Põllumajandus ja areng Burundi vabariigis (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Majandus- ja sotsiaalinstituut
PÕLLUMAJANDUS JA ARENG
BURUNDI VABARIIGIS
Referaat õppeaines Arenguökonoomika
Koostaja : Kaia Pau
Ökonoomika ja ettevõtluse eriala
Tartu 2010
SISUKORD
SISSEJUHATUS..........................................................................................................3
1.ÜLDTUTVUSTUS....................................................................................................4
1.1.Burundi Vabariigi üldtutvustus........................................................................4
1.2.Elanikkond........................................................................................................4
1.3.Kultuur..............................................................................................................6
1.4.Loodus..............................................................................................................6
1.5. Turism ...............................................................................................................7
2.BURUNDI MAJANDUS...........................................................................................8
2.1.Majanduse üldnäitajad......................................................................................8
2.2.Põllumajandus ja tööstus Burundis...................................................................9
2.3. Import ja eksport Burundis...............................................................................9
KOKKUVÕTE...........................................................................................................10
KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................11
SISSEJUHATUS
Valisin põllumajanduse ja selle arengu aspektide uurimiseks riigi Ida-aafrikas, Burundi. Riigist huvitusin tema väiksuse, vaesuse ja suure sõltuvuse tõttu põllumajandusest. Mulle pakkus huvi uurida seni tundmatuks jäänud riigi kultuuri, tavasid, geograafilist ja majanduslikku seisundit ning põhjuseid, miks saab riiki kutsuda täielikult aregu- ning agraarmaaks. Mis on need aspektid, mis põhjustavad üleriigilise vaesuse. Järgnevaga püüangi välja tuua riigi peamised majanduslikest ja geograafilistest seisunditest tulenevad karakteristikud, mis on omased Burundile kui aregu algetapis olevale riigile.
1. ÜLDTUTVUSTUS
1. 1. Burundi Vabariigi üldtutvustus
Burundi on merepiirita riik Ida-Aafrikas, mille pealinnaks on Bujumbura. Riigi pindala on 27 830 km2. Burundi Vabariigi moodustavad 17 provintsi: Bubanza, Bujumbura Mairie, Bujumbura Rural , Bururi, Cankuzo, Cibitoke, Gitega, Karuzi, Kayanza, Kirundo, Makamba, Muramvya, Muyinga, Mwaro, Ngozi, Rutana ja Ruyigi. [Burundi üldandmed]
Rahvaarv riigis 2007. aasta seisuga on 9 511 330 inimest. [Elanikkond] Burundi saavutas oma iseseisvuse 1. juulil 1962. aastal. 2005. aastast alates on Burundi Vabariigi presidendiks Pierre Nkurunziza. Seadusandlik võim kuulub ühekojalisele Rahvuskogule. Burundi naaberriikideks on põhjas Ruanda, kirdes Kongo Demokraatlik Vabariik ja edelast ning idast Tansaania . Suure osa riigi piirist moodustab Tanganjika järv. [Burundi üldandmed]
1. 2. Elanikkond
Erinevalt enamikust Aafrika riikidest on Burundi etniliselt ühtne – 99% rahvastikust moodustavad bantu keelkonda kuuluvad rundid, kes omakorda jaotuvad tutsi ja hutu etnilisteks rühmadeks. Eurooplastest elab Burundis kõige rohkem belglasi, vähem prantslasi, itaallasi ja kreeklasi. Aasiast on sinna asunud peamiselt indialasi. (ENE 1985 lk. 661)
Burundis kui arenguriigis on üheks peamiseks probleemiks AIDS, hoides kõrget suremuse taset riigis. Ühel viieteistkümnest inimesest riigis on diagnoositud HIV/AIDS.
Kõige enam, 51,20% on riigis 15-64 aastaseid elanikke. Samas on äärmiselt suur alaealiste laste, alla 15 aastaste hulk. Vähene üle 65 aastaste inimeste osakaal riigis viitab suurele suremusele noores eas.
2010. aasta seisuga on keskmine elanik riigis 16,8 aastane. Meeste keskmine vanus 2010. aasta seisuga on 0,7 aastat madalam kui naistel, olles kõigest 16,5 aastat ja naistel 17,2 aastat. Sellest tulenebki suur alaealiste osakaal ühiskonnas. Burundi puhul on tegu ühe kõrgeima sündide arvuga riigiga. 1 000 inimese kohta sündis 2010. aastal 41,76 last. Samal ajal on 1 000 elaniku kohta 10,14 surmajuhtumit. Riigi loomulik iive on tugevalt positiivne. 1 000 elusalt sündinu kohta on 2010. aastal surnud 64,86 last. Sünni hetkest arvestatakse rahvastiku keskmiseks eluaeaks 57,8 aastat.
2007. aasta seisuga on 110 000 inimest kogu rahvastikust nakatunud HIVi/AIDSi. Nakkushaigustesse nakatumise oht on riigis väga suur. Toidu ja vee kaudu levivateks haigusteks on bakteriaalne kõhulahtisus, hepatiit A ja tüüfus. Samuti levivad malaaria , marutaud ja bilhartsioos.
Suur enamus, 67 % elanikkonnast moodustavad kristlased , nendest 62% on Rooma Katoliku usku ja 5% on protestandid . 23% rahvastikust on põlisrahvaste usku ja 10% moodustavad moslemid .
Terves riigis on 2000. aasta seisuga 59,3% kirjaoskajaid, sealjuures on 67,3% kirjaoskajatest mehed ja 52,2% naised. Üks kahest lapsest omandab koolis haridust. Riigikeelteks on prantsuse ja rundi keel. Burundis pealinnas asub riigi ainuke ülikool. 10% üliõpilastest tudeerivad erakõrgkoolides. [Elanikkond]
1. 3. Kultuur
Kultuur Burundis on rohkem suuline kui kirjalik. Aegade jooksul on rahvasuu levitanud ja põlvest põlve edasi kandunud palju rahvajutte, legende, valme, luulet ja laule. Olulist osa Burundi kultuuripärandist omab trummimäng, olles osa maailmakuulsast rahvatantsust. Igal piirkonnal riigis on oma eripärane tants, mis just neid iseloomustab.
Ühtedeks põhitoiduaineteks Burundi köögis on punased oad. Need kuuluvad tavapärase burundulase igapäeva menüüsse vähemalt kord päevas. Teiseks põhiliseks toiduaineks on riis , samuti banaanid , bataat , maniokk , herned ja mais. Vaesuse tõttu saavad keskmise jõukusega perekonnad liha süüa vaid paar korda kuus. Loomakasvatajad peavad veiseid, lambaid ja kitsi staatusesümbolitena ning ei soovi neid tappa. Magustoiduks süüakse üldjuhul maapähkleid, suhkruroogu ja puuvilja.
On teatud pidustusi, kus pakutakse banaanidest valmistatud koduveini. Sorgost valmistatakse tehaseõlut ja koduõlut. Traditsioonina joovad sõbrad ja perekonnaliikmed ühtsuse märgiks koduõlut kõrrega ühest suurest anumast. [Burundi kultuur]
1. 4. Loodus
Burundi on mägine, enamasti kiltmaa . Riigi lääneosas asub põhja-lõunasuunaline Mweri mäeahelik, kus asub ka Burundi kõrgeim tipp. [Burundi pinnamood ]
Õhutemperatuur riigis aastaringselt jääb praktiliselt muutumatuks, kuna tegemist on lähisekvatoriaalse kliimavöötmega. Aasta keskmine õhutemperatuur ulatub +17˚C kuni +23˚C olenevalt kõrgusest üle merepinna. Eristub neli aastaaega : pikk ja kuiv aastaaeg juunist augustini, lühike vihmaperiood septembrist novembri või detsembrini, lühike ja kuiv aastaaeg detsembrist jaanuarini ning pikk vihmaperiood kestab veebruarist või märtsist maini . [Burundi kliima]
Taimede suhtes on riik vaene. Mets moodustab kogu riigi pindalast vaid 4%. Kiltmaa on osaliselt kaetud savanniga. See-eest on loomastik rikkalik: elevandid , lõvid, leopardid , jõehobud, krokodillid, pühvlid, tüügassead, paavianid, antiloobid jpm. Imetajaid on kokku 107 liiki, kellest šimpansid ja hüäänkoerad on eriti ohustatud liikide seas. [Burundi taimestik ]
Jõed on lühikesed ja kärestikulised, osa neist kuulub Niiluse, osa Kongo jõgikonda. Metsa kasvab ainult mägedes. (ENE 1 1985 lk. 661)
Maavaradest leidub Burundis niklimaaki, uraani, haruldaste muldmetallide oksiide, koobaltit, vaske, vanaadiumimaaki ja tinamaaki. Samuti leidub kulda, plaatinat, fosforiiti, turvast ja kaoliini.
Maakasutus riigis jaguneb: põllumaa 44%, mitmeaastased rohumaad 36%, mitmeaastased kultuurid 9%, metsad ja põõsastik 3% ning muu maa 8%. [Burundi loodusvarad ]
1.5 Turism
Turism Burundis on alles lapsekingades ning väiksemahuline, moodustads kõigest 3% riigi SKPst. Enamik turismiobjektidest asuvad Burundi pealinnas Bujumburas. Bujumbura on kaunis linn imeilusa Tanganyika järve kaldal . Väljaspool linna asuvad rannad , mida võib pidada kogu mandri kaunimateks. Tänu imelistele randadele on Tanganyika järv üheks populaarseimaks turismipiirkonnaks riigis.
Gitegas, eelmises pealinnas asub muuseum ja pärimuslik käsitöökeskus. Mosso piirkonnas, mis asub kagus, leidub küllaltki haruldasi metsloomi. Kirde piirkonnas leidub väga erinevaid troopilisi linde. Viimastel aastatel on turism pidurdunud tänu rahvustevahelistele sõdadele piirkonnas. [Turism, reisimine ja vaba aeg Burundis]
2. BURUNDI MAJANDUS
2. 1. Majanduse üldnäitajad
Burundi on üks vaesemaid riike Aafrikas. Halb infrastruktuur ja kaugus merest pidurdavad majanduse arengut. [Burundi majandus]
Burundi on üks kümnest vaesemast riigist maailmas. Sisemajanduse kogutoodang on väga väike, mille põhjusteks on kodusõjad, korruptsioon , hariduse kättesaamatus ning HIV ja AIDS. [Majandus Burundis]
Burundi majandus baseerub põhiliselt põllumajandusel, mis moodustas riigi SKPst 2009. aastal 33,4%. Suurema enamuse ülejäänud SKPst moodustasid teenindus 45,9% ja tööstus 20,9%. 2009. aasta SKP oli 3 245 miljardit dollarit. 2008. aastaga võrreldes kasvas riigi SKP 3,5%. Inimese kohta oli 2009. aastal SKP 300 dollarit. Kui 2007. aasta seisuga on riigis tööjõudu 4 245 miljonit inimest, siis 2002. aasta seisuga on valdav enamus, 93,6% tööjõust hõivatud põllumajanduses. 4,1% hõivatuid on seotud teeninduse ja 2,3% tööstuse valdkondadega. [Burundi majandus]
Toitu, ravimeid ja elektrit napib terves riigis. Alla vaesuspiiri elab 68% rahvastikust. Poliitilise stabiilsuse saavutamine on parandanud abi kättesaadavust ja majanduslik aktiivsus on kasvanud, kuid nõrkused nagu halb haridustase, nõrk õigussüsteem ja madal haldussuutlikkus võivad osutuda barjääriks planeeritud majandusreformide täideviimisel. Burundi sõltub rahvusvahelisest abist majandusarengu heaks ning omab suurt riigivälist võlga. [Burundi majandus]
2.2. Põllumajandus ja tööstus Burundis
Põhilisteks põllumajandussaadusteks riigis on kohv, puuvill , tee, mais, sorgo, bataat, banaanid, maniokk, uba, maapähklid. Loomakasvatus on vähetootlik. Kasvatatakse veiseid, lambaid ja kitsi. Tanganjika järvel püütakse kala. Riigi tööstus hõlmab toidu töötlemist ning toodetakse tarbekaupu nagu tekke ja jalanõusid, millede materjalid on peamiselt imporditud. Rasketööstus riigis kuulub valitsusele. [Majandus Burundis]
Mineraalainete sektor on Burundis väike, suhteliselt osakaalutu. Maavaradest kaevandatakse väikestes kogustes kassiteriiti, tantaalinioobiumi- ja volframimaaki ning kulda. Uuringud on tuvastanud nafta olemasolu Tanganjika järve all ning samuti nikli leiukohti. Vaske, koobaltit ja plaatinat loodetakse leida koos niklimaagiga. [Burundi loodusvarad]
2.3. Import ja eksport Burundis
Burundi peamisteks eksportkaupadeks on kohv ja tee, mis moodustavad 90% välismaal saadud tulust, kuigi eksport omab suhteliselt väikest osa SKPst. 2009. aastal eksporditi kaupu 68 miljoni dollari väärtuses. Peale taimesaaduste eksporditakse ka nahku ja kassiteriiti. Burundi ekspordist saadud tulu ja selle võimekus tasuda importteenuste eest sõltub peamiselt ilmastikutingimustest ning rahvusvahelistest kohvi ja tee hindadest. Enamik eksportkaupadest saadetakse Tansaaniasse ja sealt mööda raudteed edasi Dar Es Salaami (linn Tansaanias ), mis asub India Ookeani ääres. Riigi import ületab eksporti märgatavalt. 2009. aastal imporditi Burundisse 275 miljoni dollari väärtuses kaupu. Imporditakse tootmisvahendeid, naftasaadusi, toiduaineid jms. Peamisteks kaubanduspartneriteks on Saksamaa, Belgia, Keenia , Jaapan ja Tansaania. Burundi liitus Ida-Aafrika Ühinguga, mis peaks suurendama riigi kaubanduslikke sidemeid . [Majandus Burundis]
KOKKUVÕTE
Burundi vaesus tuleneb suurest inimeste arvukusest, madalast haridustasemest, noorte suurest osakaalust elanikkonnas, oskuste ja võimaluste puudumisest, halvast infrastruktuurist, haigustest, riigi vaesusest maavarade poolest jpm. Inimesed sõltuvad suurel hulgal põllumajandusest, kuna see on kõige lihtsam viis end ära toita ja ülejääkidest tulu saada. Kõik Burundile vastu rääkivad aspektid koos tekitavad surnud ringi, millest on raske omapäi välja saada. Burundulastel on raske väljuda agraarmaa seisusest, kuna selleks puuduvad võimalused. Riik vajab olulist välismaist abi, et parendada inimeste ja riigi kui terviku olematut heaolu.
KASUTATUD KIRJANDUS
1. Burundi loodusvarad. Loodusvarad. Burundi. Vikipeedia. [ http://et.wikipedia.org/wiki/Burundi#Loodusvarad ]
2. Burundi kliima. Kliima. Burundi. Vikipeedia. [ http://et.wikipedia.org/wiki/Burundi#Kliima ]
3. Burundi kultuur. Kultuur. Burundi. Vikipeedia. [ http://et.wikipedia.org/wiki/Burundi#Kultuur ]
4. Burundi majandus. Burundi. CIA – The World Factbook. Economy . [ https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/by.html ]
5. Burundi pinnamood. Pinnamood. Burundi. Vikipeedia. [ http://et.wikipedia.org/wiki/Burundi#Pinnamood ]
6. Burundi taimestik. Taimestik. Burundi. Vikipeedia. [ http://et.wikipedia.org/wiki/Burundi#Taimed ]
7. Burundi üldandmed. Burundi. Vikipeedia. [ http://et.wikipedia.org/wiki/Burund i]
8. Economy. Encyclopedia. Infoplease. [ http://www.infoplease.com/ce6/world/A0857080.html ]
9. Elanikkond. Burundi. CIA – The World Factbook. People. [ https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/by.html ]
10. EE 1 = Eesti Entsüklopeedia 1. köide. Tallinn: Kirjastus Valgus 1985, 703 lk.
11. Majandus Burundis. Burundi. Arfica. Encyclopedia of the Nations. [ http://www.nationsencyclopedia.com/Africa/Burundi-ECONOMY.html ]
12. Turism, reisimine ja vaba aeg Burundis. Encyclopedia of the Nations. Africa . Burundi. [ http://www.nationsencyclopedia.com/Africa/Burundi-TOURISM-TRAVEL-AND-RECREATION.html ]