Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA: Tootmiskulud (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui suured on muutuvkulud 5 ühiku tootmisel?
  • Kui suur on keskmine kogukulu 3 ühiku tootmisel?
  • Kui suur on keskmine püsikulu 3 ühiku tootmisel?
  • Kui suur on kuuenda ühiku tootmise piirkulu?

17.02.2014 
MIKRO - JA MAKROÖKONOOMIKA 
EPJ0100 

Tootmiskulud  
KULUD JA KASUM 
Tootjad püüavad hoida tootmiskulud võimalikult madalad, et 
maksimeerida kasumit. 
Tootmiskulud: 
otsesed kulud – tegelikud rahalised väljamaksed ressursside 
eest, mis on ressursside turult muretsetud;  
  nt töötasu, rent, intressid,  materjalikulud  jm; 
kaudsed  kulud – mõõdavad, mida firma ressurss oleks võinud 
teenida alternatiivse kasutusviisi korral;  
  nt oma ruumid, mida oleks võinud välja rentida; omaniku tehtud 
  töö ja kapital, mida oleks võinud mujale investeerida jm. 
 
 
 

17.02.2014 
KULUD JA KASUM 
Kasum: 
arvestuslik kasum ehk raamatupidamiskasum – kogutulude 
ja otseste kulude vahe; 
normaalkasumit teenib ettevõte siis, kui arvestuslik kasum 
( kogutulud -otsesed kulud) katab ka kaudsed kulud; minimaalne 
tasu, mille saamine kindlustab, et olemasolevad ettevõtjad on 
valmis jääma oma tootmisharusse; 
majanduskasum  – arvestusliku kasumi osa, mis ületab 
normaalkasumi; firma püsib konkurentsis ka siis, kui 
majanduskasum on null. 
 
 
 
 
KULUD JA KASUM 
 
 
 
 
 
 

17.02.2014 
LÜHIPERIOODI KULUD 
Lühiperioodil kasutab ettevõte nii püsi- kui ka muutuv-
ressursse; 

seega lühiperioodi kulud: püsikulud ja  muutuvkulud , mis 
kokku moodustavad kogukulud
 
 TC
FC VC
, kus 
 
TC –  total   costkogukulud; 
 
FC –  fixed  cost; püsikulud; 
 
VC – variable cost; muutuvkulud. 
PÜSIKULUD 
Püsikulud (fixed cost, FC) on sellised kulud, mille suurus 
lühiperioodil ei muutu. St tegemist on  kuludega , mis ei sõltu 
otseselt tootmismahust ehk neid tuleb tasuda ka siis, kui 
ettevõte midagi ei tooda. 
 
Näiteid: tehased, püsiseadmed, kontorihooned, milles ettevõte 
tegutseb, püsitöötajad (kontoris), kindlustusmaksed, 
laenuintressid jmt. 
 
Ehitusfirmadel on üldiselt üsna madalad püsikulud. 

17.02.2014 
MUUTUVKULUD 
Muutuvkulud (variable cost, VC) on sellised kulud, mis 
sõltuvad toodangumahust. Muutuvkulud näitavad erinevust 
püsi- ja kogukulude vahel.  
Kui midagi ei toodeta, on ka muutuvkulud võrdsed nulliga, 
toodangumahu kasvades hakkavad suurenema. 
Näiteid: tööliste töötasu, kulud materjalidele, ehitusmasinatele 
jne. 
Ehitusfirmadel on üldiselt üsna suured muutuvkulud. 
Püsikulusid püütakse hoida võimalikult madalal; ehituses on 
laialdane alltöövõtu kasutamine. 
LÜHIPERIOODI KULUD 
Kulutüüp 
Näiteid 
tööjõud ehitusplatsil; 
materjalid ehitusplatsil; 
VC 
seadmed  ehitusplatsil; 
ehitusplatsi juhtimine; 
võistupakkumistel osalemine jm. 
peakontori energia- ja veekulud; 
kontori personali töötasud; 
FC 
kindlustusmaksed; 
laenuintressid 
jm. 

17.02.2014 
LÜHIPERIOODI KULUD 
Näide: 
Toodangumaht  q 
FC 
VC 
TC 

200 

200 

200 
100 
300 

200 
150 
350 

200 
180 
380 

200 
220 
420 

200 
270 
470 

200 
340 
540 

200 
440 
640 

200 
580 
780 
TC FC VC
q 
FC 
VC 
TC 

200 

200 
LÜHIPERIOODI KULUD 

200 
100 
300 

200 
150 
350 
Näide: 

200 
180 
380 

200 
220 
420 

200 
270 
470 

200 
340 
540 

200 
440 
640 

200 
580 
780 
TC 
VC 
FC 

17.02.2014 
KESKMINE KULU 
Keskmine kulu ehk ühikukulu – kulu ühiku kohta ehk 
kulu ja tootmismahu suhe; 
Keskmisi  kulusid  on lühiperioodil kolm: 
1) keskmine püsikulu ( average  fixed cost, AFC); 
2) keskmine  muutuvkulu  (average variable cost, AVC); 
3) keskmine  kogukulu  (average total cost, ATC). 
 
FC
  AFC TP
AFC – keskmine püsikulu; 
AVC – keskmine muutuvkulu; 
VC
AVC TP
ATC – keskmine kogukulu; 
TP –  koguprodukt  (total product) 
TC
ATC =
ehk  tootmismaht
TP
KESKMINE KULU 
Täiendame  eespool  vaadeldud näidet: 
 
Toodangumaht q 
FC 
VC 
TC 
AFC 
AVC 
ATC 

200 

200 




200 
100 
300 
200,00 
100,00 
300,00 

200 
150 
350 
100,00 
75,00 
175,00 

200 
180 
380 
66,67 
60,00 
126,67 

200 
220 
420 
50,00 
55,00 
105,00 

200 
270 
470 
40,00 
54,00 
94,00 

200 
340 
540 
33,33 
56,67 
90,00 

200 
440 
640 
28,57 
62,86 
91,43 

200 
580 
780 
25,00 
72,50 
97,50 
FC
VC
TC
AFC =
AVC =
ATC =
TP
TP
TP

17.02.2014 
Toodangumaht q 
FC 
VC 
TC 
AFC 
AVC 
ATC 

200 

200 




200 
100 
300 
200,00 
100,00 
300,00 

200 
150 
350 
100,00 
75,00 
175,00 

200 
180 
380 
66,67 
60,00 
126,67 

200 
220 
420 
50,00 
55,00 
105,00 

200 
270 
470 
40,00 
54,00 
94,00 

200 
340 
540 
33,33 
56,67 
90,00 

200 
440 
640 
28,57 
62,86 
91,43 

200 
580 
780 
25,00 
72,50 
97,50 
PIIRKULU  
„piir-“ – lisa või täiendav; 
piirkulu (marginal cost, MC) näitab täiendava ühiku 
tootmise täiendavat kulu. Seega piirkulu leidmiseks tuleb 
kogukulude muutus jagada toodangumahu muutusega: 
 
T
∆ C
 
MC =
, kus 
TP
 
MC – piirkulu; 
∆TC – kogukulude muutus; 
∆TP – toodangumahu muutus. 
 

17.02.2014 
PIIRKULU 
Täiendame eespool vaadeldud näidet: 
 
Toodangumaht q 
FC 
VC 
TC 
AFC 
AVC 
ATC 
MC 

200 

200 





200 
100 
300 
200,00 
100,00 
300,00 
100 

200 
150 
350 
100,00 
75,00 
175,00 
50 

200 
180 
380 
66,67 
60,00 
126,67 
30 

200 
220 
420 
50,00 
55,00 
105,00 
40 

200 
270 
470 
40,00 
54,00 
94,00 
50 

200 
340 
540 
33,33 
56,67 
90,00 
70 

200 
440 
640 
28,57 
62,86 
91,43 
100 

200 
580 
780 
25,00 
72,50 
97,50 
140 
T
∆ C
MC = ∆TP
Toodangumaht q 
FC 
VC 
TC 
AFC 
AVC 
ATC 
MC 

200 

200 





200 
100 
300 
200,00 
100,00 
300,00 
100 

200 
150 
350 
100,00 
75,00 
175,00 
50 

200 
180 
380 
66,67 
60,00 
126,67 
30 

200 
220 
420 
50,00 
55,00 
105,00 
40 

200 
270 
470 
40,00 
54,00 
94,00 
50 

200 
340 
540 
33,33 
56,67 
90,00 
70 

200 
440 
640 
28,57 
62,86 
91,43 
100 

200 
580 
780 
25,00 
72,50 
97,50 
140 
MC kõver lõikab 
ATC ja AVC 
kõveraid nende 
madalaimas 
punktis. 

17.02.2014 
ARVUTUSNÄITEID 
Näide 1: Täida tabel 
 
  Firma töötajate arv 
Koguprodukt (TP) 
Piirprodukt  (MP) 



 



 

  
10 
 

25 
  

30 
  
 

  

 
 
ARVUTUSNÄITEID 
Näide 1: Lahendus: 
 
  Firma töötajate arv 
Koguprodukt (TP) 
Piirprodukt (MP) 



 



 

18 
10 
 

25 


30 
 5  
 

33 

 

17.02.2014 
ARVUTUSNÄITEID 
Näide 2:  
  Ettevõtte kohta on teada järgmised andmed: 
  AFC = 5 €, TC = 350 €, TP = 50 ühikut. Arvuta 
a) FC; 
b) VC; 
c) AVC. 
 
Lahendus: 
FC
a)   


AFC
FC
AFC TP
5 ⋅ 50 = 250 (€) 
TP
b)     =


TC
FC
VC
VC
TC
FC
350 − 250 = 100 (€) 
c)  
 
VC
100
VC
2 (€) 
TP
50
 
 
ARVUTUSNÄITEID 
Näide 3:  
  Ettevõtte kohta on teada järgmised andmed: 
    Toodangumaht (q)  0 






 
Kogukulud (TC) 
24 
33 
41 
48 
54 
61 
69 
 
a) Kui suured on muutuvkulud 5 ühiku tootmisel? 
b) Kui suur on keskmine kogukulu 3 ühiku tootmisel? 
c) Kui suur on keskmine püsikulu 3 ühiku tootmisel? 
d) Kui suur on kuuenda ühiku tootmise piirkulu? 
Lahendus: 
a) VC = TC – FC 
 
TC(5) = 61; FC = 24, sest 0 ühiku tootmisel on TC = FC = 24 
 
Seega VC(5) = 61 – 24 = 37 
 
10 
17.02.2014 
ARVUTUSNÄITEID 
Näide 3:  
  Ettevõtte kohta on teada järgmised andmed: 
    Toodangumaht (q)  0 






 
Kogukulud (TC) 
24 
33 
41 
48 
54 
61 
69 
 
a) Kui suured on muutuvkulud 5 ühiku tootmisel? 
b) Kui suur on keskmine kogukulu 3 ühiku tootmisel? 
c) Kui suur on keskmine püsikulu 3 ühiku tootmisel? 
d) Kui suur on kuuenda ühiku tootmise piirkulu? 
Lahendus: 


TC
48
TC
69
61
d) 
MC
8
b)   
ATC
16

TP
3
TP
1
c)   
FC
24
AFC
8
 
TP
3
ARVUTUSNÄITEID 
Näide 4:  
  Ettevõttel FC = 80 ning muutuvkulud on järgmised: 
   
q 









    VC 

110 
150 
180 
220 
270 
340 
440 
580 
 
a) Leia kogukulud (TC), püsikulud (FC), keskmised püsikulud 
(AFC), keskmised muutuvkulud (AVC), keskmised kogukulud 
(ATC) ja  piirkulud  (MC). 
b) Joonesta samas teljestikus FC, VC ja TC kõverad. 
c) Joonesta samas teljestikus AVC, AFC, ATC ja MC kõverad. 
 
 
 
 
11 
17.02.2014 
ARVUTUSNÄITEID 
Näide 4:  
  Ettevõttel FC = 80 ning muutuvkulud on järgmised: 
   
q 









    VC 

110 
150 
180 
220 
270 
340 
440 
580 
 
 
Lahendus: 
 
 
q
FC 
VC 
TC 
AFC 
AVC 
ATC 
MC 
 
0 
80 

80 




1 
80 
110 
190 
80,00 
110,00 
190,00 
110 
 
2 
80 
150 
230 
40,00 
75,00 
115,00 
40 
 
3 
80 
180 
260 
26,67 
60,00 
86,67 
30 
 
4 
80 
220 
300 
20,00 
55,00 
75,00 
40 
5 
80 
270 
350 
16,00 
54,00 
70,00 
50 
 
6 
80 
340 
420 
13,33 
56,67 
70,00 
70 
7 
80 
440 
520 
11,43 
62,86 
74,29 
100 
8 
80 
580 
660 
10,00 
72,50 
82,50 
140 
ARVUTUSNÄITEID 
Näide 4:  
  Ettevõttel FC = 80 ning muutuvkulud on järgmised: 
   
q 









    VC 

110 
150 
180 
220 
270 
340 
440 
580 
 
 
Lahendus: 
 
 
q
FC 
VC 
TC 
AFC 
AVC 
ATC 
MC 
 
0 
80 

80 




1 
80 
110 
190 
80,00 
110,00 
190,00 
110 
 
2 
80 
150 
230 
40,00 
75,00 
115,00 
40 
 
3 
80 
180 
260 
26,67 
60,00 
86,67 
30 
 
4 
80 
220 
300 
20,00 
55,00 
75,00 
40 
5 
80 
270 
350 
16,00 
54,00 
70,00 
50 
 
6 
80 
340 
420 
13,33 
56,67 
70,00 
70 
7 
80 
440 
520 
11,43 
62,86 
74,29 
100 
8 
80 
580 
660 
10,00 
72,50 
82,50 
140 
12 
17.02.2014 
ARVUTUSNÄITEID 
Näide 4:  
   
 
   
 
 
 
 
 
 
 
 
 
ARVUTUSNÄITEID 
Näide 4:  
  Ettevõttel FC = 80 ning muutuvkulud on järgmised: 
   
q 









    VC 

110 
150 
180 
220 
270 
340 
440 
580 
 
 
Lahendus: 
 
 
q
FC 
VC 
TC 
AFC 
AVC 
ATC 
MC 
 
0 
80 

80 




1 
80 
110 
190 
80,00 
110,00 
190,00 
110 
 
2 
80 
150 
230 
40,00 
75,00 
115,00 
40 
 
3 
80 
180 
260 
26,67 
60,00 
86,67 
30 
 
4 
80 
220 
300 
20,00 
55,00 
75,00 
40 
5 
80 
270 
350 
16,00 
54,00 
70,00 
50 
 
6 
80 
340 
420 
13,33 
56,67 
70,00 
70 
7 
80 
440 
520 
11,43 
62,86 
74,29 
100 
8 
80 
580 
660 
10,00 
72,50 
82,50 
140 
13 
17.02.2014 
ARVUTUSNÄITEID 
Näide 4:  
   
 
   
 
 
 
 
 
 
 
 
 
ARVUTUSNÄITEID 
Näide 5:  
  Ettevõtte  kogukulufunktsioon  ja piirkulu funktsioon sõltuvana 
  tootmismahust esituvad kujul: 
 
2
3
TC = 700 + 50− 3+ ,
0 4q
2
MC = 50 − 6+ ,
1 2q
a) Leida analüütiline kuju (võrrandid) järgmistele kuludele: 
püsikulu (FC), muutuvkulu (VC), keskmine püsikulu (AFC), 
keskmine muutuvkulu (AVC), keskmine kogukulu (ATC). 
b) Täita tabel 
 

FC 
VC 
AFC 
AVC 
ATC 
MC 
 

 
10 
15 
 
20 
 
25 
 
14 
17.02.2014 
ARVUTUSNÄITEID 
Näide 5:  
  Ettevõtte kogukulufunktsioon ja piirkulu funktsioon sõltuvana 
  tootmismahust esituvad kujul: 
 
2
3
TC = 700 + 50− 3+ ,
0 4q
2
MC = 50 − 6+ ,
1 2q
a) Leida analüütiline kuju (võrrandid) järgmistele kuludele: 
püsikulu (FC), muutuvkulu (VC), keskmine püsikulu (AFC), 
keskmine muutuvkulu (AVC), keskmine kogukulu (ATC). 
Lahendus: 

2 +
TC
700 50q
q
3
0 4q3
FC
700
ATC
 
q
q
2
3
VC = 50− 3+ ,
0 4q
700
 
 
2
+ 50 − 3+ ,
0 4q
FC
700
q
  AFC =
q
q
 
2
3
VC
50− 3+ ,
0 4q
 
2
AVC =
= 50 − 3+ ,
0 4q
q
q
 
ARVUTUSNÄITEID 
Näide 5:  
  Ettevõtte kogukulufunktsioon ja piirkulu funktsioon sõltuvana 
  tootmismahust esituvad kujul: 
 
2
3
TC = 700 + 50− 3+ ,
0 4q
2
MC = 50 − 6+ ,
1 2q
a) Leida analüütiline kuju (võrrandid) järgmistele kuludele: 
püsikulu (FC), muutuvkulu (VC), keskmine püsikulu (AFC), 
keskmine muutuvkulu (AVC), keskmine kogukulu (ATC). 
b) Täita tabel 
FC
700
 

FC 
VC 
AFC 
AVC 
ATC 
MC 
 

700 
 
10 
700 
15 
700 
 
20 
700 
 
25 
700 
 
15 
17.02.2014 
ARVUTUSNÄITEID 
Näide 5:  
  Ettevõtte kogukulufunktsioon ja piirkulu funktsioon sõltuvana 
  tootmismahust esituvad kujul: 
 
2
3
TC = 700 + 50− 3+ ,
0 4q
2
MC = 50 − 6+ ,
1 2q
a) Leida analüütiline kuju (võrrandid) järgmistele kuludele: 
püsikulu (FC), muutuvkulu (VC), keskmine püsikulu (AFC), 
keskmine muutuvkulu (AVC), keskmine kogukulu (ATC). 
2
3
b) Täita tabel  VC = 50− 3+ ,
0 4q
 

FC 
VC 
AFC 
AVC 
ATC 
MC 
 

700 
225 
 
10 
700 
600 
15 
700 
1425 
 
20 
700 
3000 
 
25 
700 
5625 
 
ARVUTUSNÄITEID 
Näide 5:  
  Ettevõtte kogukulufunktsioon ja piirkulu funktsioon sõltuvana 
  tootmismahust esituvad kujul: 
 
2
3
TC = 700 + 50− 3+ ,
0 4q
2
MC = 50 − 6+ ,
1 2q
a) Leida analüütiline kuju (võrrandid) järgmistele kuludele: 
püsikulu (FC), muutuvkulu (VC), keskmine püsikulu (AFC), 
keskmine muutuvkulu (AVC), keskmine kogukulu (ATC). 
FC
700
AFC =
b) Täita tabel 
q
q
 

FC 
VC 
AFC 
AVC 
ATC 
MC 
 

700 
225 
140 
 
10 
700 
600 
70 
15 
700 
1425 
46,67 
 
20 
700 
3000 
35 
 
25 
700 
5625 
28 
 
16 
17.02.2014 
ARVUTUSNÄITEID 
Näide 5:  
  Ettevõtte kogukulufunktsioon ja piirkulu funktsioon sõltuvana 
  tootmismahust esituvad kujul: 
 
2
3
TC = 700 + 50− 3+ ,
0 4q
2
MC = 50 − 6+ ,
1 2q
a) Leida analüütiline kuju (võrrandid) järgmistele kuludele: 
püsikulu (FC), muutuvkulu (VC), keskmine püsikulu (AFC), 
keskmine muutuvkulu (AVC), keskmine kogukulu (ATC). 
VC
AVC =
b) Täita tabel 
q
 

FC 
VC 
AFC 
AVC 
ATC 
MC 
 

700 
225 
140 
45 
 
10 
700 
600 
70 
60 
15 
700 
1425 
46,67 
95 
 
20 
700 
3000 
35 
150 
 
25 
700 
5625 
28 
225 
 
ARVUTUSNÄITEID 
Näide 5:  
  Ettevõtte kogukulufunktsioon ja piirkulu funktsioon sõltuvana 
  tootmismahust esituvad kujul: 
 
2
3
TC = 700 + 50− 3+ ,
0 4q
2
MC = 50 − 6+ ,
1 2q
a) Leida analüütiline kuju (võrrandid) järgmistele kuludele: 
püsikulu (FC), muutuvkulu (VC), keskmine püsikulu (AFC), 
keskmine muutuvkulu (AVC), keskmine kogukulu (ATC). 
TC
ATC =
b) Täita tabel 
q
 

FC 
VC 
AFC 
AVC 
ATC 
MC 
 

700 
225 
140 
45 
185 
 
10 
700 
600 
70 
60 
130 
15 
700 
1425 
46,67 
95 
141,67 
 
20 
700 
3000 
35 
150 
185 
 
25 
700 
5625 
28 
225 
253 
 
17 
17.02.2014 
ARVUTUSNÄITEID 
Näide 5:  
  Ettevõtte kogukulufunktsioon ja piirkulu funktsioon sõltuvana 
  tootmismahust esituvad kujul: 
 
2
3
TC = 700 + 50− 3+ ,
0 4q
a) Leida analüütiline kuju (võrrandid) järgmistele kuludele: 
püsikulu (FC), muutuvkulu (VC), keskmine püsikulu (AFC), 
keskmine muutuvkulu (AVC), keskmine kogukulu (ATC). 
2
b) Täita tabel 
MC = 50 − 6+ ,
1 2q
 

FC 
VC 
AFC 
AVC 
ATC 
MC 
 

700 
225 
140 
45 
185 
50 
 
10 
700 
600 
70 
60 
130 
110 
15 
700 
1425 
46,67 
95 
141,67 
230 
 
20 
700 
3000 
35 
150 
185 
410 
 
25 
700 
5625 
28 
225 
253 
650 
 
ARVUTUSNÄITEID 
Näide 5:  
  Ettevõtte kogukulufunktsioon ja piirkulu funktsioon sõltuvana 
  tootmismahust esituvad kujul: 
 
2
3
TC = 700 + 50− 3+ ,
0 4q
2
MC = 50 − 6+ ,
1 2q
a) Leida analüütiline kuju (võrrandid) järgmistele kuludele: 
püsikulu (FC), muutuvkulu (VC), keskmine püsikulu (AFC), 
keskmine muutuvkulu (AVC), keskmine kogukulu (ATC). 
b) Täita tabel 
 

FC 
VC 
AFC 
AVC 
ATC 
MC 
 

700 
225 
140 
45 
185 
50 
 
10 
700 
600 
70 
60 
130 
110 
15 
700 
1425 
46,67 
95 
141,67 
230 
 
20 
700 
3000 
35 
150 
185 
410 
 
25 
700 
5625 
28 
225 
253 
650 
 
18 
17.02.2014 
c) Konstrueerida keskmise kulu (ATC) ja piirkulu (MC) graafikud. 
d) Kuidas käitub keskmine kulu piirkonnas 
MC  AC; 
MC = AC? 
 
 
 
 
 
 
 
o Piirkonnas MC  AC AC kasvab; 
o kui MC = AC (graafikute lõikepunkt), on AC minimaalne. 
PIKA PERIOODI KULUD 
Pikk periood on  ajavahemik , mille jooksul firma võib 
varieerida kõiki oma  sisendeid
püsiressursid puuduvad – kõik  ressursid  on muutuv-
ressursid

nt saab muuta tehase suurust; 
pikal  perioodil firma teeb  plaane  – pika perioodi 
kulukõveraid nimetatakse ka plaaniperioodi kõverateks
 
19 
17.02.2014 
PIKA PERIOODI KULUD 
Oletame, et ettevõte soovib rajada uue tehase: 
on valida 3 võimaliku tehase suuruse vahel; 
igale variandile vastavad teatud lühiperioodi kulud (ja vastavad 
kulukõverad). 
Tähistame lühiperioodi kõverad tähega S (short run) ning 
pika perioodi kõverad tähega L (long run)
lühiperioodi keskmise kulu kõver: SAC
pika perioodi keskmise kulu kõver: LAC
PIKA PERIOODI KULUD 
Oletame, et ettevõte soovib rajada uue tehase: 
on valida 3 võimaliku tehase suuruse vahel; 
igale variandile vastavad teatud lühiperioodi kulud (ja vastavad 
kulukõverad). 
Kui firma soovib toota 
kogust , tuleks valida 
1
1. variant (SAC ), sest 
1
Vasakule Paremale
MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA-Tootmiskulud #1 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA-Tootmiskulud #2 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA-Tootmiskulud #3 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA-Tootmiskulud #4 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA-Tootmiskulud #5 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA-Tootmiskulud #6 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA-Tootmiskulud #7 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA-Tootmiskulud #8 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA-Tootmiskulud #9 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA-Tootmiskulud #10 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA-Tootmiskulud #11 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA-Tootmiskulud #12 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA-Tootmiskulud #13 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA-Tootmiskulud #14 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA-Tootmiskulud #15 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA-Tootmiskulud #16 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA-Tootmiskulud #17 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA-Tootmiskulud #18 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA-Tootmiskulud #19 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA-Tootmiskulud #20 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA-Tootmiskulud #21 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA-Tootmiskulud #22 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA-Tootmiskulud #23 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA-Tootmiskulud #24 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA-Tootmiskulud #25
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 69 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 223197 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Ülesanded-mikro ja makro
8
docx

Ülesanded: mikro ja makro

Ülesanded Teema: tootmine ja tootmiskulud OSA I 1) Selgitada mõisted: Alternatiivkulu – ühe tootmisel / tarbimisel kasutatud ressurssi ei saa kasutada teise toote tootmiseks/tarbimiseks, st valides ühe toote tegemise/ tarbimise, tuleb loobuda teisest. Otsesed kulud – on kulud, mida saab otse arvestada kuluobjektile. Kaudsed kulud – on kulud, millel puudub vahetu seos kuluobjektiga ja nende otsene arvestamine kuluobjektile ei ole põhjendatud. Arvestuslik kasum – on firma kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum – on arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkab ta tegutsemist tootmisharus; positiivne majanduskasum motiveerib ressursside juurdetoomist sellesse tootmisharru. Normaalkasum – on tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutataks just selles firmas (harus). Kogu

Mikro ja makroökonoomika
Ettevõtteteooria-täieliku konkurentsi turg ja täieliku konkurentsi firmad
82
ppt

Ettevõtteteooria, täieliku konkurentsi turg ja täieliku konkurentsi firmad

c) pika pika perioodi perioodi piirkulu piirkulu on on minimaalne; minimaalne; d) pika perioodi piirkulu võrdub piirtuluga. 77. Millise alljärgneva võrduse korral on tagatud ressursside kõige efektiivsem jaotus? a) pp == ATC ATC == MC; MC; b) p = AR = MR; c) p=MR=MC; d) ATC=MR. 78. Kui toodangu nõudlus kasvab, siis tootmiskulud kasvavate kuludega harus suurenevad a) kahaneva mastaabiefekti tõttu; b) kahanevate tulude tõttu; c) kõrgemate ressursihindade tõttu; d) pakkumise vähenemise tõttu. 79. Kui ühiskonnas toodetakse kaupu, mida tarbijad vajavad, siis iga kauba a) hind võrdub kauba keskmise kogukuluga; b) hind hindvõrdub võrdubpiirkuluga; piirkuluga; c) piirkulu võrdub piirtuluga; d) hind võrdub piirtuluga.

Majandus
PEATÜKK 6-TOOTMINE JA KULUD
3
pdf

PEATÜKK 6. TOOTMINE JA KULUD

Mare Randveer. MIKROÖKONOOMIKA ÜLESANNETE JA HARJUTUSTE KOGU. Tallinn: Külim, 1999. KOMMENTEERITUD VASTUSED Avo Org PEATÜKK 6. TOOTMINE JA KULUD (LK. 42­48) 1. ÕIGE; Majandusteoreetilises (e majandusanalüütilises) arvepidamises tuleb lisaks otsestele e raamatupidamislikele (ilmutatud) kuludele erilist tähelepanu pöörata ka kaudsetele kuludele e alternatiivsetele võimalustele (loobumiskuludele või teisisõnu saamata jäänud tuludele); 2. VALE / ÕIGE; 1) Koguprodukt TP (Q) ei saa olla negatiivne vaid ainult kahanev, sest TP maksimumpunkt on ületatud, just sellele viitab negatiivne piirprodukt MP; 2) Kahaneva koguprodukti puhul on TP kõvera tõus muutunud negatiivseks, kui aga koguprodukt kasvab, on TP kõvera mistahes punkti tõmmatud puutuja positiivse tõusuga; 3. VALE; Kahanevate tulude seadus ; 4. ÕIGE; Kuna firma kogukulud TC on muutuvkulude TVC ja püsikulude TFC summa, siis juhul kui muutuvkulud võrduvad nulliga kuna toodangut pol

Micro_macro ökonoomika
Test 05 - Firmateooria
12
pdf

Test 05 - Firmateooria

BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud kolmapäev, 11. november 2015, 21:49 Olek Valmis Lõpetatud kolmapäev, 11. november 2015, 22:24 Aega kulus 34 minutit 21 sekundit Punktid 13,3/15,0 Hinne 8,9, maksimaalne: 10,0 (89%) Küsimus 1 Kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud toota, Valmis kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Kuna alternatiivkuluna käsitletakse parima alternatiivi kasutamata jätmise tõttu saamatajäänud tulu, tuleb antud väide lugda õigeks. Küsimus 2 Kui piirprodukt (=piirtootlikkus) on negatiivne, peab negatiivne olema ka Valmis

Mikroökonoomika
Enesekontrolli test 05 - Firmateooria-katse ülevaade
6
pdf

Enesekontrolli test 05 - Firmateooria-katse ülevaade

24.02.2023, 15:46 Enesekontrolli test 05 - Firmateooria: katse ülevaade Alustatud neljapäev, 23. veebruar 2023, 18.54 PM Olek Lõpetatud Lõpetatud neljapäev, 23. veebruar 2023, 19.39 PM Aega kulus 44 min 55 sekundit Hindepunktid 12.2/15.0 Hinne 8.1, maksimaalne 10.0 (81.1%) Küsimus 1 Valmis Hindepunkte 1.0/1.0 Kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud toota, kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks. Valige üks: Tõene Väär Kuna alternatiivkuluna käsitletakse parima alternatiivi kasutamata jätmise tõttu saamatajäänud tulu, tuleb antud väide lugda õigeks. Küsimus 2 Valmis Hindepunkte 1.0/1.0 Kui piirprodukt (=piir

Eesti majandus
Majanduse seminarid 1-4
11
docx

Majanduse seminarid 1-4

SISUKORD Sisukord SISUKORD............................................................................................................... 1 SEMINAR 1 ­ TARBIJATEOORIA, TARBIJATE KÄITUMINE............................................1 SEMINAR 2 ­ ETTEVÕTTE KULUD JA TULUD.............................................................3 SEMINAR 4 ­ KONKURENTS................................................................................... 10 SEMINAR 1 ­ TARBIJATEOORIA, TARBIJATE KÄITUMINE MU ­ piirkasulikkus (marginal utility); TU ­ üldine (kogu) kasulikkus (total utility). Piirkasulikkus 1 toote korral = kogukasulikkus 1 toote korral ( nt: 10 = 10) Piirkasulikkus 2 toote korral (nt 8) , kogukasulikkus = 10+8 Võrreldav piirkasulikkuse valem: MUA / PA = MUB / PB Piirkasulikkus toote A puhul ­ MUA , toote B puhul- MUB Toote A hind ­ PA , Toote B hind ­ PB (See kumb suurem tuleb, seda tuleks rohkem osta, kuna piirkasulikkus on suurem.) NB! mida suurem on kogus, seda mad

Mikroökonoomika
II kt loengu konspekt
11
docx

II kt loengu konspekt

ei ole muutunud nõudlusega kohanemise ajal. · Pikal perioodil määravad kauba hionna ettevõtte madalaimad keskmised kulud pikal perioodil · Tootmisharu pakkumiskõver pikal perioodil väljendab hinna ja pakutav koguse suhet kui firma on täielikult kohanenud maj kasumi või kajumiga. Kasvavate kuludega tootmisharud · Mõningates tootmisharudes ühiku tootmiskulud kasvavad, kui haru toodangumaht suureneb (ressurssi hind tõuseb tooraineturul) · SELle tulemuseks on keskmise kulu kõvera nihe ülespoole. · Selgitus tasakaalu olukorra tekkimiseks . · Haru nõudluskõver D lõikub haru pakkumisega S (tasakaalu punkt A kogus Qe hind p E) · Firma kogus Qi, nõudluskõver MR ja MR=mc, hind P (ei saa maj kasumit). · Turu nõudlus kasvab D1 tasakaaluhind PE1 · Kogus Q1e punkt B lühioerioodil 189 jooonis 8.9

Micro_macro ökonoomika
Kokkuvõte
5
docx

Kokkuvõte

KONSPEKT §7-§11 Mikroökonoomika §7 - TOOTMISKULUD alternatiivkulu- ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise kulu otsene kulu- tegelik rahaline väljamakse ressursside muretsemiseks (nt palk, rent, maksud, intressid, toormaterjali ostukulu, kindlustustasu) kaudne kulu- mõõdab tulu, mida antud ressurss oleks võinud teenida parema kasutusviisi korral; kui f katab kaudsed kulud > saab normaalkasumit arvestuslik kasum =TR-otsene kulu normaalkasum- arvestusliku kasumi osa, mis katab ressursside alternatiivkulu maj

Micro_macro ökonoomika




Meedia

Kommentaarid (1)

beatitudo111 profiilipilt
beatitudo111: norm
23:15 17-06-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun