Turunduse eksam (4)

oRÜHM A/B
I OSA Miinimumväljundid
(NB! Selle osa puhul peab üliõpilane oskama vastata õieti kõikidele küsimustele.) 12p
1. (3) Ettevõtja laiendab tootmist – ehitab juurde tootmishoone , soetab uue tootmistehnoloogia (sh. masinad ). Pangale esitatavas äriplaanis on toodud ära ka ettevõtte prognoositav müügikäive järgneva 5 aasta jooksul. Müügiprognoosi koostamisel on ettevõtja lähtunud sellest kui palju ta maksimaalselt uues hoones ja uute seadmetega toota suudab.
Ettevõte ostis uued seadmed (et muuta tootmist kvaliteetsemaks ja täiustada uusi). Ei ole korraldud tarbija küsitlusi.
Küsimused:
a) Millisest turunduse kontseptsioonist ettevõtja lähtub?
Lähtub tootmiskonseptsioonist
b) Põhjendage. Tooge välja ettevõtte peamine eesmärk.
Sest ettevõtte peamiseks eesmärgiks on maksimaalse tootmismahu saavutamine.
c) Milles Teie valitud kontseptsioon seisneb? Tooge välja selle kontseptsiooni üks positiivne ja negatiivne külg.
Tootmiskonseptsiooni puhul on oluline võimalikult palu toota. Täna suurele tootmismahule saavutatakse madalad kulud ning sellest sõltuvalt ka madal omahind . Arvatakse, et madal hind tekitab nõudluse.
Positiivne külg- tootmiskulud madalad, sellest ka tootel müügihind madalam, tarbijal odavam osta
Negatiivne külg- rõhku pööratakse suurele tootmismahule, mitte aga kvaliteedile. Ei mõelda, kas tarbija üldse vaja nii palju.
d) Tooge juhtumist viiteid, mille alusel Te kontseptsiooni valikul lähtusite.
Müügprognoosi koostamisel on lähtutud suurest tootmismahust ning uutest seadmetest.
Pole uuritud turgu ning tarbijate vajadusi.
2. (4) Ettevõtte turundusjuht planeerib, kuidas tooteid turustada (jaotus)/ planeerib müügikäibe prognoosi jägmiseks aastaks. Tooge välja vähemalt neli/ kolm olulist küsimust, millele ta peaks vastuseid otsima . Iga küsimuse korral kirjeldage, kust ja millisel viisil oleks võimalik informatsiooni saada.
3. (5) Ettevõte toodab esmatarbekaupade rühma kuuluvaid tooteid (toiduained), tarbija ostab seda toodet regulaarselt. Ettevõte toodavad valikkaupu (riided nt)
Küsimused:
a) teatavasti mõjutavad hinnaotsust nii sise- kui välismõjurid. Toode välja KOLM peamist sise/välismõjurit, mis tõenäoliselt mõjutavad antud toodete hinnakujundust. Selgitage, milles iga välismõjuri korral mõju seisneb. Tooge näiteid.
1) turg ning nõudlus
Kuna tootma hakatakse toiduaineid, mille turg käitub iseloomulikult täielikule konkurentsile , siis tootja peab jälgima hindu, mis turul valitsevad. Täieliku konkurentsi puhul on ettevõttel sisuliselt võimatu ise hinda kujundada. Hind kujuneb nõudluse pakkumise tulemusena. Hind on see, mida tarbijad soovivad saada.
2) turustuskanali ootused, käitumine
Hinnakujundusel tuleb lähtuda lõpptarbija hinnast ehk tuleb teada, kui suure osa või mis protsendi lisavad vahendajad
3) konkurents
Otseste konkurentide korral tuleb enda ja konkureeriva ettevõtte toodet võrrelda ning analüüsida. Kui toted on võrdsed ning pakuvad sama funktsiooni, siis on vähe võimalusi kõrgema hinna kehtestamiseks.
b) turustusstrateegia võib olla intensiivne, valiv ja välistav. Lähtudes eelnevast kirjeldage, millise turustusstrateegia peaks ettevõte valima? Põhjendage vastust. Millist jaotuskanalit ettevõte võiks kasutada (otsekanalit, ühe-, kahe- või kolmetasandilist) Põhjendage
Kuna tegemist on esmatarbekaupadega, siis on mõistlik kasutada intensiivset turustusstrateegiat. Üldiselt toiduainete ostmisel on tarbija ostuosalus väikse, sotusagedus tihe ning hind madal. Toidupoode on väga palju ning ka kliente, kes külastavad, on väga palju.
II OSA Muu materjal 17p

Mida mõistetakse turunduses mõiste „nõudlus” all? Tooge mõiste iseloomustamiseks üks näide. (1)toode
Nõudlus tekib, kui tarbija soov on kaetud ostuvõimega.
Nt tarbija sooviks võib olla saada endale päris oma maja. Kui ta saab kokku raha, et maja osta ning soov on veel alles, on tegemist nõudlusega.

Turunduse oluliseks ülesandeks tootjate ja tarbijate vahel olevate turubarjääride ületamine. Milles seisneb ajaline/ruumiline eraldatus? Tooge näide. Tooge ÜKS näide kuidas oleks võimalik ajalist/ ruumilist eraldatust ületada. (2)
Ajaline eraldatus- kui toodet toodetakse aastaringselt , kuid tarbimida soovitakse enamasti teatud perioodidel . Näiteks mänguasjade müük on tunduvalt suurem jõulude ajal, jäätist tarbitakse enamasti suvel jne.
Ajalise eraldatause ületamiseks võiks nt nendel perioodidel, kui nõudlus on väiksem, kasutada erinevaid hinnasoodustusi, nt allahindlused.
3. Mille poolest sarnaneb ja erineb lõpp- ja äritarbijate ostuprotsess teineteisest? Tooge välja neli sarnasust ja erinevust. Selgitage. (4)mis on infosüsteem? Mis on nende allsüsteemideks? Kirjeldage igat allsüsteemi!
Erinevused:
1) äriturul on vähem ostjaid , kuid ostjad ise suuremad
2) äritarbijate nõudlus on tuletatud nõudlus
3)ostjad on teadlikumad
4)nõudlus äriturul muutub kiiremini
Sarnasused:
1) ressursid ostmiseks on piiratud
2) mõlemad algavad vajaduse teadvustamisega
3) toimub alternatiivide hindamine
4) informatsiooni otsitakse erinevatest allikatest
4. Selgitage mõistet sihtturundus . Millal võib öelda, et ettevõte tegeleb sihtturundusega? Tooge näide. (2) Ei mäleta praegu 
Sihtturundus on protsess, mille käigus jagatakse turg vajaduste alusel erinevateks segmentideks ning valitakse välja üks või mitu segmenti, kellega hakatakse tegelema.
Ettevõte tegeleb sihttuturndusega kui ta on enda jaoks välja valinud teatud tarbijate rühma, nt lapsed ja hakkab neile vajaminevaid tooteid tootma.
Nt Lenne kaubamärk, mis toodab lastele kõiksugu vajaminevaid riideid .
5. Järgnevalt on toodud valimivõtu kirjeldused, kuidas valimivõttu teostatakse. Teie ülesanne on veergu B iga kirjelduse puhul märkida, millise valimivõtumeetodiga on tegu. (1)
Valimivõtu kirjeldus (A)
Valimivõtumeetodi nimetus (B)
Valimi moodustamiseks on vaja üldkogumi liikemete nimekirja , millest valimisse arvatakse liikmed juhusliku loosimise käigus. Valimi moodustamisel kasutati iga 10. nimekirjas olevat
lihtvalim
Uurija arvab valimisse oma sõbrad ja tuttavad, kes omavad uuritavas valdkonnas mingisugust kogemust ning tõenäoliselt oskavad küsimustele vastata. Kõige pealtt küsitakse ja siis küsitakse uuesti ja uuesti, kuni saadakse teatud tarbijad???midagi siukest
mugavusvalim
Valimivõtumeetodite nimetused: lihtvalim, süsteemvalim, kihtvalim, klastervalim, omaotsustuslik valim , mugavusvalim, lumepallivalim , kvootvalim.
6. Millistest osadest koosneb müügitoetuse kompleks ? Kirjeldage lühidalt iga kompleksi osa olemust ja tooge iga osa kohta üks näide (võte). Mis on iga müügitoetuse kompleksi osa eesmärk (miks seda on vaja müügitoetuses kasutada)? (2). Mis on müügi stimuleerimine. Nimetage 3 vahendit müügi stimuleerimiseks ja tooge iga ühe kohta üks positiivne ja negatiivne külg.
1) reklaam - tasuline kaupade ning toodete propageerimine erinevate reklaamkanalite kaudu, nt reklaam ajalehes, televisoiinis
Eesmärgiks on köita tarbija tähelepanu, veenda teda, et tal võib toodet vaja olla ning tuletada meelde, et toode, mida rahuldab tema vajadused, on olemas
2)isiklik müük- tarbijatega otsene suhtlemine, kasutatakse müügiesindajaid, kes viivad läbi toodete esitlemise ning tutvustamise.
Eesmärgiks tekitada kliendis huvi toote vastu. Oluline on müügipersonali isikuomadused .
Nt Kirby esitlejad
3)müügi stimuleerimine- lühiajaline müüki soodustav tegevus.
Eesmärgiks kutsuda tarbija kohe ostma ja vahendaja paremini kauplema.
Nt laadad, mesisid, näitused
4)avalikud suhted- suhete loomine ettevõtte ja tema huvigruppide vahel
Eesmärgiks saada avalikkuse tähelepanu, kujundada positiivne mulje.
Nt pressikonverentsid
7. Katusekive toodavad ja müüvad Eestis kaks ettevõtet. Ettevõtte A katusekive müüakse vahendajate kaudu. Ühe ruutmeetri katuse katmine kividega maksab tavapäraselt lõpptarbijale 105 krooni ning eelmisel aastal müüdi juunis tavahinnaga 12 000 ruutmeetrit katusekive. Ettevõtte püsikulud ühes kuus on 500 000 kroonining muutuvkulud 20 kr/m2. Ettevõte planeerib lõpptarbijatele hinnasoodustuskampaaniat. Lõpptarbija soodushinnaks planeeritakse 93 kr/m2. Ettevõte müüb tavapäraselt vahendajatele tooteid 80 kr/m2. Kampaania ajal müüakse vahendajale tooteid 11% tavahinnast odavamalt. Ettevõtte A aastane katusekivide müügimaht Eesti turul on 120 000 ruutmeetrit. Eesti turul müüakse aastas kokku 250 000 ruutmeetrit katusekive. (3)
Ettevõte võte müüb tavaliselt toodangut 120 kr. Allahindluse korral müüakse 99 krooni. Toote sisse ostuhind jaekauplusele on 77 kr. Allahindluse puhul lubatakse ettevõttele 15% alandada sisseostuhinda. Kulutused kampaania korraldamiseks on 10 000 kr
Küsimused:
a) Mitu protsenti alanes kampaania ajaks katusekivide lõpptarbija hind?sama
105-93/93*100%=12,9%
b) Arvutage katusekivide tootmise kasumilävepunkt kampaaniaeelse (tavapärase) müügihinnaga. Kui suur on jaekaupluse juurdehindlus tavaliselt
500000/105-20=5882 kivi tuleb müüa, et kulud saaksid kaetud
c) Kui palju peab tootja rohkem või vähem müüma, et teenida üks kuu kestva kampaania ajal sama jääktulu võrreldes kuuga / allahindlusega, mil tootja müüs toodet tavahinnaga?sama
d) Kui suur on ettevõtte A turuosa Eesti katusekivide turul?kui palju peab ettevõtte lisaks tootma et kampaaniaga kaasnevad kulutused saaks kaetud?
250 000 -100%
120 000 – x%
48% on ettevõtte A turuosa
III OSA Põllumajandusturundus (oli 2 küsimust, täpset vormi ei tea) 6p
1. Tsükliliste ja sesoonsete hinnakõikumiste võrdlus. Näited.
Mis vahe on hinna alandamisel ja hinnakujundamisel?
2. Miks on turunduskontseptsiooni põllumajandusturunduses raske aktsepteerida või rakendada? Näited. Millist konkurentsi piimaettevõtte peab kasutama järgmiste asjade puhul
* toote sisend
*toote turustamine
*toote töötlemine
* turustamine sise- ja välismaale
* jne
Põhjendage vastuseid