Ülesanne 1 Toote nõudlust kirjeldab mudel p(q)=-q+150. Kulufunktsiooni konstrueerimiseks uuriti ettevõtte kulusid, millest selgus, et püsikulud on 1800 eurot kuus ning tootmismahu suurenedes 50 ühiku võrra suurenesid kulud 500 euro võrra. a) Koostage funktsioon, millega saaks kirjeldada kasumi sõltuvust tootmismahust. Kulufunktsioon: C(q)= CF + Cvq Cvq=500/50ühikut C(q)=1 800+(500/50)q=1800+10q Tulufunktsioon: R(q) = q*p p(q)=-q+150 R(q) =q(-q+150)= -q2 +150q Kasumifunktsioon: P(q) = R-C P(q)= -q2 +150q-1 800-10q= - q2 +140q-1800 Vastus: kasumi sõltuvust tootmismahust on - q2 +140q-1800. b) Kui praegune tootmismaht on 40 ühikut, siis milline peaks olema minimaalne tootmismaht, et kasum oleks praegu saadavast 25% suurem? P(q)= - q2 +140q-1800
ülesanne 1 Ettevõtte püsikulud on 800 eurot nädalas ja muutuvkulu on 50 eurot tooteühiku kohta. Nõudlusfunktsioon on kirjeldatud mudeliga p(q)=-0,5q+100, kus p on hind ja q tootmismaht. Leid a) kasumi sõltuvus tootmismahust; b) optimaalne tootmismaht ja sellele vastav kasum. Andmed: Valemid: 800 eur C(q)= CF + cvq Muutuvkulu (Cv)= 50 eur R(q) = q * p P (q)=-0,5q+100 P = R-C a) kasumi sõltuvus tootmismahust; C(q) = 800+50q R(q) = q(-0,5q+100) = -0,5q2+100q P = -0,5q2+100q-800-50q= -0,5q2+50q-800 Vastus: kasumi sõltuvus tootmismahust -0,5q2+50q-800
Ülesanne 1 Ettevõtte püsikulud on 800 eurot nädalas ja muutuvkulu on 50 eurot tooteühiku kohta. Nõudlusfunktsioon on kirjeldatud mudeliga p(q)=-0,5q+100, kus p on hind ja q tootmismaht. Leida a) kasumi sõltuvus tootmismahust; C(q)= CF + cvq C(q) = 800+50q R(q) = q * p R(q) = q(-0,5q+100) = -0,5q2+100q P = R-C P = -0,5q2+100q-800-50q= -0,5q2+50q-800 Vastus: kasumi sõltuvus tootmismahust on -0,5q2+50q-800 b) optimaalne tootmismaht ja sellele vastav kasum. q(opt) = = = 50 P(50) = -0,5(50)2 + 50*50-800 = -1250+2500-800 = 450 Vastus: optimaalne tootmismaht on 50 ja sellele vastav kasum 450 Ülesanne 2 Firma püsikulud on 3500 eurot kuus ja muutuvkulu tooteühiku kohta on 5 eurot. Kui tootmismaht on sellel aastal 400 ühikut ja järgmiseks aastaks planeeritakse tootmismahu 25%-list tõusu, siis mitme euro võrra väheneb järgmisel aastal keskmine kulu tooteühiku kohta?
02.2014 LÜHIPERIOODI KULUD Lühiperioodil kasutab ettevõte nii püsi- kui ka muutuv- ressursse; seega lühiperioodi kulud: püsikulud ja muutuvkulud, mis kokku moodustavad kogukulud: TC = FC + VC , kus TC total cost; kogukulud; FC fixed cost; püsikulud; VC variable cost; muutuvkulud. PÜSIKULUD Püsikulud (fixed cost, FC) on sellised kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu. St tegemist on kuludega, mis ei sõltu otseselt tootmismahust ehk neid tuleb tasuda ka siis, kui ettevõte midagi ei tooda. Näiteid: tehased, püsiseadmed, kontorihooned, milles ettevõte tegutseb, püsitöötajad (kontoris), kindlustusmaksed, laenuintressid jmt. Ehitusfirmadel on üldiselt üsna madalad püsikulud. 3 17.02.2014 MUUTUVKULUD Muutuvkulud (variable cost, VC) on sellised kulud, mis
Toote nõudlust kirjeldab mudel p(q)=-q+150. Kulufunktsiooni konstrueerimiseks uuriti ettevõtte kulusid, millest selgus, et püsikulud on 1800 eurot kuus ning tootmismahu suurenedes 50 ühiku võrra suurenesid kulud 500 euro võrra. a) Koostage funktsioon, millega saaks kirjeldada kasumi sõltuvust tootmismahust. Cv=500/50=10 – muutuvkulu ühiku kohta C(q)=CF+ Cv*q=1800+10 – kulufunktsioon R(q)=q*p=q(-q+150)=-q2 - tulufunktsioon P(q)= R-C=-q2+150q-(1800+10q)=-q2+140 – kasumifunktsioon b) Kui praegune tootmismaht on 40 ühikut, siis milline peaks olema minimaalne tootmism et kasum oleks praegu saadavast 25% suurem? P(40)=-402+140*40-1800=-1600+5600-1800=2200 – kasum , kui q=40 2200*1.25=2750 – kasum praegu saadavast 25% s
Ülesanne 1 a) Kasumi sõltuvus tootmismahust: C(q)= CF + cvq C(q) = 800+50q R(q) = q x p R(q) = q(-0,5q+100) = -0,5q2+100q P = R-C P = -0,5q2+100q-800-50q= -0,5q2+50q-800 Vastus: -0,5q2+50q-800 b) Optimaalne tootmismaht ja sellele vastav kasum: q(opt) = = = 50 2 P(50) = -0,5(50) + 50x50-800 = -1250+2500-800 = 450 Vastus: Optimaalne tootmismaht on 50 ja sellele vastav kasum 450 . Ülesanne 2 C(400) = CF + Cvq = 3500x12+5x400 = 42000+2000 = 44000 44000/400 = 110 400x1,25 = 500 C(500)= 3500x12+5x500 = 44500 44500/500 = 89 110-89 = 21 Vastus: Keskmine kulu tooteühiku kohta väheneb järgmine aasta 21 võrra.
Küsimus 10 Kui suured on firma muutuvkulud 5 ühiku tootmisel? Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Sisesta vastuseks ainult arv (ilma tekstita)! Vastus: 37 Kogukulud TC koosnevad püsikuludest (FC) ja muutuvkuludest (VC). TC=FC+VC Kui tootmismaht on null, siis need kulud, mis selle tootmismahu juures eksisteerivad, on püsikulud (ei sõltu tootmismahust). Seega antud juhul on püsikulud 24 ühikut. Tootmismahu q=5 juures on kogukulud TC=61, seega muutuvkulud VC=TCFC=61 24=37. Küsimus 11 Kui suur on keskmine kogukulu 3 ühiku tootmisel? Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Sisesta vastuseks ainult arv (ilma tekstita)! Vastus: 16 Keskmine kogukulu ATC=TC/q=48/3=16.
kui seame selle funktsiooni muutumispiirkonna f(X) igale elemendile y vastavusse need funktsiooni y=f(x) määramispiirkonna elemendid x, mille korral f(x)=y. Kirjutame x = f -1 ( y ) a2006 TTU M.Veimer 15 5 Tulu-, kulu- ja kasumifuktsioonid Püsiv kogukulu (TFC) kulu, mis ei sõltu kauba tootmismahust Muutuv kogukulu (TVC) kulu, mis ei sõltub kauba tootmismahust Tootmise kogukulu TC (Q )=TFC+TVC Kogutulu tulu, mis saadakse toote müügist R(Q)=pQ (p on ühe ühiku hind) Ettevõtte kasum (Q) = R(Q) - C (Q) Tasuvuspunkt müügimaht, mille puhul tulu ja kulu on võrdsed. Firma toote nõudlusfunktsioon on esitatav kujul QD = 490 - 0,1 p 2 . Milline on vähim hind, mille puhul nõudlus puudub
FORDISM TOYOTISM Mastaabieffekt – suurest tootmismahust tulenev Detailide Paljudest Kindlatelt tootmiskulude vähenemine tooteühiku kohta , tagab toote hankimine juhuslikest omahinna languse koostööpartneritelt, Infoühiskond – ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on ettevõtetest mis asuvad suhteliselt majandustegevuse peamine alus, suurem osa inimesi töötab
- E- 224000/550 = 407,27 F- 418000/440 = 950.- G- 224000/550=950.- H- 407,27+950=1357,27 2. AS PUIT on spetsialiseerunud magamistoa kummutite tootmisele. Kuus toodetakse ja müüakse 50 kummutit, mille summaarsed kulud on: · Tootmisruumi rent 5 000 kr · Puit 30 000 kr · Tööliste palk (sõltub toodete tootmismahust) 10 000 kr · Tootmisosakonna juhataja töötasu 4 850 kr · Reklaam kummutitele 6 650 kr · Tegevjuht-raamatupidaja töötasu 8 500 kr · Müügipersonali palk (sõltub müügikäibest) 9 000 kr · Müügipersonali auto amortisatsioon (lineaarne meetod) 2 000 kr
Ülesanne 1 Toote nõudlust kirjeldab mudel p(q)=-q+150. Kulufunktsiooni konstrueerimiseks uuriti ettevõtte kulusid, millest selgus, et püsikulud on 1800 eurot kuus ning tootmismahu suurenedes 50 ühiku võrra suurenesid kulud 500 euro võrra. a) Koostage funktsioon, millega saaks kirjeldada kasumi sõltuvust tootmismahust. Cv=500/50=10 muutuvkulu ühiku kohta C(q)=CF+ Cv*q=1800+10q kulufunktsioon R(q)=q*p=q(-q+150)=-q2+150q - tulufunktsioon P(q)= R-C=-q2+150q-(1800+10q)=-q2+140q-1800 kasumifunktsioon b) Kui praegune tootmismaht on 40 ühikut, siis milline peaks olema minimaalne tootmismaht, et kasum oleks praegu saadavast 25% suurem? P(40)=-402+140*40-1800=-1600+5600-1800=2200 kasum , kui q=40 2200*1.25=2750 kasum praegu saadavast 25% suurem -q2+140q-1800=2750 -q2+140q-4550=0
4. Kuidas mõjutab globaliseerumine rikka ja vaese maailma vahesid. Globaliseerumine suurendab rikka ja vaese maailma vahesid: rikkamad saavad rikkamatemaks, vaesed jäävad vaesemateks. 5. Nimeta rahvusvahelistumise põhjused ettevõtetes a) Juurdepääs loodusvaradele : mäiteks maakidele või soojas kliimas paiknevatele maavaldustele, et kasvatada troopilise kultuure. b) Laienemine uutele turgudele, et leida toodetele uusi tarbijaid ja suurendada sel moel tootmismahust tulenevat mastaabisäästu. c) Eri riikidesse laienedes püüavad ettevõtted alandada tootmiskulusid ning toota seeläbi tõhusamalt ja konkurentsivõimelisemalt. d) Sageli tahavad suurfirmad suurendada kontrolli mingi riigi majanduses, et olla nii valmis tulevikus selle riigi resursse kasutama või turgu laiendama. 6. Nimeta rahvusvaheliste ettevõtete peamised tegevusvaldkonnad ja too näiteid. a) Kõrgtehnoloogia (biotehnoloogia, IT, Mikroelektroonika,
1971. aastal lõpetas BRS koostöö Onitsuka Tigeriga ning hakkas iseseisvalt Nike nime all jalanõusid tootma. Nimi Nike on võetud kreeka mütoloogiast, nimelt on Nike Vana-Kreeka võidujumalanna. 2) Esialgu tootis firma vaid spordijalanõusid, peamiselt kergejõustikujalanõusid, kuid hiljem lisandusid ka kõikvõimalikud spordiriided ja –varustus. 3) Nike on muutunud rahvusvaheliseks, et laieneda uutele turgudele ja leida oma toodetele uusi tarbijaid. Sel moel suurendab tootmismahust tulenevalt firma oma mastaabisäästu. Firma saab tootearendusele ja turundusele rohkem raha kulutada ning nii konkurentsivõimet suurendada. 4) Nike toodab kõikvõimalikke spordiriideid, -jalanõusid ja varustust. Näiteks: korvpalli- ja jooksujalanõud, erinevad pallid, dressid, joped, spordipudelid jne. Firma on omakorda jagunenud erinevateks osadeks. Näiteks Nike Golf, mis toodab golfivarustust Nike Air
Kas tuumaenergia kasutuselevõtt on toonud rohkem kasu või kahju? Iga päev puutume kokku energeetikaga: lampi põlema pannes või autoga sõites vajame energiat, kütust. Tuumaenergiaga elektri tootmine on tänapäeval üldlevinud: Lääne- Euroopa riikides moodustab tuumaenergia teel saavutatud elektrienergia umbes 78% üleriigilisest tootmismahust. Kuid tuumaenergeetikal on ka miinused- avarii korral juhtunud keskkonnakatastroof rikub piirkonna elanikele kasutuskõlbmatuks aastateks. II maailmasõjas leidis see tehnoloogia kasutust ka suuresti sõjanduses, mis tõi kaasa palju inimkahjusid Nagasaki ja Hiroshima näidetel. Selle aasta (2009) seisuga on maailmas kasutusel 435 tuumareaktorit, moodustades kokku üle 12% ülemaailmsest elektrienergiavajadusest. Tuumaenergia kasutamine
- tsükliline töötus Siirdetöötus Siirdetöötuteks nimetatakse ajutist, möödapääsmatut ilma tööta olekut. Näiteks töökoha vahetajad, koolilõpetajad, kes pole veel tööle asunud. Struktuurne töötus Struktuurne töötus tuleneb tehnoloogilistest ja teistest muudatustest kohalikus majanduses. Näiteks mõnede majandusharude tootmismahust tulenevalt ümber asumine uude valdkonda tootvatest majandusharudest teenindavatesse harudesse. Tsükliline töötus Majandustsüklite vaheldumine. Loomulik töötute Mõningane siirdetöötus ja ka struktuurne töötus on osatähtsus majanduses alati olemas, seega võime nende kahe töötuse liigi puhul rääkida nn loomulikust töötute osatähtsusest.
Kaasajal on lisandunud 4.Valitsuse ohjeldamine (eelarvedistsipliin, võlakoormused) 5.Arengustrateegiate valik (kolmanda maailma mahajäämine) 6.Globaalprobleemid (keskkond ressursid) Töötuse liigid · Siirdetöötus- Ajutist, möödapääsmatut ilma tööta olekut. Näiteks töökoha vahetajad. · Struktuurne töötus- Tuleneb tehnoloogilistest ja teistest muudatustest kohalikus majanduses. Näiteks mõnede majandusharude tootmismahust tulenevalt ümber asumine uude valdkonda tootvatest majandusharudest teenindavatesse harudesse. · Tsükliline töötus- Majandustsüklite vaheldumine- buumi ajal kõik töötavad, majanduskriisi ajal on töötus suur.
Odav tööjõud, suur ja ostujõuline turg, majaduslik ja poliitiline olukord, majandusgeograafiline asend, loodusvarade olemasolu jne. Tollimaks-maks, mida võetaksse kaubalt riigipiiri ületamisel Kvoot-kaupadele kehtestatud koguseline piirand Dumping-välisturul odavamalt müümine kui siseturul Rahvusvahelised ettevõtted : Põhjused. Esmane huvi oli juurdepääs loodusvaradele. Hiljem olulisem laieneda uutele turgudele, et leida oma toodetele uusi tarbijaid, suurendada tootmismahust tulenevat mastaabisäästu. Püüavad alandada tootmiskulusid, toota seeläbi konkurentsivõimelisemalt. Sageli tahavad suurendada kontrolli mingi riigi majanduses, et olla nii valmis tulevikus selle riigi ressursse kasutama. Esimesed rahvusvahelised ettevõtted. Euroopa kaubanduskompaniid. Sõltusid päritolumaa välitsusest ja aitasid selle otseselt toetusel asumaid koloniseerida. Teine põlvkond. Tootsid kolooniates põllumajandussaadusi või kaevandasid maavarasid,
3. Hüvise turunõudlust väljendab seos q = 30 - 2 p . Tähistage teljed ja skitseerige joonisele turunõudlus- Hüvist pakub täieliku konkurentsi tekkeks piisav hulk kõver (2 punkti).Kujutage joonisel turupakkumiskõver ühesugust tootmistehnoloogiat kasutavaid ettevõtteid (1 punkt). Märkige joonisele tarbija hinnavaru (tarbija (piirkulu on tootmismahust sõltumatult 5 krooni). Turu ülejääk) (1 punkt). tasakaalukogus on siis ................. ja tasakaaluhind ................... Tarbija hinnavaru on siis ............... krooni Põhjendused arvutustega: (4 punkti). Seoses tootmisressursi hinnatõusuga kasvab piirkulu.
Meie näites on see päevas toodetavate kampsunite koguse ning tööliste arvu jagatis. Kulud - Kogukulu (TC) on kõigi ettevõtte kulude summa. Kogukulu jaguneb kaheks: kogu fikseeritud ehk püsikuluks (FC) ja kogu muutuvkuluks (VC). - Püsikulu (FC) on fikseeritud tootmissisendiga seotud kulu. Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust. - Muutuvkulu (VC) on muutuvsisendiga seotud kulu. Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad kogu muutuvkulud tootmismahust. Piirkulu - Piirkulu (MC) on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. - Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus Keskmine kulu - Keskmine kulu (AC) on kulu ühe toodangu ühiku kohta.
Mudelkomplekt aitab valmistada püstkanali, valupea, valulehtrit ja toitekanali. Lõpuks on vaja veel sula metalli, mida valada valmistatud vormi, selle sulatamiseks kasutatakse ahju, näiteks elektriahju. Töötingimuste koha pealt on tähtis kõrge tuleohutus, sest töötatakse kõrgel temperatuuril oleva tuleohtliku sulametalliga. Tööjõu kvalifikatsioon ei pea eriti suur olema, sest antud valumeetodiga tootmine on üpriski lihtne, muidugi oleneb tööjõu suurus ka tootmismahust ja sellest, kas tegu on masin- või käsitsivormimisega. Kasutatud kirjandus 1. ,,Metallide Tehnoloogia: Juhendmaterjalid Harjutustöödeks"; J.Kübarsepp, F.Kommel, A.Laansoo; Tallinn 2001 2. https://moodle.e- ope.ee/pluginfile.php/469162/mod_folder/content/17/Valutehnoloogia %20kodut%C3%B6%C3%B6%20juhend.pdf?forcedownload=1
mille korral y=f(x). Kui iga arvu y ϵ Y korral leidub ainult üks x ϵ X, mille korral y=f(x), siis öeldakse, et funktsioonil y=f(x) on pöördfunktsioon y=g(x) Mis on püsikulu, muutuvkulu, Püsiv kogukulu (TFC) – kulu, mis ei sõltu kogukulu, keskmine kulu? kauba tootmismahust (hoone üür, kindlustus) Muutuv kulu (TVC) – kulu, mille suurus sõltub tootmismahust Q. Kogukulu (TC) – kõigi kulude summa TC(Q)= TFC+TVC(Q) Keskmine kogukulu näitab kogukulu tooteühiku kohta, kui tootmismaht on Q. Kui
Too näiteid. Rahvusvahelised firmad tekkisid, sest tekkis vajadus hankida paremat ja odavamat toorainet, milleks koloniaalriikide valitused lõid toorainet hankivad ja seda esmaselt töötlevad ettevõtted. Näiteks 1600.a sai kuninganna Elizabeth I-lt tegevusloa Briti Ida-India Kompanii, mis asutati kauplemiseks Lõuna-Aasiaga. Hiljem pärast II maailmasõda tekkis ettevõtetel vajadus laieneda uutele turgudele, et leida oma toodetele uusi tarbijaid ja suurendada sel moel tootmismahust tulenevat mastaabisäästu. Ettevõtteid viidi riikidesse, kus on odavam tööjõud, leebemad keskkonnakaitse nõuded, madalamad maksud või muud sisendi hinda alandavad tegurid, et tootmiskulsid vähendada. 5. Analüüsi rahvusvaheliste firmade mõju. Rahvusvahelised firmad mõjutavad suurel määral investeeringute liikumist ja riikidevahelist kaubandust ning reklaami kaudu ka tarbijate ostukäitumist. Ettevõtte poliitikast sõltub, mis
/ Puit 30 000 kr 600 kr kummut / Tööliste töötasu (sõltub toodete tootmismahust) 10 000 kr 200 kr kummut Tootmisosakonna juhataja töötasu 4 850 kr Reklaam kummutitele 6 650 kr Tegevjuht-raamatupidaja töötasu 8 500 kr Müügipersonali palk (4000 kr on püsitasu kuus ja ülejäänud osa sõltub müüdud
· Tootmiskulud on vahetult kaupade ja teenuste valmistamisega seotud kulud. · Tootmise üldkulud on tootmise teenindamisega seotud kulud. · Lühiperiood on ajavahemik, mille jooksul ettevõte pole suuteline muutma oma võimsust. · Kaugperiood on piisavalt pikk muutmaks vastavalt turutingimustele kõiki tootmistegureid. · Kaugperioodil on kõik kulud muutuvkulud. 1 · Püsikulud on kulud, mis ei sõltu tootmismahust. Näiteks ruumide rent ja palgakulu, reklaamikulu. · Muutuvkulud on otseselt sõltuvad tootmismahust. Näiteks: tootmiseks kuluv materjal. · Muutuvkulud on ettevõttes tootmismahtude kasvades pidevalt suurenev kulu. · Püsikulu jääb samal ajal konstantseks. · Kuid ka püsikulud võivad ettevõtte uuel tegevustasandil muutuda. See muutus on aga astmeline, mitte pidev, nagu muutuvkulude puhul. · Püsikulu näiteks muutub kui ettevõte laiendab oma tootmist ja rendib
ühiku lisandumisel. Tõene 6. Optimaalne tootmismaht leitakse seal, kus piirkulu = piirtulu, ja seda sõltumata konkurentsi vormist. Tõene 7. Ettevõte palkab töölisi kuni selle punktini, kus viimase palgatud töölise piirkulu võrdub talle makstava palgaga (seda täiuslikult konkureeriva tööturu puhul). Tõene 8. Täiuslikus konkurentsis saavad kõik ettevõtted pikaajaliselt vaid normaalset kasumit. Tõene 9. Püsivad tootmistegurid (ja püsikulu) ei sõltu pikaajaliselt tootmismahust. Väär 10. Konkurentsi vorme on 4: täiuslik konkurents, monopolistlik konkurents, oligopol ja monopol. Väär Test 4.1 ettevõtteteooria 1. Ettevõte palkab töölisi kuni selle punktini, kus viimase palgatud töölise piirkulu võrdub talle makstava palgaga (seda täiuslikult konkureeriva tööturu puhul). Tõene 2. Majandusliku kasumi arvestamisel võetakse lisaks ilmutatud kuludele arvesse ka omavahendite alternatiivkulu. Tõene 3
Tasuvusanalüüsi meetod Alternatiivsete asukohtade võrdlemisel arvutatakse iga asukoha püsi- ja muutuvkulud ning leitakse neile sobivad tootmismahud. Seda võib taha nii graafiliselt kui ka analüütiliselt. Graafiline analüüs koosneb järgmistest sammudest: 1) määratakse iga asukoha püsi- ja muutuvkulud; 2) koostatakse kogukulude graafik; 3) valitakse asukoht, kus tootmiskulud on vähimad valitud tootmismahu juures. Meetod põhineb eeldusel, et: püsikulud ei sõltu tootmismahust, muutuvkulud on lineaarses sõltuvuses tootmismahust, toodetakse ainult ühte tooteliiki. Näide. Potentsiaalsete asukohtade püsi- ja muutuvkulud on järgmised (vt tabel 2): Piirkond Püsikulud Muutuvkulud ühiku kohta A 250 000 11 B 100 000 30
olemas püsikulud ehk fikseeritud kulud. Seega kui ütleme, et meie analüüsis on mingid kulud fikseeritud viitabki see kohe lühiajalisele käsitlusele. Kogukulu (TC) on kõigi ettevõtte kulude summa. Kogukulu jaguneb kaheks: fikseeritud ehk püsikuluks (FC) ja muutuvkuluks (VC). Püsikulu on fikseeritud tootmissisendiga seotud kulu. Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust. Muutuvkulu on muutuvsisendiga seotud kulu. Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad muutuvkulud tootmismahust. Mida rohkem ettevõte toodab, seda rohkem kasutab ta muutuvsisendeid ning seda suuremad on kogu muutuvkulud. Otsustamaks, kas käesolevas ülesandes on tegemist lühi või pikaajalise käsitlusega, peab vaatama, kas fikseeritud kulud on olemas. Algandmetest (tabelist) selgub, et kui tootmismaht on null, siis kogukulud on kaheksa
ühiku lisandumisel. Tõene 6. Optimaalne tootmismaht leitakse seal, kus piirkulu = piirtulu, ja seda sõltumata konkurentsi vormist. Tõene 7. Ettevõte palkab töölisi kuni selle punktini, kus viimase palgatud töölise piirkulu võrdub talle makstava palgaga (seda täiuslikult konkureeriva tööturu puhul). Tõene 8. Täiuslikus konkurentsis saavad kõik ettevõtted pikaajaliselt vaid normaalset kasumit. Tõene 9. Püsivad tootmistegurid (ja püsikulu) ei sõltu pikaajaliselt tootmismahust. Väär 10. Konkurentsi vorme on 4: täiuslik konkurents, monopolistlik konkurents, oligopol ja monopol. Väär Test 4.1 – ettevõtteteooria 1. Ettevõte palkab töölisi kuni selle punktini, kus viimase palgatud töölise piirkulu võrdub talle makstava palgaga (seda täiuslikult konkureeriva tööturu puhul). Tõene 2. Majandusliku kasumi arvestamisel võetakse lisaks ilmutatud kuludele arvesse ka omavahendite alternatiivkulu. Tõene 3
õppenädal) 1. Tootmiskulu sõltuvus toodangu mahust on toodud järgmises tabelis. Kogus 1 2 3 4 5 6 Tootmiskulu 200 280 400 540 700 880 Muutuvkulu 100 Püsikulu Piirkulu Tükikulu Keskmine muutuvkulu Täitke tabel lõpuni. Tootmiskulu (kogukulu) on püsikulu ja muutuvkulu summa. Püsikulu suurus ei sõltu tootmismahust, seega on see 100. Muutuvkulu leidmiseks tuleb kogukulust püsikulu lahutada. Piirkulu on täiendava tooteühiku valmistamiseks tehtav lisakulu (muutuvkulu suurenemine järgmise toote valmistamiseks. Tükikulu on keskmine kulu ühe tooteühiku valmistamiseks (tootmiskulu jagatis toodete arvuga). Keskmine muutuvkulu on muutuvkulu tooteühiku kohta (muutuvkulu jagatis toodete arvuga). Kogus 1 2 3 4 5 6
· Kaudsed kulud o Mille kogusummat küll teame, kuid mille otsene seos toodetava objektiga puudub. Nt hoone rent, mida on vaja tootmiseks, aga seda ei saa konkreetselt ühe tootega siduda. Kolmas liigitamise meetod lähtub kulude käitumisest: · Muutuvkulud o Muutuvad seoses tootmismahu muutmisega · Püsikulud o Mille kogusumma on püsiv teatud tingimustes ja mis ei sõltu tootmismahust Kapitaliseeritav kulu enne kasumiaruandes kajastamist on bilansis varana, nt siis võidakse kuluks kanda jupi kaupa. Mittekapitaliseeritav kulu otse kasumiaruandesse peale kulu tekkimist. Tootmis- ja kaubandusettevõtte kapitaliseeritavad kulud: Inventeeritavad kulud ehk tootekulud. Toorme, materjali ja edasimüügiks mõeldud kaupade soetuskulud ja toodangu valmistamiskulud on varudena bilansis. Mitteinventeeritavad kulud kõik muud kapitaliseeritavad kulud (ettemakstud kulud)
sisaldavad need rohkesti tanniine, mis on tarvilikud lõhnanüansside pikaajaliseks säilimiseks. Valdav osa Euroopas ja mujal maailmas saadaolevatest kalvadostest on pärit suurtootmisele spetsialiseerunud destillatsioonikodadest, mille puhul on tavaline, et õunad või siider ostetakse kokku sama piirkonna väikeettevõtjatelt, kes tegelevad paralleelselt nii piimakarjanduse, õunakasvatuse kui siidri destilleerimisega. Sõltuvalt maavaldusest ning tootmismahust viljeldakse 4-40 erinevat sorti õunapuid, mis lõppkokkuvõttes annabki võimaluse kujundada välja oma kindlalt äratuntav stiil. Saagikoristusperiood kestab septembrist detsembrini. Kogutud viljad sorteeritakse ning jäetakse vähemalt kuuks ajaks puidust kastidesse kuivama ja järelvalmima, töötlema asutakse neid alles jaanuaris. Mahla kääritamisele, mis vältab mitu kuud, järgneb destilleerimine kaasaegsel kolonnmeetodil.
tootmismahule saavutatakse madalad kulud ning sellest sõltuvalt ka madal omahind. Arvatakse, et madal hind tekitab nõudluse. Positiivne külg- tootmiskulud madalad, sellest ka tootel müügihind madalam, tarbijal odavam osta Negatiivne külg- rõhku pööratakse suurele tootmismahule, mitte aga kvaliteedile. Ei mõelda, kas tarbija üldse vaja nii palju. d) Tooge juhtumist viiteid, mille alusel Te kontseptsiooni valikul lähtusite. Müügprognoosi koostamisel on lähtutud suurest tootmismahust ning uutest seadmetest. Pole uuritud turgu ning tarbijate vajadusi. 2. (4) Ettevõtte turundusjuht planeerib, kuidas tooteid turustada (jaotus)/ planeerib müügikäibe prognoosi jägmiseks aastaks. Tooge välja vähemalt neli/ kolm olulist küsimust, millele ta peaks vastuseid otsima. Iga küsimuse korral kirjeldage, kust ja millisel viisil oleks võimalik informatsiooni saada. 3. (5) Ettevõte toodab esmatarbekaupade rühma kuuluvaid tooteid (toiduained),
põllumajanduse tootlikkusest. Nii omavad väga suurt mõju ka looduskatastroofid, ikaldused ja põuad, mis võivad tavapäraselt pikka vegetatsiooniperioodi lühendada. (The World Factbook 2015, Economy of Thailand. 2015) Tähtsaimad kasvatatavad põllukultuurid on riis, maniokk, kumm, mais, suhkruroog, kookospalm, sojaoad, ananass ja õlipalm. Kõige enam (98,4 miljonit tonni, maailmas 4. tootja) toodetakse suhkruroogu, sellele järgneb 37,5 miljoni tonniga aastas riis. Hoolimata suuremast tootmismahust, on riisi tootmine suhkruroo kasvatamisest ligi kolm korda tulusam (tulu umbes 9 miljardit dollarit aastas). Järgnevad maniokk (29,8 miljonit tonni), mais (4,9 miljonit tonni) ja kumm (3,6 miljonit tonni), puuviljadest mango, ananass ja banaan. Loomakasvatuses on juhtkohal sigade arv (7,9 miljonit), riigi majanduses on oluline ka veisekasvatus (6,4 miljonit), järgnevad pühvlid (1,3 miljonit, kasutatakse riisipõldude kündmiseks), lambad ja kitsed (462 000). (FAOSTAT 2015)
4. Mis on funktsiooni graafik? Funktsiooni graafik on kõikide järjestatud paaride [x, f(x)] hulk, kus x on määramispiirkonna X element. 5. Mis on pöördfunktsioon? Pöördfunktsioon on funktsioon, mis seab antud funktsiooni y=f(x) muutumispiirkonna igale väärtusele y vastavusse kõik need väärtused x funktsiooni määramispiirkonnast, mille korral y=f(x) x=f-1(y) 6. Mis on püsikulu, muutuvkulu, kogukulu, keskmine kulu? Püsikulu (TFC) kulu, mis ei sõltu kauba tootmismahust. Muutuvkulu (TVC) kulu, mis sõltub tootmismahust. Kogukulu TC (Q) = TFC +TVC muutuvkulu ja püsikulu summa. Keskmine kulu AC (Q) kogukulu jagatud toodetud kogusega. 7. Mis on tulu ja keskmine tulu, kasum ja keskmine kasum? Kogutulu R (Q) tulu, mis saadakse toodangu müügist R (Q) = pQ. Keskmine tulu AR (Q) tulu jagatud toodete kogusega. Kasum (Q) summa, mille võrra tulud ületavad kulusid (Q)= R(Q) C(Q) (tulu-kogukulu)
Toodangumahtude korral, mil piirkulu kahaneb, väheneb ka tükikulu (tekib mastaabisääst) ning ratsionaalne tootja suurendab tootmismahtu (sisendi ja väljundi teadaolevate hindade korral kasum suureneb). Kasumi maksimeerimine Ettevõtte tegevuse üldeesmärk maksimaalne kasum on tulu jakulu max vahe: = max [pq - C(q)] Kui toote hind ei sõltu tootmismahust, on teada lisatulu toodangumahu suurendamiseks ühe ühiku võrra iga dR( q) tootmismahu korral (piirtulu): MR p. dq Kui ettevõte turustab oma toodangut täieliku konku-rentsiga turul, ei sõltu piirtulu tootmismahust. Kui tegurihinnad ei sõltu tootmismahust (sisendid ostetakse täieliku konkurentsiga turult), on
teatud punktist alates hakkab igast täiendavast muutuvsisengi ühikust saadav lisatoodang vähenema. (Lisades inimesi tööle, suureneb tootlikus ja mingil hetkel hakkab vähenema) 10) Lühiperioodi kogukulu jagunemine püsi- ja muutuvkuludeks TC= FC+VC Püsikulu (FC)- kulu, mille suurus ei muutu kui ettevõtte muudab lühiperioodi jooksul oma tootmismahtu. [tootmisruumide rent vms] Muutuvkulu (VC)- kulu mille suurus sõltub ettevõtte tootmismahust (tööjõukulu,tootematerjal) 11) Keskmine kogukulu, keskmine püsikulu, keskmine muutuvkulu, piirkulu. Keskmine kogukulu (ATC): Kogukulu ja kogutoodangu suhe. ATC= Keskmine püsikulu (AFC): Püsikulu ja kogutoodangu suhe: AFC= Keskmine muutuvkulu (AVC): muutuvkulu ja kogutoodangu suhe: AVC= Piirkulu: MC: Täiendava tooteühiku valmistamise kulu. Näitab kui palju suurenevad kogukulud , kui kogutoodangut suurendada ühe ühiku võrra. MC=
Laenukasutuse kulutusi ei arvestata varude soetusmaksumusse. (SME IFRS 13.7, 25.2). Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (näiteks materjali maksumus, tööliste palgad jne) kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (näiteks tootmisseadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad jne). Püsivaid tootmise üldkulusid jagatakse toodete soetusmaksumusele lähtudes normaalsest tootmismahust. Juhul kui ettevõte töötab alakoormusega, kujuneb tootmise üldkulude summa ühe tooteühiku kohta suuremaks. Normaalset üldkulude hulka ületav osa kajastatakse sellisel juhul kohe perioodikuluna ning seda ei lisata toote soetusmaksumusele. (SME IFRS 13.8, 13.9). Järgnevaid kulutusi ei lülitata varude soetusmaksumusse, vaid need kajastatakse perioodikuluna (SME IFRS 13.13): normaalsest suuremad tootmiskaod;
{(x;y): f(x)=y} 5. Mis on pöördfunktsioon? Pöördfunktsioon on funktsioon, mis seab antud funktsiooni y=f(x) muutumispiirkonna igale väärtusele y vastavusse kõik need väärtused x funktsiooni määramispiirkonnast, mille korral y=f(x) x= f-1(y) 6. Mis on püsikulu, muutuvkulu, kogukulu ja keskmine kulu? Püsikulu (TFC) - kulu, mis ei sõltu kauba tootmismahust Muutuvkulu (TVC) - kulu, mis sõltub tootmismahust Kogukulu TC(Q) = TFC + TVC - muutuvkulu ja püsikulu summa Keskmine kulu AC(Q) - kogukulu jagatud toodetud kogusega, 7. Mis on tulu, keskmine tulu, kasum ja keskmine kasum? Kogutulu R(Q) - tulu, mis saadakse toodangu müügist R(Q)=pQ Keskmine tulu AR(Q)- tulu jagatud toodetud kogusega, Kasum (Q) - summa, mille võrra tulud ületavad kulusid, (Q)=R(Q) - C(Q) [tulu-kogukulu] Keskmine kasum A(Q)- kasum jagatud toodetud kogusega, 8. Mis on tasuvuspunkt?
süsteemis) 4. Mis on funktsiooni graafik? Funktsiooni f graafik on kõikide järjestatud paaride (x, f(x)) hulk, kus x on määramispiirkonna X element. 5. Mis on pöördfunktsioon? Pöördfunktsioon on funktsioon, mis seab antud funktsiooni y=f(x) muutumispiirkonna igale väärtusele y vastavusse kõik need väärtused x funktsiooni määramispiirkonnast, mille korral y=f(x). x= f-1(y) 6.Mis on püsikulu, muutuvkulu, kogukulu, keskmine kulu? Püsikulu on kulu, mis ei sõltu otseselt kauba tootmismahust (hoonete üür, kindlustus, halduskulud, TFC-total fixed cost). Muutuvkulu on kulu, mille suurus sõltub tootmismahust Q (TVC-total variable cost). Kogukulu on kõigi ettevõtte kulude summa (püsikulu+muutuvkulu=TC). Keskmine kulu on tootmise kogukulu jagatis toodangu kogusega (AC=TC/Q). 7. Mis on tulu ja keskmine tulu, kasum ja keskmine kasum? Kogutulu R(Q) - tulu, mis saadakse toodangu müügist R(Q)=pQ. Keskmine tulu AR(Q)- tulu jagatud toodetud kogusega AR(Q)=R(Q)/Q. Kasum (Q) -
hindade ja kogukulu juures FIRMATEOORIA KULUFUNKTSIOONID Kulud KOGUKULU (C) – kõigi ettevõtete kulude summa o Kogukulu jaguneb kaheks: kogu fikseeritud ehk püsikuluks (FC) ja kogu muutuvkuluks (VC) PÜSIKULU (FC) – fikseeritud tootmissisendiga seotud kulu o Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust MUUTUVKULU (VC) – muutuvsisendiga seotud kulu o Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad kogu muutuvkulud tootmismahust Keskmine kulu KESKMINE KULU (AC) – kulu ühe toodangu ühiku kohta Keskmine kogukulu (AC) jaguneb omakorda keskmiseks püsikuluks (AFC) ja keskmiseks muutuvkuluks (AVC) Piirkulu PIIRKULU (MC) – kogukulu suurenemine toodangu mahu
ettevõtlusklastriks. Järjest vähem olulised on looduslikud eeldusid ja üha tähtsamateks muutuvad inimtegurid. Üks olulisi klastri tunnuseid ja edukuse võtmeid on oma kaubamärgi e. brändi olemasolu. Rahvusvahelised ettevõtted Põhjused. Esmane huvi oli juurdepääs loodusvaradele. Hiljem olulisem laieneda uutele turgudele, et leida oma toodetele uusi tarbijaid, suurendada tootmismahust tulenevat mastaabisäästu. Püüavad alandada tootmiskulusid, toota seeläbi konkurentsivõimelisemalt. Sageli tahavad suurendada kontrolli mingi riigi majanduses, et olla nii valmis tulevikus selle riigi ressursse kasutama. Esimesed rahvusvahelised ettevõtted. Euroopa kaubanduskompaniid. Sõltusid päritolumaa välitsusest ja aitasid selle otseselt toetusel asumaid koloniseerida. Teine põlvkond
Alternatiivsete asukohtade võrdlemisel arvutatakse iga asukoha püsi- ja muutuvkulud ning leitakse neile sobivad tootmismahud. Seda võib teha graafiliselt kui ka analüütiliselt. Graafiline analüüs koosneb järgmistest sammudest: määratakse iga asukoha püsi- ja muutuvkulud, koostatakse kogukulude graafik, valitakse asukoht, kus tootmiskulud on vähimad valitud tootmismahu juures. Meetod põhineb eeldusel, et püsikulud ei olene tootmismahust, muutuvkulud on lineaarses sõltuvuses tootmismahust, toodetakse ainult ühte tooteliiki. 3) raskuskeskme meetodit asukoha määramiseks üksikule laohoonele, mis teenindab paljusid müüjaid. Seda arvutusmeetodit kasutatakse asukoha leidmisel üksikule objektile, mis teenindab erinevaid turge. Laohoonele parima paiga leidmisel võtab meetod arvesse turgude asukohad, turgudele saadetavate kauba hulga ja veokulud. Esimeseks etapiks on asukohtade märgistamine koordinaatide süsteemis
suurtootmisel min kogust. Turu nõudluse rahuldamiseks piisab mõnest firmast. · tohutu stardikulu ja olemasolevate firmade hea maine- kogukulu min tootmismahu saavutamiseni on väga suur · suured reklaamikulud Mudelid: Cournot mudel- homogenne toodang > ühesugune hind. F-d on kogusevõtjad- kogus valitakse konkurendi arvatava koguse järgi. Cournot tasakaal- tasakaalu korral teb A parima valiku lähtudes B tootmismahust- vastastikune väljakujunenud kogutoodang kujundab turuhinna. Jääknõudluse kõver- teise firma tootmiskoguse võrra vasakule nihkunud turunõudluskõver. Bertrandi mudel- f-d valivad hinna ja on nõus tootma selle hinna korral kujunevat nõutavat kogust. Tasakaal saavutatakse, kui mõlemad f-d on valinud kasumit max-va hinna lähtuvalt teise poolt valitud hinnast e p=MC Murtud nõudluskõver- kui üks firma tõstab oma hüvise hinda, ei järgne teised ta eeskujule.
Probleemi sõnastamine 2.Oluliste muutujate väljatoomine 3.Modellerimismudeli asukoht, kus tootmiskulud on vähimad vlitud tootmismahu juures; Meetod põhineb eeldusel, kompleksne, kooskõlastatud. 3.alternatiivide väljatöötamine peaksid olema reaalsed, koostamine 4.Muutujate väärtuste täpsustamine 5.Tingliku statilise kogumi koostamine et *püsikulud ei olene tootmismahust; *muutuvkulud on lineaarses sõltuvuses vastuvõetavate kuludega, tähtajaga, peaksid domineerima kasulikud effektid. 6.Tulemuste analüüsimine 7.Parima tegevusplaani valimine tootmismahust(NB!! Seda tuleb kontrollida, kas on tegelikult lineaarses sõltuvuses); 4.alternatiivide analüüs ja võrdlemine 5.parima alternatiivi valimine 6.valitud alternatiivi 2.4
lühiajaliselt on olemas püsikulud ehk fikseeritud kulud. Seega kui ütleme, et meie analüüsis on mingid kulud fikseeritud viitabki see kohe lühiajalisele käsitlusele. Kogukulu (TC) on kõigi ettevõtte kulude summa. Kogukulu jaguneb kaheks: fikseeritud ehk püsikuluks (FC) ja muutuvkuluks (VC). Püsikulu on fikseeritud tootmissisendiga seotud kulu. Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust. Muutuvkulu on muutuvsisendiga seotud kulu. Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad muutuvkulud tootmismahust. Mida rohkem ettevõte toodab, seda rohkem kasutab ta muutuvsisendeid ning seda suuremad on kogu muutuvkulud. Otsustamaks, kas käesolevas ülesandes on tegemist lühi või pikaajalise käsitlusega, peab vaatama, kas fikseeritud kulud on olemas. Algandmetest (tabelist) selgub, et kui tootmismaht on null, siis kogukulud on kaheksa
1. Ettevõtet analüüsides vaadeldakse lühiajalisena sellist perioodi, kus kõiki sisendeid on võimalik muuta. a) Õige b) Vale 2. Keskmine muutuvkulu iseloomustab muutuvkulusid ühe toodetud ühiku kohta. a) Õige b) Vale 3. Ettevõte toodab odavaima võimaliku tootmistehnoloogiaga sellises punktis, kus samakoguse joon puutub samakulu joont. a) Õige b) Vale 4. Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust. a) Õige b) Vale 5. Piirkulu arvutamiseks jagame muutuse kogukuludes muutusega tootmismahus. a) Õige b) Vale 6. Tootmistehnoloogiat, mis kasutab väikeses koguses kapitali ühe töölise kohta, nimetatakse tööintensiivseks tehnoloogiaks. a) Õige b) Vale 7. Kui piirtoodang on väiksem kui keskmine toodang, hakkab keskmine toodang vähenema. a) Õige b) Vale 8. Samakulu joon ehk isokost iseloomustab selliseid tootmistegurite kombinatsioone, mis maksavad sama palju. a) Õige
Fikseeritud sisendid on need, mille kogust ei ole võimalik muuta lühiajaliselt. 6.1 Kulud lühiajaliselt Kogukulu (TC) on kõigi ettevõtte kulude summa. Kogukulu jaguneb kaheks: kogu fikseeritud ehk püsikuluks (TFC) ja kogu muutuvkuluks (TVC). Püsikulu on fikseeritud tootmissisendiga seotud kulu. Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust. Muutuvkulu on muutuvsisendiga seotud kulu. Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad kogu muutuvkulud tootmismahust. Mida rohkem ettevõte toodab, seda rohkem kasutab ta muutuvsisendeid ning seda suuremad on kogu muutuvkulud. Kampsunikuduja kogukulusid ning nende jagunemist püsikuludeks ning muutuvkuludeks iseloomustab joonis 6.1. Joonise all oleva tabeli kaks esimest tulpa iseloomustavad tootmisfunktsiooni. Kampsunikuduja
mittetagastavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, pakkimise ja ladustamisega seotud kulusid. Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (näiteks materjali maksumus, tööliste palgad jne) kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (näiteks tootmisseadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad jne). Püsivaid tootmise üldkulusid jagatakse toodete soetusmaksumusele lähtudes normaalsest tootmismahust. Juhul kui ettevõte töötab alakoormusega, kujuneb tootmise üldkulude summa ühe tooteühiku kohta suuremaks. «Normaalset» üldkulude hulka ületav osa üldkuludest kajastatakse sellisel juhul kohe perioodikuluna ning seda ei lisata toote soetusmaksumusele. Muud kulutused on laenukasutuse kulutused (näiteks laenuintressid) mis võivad osutuda vajalikuks varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Laenukasutuse
Seepärast ongi nimi kaudne, et firma ei pea kellelegi rahalisi väljamakseid tegema. TOOTMISKULUDE LIIGID jaotus: 1. PÜSIKULUD (Kp) teatud tootmistegureid on vaja minimaalsel hulgal, olenemata sellest, kas ettevõte mingit produkti üldse toodab või mitte (see ei sõltu toodetud produkti hulgast). N.: ettevõtte juhi palk, telefoni kuutasu. 2. MUUTUVAD TOOTMISKULUD (Km) kõik ülejäänud kulud, mille suurus sõltub otseselt tootmismahust. N.: tooraine, tööliste palgad, telefonikõnede tasu jms. KOGUKULU (KK) = Kp + Km jaotus: 1. PIKAAJALISED KULUD - pikaajalise perioodi jooksul jõuab ettevõte oma tootmist täielikult kohandada vastavalt muutunud turu nõuetele. N.: hooned, sisseseaded, laiendamine, ehitamine 2. LÜHIAJALISED KULUD lühiajaliselt pole ettevõte suuteline muutma fikseeritud tootmiskulusid, s.t. muutma oma suurust. Lühiajaliselt saab ta
väheneb ja seejärel suureneb, keskmine kogukulu samuti algul väheneb ja pärast suureneb. Piirkulu (MC)- täiendava tooteühiku valmistamisele täiendav kulu. Piirkulu = kogukulu muutus / koguprodukti muutus Testid: Otsesed kulud ei kujuta endast alternatiivkulu. VALE. Nii otsesed kui kaudsed on alternatiivkulud. Mida suurem on firma tootmismaht, seda väiksem on firma püsikulu. VALE: püsikuluei sõltu tootmismahust. Kui tootmismaht =0 siis ka muutuvkulud =0. TÕSI Kui 10 ühiku tootmise kogukulu on 150 krooni ja 11 ühiku tootmise kogukulu on 151 krooni siis 11nda ühiku tootmise piirkulu väiksem kui iga ühiku tootmise keskmine kulu. ÕIGE Kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad mida oleks võinud toota kui tootmistegureid poleks kasut kauba X valmistamiseks. ÕIGE
annaabi.ee 
