Eesti suurimad keskkonnaprobleemid on järgmised: - õhu saastumine suurtes linnades ja tööstuspiirkondades, mis mõjub negatiivselt inimese tervisele, loodusele ja ehitistele; - tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke; - põhjaveevarude hoolimatu ja raiskav kasutamine ning sellest tulenev põhjavee kvaliteedi langus; - veekogude ebaotstarbekas kasutamine, reostamine ning sellest tulenevad probleemid; - keskkonna saastamine jäätmetega, prügilaterritooriumide kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus; - elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus; - inimeste elukeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Jäätmete liigid : Olmejäätmed Eelkõige keskkonna aga ka inimeste tervise ja ohutuse seisukohast on oluline olmejäätmete sorteerimine, käitlemine ja taaskasutus.
Ohtlikud jäätmed Ohtlikud jäätmed on inimtegevuse need jäägid, mis võivad oma keemiliste või muude omaduste tõttu põhjustada ohtu või kahjustada tervist või keskkonda. Erinevalt tavajäätmetest on ohtlikud jäätmed ka väikestes kogustes keskkonnale ja inimesele kahjulikud. Seetõttu ei tohi ohtlikke jäätmeid vedada lihtsalt prügilasse (seega ei tohi neid paigutada koos tavajäätmetega ühte konteinerisse), vaid nad vajavad erikäitlust. Samuti ei tohi ohtlikke jäätmeid põletada, juhtida kanalisatsiooni või lihtsalt loodusese paigutada. Ohtlike jäätmete hulka kuuluvad: · Aegunud ravimid; · Elavhõbedat sisaldavad termomeetrid; · Vanad päevavalguslambid (sisaldavad samuti elavhõbedat); · Vanaõli, õlifiltrid, õlinõud, õlised kaltsud; · Vanad akud; · Patareid; · Happed, leelised; · Värvi- laki- ja liimijäätmed; · Lahustijäägid; · Pestitsiidid; · Vanades k�
Tööstuses tekivad jäätmed tootmisprotsesside kõrvalsaadustena. Puhta ja elamisväärse elukeskkonna nimel on tarvis jäätmeid käidelda. See tähendab jäätmed koguda, võimalusel ümber töödelda ja ladestada. Jäätmeid on väga erinevaid, mis tõttu on nad jaotatud liigiti erinevatesse kategooriatesse. Niisamuti tuleb erinevate jäätmetega erinevalt ringi käia. Ajalooliselt hakkasid tekkima jäätmetega probleemid ja vajadus neid käidelda siis kui asustustihedus hakkas kasvama ning tekkisid linnad. Enne sellega murel ei olnud, ümbritsevat ruumi oli palju. Kui koos elasid väiksed inimhulgad jäätmeid massiliselt ei tekkinud. Linnade tekkides hakkas ka jäätmeid kuhjuma kogunes hulganiselt loomapidamisjäätmeid, sõnnikut ning ka palju inimväljaheiteid. Kõikide nende jäätmega tuli midagi teha. Kiireim viis oli muidugi põletamine, aga see tõi kaasa tuleõhu probleemi
Need tuleb paigutada eri hoidlatesse. Prügimägede kasvu saab pidurdada, kui jäätmeid sorteerida. Kõrdunevatest jäätmetest saab valmistada komposti, mitmesuguseid jäätmeid (nt metall, klaas, paber) saab ümbertöödelda. Ohtlik prügi (ohtlikud keemilised ained, mürgid, elavhõbeda jäägid, patareid, akud, värvid jt) muudetakse esmalt kahjutuks. Selleka tuleb need viia ohtlike jäätmete kogumise kohtadesse. Sellised punktid on Eesti suuremates linnades väiksemad kogumiskastid (näiteks patareidele) on paigutatud paljudesse kauplustesse. Alles pärast kahjutuks muutmist viiakse need jäätmed prügimäele või selleks spetsiaalselt ette nähtud kohtadesse. Alljärgnevas referaadis püüame välja tuua tähtsamad punktid prügi sorteerimise kohta. Jäätmete sorteerimine Mida tuleks välja sorteerida? Jäätmeist saab välja sorteerida: taaskasutatavat materjali (klaasi, paberit, plasti, metalli jms.);
· Geograafiline asend- suvilate piirkond · Majanduslikud tegurid- mida jõukam riik seda rohkem · Elamu tüüp ja asustustihedus · Elanike harjumused, veendumused ja tavad ( keskkonnateadlikkus) Tootmisjäätmed: Eestis on arenenud põlevkivienergeetika ja põlevkivikeemiatööstus, mis annavad tohutu hulga jäätmeid (liigitatakse ohtlike jäätmete hulka) Põlevkivitööstuse mõju on suur kogu Eesti jäätmebilansis- ühe elaniku kohta tekib 10 tonni jäätmeid aastas! Eestis ladestatakse olme- ja tööstusjäätmed suures osas prügilatesse Mõned näited erinevatest jäätmekäitlustest: · põllumajandusjäätmete kompostimine · reoveesette kompostimine · puidujäätmetest pelletite tootmine (kütus) · tsemenditolmu kasutamine muldade pH reguleerimisel · pakendite kogumine ja ümbertöötlemine Erijäätmed: 1
erinevad kemikaalid, elektroonika seadmed. ( kõrvale pilt oko 1) Ohtlike jäätmete pakendid tühjana ei ole meile ohtlikud, kuid küll on ohtlikud pakenditesse jäänud kemikaalide jäägid, mida ei ole võimalik enam kasutada, siis tuleb viimased viia vastavasse kogumispunkti. SLAID3 Inimeste teadlikkus ohtlikest jäätmetest SLAID4 Mida nimetatakse probleemtoodeteks? Toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada keskkonna ja tervise ohtu või keskkonna ülemäärast ristumist. ( elektri ja elektroonika seadmed, mootorsõidukid, patarei, akud ja rehvid. SLAID5 Vanad akud ja patareid võivad hakata lekkima keemilisi aineid nagu elavhõbe, kaadmium ja plii, mis kahjustavad keskkonda ja inimeste tervist. Näiteks kaadmium põhjustab neerude ja maksa kahjustusi ning lisaks põhjustab ka luude hõrenemist, elavhõbe kahjustab kesknärvisüsteemi. SLAID6 Eterniidi kahjulikkus- eterniit sisaldab asbesti, viimaseks nimetatakse kiudja morfoloogiaga
Jäätmehooldust korraldab oma haldusterritooriumil kohalik omavalitsus, kes tunneb ja oskab arvestada kohalikke olusid. Omavalitsuse korraldada on ka olmejäätmevedu. Omavalitsus kehtestab reeglid, kuidas jäätmevedu korraldada, millistele jäätmeliikidele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, määrab veopiirkonnad, vedamise sageduse jne. Jäätmekäitlus on tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, vedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist.Jäätmekäitluse aluseks on Eesti keskkonnastrateegia põhimõtted säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, keskkonnanõuete integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega. Jäätmekäitlushierarhia: ·Jäätmetekke vältimine. ·Jäätmetekke vähendamine (tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine). ·Jäätmete korduskasutamine (sama eseme uuesti kasutamine endisel eesmärgil).
Eestis on arenenud põlevkivienergeetika ja Ajafaktor: jäätmete hulk muutub, päevade, põlevkivikeemiatööstus, mis annavad tohutu hulga nädalate, aastaaegade jne lõikes jäätmeid (liigitatakse ohtlike jäätmete hulka) Põlevkivitööstuse mõju on suur kogu Eesti Geograafiline asend, kliima nt jäätmebilansis- ühe elaniku kohta tekib 10 tonni suvituspiirkonnad, aiapidamine, ... jäätmeid aastas! Eestis ladestatakse olme- ja tööstusjäätmed suures Majanduslikud tegurid mida jõukam riik, osas prügilatesse
Kõik kommentaarid