Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vabadus (0)

1 Hindamata
Punktid
Kadrioru Saksa Gümnaasium
Vabadus
Referaat
Dita Donatella Henriette Kadak
11.klass
Juhendaja :Irene Pukk
Tallinn
2015
Vabaduse erinvad vormid ja definitsioon
Vabadus, ka priius , kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. Ajaloo algul kui ei olnud veel ühe inimese seaduslikku võimu teise inimese üle oli inimene vaba. Hiljem sunniti meid alluma riigile, mis tähendab vabaduse piiramist. Meie jaoks on tähtis, et meie vabadust ei piirataks ennekõike nende tegevuste puhul, mis on meie jaoks kõige tähenduslikumad.
John Locke õpetus neljas lauses :
  • Igaühel on õigus teha seda, mida ta tahab.
  • Igaühe vabadus lõpeb seal, kus algab teise inimese vabadus.
  • Kellelgi ei ole õigust võtta ära või ümber jagada teise inimese vara.
  • Keegi ei pea abistama teisi kui see kahjustab tema enese toimetulekut.

Vabadust saab vaadelda väga paljudes erinevatest aspektidest. Lõpuks defineerib ikka iga inimene ise, mida tähendab tema jaoks vaba olemine. Vabadust saab jagada ka positiivseks ja negatiivseks.
Negatiivne vabadus
Sunni puudumine, vabadus millestki , vabadus kui areaal , milles inimene saab ilma teiste sekkumata elada. Sund ja vabadus on vastandid, inimese vabadus peab võimaldama tal teha ka enda jaoks kahjulikke tegusid .
Negatiivse vabaduse pooldajate eesmärgiks on autoriteedi kärpimine.
Positiivne vabadus
Vabaduse teostusmõiste. Toimimine endast lähtudes, vabadus millekski. Positiivne vabadus viib üldiste tegevus-printsiipide põhjendamiseni, see omakorda poliitilise autoriteedi põhjendamiseni. Positiivse vabaduse pooldajate eesmärgiks on autoriteet endale saada. Vabaduse puhul on oluline ka selle teostus , oluline on oma tegevust eesmärgistada.
Positiivse ja negatiivse erinevus seisneb teostuses. Negatiivse vabadusega oled vabastatud millestki(maksudest, kaitseväest, kohustuste täitmisest vms). Positiivse vabadusega antakse võimalused midagi teostada. Kaks peamist vabaduse määrajat on seadused ja avalik arvamus. Enamikel juhtudel pole vaja seaduslikku regulatsiooni, piisab avalikust arvamusest.
Arvamus- ja tegevusvabadus
Ükskõik milline ka poleks inimese arvamus mingis küsimuses, Milli arvates ei tohi arvamustele piiranguid seada. Ta leiab, et kellelgi pole tõe monopoli ning keegi ei saa absoluutse kindlusega öelda, kas mingi arvamus on tõene või väär. Kuid isegi kui mõni arvamus oleks väär, ei tohiks teda ikkagi keelustada. Tegevusvabadus võib olla täielik vaid seal, kus indiviidi tegu puudutab vaid tema enda huvisid. Taolisi olukordi esineb harva ning seetõttu algavadki tegevusvabaduse piirangud sealtmaalt, kus tegu riivaks teiste huve Arvesse läheb mitte ainult tegelik, vaid ka võimalik teiste huvide riivamine.
Teod:
  • Teod, mis puudutavad ainult indiviidi enda huve – siin olgu vabadus.
  • Teod, mis toovad kahju teistele inimestele – siin võib piirata.

Majanduslik vabadus
Inimese võimalus olla omanik, s.o omada vara (sh tootmisvahendeid ) ja vallata, kasutada ning käsutada seda seadustega lubatud korras, hankimaks tulusid mitte ainult enda ja oma perekonna ülalpidamiseks, vaid ka rikastumiseks. Majanduslik vabadus on inimõiguste teostamise peamisi eeldusi .
Inimene on majanduslikult vaba, kui ta saab ise otsustada
millise hinnaga ta oma tööjõudu müüb või mida ta saadud rahaga teeb.
Vabadus on aastate jooksul väga palju muutunud. Minu perekonnal ei olnud vabadust minna välismaad avastama või õppida valikainetena seda mida nad soovisid . Õnneks on mulle see antud. Mul on veel palju erinevaid võimalusi ja vabadusi. Kõik inimesed piiravad ka ise oma vabadusi- oma eesmärkide või tõekspidamistega. Minu eesmärgiks on saada võimalikult harituks. See tähendab, et pean piirama ise enda teatud võimalusi. Olen veendunud, et kui piiran praegu mõningal määral oma vabadusi on mul tulevikus rohkem võimalusi ja vabadusi.
Kasutatud allikad:
http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=vabadus&F=M
https://paultammert.wordpress.com/2014/08/04/11-vabadus-mida-see-tahendab/
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/majanduslik_vabadus
http://www.hot.ee/indrme/vabadus.ht m
http://www.eau.ee/~luks/11%20loeng%20esitlus.pdf
https://et.wikipedia.org/wiki/Vabadus
Vabadus #1 Vabadus #2 Vabadus #3 Vabadus #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-03-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Anna Produkt Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Vabadus
8
docx

Vabadus

Kadrioru Saksa Gümnaasium Vabadus Referaat Dita Donatella Henriette Kadak 11.klass Juhendaja:Irene Pukk Tallinn 2015 Vabaduse erinvad vormid ja definitsioon Vabadus, ka priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. Ajaloo algul kui ei olnud veel ühe inimese seaduslikku võimu teise inimese üle oli inimene vaba. Hiljem sunniti meid alluma riigile, mis tähendab vabaduse piiramist. Meie jaoks on tähtis, et meie vabadust ei piirataks ennekõike nende tegevuste puhul, mis on meie jaoks kõige tähenduslikumad. John Locke õpetus neljas lauses: • Igaühel on õigus teha seda, mida ta tahab.

Eetika
Vabadus ja selle aspektid
12
doc

Vabadus ja selle aspektid

Sotsiaal-Humaniaarinstituut Õigusteaduskond JUR-23-E Vabadus ja selle aspektid Kristine Kaasonen Juhendaja: lektor L. Kährik Tallinn 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Mis on vabadus? .....................................................................................................................5 1.1 Vabadus Spinoza järgi...................................................................................................... 5 1.2 Vabadus Eduard von Hartmanni järgi...............................................................................6 1.3 Vabadus olla ori ...................................................................................................

Õigus
Kas vabadus on illusioon
2
odt

Kas vabadus on illusioon?

Kas vabadus on illusioon? Kui küsida meid ümbritsevate inimeste käest, mis on vabadus, tuleb vastuseks vaid kerge õlakehitus. Aga küsimuse peale, kas sina oled vaba, vastatakse jah. Vabadused jagunevad omakorda mõttevabaduseks ja teovabaduseks. Ükski inimene ei ole täielikult vaba, kuna meie igapäevaelu piiravad erinevad seadused, mis on üheks meie elu kujundajateks. Need omakorda jagunevad veel positiivseteks ja negatiivseteks piiranguteks. Kuid kas me saame olla vabad või on see meie ettekujutus?

Filosoofia
VABADUSE PROBLEEMID FILOSOOFIAS
9
docx

VABADUSE PROBLEEMID FILOSOOFIAS

SISSEJUHATUS Filosoofia sai laguse Vanas Kreekas VI sajandil e.m.a ning on selle enam kui kahe ja poole tuhande aasta jooksul palju muutnud. Probleemid, mida filosoofid on püstitanud ja püüdnud lahendada, ei ole samuti muutumatuks jäänud. Filosoofiliste probleemide ühiseks jooneks on siiski läbi ajaloo olnud see, et alati on välja pakutud erinevaid lahendusi ning sellist arvamuste mitmekesisust peetakse täiesti normaalseks. Filosoofilistel probleemidel ei olegi ainuõigeid lahendusi. Vabadus kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. Mina käsitlen oma referaadis kolme teemat: keha ja vaimu probleem, tahtevabaduse probleem ning sotsiaalne vabadus. 1. KEHA JA VAIMU PROBLEEM Keha ja vaimu teooriale võib läheneda kaheti: Dualistliku teooria põhjal. Inimesel on nii keha kui ka vaim- esimene on materiaalne ja teine mittemateriaalne. Monistliku teooria põhjal. Inimene on kas ainult materiaalne keha või mittemateriaalne vaim. 1

Majandus
Mõisteid filosoofiast
3
doc

Mõisteid filosoofiast

mõttekonstruktsioonid.Teadusteooriad võivad olla edukad, kuid nad ei kirjelda reaalsust. 38. teoreetilised entiteedid- võrreldi juba keskajal universaatülidega. ( entiteet- olemus enese mõtte tõeline olemus) 39. determinism ­ Jaguneb: Nõrk- kahe äärmuse vahel esineb ka vahepealne kompromiss- seisukoht; Jäik- maailmas valitseb põhjuslikkus(pole vabadust). 40. indeterminism ­ kui maailmas valitseb seaduspärasus ja põhjuslikkus,siis pola vabadus võimalik. 41. fatalism ­ paljjud inimesed usuvad argielus saatusesse, arvavad, et nad ei saa oma elukäiku muuta; Fatalist ei usu, et tema elu on ära määratud kindla seadsu poolt, vaid hoopis üleloomulike kaootiliste jõudude poolt. 42. negatiivne vabadus ­ on inimlike sunni puudumine, olukord, kus minu tegevusse ei sekkuta. Sunni puudumine, vabadus millestki, sund ja vabadus vastandid, inimese

Filosoofia
Vabadus
2
doc

Vabadus

Vabadus Kirjeldamine Vabadus on takistuste, piirangute ja sunni puudumine. Vabadus on võimalus toimida vastavalt tahtele. Vabadust liigitatakse vahel negatiivseks ja positiivseks. Negatiivne vabadus ei pruugi meile alati meeldida, sest see on piiratus millestki, mis meile tegelikult meeldib, näiteks vabadust mitte seadust järgida. ,,Vabadus on valus asi: pead kogu aeg ise valima ja ise vastutama." (Kirjanik Sirje Kiin) Positiivne vabadus aga sõltub rohkem meie tahtest, näiteks vabadus valida endale elukohta või sõnavabadus. Inimene on positiivses mõttes vaba siis, kui tal on kontroll oma elu üle või kui ta valitseb enda üle. Võrdlemine Kumb on parem, kas positiivne või negatiivne vabadus? Mina usun, et inimesele meeldiv vabadus ongi just nende kahe kooslus. Alles siis saab püüelda täiusliku vabaduse poole. Aga siiski on inimesed erinevad ja ka nende soovid erinevad. Kumb vabadus neile rohkem

Kirjandus
Vabadus läbi minu silmade
12
docx

Vabadus läbi minu silmade

Filosoofia Tallinna Tehnika Ülikool 02.11.2015 Vabadus läbi minu silmade Sissejuhatus Inimkond läbi oma terve ajaloo on alati püüelnud kas siis salamisi või siis päris avalikult vabaduse poole, vahest on see õnnestunud ja vahest mitte. On üritatud türannilikest valitsejatest lahti saada ja luua seda ühtset täiuslikku vaba ühiskonda. Selline otsing on aga Thomas More´i arvates utoopiani viinud ja kaks maailmasõda on meile näidanud, et vaba täiuslik ühiskond pole saavutatav.

Filosoofia
FILOSOOF JOHN STRUART MILL
26
odt

FILOSOOF JOHN STRUART MILL

täielikku võimu selleks, et nad täiskasvanuna oleksid võimelised mõistuspäraselt käituma. Kõne all olevaid põhimõtteid ei saa Milli arvates rakendada ka ühiskondade suhtes, mis on alles n-ö lapseseisundis. Neis ühiskondades võib juhtuda, et progress jääks saavutamata, kui jätta jõusse vabaduse nõue. Despootia võib olla õigustatud barbaarsete rahvaste puhul, kui selle eesmärgiks on progress ja kui see tõesti viib progressile. Vabadus kui printsiip ei ole Milli arvates rakendatav olukorras, kus inimesed ei ole veel võimelised isearenemiseks vabaduse teel. Sellisel juhul on parim, mida nad saaksid teha progressi saavutamiseks: alluda Akbarile või Karl Suurele - kui ainult leidub selliseid isiksusi. Kuid niipea kui inimesed jõuavad sellise seisundini, et muutuvad võimelisteks arenema vabaduse kaudu, siis astub jõusse vabaduse printsiip. 9 Analüüs

Filosoofia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun