TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER (0)

TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER
Tootmisvõimaluste kõver (TVK) on erinevate hüviste tootmiskombinatsioon olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. Tootmine, mis toimub tootmisvõimaluste kõvera igas punktis on selline, et kõik ressursid (maa, töö, kapital ) on hõivatud. Ühiskonnas on sellist seisu raske saavutada, st., et keegi pole töötu, kõik maa on kasutusel ja kõik masinad ja seadmed on tööle rakendatud.
 
 
Oletame, et me toodame leiba ja raamatuid. Leib on kantud vertikaalsele y-teljele ja raamatud horisontaalteljele ehk x-teljele. Punktis F toodab ühiskond 5 ühikut leiba. Kui soovitakse toota ka raamatuid, tuleb loobuda mingist osast leiva tootmisest , selleks, et toota raamatuid. Punktis E on loobutud ühe ühiku leiva tootmisest ja asendatud see viie ühiku raamatutega. Punktis D toodetakse 3 ühikut leiba 9 ühikut raamatuid, kuni punktis A toodab ühiskond vaid raamatuid. Kui ühiskond toodab punktis U, on tema ressursid suurelt jaolt kasutamata. Näiteks Eestis seisab maa söötis, inimesed on ilma tööta jne. Ühiskond ei saa toota punktis K, kuna selleks ei jätku ressursse. Punkti K jõuab ühiskond siis, kui suureneb tootmise efektiivsus.
Tegelikkuses ei vali ühiskond mitte kahe tarbekauba vahel, vaid tarbekaupade ja tootmisvahendite tootmise vahel. Mida enam me toodame tootmisvahendeid (ehitame uusi tehaseid, ostame uusi masinaid, seadmeid), seda paremini hakkame elama tulevikus. Koos tootmisvahendite tootmisega luuakse uusi töökohti ja suureneb ühiskonna jõukus. Iga riik peab leidma optimaalse vahekorra tootmisvahendite tootmise ja tarbekaupade tootmise vahel. Põhiliselt tarbekaupadele kulutamine põhineb vaid tänase päeva heaolul. Selleks, et elada tulevikus paremini peab ühiskond säästma, kokkuhoid suurendab ühiskonna tootmisvõimaluste piiri. Mida madalam on riigi arengutase, seda kiiremas tempos on tal võimalik oma tootmist arendada, kuna sellisel riigil on piisavalt kasutamata tootmisressursse. Arenenud maades on mõni ressurss (näiteks maa Euroopas) täielikult hõivatud ja see ei võimalda enam niisuguse tempoga areneda.
Kõige enam nihutab toomisvõimaluste piiri teaduse areng. Maailma esimene suurim leiutis oli ratas (loodus ei tunne sellist vormi), millega pandi kõik vajalik veereme ühest kohast teise. Siis näiteks aurumasin , Otto karburaator , Dieseli mootor jne.
Millised olid 20. sajandi suuremad avastused, mis viisid edasi maailma tootmistaset?
Vastus:
Selleks oli pooljuhtide ja sünteetilise kautšuki avastamine, mis pani aluse vastavalt elektroonika arengule ja plastmasside tootmisele
Kas Eesti kulutab oma ressursse mõistlikult?
Vastus:
Eestis on piisavalt kasutamata tööjõudu ja samal ajal valitseb tööjõu puudus.