kohustused ja õigused 2.1) Tööandja : peab tagama et asi oleks korras kus tööline töötaks , peab olema viidud madalaks kahjuaine eritumine peab läbi viima töökeskkonna terviseriskide hindamist , teostama süstemaatiliselt töökeskkonna sisekontrolli , teostama töötajate tervise kontrolli . Väiksemas ettevõttes võib ka olla töökeskkonna spetsialist . 2.2) Töökeskkonna spetsialist on ettevõttes pädev insener töökeskkonna alal või tootmistegevuses. Tootmistegevuseta ettevõttes on ettevõtja volitanud töökeskkonna spetsialisti täitma töötervishoiu ja tööohutuse alaseid ülesandeid. Tundma erinevaid akte töötervishoiu tööohutust reguleerivaid akte. Vähendama töökeskkonna ohutegureid võttes kasutusele erinevaid meetmeid . Spetsialist peab peatama ohtliku töölõigu või seadmed . Teeb koostööd töötajate , voliniku , nõukogu ja töötervishoiu arstiga . 2
pikaajalise perioodi vältel); kaupade ja teenuste tootmise sisend(tootmises tarbitakse ära kapitali teenused); on ise toode(tootmisprotsessi väljund) • Liigid: reaalkapital; kaupkapital; rahakapital • Kapitali ringkäik: rahakapital→tootlik kapital→kaupkapital→rahakapital Kulud • ... Teatud hüviste tootmiseks on võtdsed nende tootmiseks kasutaud tegurite panuste väärtusega • Käitiskulud – kõik ettevõttes tootmistegevuses tehtud kulutused • Tootmiskulud – kõik ettevõttes tehtud kulutused pluss kapitali kulunõudlus • Alternatiivkulud – tulu, mis jääb saamata tootmises rakendatud tegurite parimast alternatiivsest kasutamata jäetud rakendusvõimalustest • Kogukulud – tootmistegevuses põhjustatud kõigi kulude summa • Ühikkulud – leitakse kogukulu jagamisel toodangu kogusega • Piirprodukt – iga uue muutuvteguri õhiku lisandumisest saadav lisaprodukt
Mittetaastuvad ressursid ei taastu. Näiteks maavarad. ● Inimressursid (e tööjõud) Töö kui ressursi hulka kuuluvad inimeste vaimsed ja füüsilised jõupingutused, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tööjõu moodustavad kõik tööealised töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed. Tööealise elanikkonna hulka kuulub lisaks tööjõule ka mitteaktiivne rahvastik. ● Kapitaliressursid Kapitali kui ressursi hulka kuuluvad kõik varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendid (hooned, tööriistad ja masinad), mida kasutatakse uute toodete ja teenuste (hüviste) valmistamisel. ● Ettevõtlikkus (oskus kolme esimest tootmistegurit kasulikult kombineerida) Ressursside hulka loetakse ka ettevõtja ja ettevõtlikkus. Just tänu ettevõtlikkusele leiavad kasutamist teised ressursid. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine
ressursside muundamine ja ühendamine kontrollitud viisil ning väärtuste lisamine vastavalt juhtkonna tegevusliinile. Tootmiskorraldus hõlmab ka tootmiseks vajalike füüsiliste ressursside juhtimist. Oluline on tootmisvõimsuse kasutamine vastavalt turu võimalustele ja kulupiirangutele. Uued tehnoloogiad ja teaduse saavutused annavad hulgaliselt võimalusi äritegevuse elavdamiseks ja uute töökohtade loomiseks ning võimaldavad tootmistegevuses minimeerida mõttetute jääkide teket. Tulevikus on tööstuse alustaladeks nutikas tootmine ja digiteerimine, mille mõju on väga suur - tänu automatiseerimisele väheneb palgakulu ning suurenevad efektiivsus, kiirus ja paindlikkus. Käesolev referaat annabgi ülevaate tootmis- ja teeninduskorralduse ajaloost ning tulevikutrendidest. 3 1. AJALUGU 1.1.Tootmise ajalugu
keskkonnale ohututes prügilates. Jäätmekäitluses rakendatakse põhimõtet “saastaja maksab”, mis tähendab, et igaüks maksab oma tekitatud jäätmete eest ise. Jäätmehoolduse arendamiseks on kõigil oma ülesanded ja kohustused. Oma haldusterritooriumil juhib jäätmealast tegevust kohalik omavalitsus, kehtestades jäätmehoolduseeskirja, korraldades jäätmeveo, edendades taaskasutust ja korraldades ohtlike jäätmete kogumise elanikkonnalt. Ettevõtte kohustuseks on tekitada oma tootmistegevuses võimalikult vähe jäätmeid ja järgida kehtivat seadusandlust. Tavakodanik peaks püüdma taaskasutada võimalikult palju jäätmeid ja tekkinud prügist vabanemiseks liituma korraldatud olmejäätmeveoga. Jäätmehoolduse toimimine on tihedalt seotud inimeste keskkonnateadlikkusega.
keskkonnale ohututes prügilates. Jäätmekäitluses rakendatakse põhimõtet "saastaja maksab", mis tähendab, et igaüks maksab oma tekitatud jäätmete eest ise. Jäätmehoolduse arendamiseks on kõigil oma ülesanded ja kohustused. Oma haldusterritooriumil juhib jäätmealast tegevust kohalik omavalitsus, kehtestades jäätmehoolduseeskirja, korraldades jäätmeveo, edendades taaskasutust ja korraldades ohtlike jäätmete kogumise elanikkonnalt. Ettevõtte kohustuseks on tekitada oma tootmistegevuses võimalikult vähe jäätmeid ja järgida kehtivat seadusandlust. Tavakodanik peaks püüdma taaskasutada võimalikult palju jäätmeid ja tekkinud prügist vabanemiseks liituma korraldatud olmejäätmeveoga. Jäätmehoolduse toimimine on tihedalt seotud inimeste keskkonnateadlikkusega. MAJANDUSLIKUD KESKKONNAKAITSE MEETMED Maksustamine 1. Loodusvara kasutamisõiguse tasu 2. Emissioonimaks 3. Teenusemaks (saastemaks) 4. Toodangumaks (kaudsed maksud) 5
Globaalprobleemid: rahvastiku-, keskkonna- ja sotsiaalsed probleemid. Globaalprobleemid on nüüdisühiskonna arenguraskused, mille võitmiseks on vaja kogu inimkonna ja suurte piirkondlike inimrühmade jõupingutusi. Globaalprobleemid on esmajärjekorras inimtegevused ja looduse vaheliste vastuolude tagajärg: kui tootmistegevuses ei arvestata looduskeskkonna vastupanuvõimet, tekivad ökoloogilise tasakaalu häired. Et Maa pindala on lõplik, ei suuda looduskeskkond näiteks tulla toime üha kasvava reostusega. Taastumatute loodusvarade hulk väheneb ja tekib energianappus. Globaalprobleemid on suuremastaabilised, süsteemsed ja paljutahulised ning võivad avalduda ootamatult, sest neil on suhteliselt pikk peiteaeg. Rahvastiku kasv - Ainuüksi eeldatav rahvastiku kasv võib järgneva poole sajandi
Klient, kes kasutab tänapäeva tehnoloogiat saab rahulolu kvaliteetsest tehnikast, mugavusest ja tervisele mõeldud tehnikast. Klientide üldine suhtumine on positiivne, vähe on rahutuid ja rahulolematuid kliente. Avalikkuse ees teeb AS Tatoli samuti reklaami (messid, laadad jne. ), millega meelitab ligi vanu ja uusi tarbijaid. Ettevõte on säilitanud oma hea brändi ja imago. 1.6 Tehnoloogiline keskkond: 1) Uued tehnoloogiad: kaasaekse tehnoloogia kasutamine arendus- ja tootmistegevuses. Uue tehnika tehnoloogiline areng võimaldab pakkuda kvaliteetsemat kaupa. Tehnika muutub päevast-päeva multifunktsionaalseks, kuna tehnoloogia areng on olnud suur. 2) Innovatsioon: igas ettevõttes oluline tegur, innovatsioonita ei ole ettevõttel tulevikku ning edasiarengut. 3) Tehnoloogia ja patendikaitse: on oluline tegur igas ettevõttes, sest tehnoloogiaga muudab elu lihtsamaks, igas ettevõttes kasutatakse ka erinevaid
Mõisted 1) Ressursid Resources -On kõik vahendid (maa, töö, kapital), mida kasutatakse kaupade valmistamiseks ja teenuste osutamiseks. Nimetatakse ka tootmisteguriteks 2) Majandustegevus - Tarvilike hüviste tootmist nimetatakse majandustegevuseks 3) Kapital Capital - On tootmistegur, mis sisaldab kõiki varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendeid. (ehitised, seadmed, vahendid) 4) Inevsteering Investment- Investeerimine - Uue kapitali tootmis-ja akumuleerimsprotsess 5) Ceteris paribus - majandusanalüüsis kasutatav eeldus, et kõik teised muutujad on konstantsed (v.a uuritav muutuja) 6) Positivistlik majandusteadus - Positive economics - On olemas olevate majandustingimuste ja poliitikate ning nende mõju teaduslik analüüs
CNC pink on arvutiga juhitav masin erinevate kõvade materjalide lõikamiseks nagu puit, komposiidid, alumiinium, teras, plastmass ja vahud. Programmeerija või pingi kasutaja peab valdama pingi kõiki töötluse põhioskusi ja seaduspärasusi, kuna uus tehnika annab ainult täiendavaid töövahendeid töö või selle etapi teostamiseks. Laiemalt võttes on tegu tööpinkide või nende liini automatiseerimisega. Praegusajal mil üha rohkem edastatakse teavet elektroonsel kujul, võidakse ka tootmistegevuses sobitada tehnikat üha ulatuslikumalt ja mitmel tootmistasandil, kasutades sama informatsiooni erinevate toimingute puhul. Kui tehnilist tootmist tervikprotsessina laiemalt käsitleda, siis saab kõik alguse ideest ja kavandist. Tehniline projekt tehakse arvuti abil ja ka joonised koostatakse arvutis (CAD). Neid jooniseid saab sobiva programmi abil ümber töödelda selliselt, et neist saab töötlemisjuhis masinale (CAM), sellisel juhul kasutatakse lühendit CAD/CAM. Kui
1 auto tootmine kulutab 400 tonni vett 1 tonni paberi tootmine 250 tonni vett 1 tonni bensiini tootmine 180 tonni vett. Sellega kaasneb veel veekogude ja vahel ka põhjavee reostumine. Veevarude kaitse Veevarude kaitseks on maailmas vastu võetud mitmeid rahvusvahelisi õigusakte. Ka igas riigis on oma seadused. Nii kehtib Eestis praegu "Veeseadus", mis võeti vastu 1994 aastal (hiljem on tehtud parandusi ja muudatusi). Õiguslikult saab reguleerida vee otstarbekat kasutamist tootmistegevuses. Kuid vett peaks otstarbekalt kasutama ka iga inimene oma igapäevases tegevuses. Kasvavate keskkonna- ja sotsiaalprobleemidega toimetulekuks on loodud tegevuskava 21. sajandiks Agenda 21. Ülemaailmne Agenda 21 (säästva arengu tegevuskava aastani 2030) võeti vastu Stockholmis 1992. aastal. Järgnevalt võeti vastu Agenda 21 erinevatel tasanditel (näiteks Euroopa, regionaalsel ja Eesti tasandil ning kohalikul tasandil säästva arengu tegevuskavad).
Tööealise elanikkonna hulka kuulub peale tööjõu ka mitteaktiivne rahvastik (2). Sõnal "kapital" on majanduses mitu erinevat tähendust. Ressursi mõistes tähendab kapital kõiki tootmisvahendeid (hooneid, tööriistu ja masinaid), mida kasutatakse uute toodete või teenuste valmistamiseks. Raha iseenesest ei ole kapital, vaid on vahend teiste ressursside ehk tootmistegurite soetamiseks. Kapitali kui ressursi hulka kuuluvad kõik varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendid (hooned, tööriistad ja masinad), mida kasutatakse uute toodete ja teenuste valmistamisel (2). Ressursside ehk tootmistegurite hulka loetakse ka ettevõtja ja ettevõtlikkus, sest just tänu ettevõtlikkusele leiavad kasutamist teised ressursid. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud
Ressursid on kõik tootmissisendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks. *Maa kui ressursi alla kuulub põllumajanduslik maa, vesi(jõed, järved, mered), maavarad, mets, atmosfäär, kliima, ilmastik, maaomand tootmisüksuse rajamiseks. *Töö kui ressursi hulka loetakse inimeste vaimsed ja füüsiised jõupingutused, mida nad kasutavad hüviste valmsitamiseks. *Kapital kui ressursi hulka kuuluvad kõik varasemas tootmistegevuses loodud toomtisvahendid(hooned, tööriistad ja masinad), mida kasutatakse toodete ja teenuste valmistamiseks. *Ressurssieehhk tootmistegurite hulka loetakse ka ettevõtlikus, sest tänu sellele leiavad kasutamist teised ressursid. *Tootmise ehk tootmiseprotssi ajaks peaks teadama mida toota, kuidas toota ja kellele toota. *. Tootmisprotsessi väljundina saadavat toodangut, mida pakutakse turul müügiks, nimetatakse kaubaks. Toimub koolilaat, ning osalemine on vabatahtlik
jaotada nelja rühma: ● maa; ● töö; ● ettevõtlikkus; ● kapital Maa ehk loodusressursi all mõistetakse kõike seda mida loodusest saadakse ja majandustegevuses kasutatakse. Töö all mõistetakse inimeste vaimseid ja füüsilisi jõupingutusi kaupade ja teenuste valmistamisel. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, algatusvõime ning valmisolek riskida. Kapitali, kui ressursi, hulka kuuluvad kõik varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendid (hooned, ehitised, teed, kanalid, tööriistad masinad ja seadmed), mida kasutatakse uute toodete ja teenuste valmistamisel. Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid Põhilisteks küsimusteks majanduses millele piiratud ressursside tingimustes osalejatel vastuseid tuleb leida on: ● mida toota; ● kuidas toota; ● kellele toota. Mida toota küsimusele vastuseks tuleb otsustada milliseid
Tegelikkus on, et keemiatööstus kogu maailmas muretseb oma imago pärast, sest kuuldes sõna keemia, tekib enamikel inimestel kujutlus keemiatööstusest kui keskkonnasaastajast, narkootikumide keetjast, salakütuste tootjast, lisaks sellele veel arvamus, et kemikaalid on kantserogeensed jne. Silme ette tulevad Ida-Virumaa ja tuhamäed. Ei midagi positiivset, halb, millest on targem eemale hoida. Oma igapäevases tootmistegevuses on 53 riigi keemiatööstused, sh. ka Eesti võtnud kohutused keskkonna ja inimtervise kaitsmiseks. Selleks on keemiaettevõtted algatanud programmi ,,Hoolime ja Vastutame", mille eesmärgiks on pöörata ohutusele rohkem tähelepanu, kui õigusaktid nõuavad - hoolida kemikaalide tarbijatest ja vastutada kemikaalide käitlemise eest kogu tarneahelas kuni jäätmetena kõrvaldamiseni. Viis sajandit tagasi elanud meedik Paracelsus on jätnud inimkonnale kuldse lause: "Kõik ained
Olmejäätmed (majapidamisjäätmed) on jäätmed, mis tekivad koduses majapidamises inimeste igapäevase elutegevuse käigus. Nende alla kuuluvad ka segamajandusjäätmed. Inertsed jäätmed on materjalid, mis keskkonda ladustatuna ei allu füüsikalistele, keemilistele või bioloogilistele mõjutustele ja ei põhjusta keskkonnareostust. Siia kategooriasse kuuluvad klaas, keraamika ja tellised, teisaldatud saastumata pinnas jne. Tootmisjäätmete all mõeldakse tööstuses ja muus tootmistegevuses tekkivaid jäätmeid. Siia kuuluvad ka põllumajanduses ja metsatööstuses tekkivad jäätmed. Ohtlike jäätmete all mõeldakse jäätmeid, mis oma füüsikaliste, keemiliste või bioloogiliste omaduste poolest võivad põhjustada ohtu inimeste ja teiste elusorganismide tervisele või oluliselt kahjustada keskkonda. Erijäätmete all mõeldakse jäätmeid, mille kogumine, transport ja käitlemine nõuavad erimeetmeid. Siia rühma kuuluvad muuhulgas heitvete puhastusseadmete muda,
paljud ained kuhjuvad mingitesse kindlatesse kudedesse. Mürgid viiakse organismist välja neerude, hingamiselundite, soolestiku, naha, sülje- ja rinnanäärmete kaudu. Lapsi ohustavad kahjulikud ained alati rohkem kui täiskasvanuid. Laste kehakaalu kohta on nende hingamismaht suurem kui täiskasvanuil, mistõttu ohtlik mürgikogus satub kopsude kaudu kiiremini verre. Samuti on lastel naha kaudu mürkide imendumine kiirem. Tugevatoimeliseks mürkaineks nimetatakse inimese poolt tootmistegevuses või muul majanduslikul eesmärgil kasutatavat keemilist ainet, mis oma toksilisuse tõttu võib põhjustada inimestel ja loomadel hulgaliselt kahjustusi ning keskkonna saastust. Need on peamiselt vedelikud või veeldatud gaasid. Enamlevinud on kloor, fosgeen, vesiniktsüaniidhape (sinihape), ammoniaak, vääveldioksiid ja vesiniksulfiid. Levinumad mürkained Vingugaas on värvuseta, lõhnata väga mürgine gaas. Vingugaas e süsinikoksiid tekib orgaaniliste ainete mittetäielikul põlemisel
· Segamajandusjäätmed kauplustest, büroodest, toitlustus- ja õppesutustest ning üldise heakorra tagamisel tekivad jäätmed. · Ehitus- ja lammutusjäätmed · Püsijäätmed materjalid, mis keskkonda ladustatuna ei allu füüsikalistele, keemilistele või bioloogilistele mõjutustele ja ei põhjusta keskkonnareostust klaas, keraamika, tellised. · Tööstusjäätmed tööstuses, põllumajanduses, metsatööstuses, kaevandustes ja muus tootmistegevuses tekkivad jäätmed, mida ei kasutata ära samas tootmistsüklis. · Ohtlikud jäätmed jäätmied, mis oma füüsikaliste, keemiliste või bioloogiliste omaduste poolest võivad põhjustada ohtu inimeste ja teiste organismide tervisele või oluliselt kahjustada keskkonda ning vara. · Erijäätmed jäätmed, mille kogumine, transport ja kätlus vajab erimeetmeid.
Tootmise sisend (production input) e sisendtegur e sisendressurss on toore, materjal, pooltooted, masinad, seadmed, ehitised, energia, töö(jõud), tehnoloogia jne. Kõik see, mida tootjad saavad kasutada toodete ja teenuste valmistamisel e tootmisprotsessis. Tootmise sisendiks nimetatakse tegureid (kapital, tööjõud, materjalid, energia jt), millede poolt osutatud teenused võimaldavad toota hüviseid. Sisendi seisukohast võime analüüsida ka tootmistegevuses kasutatavate tootmistegurite 4 Avo Org 2.2. (Majandus)ressursid ja tootmistegurid tootmise sisenditena koguseid ning nende erinevaid kombinatsioone (näiteks kui palju kasutada masinaid ning kui palju tööd (tööjõudu) nende masinate teenindamisel rakendada). Sisenditegurite ülesandeks on anda olemasolevate tehnoloogiate baasil tootmisprotsessi väljundina toodangut.
inimesed. Tööealise elanikkonna hulka kuulub peale tööjõu ka mitteaktiivne rahvastik. Sõnal “kapital” on majanduses mitu erinevat tähendust. Ressursi mõistes tähendab kapital kõiki tootmisvahendeid (hooneid, tööriistu ja masinaid), mida kasutatakse uute toodete või teenuste valmistamiseks. Raha iseenesest ei ole kapital, vaid on vahend teiste ressursside ehk tootmistegurite soetamiseks. Kapitali kui ressursi hulka kuuluvad kõik varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendid (hooned, tööriistad ja masinad), mida kasutatakse uute toodete ja teenuste valmistamisel. Ressursside ehk tootmistegurite hulka loetakse ka ettevõtja ja ettevõtlikkus, sest just tänu ettevõtlikkusele leiavad kasutamist teised ressursid. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise
, samuti üldise heakorra tagamisel tekkivad jäätmed – Municipal solid waste (1,3 mlrd.t.- 2012, prognoos 2.2mlrd.t. - 2025) Püsijäätmed Ehitus- ja lammutusjäätmed, Inertsed jäätmed: Materjalid, mis keskkonda ladustatuna ei allu füüsikalistele, keemilistele või bioloogilistele mõjutustele ja ei põhjusta keskkonnareostust – klaas, keraamika, tellised, teisaldatud saastumata pinnas; Tööstusjäätmed: Tööstuses ja muus tootmistegevuses tekkivad jäätmed, mida ei kasutada ära samas tootmistsüklis; Põllumajanduses ja metsatööstuses tekkivad jäätmed. Kaevandamisjäätmed Erijäätmed Jäätmed, mille kogumine, transport ja käitlus nõuab erimeetmeid: heitvete muda, haigla jäätmed, vanad transpordivahendid, rehvid etc) Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed (EES jäätmed) Mis vajavad töötamiseks elektrivoolu või elektromagnetvälja;
3) iga vastutuskeskuse eelarves peavad olema selgelt eristatud selle juhi poolt mõjutatavad ja mittemõjutatavad kulud. Ettevõtte kontoplaan peab võimaldama kulude ja tulude kirjeldamist nii erinevate vastutuskeskuste lõikes kui nende mõjutatavuse aspektist lähtudes. 15. Vastutuskeskuste liigid 1. Kulukeskused - Kulukeskus on ettevõtte osa, milles tegevuse käigus tekivad ainult kulud ning kus juhitakse ning mõjutatakse ainult kulusid. Reeglina eristatakse kulukeskusi tootmistegevuses, kus sisendeid (otsene materjal, otsene töötasu) saab igale väljundile suhteliselt täpselt määrata. 2. Tulukeskused - Tulukeskus on vastutav toodangu müügi ja turustustegevuse eest. Tulukeskusena käsitletakse tavaliselt turustusosakonda, mis vastutab temale kinnitatud müügiplaani täitmise eest. 3. Kasumikeskus - Kasumikeskus on ettevõtte osa, mis on vastutav nii tulude kui ka kulude, järelikult ka saadava kasumi eest
Samuti kuuluvad siia kategooriasse üldise heakorra tagamisel tekkivad jäätmed Inertsed jäätmed on materjalid, mis keskkonda ladustatuna ei allu füüsikalistele, keemilistele või bioloogilistele mõjutustele ja ei põhjusta keskkonnareostust. Siia kategooriasse kuuluvad klaas, keraamika ja tellised, teisaldatud saastumata pinnas jne. 2. Tootmisjäätmete on tööstuslikus tootmises tekkivad jäätmed, mida ei kasutata ära samas tootmistsüklis. tööstuses ja muus tootmistegevuses tekkivaid jäätmeid kuuluvad ka põllumajanduses ja metsatööstuses tekkivad jäätmed kaevanduste jäätmed 3. Ohtlike jäätmete all mõeldakse jäätmeid, mis oma füüsikaliste, keemiliste või bioloogiliste omaduste poolest võivad põhjustada ohtu inimeste ja teiste elusorganismide tervisele või oluliselt kahjustada keskkonda. 4. Erijäätmete all mõeldakse jäätmeid, mille kogumine, transport ja käitlemine nõuavad erimeetmeid. Siia rühma kuuluvad:
2. vastutuspõhine arvestus põhineb juhtide vastutusalade väljatöötamisel kõigi ettevõtte juhtimistasandite lõikes eesmärgiga kehtestada igale vastutuskeskusele oma eelarve; 3. iga vastutuskeskuse eelarves peavad olema selgelt eristatud selle juhi poolt mõjutatavad ja mittemõjutatavad kulud. Vastutuskeskused: 1. kulukeskused Kulukeskus on ettevõtte osa, milles tegevuse käigus tekivad ainult kulud ning kus juhitakse ning mõjutatakse ainult kulusid. Reeglina eristatakse kulukeskusi tootmistegevuses, kus sisendeid (otsene materjal, otsene töötasu) saab igale väljundile suhteliselt täpselt määrata. 2. tulukeskused Tulukeskus on vastutav toodangu müügi ja turustustegevuse eest. Tulukeskusena käsitletakse tavaliselt turustusosakonda, mis vastutab temale kinnitatud müügiplaani täitmise eest. 3. kasumikeskus Kasumikeskus on ettevõtte osa, mis on vastutav nii tulude kui ka kulude, järelikult ka saadava kasumi eest
hüviste valmistamiseks. Joonis 2. Eesti tööjõu struktuur aastal 2004. Sõnal „kapital“ on majanduses mitu erinevat tähendust. Ressursi mõistes tähendab kapital kõiki tootmisvahendeid (hooneid, tööriistu ja masinaid), mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Raha ise-enesest ei ole kapital, vaid on vahend teiste ressursside ehk tootmistegurite soetamiseks. Kapitali kui ressursi hulka kuuluvad kõik varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendid (hooned, tööriistad ja masinad), mida kasutatakse uute toodete ja teenuste valmistamisel.. Ressursside ehk tootmistegurite hulka loetakse ka ettevõtja ja ettevõtlikkus, sest just tänu ettevõtlikkusele leiavad kasutamist teised ressursid. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike
Inertsed jäätmed on materjalid, mis keskkonda ladustatuna ei allu füüsikalistele, keemilistele või bioloogilistele mõjutustele ja ei põhjusta keskkonnareostust. Siia kategooriasse kuuluvad klaas, keraamika ja tellised, teisaldatud saastumata pinnas jne. 2. Tootmisjäätmete on tööstuslikus tootmises tekkivad jäätmed, mida ei kasutata ära samas tootmistsüklis. tööstuses ja muus tootmistegevuses tekkivaid jäätmeid kuuluvad ka põllumajanduses ja metsatööstuses tekkivad jäätmed kaevanduste jäätmed 3. Ohtlike jäätmete all mõeldakse jäätmeid, mis oma füüsikaliste, keemiliste või bioloogiliste omaduste poolest võivad põhjustada ohtu inimeste ja teiste elusorganismide tervisele või oluliselt kahjustada keskkonda. 4. Erijäätmete all mõeldakse jäätmeid, mille kogumine, transport ja käitlemine
kasutada või nad taastuvad mingi aja jooksul. Näiteks mets, vesi, muld. Mittetaastuvad ressursid ei taastu. Näiteks maavarad. Töö kui ressursi hulka kuuluvad inimeste vaimsed ja füüsilised jõupingutused, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tööjõu moodustavad kõik tööealised töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed. Tööealise elanikkonna hulka kuulub lisaks tööjõule ka mitteaktiivne rahvastik. Kapitali kui ressursi hulka kuuluvad kõik varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendid (hooned, tööriistad ja masinad), mida kasutatakse uute toodete ja teenuste (hüviste) valmistamisel. Ressursside hulka loetakse ka ettevõtja ja ettevõtlikkus. Just tänu ettevõtlikkusele leiavad kasutamist teised ressursid. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklikke investeeringute kaotamise riske.
Inertsed jäätmed on materjalid, mis keskkonda ladustatuna ei allu füüsikalistele, keemilistele või bioloogilistele mõjutustele ja ei põhjusta keskkonnareostust. Siia kategooriasse kuuluvad klaas, keraamika ja tellised, teisaldatud saastumata pinnas jne. 2. Tootmisjäätmete on tööstuslikus tootmises tekkivad jäätmed, mida ei kasutata ära samas tootmistsüklis. tööstuses ja muus tootmistegevuses tekkivaid jäätmeid kuuluvad ka põllumajanduses ja metsatööstuses tekkivad jäätmed kaevanduste jäätmed 3. Ohtlike jäätmete all mõeldakse jäätmeid, mis oma füüsikaliste, keemiliste või bioloogiliste omaduste poolest võivad põhjustada ohtu inimeste ja teiste elusorganismide tervisele või oluliselt kahjustada keskkonda. 4. Erijäätmete all mõeldakse jäätmeid, mille kogumine, transport ja käitlemine
kauplused; bürood; toitlustus- ja õppeasutused; üldise heakorra tagamisel tekkivad jäätmed; ehitus- ja lammutusjäätmed (tavaliselt loetakse neid inertsete jäätmete hulka). Inertsed jäätmed on materjalid, mis keskkonda ladustatuna ei allu füüsikalistele, keemilistele või bioloogilistele mõjutustele ja ei põhjusta keskkonnareostust (näiteks klaas, keraamika, tellised jne). Tootmisjäätmete all mõeldakse tööstuses ja muus tootmistegevuses tekkivaid jäätmeid. Siia kuuluvad ka põllumajanduses ja metsatööstuses tekkivad jäätmed, kaevanduste jäätmed, kuigi neid võib samuti käsitleda omaette kategooriatena. Üldiselt liigitatakse jäätmed ohtlikeks ja tavajäätmeteks. Ohtlike jäätmete all mõeldakse jäätmeid, mis oma füüsikaliste, keemiliste või bioloogiliste omaduste poolest võivad põhjustada ohtu inimeste ja elusorganismide tervisele või oluliselt kahjustada keskkonda
Samuti kuuluvad siia kategooriasse üldise heakorra tagamisel tekkivad jäätmed Inertsed jäätmed on materjalid, mis keskkonda ladustatuna ei allu füüsikalistele, keemilistele või bioloogilistele mõjutustele ja ei põhjusta keskkonnareostust. Siia kategooriasse kuuluvad klaas, keraamika ja tellised, teisaldatud saastumata pinnas jne. 2.Tootmisjäätmete on tööstuslikus tootmises tekkivad jäätmed, mida ei kasutata ära samas tootmistsüklis. - tööstuses ja muus tootmistegevuses tekkivaid jäätmeid - kuuluvad ka põllumajanduses ja metsatööstuses tekkivad jäätmed - kaevanduste jäätmed 3. Ohtlike jäätmete all mõeldakse jäätmeid, mis oma füüsikaliste, keemiliste või bioloogiliste omaduste poolest võivad põhjustada ohtu inimeste ja teiste elusorganismide tervisele või oluliselt kahjustada keskkonda. 4.Erijäätmete all mõeldakse jäätmeid, mille kogumine, transport ja käitlemine nõuavad erimeetmeid. Siia rühma kuuluvad:
tekkivad jäätmed Inertsed jäätmed on materjalid, mis keskkonda ladustatuna ei allu füüsikalistele, keemilistele või bioloogilistele mõjutustele ja ei põhjusta keskkonnareostust. Siia kategooriasse kuuluvad klaas, keraamika ja tellised, teisaldatud saastumata pinnas jne. 2. Tootmisjäätmete on tööstuslikus tootmises tekkivad jäätmed, mida ei kasutata ära samas tootmistsüklis. - tööstuses ja muus tootmistegevuses tekkivaid jäätmeid - kuuluvad ka põllumajanduses ja metsatööstuses tekkivad jäätmed - kaevanduste jäätmed 3. Ohtlike jäätmete all mõeldakse jäätmeid, mis oma füüsikaliste, keemiliste või bioloogiliste omaduste poolest võivad põhjustada ohtu inimeste ja teiste elusorganismide tervisele või oluliselt kahjustada keskkonda. 4. Erijäätmete all mõeldakse jäätmeid, mille kogumine, transport ja
kinnisvarainvesteeringud, need on ettevõttesse soetatud maa ja hooned, mida ei kasutata tavapärases äritegevuses, vaid hoitakse renditulu teenimise või väärtuse kasvu eesmärgil; materiaalne põhivara on vara, mida ettevõte kasutab tavapärase äritegevuse käigus, näiteks masinad, seadmed, hooned; immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita vara, mida otseselt ei kasutata tootmistegevuses aga milleta ettevõtte ei saa osaleda äritegevuses, näiteks litsentsid(tegevusload), kaubamärgid, kontsessioonid (luba kasutada midagi). Olulisem kriteerium vara liigitamisel põhivaraks on kasutusiga - üldreeglina üks aasta. Põhivara on vara, mida kasutatakse ettevõttes pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Teiseks lähtekohaks on vara soetusmaksumus. Ettevõte määrab raamatupidamise sise-eeskirjades piirmaksumuse, millest alates hakkab vara arvestama põhivarana
võimaldavad toota hüviseid. Maa on üks kolmest põhilisest tootmistegurist, mis esindab laiemas tähenduses kogu loodust ja selle mõju tootmisele. Töö e tööjõud on üks kolmest põhilisest tootmistegurist (inimressurss), mis hõlmab inimeste kehaliste ja vaimsete võimete kogusummat, mida nad kasutavad hüvise valmistamiseks koos tootmisteguritega maa ja kapital. Kapital on üks kolmest põhilisest tootmistegurist, mis sisaldab kõiki varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendeid (tootmisriistad, masinad, hooned). Ettevõtlus o neljas tootmistegur maa, töö ja kapitali kõrval, mis seisneb ettevõtete asutamises, käigus hoidmises, arendamises ja laiendamises, kusjuures eesmärgiks on tulu saamine. Tootmise väljund on tootmise (tootmisprotsessi) tulemusena saadud toodang. Toodang e tootmise väljund on tooted ja teenused, st kõik tootlike pingutustega
· Orgaanilise aine lagunede vabanevat ammoniaaki võivad jälle kasutada taimed ja mikroobid · Suurem osa vabanevast ammoniaagist allub nitrifikatsioonile, oksüdeerudes algul nitrititeni ja teises järgus nitraatideni · Nitraadid on taimedele kasutatavad lämmastikuallikad, nende varal toimub lämmastikutsüklit sulgev mikrobiaalne protsess-denitrifikatsioon Viimasel ajal on täheldatud nitraatide kujumist, sest neid tekib ka inimese tootmistegevuses. Samal ajal looduse saastumise tulemusena denitrifikatsioon väheneb. Hästi lahustuvana kogunevad nitraadid peamiselt veekogudesse. Nii kujuneb ringdefitsiit-üha rohkem lämmastiku väljub ringest. Fosforiringe Fosfori oksüdatsiooniaste ringes ei muutu, fosfor jääb kõigil fosforiringe astmeil fosfaatrühma osaks. Sellisena võivad fosforit omastada peaaegu küik organismid. Kõrgemad loomad, ka inimene, saavad vajalikku fosforit orgaanilistest ühenditest
kinnisvarainvesteeringud, need on ettevõttesse soetatud maa ja hooned, mida ei kasutata tavapärases äritegevuses, vaid hoitakse renditulu teenimise või väärtuse kasvu eesmärgil; materiaalne põhivara on vara, mida ettevõte kasutab tavapärase äritegevuse käigus, näiteks masinad, seadmed, hooned; immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita vara, mida otseselt ei kasutata tootmistegevuses aga milleta ettevõtte ei saa osaleda äritegevuses, näiteks litsentsid(tegevusload), kaubamärgid, kontsessioonid (luba kasutada midagi). Olulisem kriteerium vara liigitamisel põhivaraks on kasutusiga - üldreeglina üks aasta. Põhivara on vara, mida kasutatakse ettevõttes pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Teiseks lähtekohaks on vara soetusmaksumus. Ettevõte määrab raamatupidamise sise-eeskirjades piirmaksumuse, millest alates hakkab vara arvestama põhivarana
Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka Olmejäätmed - kodumajapidamises tekkivad jäätmed Segamajandusjäätmed Ehitus- ja lammutusjäätmed Püsijäätmed Inertsed jäätmed - materjalid, mis keskkonda ladustatuna ei allu füüsikalistele, keemilistele või bioloogilistele mõjutustele ja ei põhjusta keskkonnareostust - klaas, keraamika, tellised Tööstusjäätmed o Tootmistegevuses tekkivad jäätmed, mida ei kasutata ära samas tootmistsüklis o Kaevanduste jäätmed, ka põllumajanduses ja metsatööstuses. Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed on jäätmeseaduse mõistes probleemtooted, sest nad sisaldavad tervisele ja keskkonnale ohtlikke aineid ja komponente. Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber või papp.
käsitletakse eraldi jäätmekategooriana või loetakse kuuluvaks nn. inertsete jäätmete hulka. Inertsed jäätmed on materjalid, mis keskkonda ladustatuna ei allu füüsikalistele, keemilistele või bioloogilistele mõjutustele ja ei põhjusta keskkonnareostust. Siia kategooriasse kuuluvad klaas, keraamika ja tellised, teisaldatud saastumata pinnas jne. Tootmisjäätmete all mõeldakse tööstuses ja muus tootmistegevuses tekkivaid jäätmeid. Siia kuuluvad ka põllumajanduses ja metsatööstuses tekkivad jäätmed, kaevanduste jäätmed, kuigi neid võib samuti käsitleda omaette kategooriatena. Seega, tööstusjäätmed on tööstuslikus tootmises tekkivad jäätmed, mida ei kasutata ära samas tootmistsüklis. Sageli on tööstusjäätmed oma olemuselt sellised, et neid ei saa käidelda koos eeltoodud jäätmeliikidega.
). 3. E/v-l on juhtimiskeskus, mis vastutab kogu e/v tegevuse eest. 4. Vastutuskeskusi luuakse eri krit. järgi (tegevusvaldkonnad, müügipiirkonnad jne.). 5. Vastutuskeskuste vahel võib esin. omavah. sõltuvust. Vastutuskeskused - org. eraldatud lülid, juhid vastutavad kindla valdkonna tulemuste osas. Liigit. vastavalt vastutuse mahule: 1) Kulukeskus (kulud) - org. osa, milles tegevuse käigus tekivad ainult kulud ning kus neid juhit. ja mõjut. Erist. kulukeskuseid tootmistegevuses, kus sisendeid saab igale väljundile täpselt määrata. Suuremad kulukeskused võivad koosn. väiksematest. Tüüpil. kulukeskused: rp. ja haldusosak., lõpetamata tsükliga tootmisüksus. 2) Tulukeskus (kulud + tulud) - vastutav toodangu müügi ja turustusteg. eest. Tüüpil. tulukeskused: turustus- või marketingiosak., mis vastutavad müügiplaani täitm. eest. 3) Kasumikeskus - org
aga tavaliselt käsitletakse eraldi jäätmekategooriana või loetakse kuuluvaks nn. inertsete jäätmete hulka. Inertsed jäätmed on materjalid, mis keskkonda ladustatuna ei allu füüsikalistele, keemilistele või bioloogilistele mõjutustele ja ei põhjusta keskkonnareostust. Siia kategooriasse kuuluvad klaas, keraamika ja tellised, teisaldatud saastumata pinnas jne. Tootmisjäätmete all mõeldakse tööstuses ja muus tootmistegevuses tekkivaid jäätmeid. Siia kuuluvad ka põllumajanduses ja metsatööstuses tekkivad jäätmed, kaevanduste jäätmed, kuigi neid võib samuti käsitleda omaette kategooriatena. Seega, tööstusjäätmed on tööstuslikus tootmises tekkivad jäätmed, mida ei kasutata ära samas tootmistsüklis. Sageli on tööstusjäätmed oma olemuselt sellised, et neid ei saa käidelda koos eeltoodud jäätmeliikidega.
Investeerimiskulutused on kulutused, mida tehakse kapitalikaupade soetamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja vältel. Kahaneva piirtootlikkuse seadus ütleb, et kui antud suurusega püsiressurssidele lisatakse ikka rohkem ja rohkem muutuvressursse, siis teatud punktist alates hakkab igast täiendavast muutuvsisendi ühikust saadav lisatoodang vähenema ( st piirprodukt väheneb) Kapital on tootmistegur, mis sisaldab kõiki varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendeid. Majandusteadlased kasutavad kapital mõistet tavaliselt reaalse kapitali ( tootmisvahendid ja masinad). Finantskapital ( aktsiad, obligatsioonid, pangahoiused) Kartell on firmade formaalne kokkulepe hindade kujundamiseks, tootmismahu määramiseks ja /või turuosa jagamiseks. Kasulikkus on tarbimisest saadav rahulolu. Kasum on ettevõtte omanike tulu, mis jääb järele, kui toodetud kaupade ja teenuste
Põhimõtteliselt erinevate viiside juurde ressursside paigutamisel asumegi peatüki järgmises osas. Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus 1.3. TOOTMISFAKTORID (TEGURID, RESSURSID) MAA, land hõlmab kõiki loodusressursse (haritav maa, maavarad, veeressursid); TÖÖ, labor hõlmab inimese kehalisi ja vaimsed võimeid, mida kasutatakse hüviste tootmiseks KAPITAL, capital- on tootmistegur, mis sisaldab kõiki varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendeid. Majandusteadlased kasutavad kapitali mõistet reaalse kapitali (näiteks tootmisvahendite), mitte aga finantskapitali tähenduses. ETTEVÕTLIKUS, enterpreunership (arvatakse, et see ei ole rahaliselt mõõdetav ja seega ei ole tootmisfaktor) Majanduslikud hüvised (economic goods) ja vabad hüvised (free goods) TARBIMISHÜVISED (kaubad), consumer goods mis otseselt rahuldavad tarbija vajadusi
Lisame siis lõpuks ka kolmanda tingimuse kapitali. Varem sai juba märgitud, et ilma tööriistadeta ei ole võimalik tarbeasju valmistada. Paljaste kätega ei või inimene midagi suurt korda saata. Põllutöös, käsitöös, koolipingis öppuritel jne - igal pool läheb spetsiaalseid tööriistu tarvis. Isegi see, kes elab jahist ja kalastamisest, ei saa tänapäeval ilma püssi ja kalapüügivahenditeta hakkama. Kuid oma tootmistegevuses tarvitavad 11 inimesed tooraineid, millest vajalikke tarbeasju toota. Lõpuks on ju vaja neid toodetud asju kuskil hoida, et need ei hävineks ilmastiku mõjude käes. Selleks on vaja laohooneid. Hooneid läheb ka tootmisruumideks tarvis, sest ega lageda taeva all saa kõiki asju teha. Kui tahame mingit ettevõtet
Jäätmeluba · tavajäätmete veoks teenustööna (näiteks olmejäätmete ja kanalisatsioonisetete äravedu) · jäätmete kõrvaldamiseks (näiteks lõppladestamine prügilatesse, loomste jäätmete matmispaikadesse) · jäätmete taaskasutamiseks (näiteks puidujääkide põletamine, jäätmete kasutamine täitmiseks); · ohtlike jäätmete kogumiseks ja veoks kuni nende üleandmiseni ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavale ettevõttele · tootmistegevuses tekitamiseks alates kindlatest mahtudest, mis on sätestatud vastavakeskkonnaministri määrusega. Veeluba(Veeseadus) · Veevõtmiseks pinnaveekogust alates 30 m3/ööpäevas · Põhjavee võtmiseks alates 5 m3/ööpäevas · Veekogu tõkestamiseks, paisutamiseks, allalaskmiseks · Kaevandamine ,tahkete ainete uputamiseks · Vee füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi omadusi muutev tegevus(süvendamine, vesiehitised,puhastamine, maavara kaevandamine)
Sõnal "kapital" on majanduses mitu erinevat tähendust. Ressursi mõistes tähen- dab kapital kõiki tootmisvahendeid (hooneid, tööriistu ja masinaid), mida kasu- tatakse uute toodete või teenuste valmistamiseks. Raha iseenesest ei ole kapital, vaid on vahend teiste ressursside ehk tootmistegurite soetamiseks. Kapitali kui ressursi hulka kuuluvad kõik varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahen- did (hooned, tööriistad ja masinad), mida kasutatakse uute toodete ja teenuste Ressursid on kõik valmistamisel. tootmissisendid, Ressursside ehk tootmistegurite hulka loetakse ka ettevõtja ja ettevõtlikkus, sest mida kasutatakse just tänu ettevõtlikkusele leiavad kasutamist teised ressursid. Ettevõtlikkus on kaupade ja
poliitiliste õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse küsimustele. 37 Globaalprobleemid: rahvastiku-, keskkonna- ja sotsiaalsed probleemid. Globaalprobleemid on nüüdisühiskonna arenguraskused, mille võitmiseks on vaja kogu inimkonna ja suurte piirkondlike inimrühmade jõupingutusi. Globaalprobleemid on esmajärjekorras inimtegevused ja looduse vaheliste vastuolude tagajärg: kui tootmistegevuses ei arvestata looduskeskkonna vastupanuvõimet, tekivad ökoloogilise tasakaalu häired. Et Maa pindala on lõplik, ei suuda looduskeskkond näiteks tulla toime üha kasvava reostusega. Taastumatute loodusvarade hulk väheneb ja tekib energianappus. Globaalprobleemid on suuremastaabilised, süsteemsed ja paljutahulised ning võivad avalduda ootamatult, sest neil on suhteliselt pikk peiteaeg. Rahvastiku kasv - Ainuüksi eeldatav rahvastiku kasv võib järgneva poole sajandi
4) orgaanilise aine lagunedes vabanevat ammoniaaki (NH3) võivad jälle kasutada taimed ja mikroobid; 5) suurem osa vabanevast ammoniaagist allub nitrifikatsioonile, oksüdeerudes algul nitrititeni (NO2-) ja teises järgus nitraatideni (NO3-); 6) nitraadid on taimedele kasutatavad lämmastikuallikad, nende varal toimub lämmastikutsüklit sulgev mikrobiaalne protsess denitrifikatsioon. Viimasel ajal on täheldatud nitraatide kuhjumist, sest neid tekib ka inimese tootmistegevuses. Samal ajal looduse saastumise tulemusena denitrifikatsioon väheneb. Hästi lahustuvaina kogunevad nitraadid peamiselt veekogudesse. Nii kujuneb ringedefitsiit üha rohkem lämmastikku väljub ringest. Fosforiringe Fosfori oksüdatsiooniaste ringes ei muutu, fosfor jääb kõigil fosforiringe astmeil fosfaatrühma osaks. Sellisena võivad fosforit omastada peaaegu kõik organismid. Kõrgemad loomad, ka inimene, saavad vajalikku fosforit orgaanilistest ühenditest.
Tootmise sisend sisendtegur e sisendressurss on toore, materjal, pooltooted, masinad, seadmed, ehitised, energia, töö(jõud), tehnoloogia jne. Kõik see, mida tootjad saavad kasutada toodete ja teenuste valmistamisel e tootmisprotsessis. Tootmise sisendiks nimetatakse tegureid (kapital, tööjõud, materjalid, energia jt), millede poolt osutatud teenused võimaldavad toota hüviseid. Sisendi seisukohast võime analüüsida ka tootmistegevuses kasutatavate tootmistegurite koguseid ning nende erinevaid kombinatsioone (näiteks kui palju kasutada masinaid ning kui palju tööd (tööjõudu) nende masinate teenindamisel rakendada). Sisenditegurite ülesandeks on anda olemasolevate tehnoloogiate baasil tootmisprotsessi väljundina toodangut. 1.6 Tootmisvõimaluste kõver Tootmisvõimaluste kõver on diagrammijoon (graafik) mis kujutab kahe erineva hüvise valmistamise
• jäätmekäitluse vajaduse vähendamine. Jäätmed ja jäätmekäitlus Jäätmeid jaotatakse eri liikidesse sõltuvalt nende omadustest või tekkekohast.Tootmisjäät- mete all mõeldakse tööstuses ja muus tootmistegevuses tekkivaid jäätmeid. Siia kuuluvad ka põllu- majanduses ja metsatööstuses tekkivad jäätmed ning kaevandamise jäätmed. Tootmisjäätmed on tööstuslikus tootmises tekkivad jäätmed, mida ei kasutata ära samas tootmistsüklis. Sageli pole tootmisjäätmeid võimalik käidelda koos muude jäätmeliikidega.
annaabi.ee 
