti Liit - oli aastatel 1934­1940 jõus olnud Eesti, Läti ja Leedu poliitiline liit. Balti liit sõlmiti 12. septembril 1934. Leping sätestas Balti riikide välispoliitika kooskõlastamise nõude sellistes

Ajalugu

18

docx

Okupatsiooni ja Marjamäe muuseumid.

oht. Inimohvrite arvuja üldise surutise poolest oli Saksa okupatsioon märksa kergemini talutav kui eelnev ja järgnev Nõukogude oma. Lootused lääneliitlaste sekkumisele ja iseseisvuse katse luhtusid. 22.09.1944 hõivas Punaarmee jälle Tallinna. 22. september 1944 25. märts 1949 Stalini aeg Selle ajajärgu sisuks on okupatsioonivõimu kindlustamine. Seda massiterrori abil. Teise maailmasõja lõpp (8.05.1945) ei tähendanud Eestis mingit märgatud ajaraja. Terror kulmineerus suurküüditamisega 25.03.1949. See andis hoobi relvastatud vabadusvõitlusele, metsavendade liikumisele. 25. märts 1949 4. november 1956 Stalinismi aeg Küüditamise hirmuga sunniti talurahvas 1949. Aastal astuma kolhoosidesse. 1950. Aasta algul tugevdas Moskva keskvõim ideoloogilist survet ning Venemaalt tulnud eestlaste ja venelaste osa kohapealse võimu teostamisel kasvas kohalike kommunistide ja kaasajooksikute arvel. J.Stalini surm (5.03

Eesti kultuuriajalugu

21

doc

Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985

Kokku rajati 3 NSVL-ga vägivaldselt liidetud Eestisse kümneid Nõukogude sõjaväebaase kõikidele väeliikidele. Erruläinud sõjaväelased jäid enamasti Eestisse. Aastail 1945­1950 saabus Eestisse 170 000 valdavalt venekeelset immigranti, kelle abil venestati Kirde-Eestis terveid piirkondi. Edaspidi lisandus igal aastal 20 000­30 000 uut tulijat ja 15 000­20 000 inimest naasis itta. Eestis rajati mitmeid uusi suurtehaseid, kaevandusi ja elektrijaamu, mille toodang läks itta. Eestisse jäid tööstussaaste ning eestlastele võõra kultuuritausta, temperamendi ja olmetavadega umbkeelsed töölised. Kõik see pidi aja jooksul tooma kaasa põlisrahva jäämise vähemusse oma kodumaal ja järk-järgulise venestumise. Nõnda taheti luua uus venekeelne nõukogude rahvus. Siiski ei olnud kõik sõjajärgsetel aastatel toimunud muutused üksnes

Ajalugu

60

docx

Eesti ajalugu VI, lk 250-264 ja 274-287 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

  aastatel   aga   iga   viie   aasta   järel.   Alates Võrus   kokku   Eesti   NSV   Ülemnõukogu   3. teisest   korrast   olid   valimised   juba   täielikult istungjärk,   mis   EKP   suunistest   juhindudes võimude   kontrolli   all   ja   poolthääletanute määras   kindlaks   abinõud   nõukogude   võimu protsent   ei   langenud   enam   kunagi   alla   99,5. taaskehtestamiseks   Eestis.   Vormiliselt   olid Valitud   saadikute   arv   kolmekordistus   1980. Ülemnõukogu   istungjärkude   päevakorras aastate   alguseks:   1980.   aasta   valimistel   said mitmed   olulised   küsimused   põhiseaduse “rahva mandaadi” juba 285 saadikut. Iga kord muudatustest   kuni   eelarve   kinnitamise   ja   rii­ uuenes   Ülemnõukogu   koosseis   vähemalt   2/3 givõimuaparaadi   muutmiseni

Eesti ajalugu

14

doc

ENSV (1945-1953)

Üldist hirmuõhkkonda põhjustasid stalinliku reziimi repressioonid, mis tipnesid 1949. aasta märtsiküüditamisega. Oodatud ,,valget laeva" ei tulnud ning tugevnes arusaam, et nõukogude võim jääb pikaks ajaks püsima. See omakorda tähendas eestlaskonna lõhestatuse püsimist: sõja ajal läände põgenenud eestlastel ei olnud võimalik naasta kodumaale ja nii kujunes teguvõimas Välis-Eesti kogukond kui sõjaeelse Eesti Vabariigi järjepidevuse kandja. Okupatsiooni jätkumisega Eestis kaasnes aga kohandumine reziimiga, mis algas 1950. aastate keskel NSV Liidu liidri Nikita Hrustsovi destaliniseermise poliitika tulemusel. ,,Hrustsovi sulaks" nimetatud perioodil (1950. aastate II pool kuni 1960. aastate I pool ) algas ühiskonnaelu stabiliseerumine. NSV Liidus lõppes laiaulatuslik riiklik vägivallapoliitika; majanduselu edenemine tõi kaasa elatustaseme tõusu ja inimeste elujärje paranemise. Samal ajal sai aina selgemaks, et NSV Liit ei ole valmis lõdvendama kontrolli oma

20. sajandi euroopa ajalugu

24

pdf

Nõukogude okupatsioon Eestis aastatel 1940–1941

I etapp – Nõukogude okupatsioon Eestis aastatel 1940–1941 Sissejuhatus Tema Ekstsellents Eesti Vabariigi President Lennart Meri kirjutas 14. augustil 1998 ko- misjoni liikmetele: “Ma loodan, et komisjon suudab aidata minu riigil astuda kindlalt tuleviku poole pärast seda, kui on tuvastatud kõik isikud ja rühmad, kes vastutavad pool sajandit tagasi Eestis toi- munud paljude traagiliste sündmuste eest.” Komisjon moodustati, et uurida põhjalikult ajaloolisi dokumente inimõiguste massilise rikkumise kohta Eestis Teise maailmasõja ajal ja pärast seda. Komisjon jaotas oma uurimistöö kolmeks osaks: esimene Nõukogude okupatsioon (1940–1941), Saksa okupatsioon (1941–1944, lõppraport avaldati aastal 2001) ja teine Nõu- kogude okupatsioon (alates 1944. aastast).

Ajalugu

12

doc

SOTSIALISM, Hiina, Eesti NL 97'

Astub välja ka VLO-st. · HRV 1953-1969(Amuuri jõgi oli piiriks) - Mao Zedong; ja Jugoslaavia probleem: Põhjus- Hiina liider Mao Zedong nägi, et pärast Stalini surma võiks Hiina taotleda liidripositsiooni. NL polnud sellega mitte mingil juhul nõus. Konflikt hea lääne jaoks, nähti, et sotsialistlik riik ei ole ühtne. Hiinat hakkas toetama USA. · Albaania ja Rumeenia olid kommunismi poole kaldujad. Sotsialistliku orientatsiooniga riigid: · Enne II MS 2 iseseisvat riiki: 1960ndatel suurim iseseisvumine: Egiptus, Libeeria · USA ja NL hakkasid võitlema, kes saab enda alla vaesed riigid. Põhimõtteliselt see, kes NL-i abi vastu võttis, kuulusid NL mõjusfääri, neid hakati nimetama sotsialistliku orientatsiooniga riikideks, kuid neist ei saanud rääkida kui kommunistlikest riikidest. · NL sõbrameelsed riigid:

Ajalugu

12

docx

Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985

Koht, aasta Sisukord Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985. Tegin sellise valiku, sest mulle meeldib Eesti ajalugu ning arvan, et üks õige eestlane peaks seda tundma. Valisin just selle ajajärgu, sest minu vanaema on mulle sellest ajast väga palju jutustanud ning soovisin selle kohta lisaks infot koguda ja silmaringi avardada. Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli okupeeritud Eestis asuv haldusüksus. Eesti NSV oli üks NSV Liidu viieteistkümnest liiduvabariigist, millel olid mõned riiklikud tunnused, nagu territoorium, seadusandliku võimu ja täitevvõimu organid, nõukogulik sümboolika jne. See ei tähenda, et liiduvabariik oleks olnud suveräänne riik. Kõik olulisemad otsused, ka Eesti elu puudutavad, langetati NSV Liidu keskvõimude poolt Moskvas. Eesti NSV pealinn oli vastavalt Eesti NSV Konstitutsioonile Tallinn. Eesti NSV kuulutati välja 21.

Ajalugu

Kommentaarid (0)