a. Nõudluse kõver on negatiivse tõusuga b. Ei kehti kahaneva piirtulu (tootlikuse) seadus c. Keskmise- ja piirkulukõverad kattuvad d. Monopolist tagab väiksema toodangu mahu võrreldes TKF-ga 3. Loomuliku monopoliga on tegemist kui: a. Kui puuduvad väljumisbarjäärid b. Puuduvad sisenemisbarjäärid c. Keskmised kulud pidevalt kasvavad toodangu mahu kasvades d. Kui keskmised kulud pidevalt alanevad toodangumahu kasvades 4. Alljärgnevast ei vasta TKF pikaajalise tasakaalu tingimustele: a. P = MC b. MC = min ATC c. P = min ATC d. P = AFC 5. Mõnedel turgudel on täiuslik konkurents võimatu tulenevalt: a. Toodete homogeensusest b. Tarbija valiku laiast diapasoonist c. Vajadusest omada turul ühte tootjat tagamaks minimaalsed kulud toodanguühikule d. Pikaajalise pakkumiskõvera positiivsest tõusust 6
saamatajäänud tulu, tuleb antud väide lugda õigeks. Küsimus 2 Kui piirprodukt (=piirtootlikkus) on negatiivne, peab negatiivne olema ka Valmis koguprodukt. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Piirprodukt (piirtootlikkus) väljendab toodangumahu muutust, kui tootmissisend (näiteks töö) muutub ühe ühiku võrra. Negatiivne piirprodukt tähendab, et täiendava sisendi lisamine vähendaks kogutoodangut. Kuigi piirprodukt võib olla negatiivne, ei pea seda kohe olema koguprodukt. Küsimus 3 Kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga. Valmis
Küsimus 9 Küsimuse tekst TKF pakkumiskõver lühiperioodil on lõik, mis asub: Vali üks: a. AVC - kõverast üleval pool asuval MC - kõveral b. ATC - kõvera ja AVC – kõvera vahel asuval MC-kõveral c. D- kõverast allpool asuval MR - kõvera osal d. MC-kõverast allpool asuval AVC - kõvera osal Küsimus 10 Küsimuse tekst Loomuliku monopoliga on tegemist kui: Vali üks: a. Keskmised kulud pidevalt kasvavad toodangu mahu kasvades b. Kui keskmised kulud pidevalt alanevad toodangumahu kasvades c. Puuduvad sisenemisbarjäärid d. Kui puuduvad väljumisebarjäärid Küsimus 11 Küsimuse tekst Loetletud turustruktuuride puhul on uute firmade sisenemine turgu kõige enam raskendatud: Vali üks: a. Monopolistlik konkurents b. Oligopol c. Harilik monopol d. Täiuslik konkurents Küsimus 12 Küsimuse tekst Monopol saab teenida majanduslikku kasumit pikaajaliseslt, sest: Vali üks: a. Tema piirtulu jääb muutumatuks toodangumahu kasvades b
keskmine toodang – ühe kulutatud teguriühiku kohta; mastaabiefekt – kui suurendada tootmistegurite panuseid ja toodangumaht suureneb rohkem kordi kui lisati panuseid, siis on tegu positiivse mastaabiefektiga, kui toodang suureneb võrdeliselt tootmistegurite panuste lisamisele, siis mastaabiefekti ei ole, aga kui see suureneb vähem, siis on tegu negatiivse mastaabiefektiga; samatoodangukõver – saame, kui ühendame sellised tegurikomplektid, mis annavad sama toodangumahu; neoklassikaline tootmisfunktsioon – ceteris paribus ühe tootmisteguri panuse suurenedes suureneb ka toodangumaht, aga järjest väiksemal määral; samakulujoone tõus - kuidas ja kui palju peab muutuma ühe teguri panus, kui teise teguri panus suureneb ühe ühiku võrra, et kulutused jääks samaks; samatoodangukõvera tõus – kui palju ja kuidas peab muutuma kapitali kogus, kui tööjõu hulk suureneb ühe ühiku võrra, et
Aga 10 ühiku tootmiseks? Arvutame: cmin (10) 10L 40K 10 20 40 5 400 K 10 1 K L 4 5 1 0,5 2 4 20 L Leida üldine seos toodangumahu ja selle tootmiseks vajalike minimaalsete tootmiskulude vahel. Minimaalsed kulud saame optimaalsete koguste asetamisel samakulujoone võrrandisse cmin 10L 40K . Optimaalsed kogused tagab tingimus L 4K . Et saada kulude sõltuvust toodangumahust, asendame proportsioonist L 4K tootmistehnoloogiat kirjeldavasse tootmisfunktsiooni q K 0,5 L0,5 esmalt nii, et saame kapitali ja toodangumahu optimaalse 2
Konstantne mastaabiefekt omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu ei muutu, kui tootmiskogus suureneb. Negatiivne mastaabiefekt omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu suureneb, kui tootmiskogus suureneb. Positiivne mastaabiefekt (ka lihtsalt mastaabiefekt) omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu väheneb, kui tootmiskogus suureneb. Samatoodangukõver- tegurikomplekte ühendades, mis annavad tulemuseks sama toodangumahu saadakse samatoodangukõver, kuju sõltub tootmisfunktsioonist. Sageli on tootmistegurid üksteisega asendatavad, kuid mitte täielikult. Neoklassikaline funktsioon-ühe tootmisteguri panuse suurenedes suureneb ka toodangumaht, kuid järjest väiksemal määral. Seda milline peab olema sellise asendamise vahekord, näitab tehniliste andmete piirmäär. Toota minimaalse kuluga ehk mis asuks nullpunktile võimalikult lähedal samakulujoontel
K MPL K MPK L MPL MRTS ehk L MPK . Tehnilise asenduse piirmäär MRTS näitab, kui palju tuleb suurendada (vähendada) teise teguri panust, kui esimese teguri panust vähendatakse (suurendatakse) ühe ühiku võrra, et toodangu maht jääks samaks. Optimaalse tegurikomplekti valik Tehtud eeldustel tagab kasumi maksimumi võimali-kult suure toodangumahu andev sisendikomplekt, kui see toodetakse minimaalsete kulutustega. Samatoodangujoonel paiknevate sisendikomplekti-de asendamiseks tegurikoguste väikeste muutuste korral kehtib: dK MPL MRTS dL MPK Kulutuste minimeerimiseks teadaolevate teguri-hindade korral peab see paiknema koordinaatide alguspunktile kõige w lähemal MP asuval samakulu-joonel:
Püsiressurss: osa ressurssidest mille kasutatavat kogust lühiperioodi jooksul muuta ei saa muutuvressurss:osa ressurssidest mille kasutatavat kogust lühiperioodi jooksul saab muuta. 8) Kogutoodang,keskmine toodang,piirtoodang Kogutoodang (total product TP) ettevõtte poolt toodetava hüvise kogus Keskmine toodang (average product AP)- ettevõtte kogutoodang ühe kulutatud teguriühiku kohta APL Piirtoodang (marginal product MP)- toodangumahu muutus ühe tootmisteguri suurendamisel ühe ühiku võrra, teise teguri koguse samaks jäädes. MPL= 9) Kahaneva piirtootlikuse seadus Kui antud suurusega püsiressurssidele lisatakse ikka rohkem ja rohkem muutuvressursse,siis teatud punktist alates hakkab igast täiendavast muutuvsisengi ühikust saadav lisatoodang vähenema. (Lisades inimesi tööle, suureneb tootlikus ja mingil hetkel hakkab vähenema) 10) Lühiperioodi kogukulu jagunemine püsi- ja muutuvkuludeks TC= FC+VC
SIDETURU ARENG http://www.oxfordobserver.com/iphone-6-plus-review-uk-price/ NUTITELEFONIDE AJASTU: Nutitelefonide võimalused: sinihammas, WiFi, GPS, rändlusteenus. 2007. aastal tutvustas Apple Inc esimest Iphone'i Iphone 2G. Nutiseadmetele mõeldud Android operatsioonisüsteem tuli välja 2008. aastal. 4 REGULEERITUD JA REGULEERIMATA TURG Reguleeritud turg ehk riik reguleerib turgu: hindade, toodangumahu, teenuste reguleerimine jne.. Reguleerimata turg ehk riik ei reguleeri turgu 5 MIKS ON VAJALIK TURU REGULEERIMINE? Ettevõtete käitumise kontrollimiseks Kaupade/teenuste tootmise ja müügitingimuste reguleerimiseks (näiteks hügieeninõuded) Keskkonnakaitse, tervishoiu tagamiseks Valitsuse tulude kontrollimiseks (näiteks aktsiisimaks) 6 REGULEERITUD JÄÄTMEVEO TURG
laenuintressid jmt. Ehitusfirmadel on üldiselt üsna madalad püsikulud. 3 17.02.2014 MUUTUVKULUD Muutuvkulud (variable cost, VC) on sellised kulud, mis sõltuvad toodangumahust. Muutuvkulud näitavad erinevust püsi- ja kogukulude vahel. Kui midagi ei toodeta, on ka muutuvkulud võrdsed nulliga, toodangumahu kasvades hakkavad suurenema. Näiteid: tööliste töötasu, kulud materjalidele, ehitusmasinatele jne. Ehitusfirmadel on üldiselt üsna suured muutuvkulud. Püsikulusid püütakse hoida võimalikult madalal; ehituses on laialdane alltöövõtu kasutamine. LÜHIPERIOODI KULUD Kulutüüp Näiteid tööjõud ehitusplatsil; materjalid ehitusplatsil;
Kui nõudlus on elastne, siis nõudluse hinnaelastsuse koegitsent on suurem kui 1. Kui on teada, et firma püsikulud kasvavad aasta jooksul 100 000 võrra (ceteris paribus), siis suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kogukulu. Kui pereisa peseb alati nõusid, aga ei tee kunagi süüa, siis perekond kasutab suhtelise eelise põhimõtet. Kui piirkasulikkus väheneb, suureneb kogukasulikkus. Kui tehnoloogiline täiustus vähendab antud toodangumahu tootmiseks vaujalike muutuvressursside hulka, siis põhjustab see AVC kõvera allapoole nihkumise, MC kõvera allapoole nihkumise ning ATC kõvera allapoole nihkumise. Kui TKF-d saavad majanduskasumit, siis harru tuleb uusi firmasid. Kui TKF-i tooteühiku turuhind ületab firma keskmise kogukulu, siis saab firma normaalkasumist suuremat kasumit. Kui TKF-id saavad lühiperioodil majanduskasumit, siis pikal perioodil haru toodangu pakkumine suureneb.
Vasta järgmistele küsimustele: 61 – 24 = 37 a) kui suured on firma muutuvkulud 5 ühiku tootmisel? b) kui suur on keskmine kogukulu 3 ühiku tootmisel? 48 / 3 = 16 c) kui suur on keskmine püsikulu 3 ühiku tootmisel?24 / 3 = 8 d) kui suur on kuuenda ühiku tootmise piirkulu? 69 – 61 = 8 24. Kui tehnoloogiline täiustus vähendab antud toodangumahu tootmiseks vajalike muutuvressursside hulka, siis põhjustab see a) AVC kõvera allapoole nihkumise; b) MC kõvera allapoole nihkumise; c) ATC kõvera allapoole nihkumise; d)kõike kõikeülalnimetatut. ülalnimetatut. 25. Lühiperioodil toodab firma 500 ühikut. Tema keskmine muutuvkulu on 2 ja tema keskmine püsikulu on 0,50. Firma kogukulu on a) 2,50; b) 1250; TC = 2*500 + 0,50*500 = 1250 c) 750; d ) 1100. 26
a) kasutatud otsesed materjalid b) lõpetamata toodangu algjääk c) tootmise lisakulud d) valmistoodangu algjääk e) kõik ülaltoodud lülitatakse tootmiskulude aruandesse 22. (2 p)Toote X valmistamise kulud on: Otsene materjal ühikule 0,6 Otsene töö ühikule 0,12 Muutuvad üldkulud ühikule 0,06 Ühikukulud on arvestatud toodangumahule 1000. Summaarsed üldkulud, Püsiv üldkulu ühikule 0,02 toodangumahu 1100 ühikut puhul oleks: a) 878 b) 860 c) 880 d) 2200 e) võimatu määratleda antud info alusel Küsimusele 23 vastamiseks kasuta alljärgnevat infot: Ettevõte toodab kahte tüüpi telefone, standard- ja lux mudel. Kulude jaotamise aluseks on 3 liiki kulukandjad ja kulude ühendprotsessi Toode Set up (seadistus) komponendid tellimised Standard 48 32 1760
lõpuks. Amortisatsiooni arvutatakse prognoositud soetusmaksumuselt. Väga harva kasutatav meetod. Masintunni meetod – lähtub põhivara kasutamise intensiivsusest. Antud juhul on amortisatsioon muutuvkulu, mis sõltub otseselt põhivara kasutamisest. Aastase amortisatsioonisumma leidmiseks teostatakse kaks arvutuskäiku. Toodangumahu meetod – arvutamise aluseks normatiivne kulum tooteühikule. Amortisatsioon on muutuvkulu, mis sõltub otseselt toodetud tooteühikute arvust. Aastase amortisatsioonisumma leidmiseks teostatakse kaks arvutuskäiku. 8. Milleks on vajalik raamatupidamiskohustuslase kontoplaan? Kontoplaan on raamatupidamiskohustuslase (majandusüksuse) kõigi kontode nimetuste ja kontode numbrite süstematiseeritud loetelu majandustehingute ja
c. Ei või varieerida ühtki sisendit d. Võib firmal varieerida enamikku, aga mitte kõiki sisendeid 30. Kui firma suurendab kõigi ressursside kasutamist 10%, ja väljund suureneb 15%, siis võib väita, et: a. Pikaajalise keskmise kulu kõver on kasvav b. Ketib kahaneva piirkulu seadus c. Tegemist on mastaabikuluga d. Tegemist on mastaabisäästuga 31. Kui tehnoloogiline täiustus vähendab antud toodangumahu tootmiseks vajalike muutuvressursside hulka, siis põhjustab see: a. MC kõvera allapoole nihkumise b. AVC kõvera allapoole nihkumise c. ATC küvera allapoole nihkumise d. Kõike nimetatut 32. Iga punkt isokvandil on: a. vastab teatud toodangu koguse maksimaalsele kulule b. ressursside teatud kombinatsioon, mis kindlustab erineva tootmiskoguse (väljundi) c
Majapidamised jaotavad aega tööaeg ja mitte tööaeg. Tööjõu pakkumine sõltub palgamäärast ja viimase vaba tunni hinnast. Tootmistehnoloogiat, mis kasutab suures koguses kapitali ühe töölise kohta nim. kapitaliintensiivseks tehnoloogiaks. Tootmistehnoloogiat, mis kasutab väikeses koguses kapitali ühe töölise kohta nim tööintensiivseks tehnoloogiaks. Samakoguse joon kõiki selliseid tegurikomplekte ühendades, mis annavad tulemuseks sama toodangumahu, saame samakoguse kõvera. Tootmisfunktsioon kirjeldab toodangu hulka, mida on võimalik toota kombineerides erinevates kogustes tööd ja kapitali. Tootmistegureid on võimalik üksteisega asendada tootmismahtu muutmata. Seda, milline peab olema sellise asendamise vahekord, näitab thnilise asendamise piirmäär (MRTS). KOGUKULU TC=FC+VC KESKMINE KOGUKULU AC=TC/Q KESKMINE MUUTUVKULU AVC=VC/Q PIIRKULU MC=TC/Q (MC=w/MPL) PIIRTULU MR=TR/Q PIIRPRODUKT MPL=Q/L TÖÖJÕU KESKMINE PRODUKT APL=Q/L
Sellisel juhul pole vahet, kas seda hüvist toodetakse suuremates või väiksemates ettevõtetes Kui aga toodangumaht suureneb rohkem kordi kui suurendati teguripanuseid, on tegu positiivse mastaabiefekti ehk mastaabisäästuga - tootmist ühes ettevõttes on kasulik suurendada. Tootmisruum on täis erinevaid tegurikomplekte, mis võimaldavad toota erineva koguse toodangut. Kõiki selliseid tegurikomplekte ühendades, mis annavad tulemuseks sama toodangumahu, saadakse samatoodangukõver (samakasulikkuskõvera analoog, nimetatakse ka isokvandiks). Samatoodangukõvera kuju sõltub tootmisfunktsioonist. Viimane omakorda sõltub tehnoloogiast ja tootmise omapärast, näiteks sellest, kas ja mil määral on tegurid omavahel asendatavad. Sageli on tootmistegurid üksteisega asendatavad, kuid mitte täielikult. Siis sobib tootmistehnoloogiat
keskmine toodang ühe kulutatud teguriühiku kohta; mastaabiefekt kui suurendada tootmistegurite panuseid ja toodangumaht suureneb rohkem kordi kui lisati panuseid, siis on tegu positiivse mastaabiefektiga, kui toodang suureneb võrdeliselt tootmistegurite panuste lisamisele, siis mastaabiefekti ei ole, aga kui see suureneb vähem, siis on tegu negatiivse mastaabiefektiga; samatoodangukõver saame, kui ühendame sellised tegurikomplektid, mis annavad sama toodangumahu; neoklassikaline tootmisfunktsioon ceteris paribus ühe tootmisteguri panuse suurenedes suureneb ka toodangumaht, aga järjest väiksemal määral; samakulujoone tõus - kuidas ja kui palju peab muutuma ühe teguri panus, kui teise teguri panus suureneb ühe ühiku võrra, et kulutused jääks samaks; samatoodangukõvera tõus kui palju ja kuidas peab muutuma kapitali kogus, kui tööjõu hulk suureneb ühe ühiku võrra, et
keskmine toodang – ühe kulutatud teguriühiku kohta; mastaabiefekt – kui suurendada tootmistegurite panuseid ja toodangumaht suureneb rohkem kordi kui lisati panuseid, siis on tegu positiivse mastaabiefektiga, kui toodang suureneb võrdeliselt tootmistegurite panuste lisamisele, siis mastaabiefekti ei ole, aga kui see suureneb vähem, siis on tegu negatiivse mastaabiefektiga; samatoodangukõver – saame, kui ühendame sellised tegurikomplektid, mis annavad sama toodangumahu; neoklassikaline tootmisfunktsioon – ceteris paribus ühe tootmisteguri panuse suurenedes suureneb ka toodangumaht, aga järjest väiksemal määral; samakulujoone tõus - kuidas ja kui palju peab muutuma ühe teguri panus, kui teise teguri panus suureneb ühe ühiku võrra, et kulutused jääks samaks; samatoodangukõvera tõus – kui palju ja kuidas peab muutuma kapitali kogus, kui tööjõu hulk suureneb ühe ühiku võrra, et
Lühiperioodil toodab firma 500 ühikut. Tema keskmine muutuvkulu on 2 ja tema keskmine püsikulu on 0,50. Firma kogukulu on Vali üks: a. 750 b. 1250 c. 2,50 d. 1100 Küsimus 27 Küsimuse tekst Pikal perioodil Vali üks: a. ei või varieerida ühtki sisendit b. võib firma varieerida enamikku, aga mitte kõiki sisendeid c. pole firmal mingeid püsikulusid d. võib firmal olla kahanevaid tulusid Küsimus 28 Küsimuse tekst Kui tehnoloogiline täiustus vähendab antud toodangumahu tootmiseks vajalike muutuvressursside hulka, siis põhjustab see Vali üks: a. kõike nimetatut b. AVC kõvera allapoole nihkumise c. ATC kõvera allapoole nihkumise d. MC kõvera allapoole nihkumise Küsimus 29 Küsimuse tekst Alljärgnevast iseloomustab kõige paremini lühiperioodi: Vali üks: a. firmal pole piisavalt aega, et ehitada juurde uut tootmishoonet b. firmal pole piisavalt aega, et muuta palgatud töötajate arvu c
raamatupidamisaruannete koostamisel. Rahavoog – Ettevõtte rahaliste vahendite laekumised ja väljaminekud. Rahavoogude aruanne – Raamatupidamisaruanne, mis kajastab ettevõtte aruandeperioodi raha tegelikke laekumisi ja väljamakseid. Reinvesteerimine – Investeeringust saadud kasumi investeerimine kas samasse ettevõttesse või samasse riiki. Rentaablusanalüüs – Toodangu mahu või müügikäibe uurimine selgitamaks seoseid firma kulude struktuuri, toodangumahu ja kasumi vahel ja andmaks hinnang firma tegevuse tasuvusele. Reserv / varu – Kasutatakse varade bilansilise väärtuse vähendamise kontekstis läbi allahindluse konto (näiteks ebatõenäoliselt laekuvate nõuete suhtes). Risk – Oht, mille ilmnemisel ettevõtja kaotab oma ettevõtte väärtust. Revalveerimiskasum – Laos hoitavate varade maksumuse suurenemine nende turuhinna tõusu tagajärjel, mida tehakse kindlaks ümberhindamisel. S
10%, siis toodangu maht suureneb selle tulemusel vähem kui 10%. Kahanev mastaabiefekt kaasneb kõige sagedamini seoses väga suurte ettevõtete juhtimisega (juhtimine muutub kohmakaks), lisaks võivad tekkida mitmed info probleemid (info levik on kulukas ja võivad tekkida infovead). Kasulik toota pigem väiksemas ettevõttes. Samatoodangukõver- tegurikomplekte ühendades, mis annavad tulemuseks sama toodangumahu saadakse samatoodangukõver, kuju sõltub tootmisfunktsioonist. Samal kõveral võimaldavad toota sama palju, kuid ei maksa sama palju. Tegureid on võimalik asendada toodangumahtu muutmata. Asendamise vahekorda näitab: MRTS- tehnilise asendamise piirmäär. Näitab kui palju ja kuidas (ilmselt väheneb) peab muutuma kapitali kogus, kui tööjõu hulk suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama toodangumaht. Ei lõiku kunagi. Asendamise vahe määrab
Majanduskasvu esmasteks allikateks on olemasolevate tootmisressurside (tööjõud L, kapital K, loodusressursid) hulk ja tehnoloogia progress. Majanduskasvu teisesteks teguriteks on olemasolevate tootmistegurite tootlikkust mõjutavad faktorid: inimkapitali tase, rahvamajanduse struktuur ja rahvusvahelised kaubandustingimused.Tootmistegurite tootlikkust (sh kapitali tootlikkust või tööjõu tootlikkust e. tööviljakust) mõõdetakse jagades toodangumahu kasutatud tootmisvahendite (ühikute) arvuga. Mida kõrgem on tööjõu kapitalivarustuse aste (K/L), seda suurem on tööviljakus ning palk. Kapitali hulga suurenemine e. investeerimine sõltub omakorda majandusagentide säästlikkusest. Säästmise peamisteks mõjuriteks on intressimäär ja sissetulekud. Solow1 mudel on üks neoklassikalistest eksogeensetest kasvumudelitest, mille puhul eeldatakse, et
Tootmise kontsentreerimisel peeti teatud määral silmas maailmatendentse, kuid esines olulisi liialdusi. Ei saavutatud kavandatud efekti, eirati keskkonnakaitse nõudeid. Nõukogulik agraarpoliitika, eelkõige sundkollektiviseerimine, pärssisid oluliselt põllumajanduse arengut. Vahetult sõjale järgnenud aastatel nõrgestati talumajandust ning sõjaeelne tootmismaht ei taastunud, nagu näiteks Soomes. Järgnenud kollektiviseerimine põhjustas esialgu otsese toodangumahu tagasilanguse ning madalseis püsis 15-20 aastat. Alles 1960. aastate keskpaiku ületati sõjaeelne tase loomakasvatuses, eeskätt rohke ostujõusööda kasutamise abil. Taimekasvatustoodangu kasv jäi kogu perioodi vältel tagasihoidlikuks. Tabel 2. Peamiste põllumajandussaaduste tootmine Eestis (tuh. t) Teravili Kartul Piim Realiseeritud loomi (tapakaalus) 1940 655 1223 782 72 1945 370 695 393 30 1950 522 1140 508 54
mastaabisääst; 27. 1. keskmise kulu ATC=TC / Q ja piirkulu MC=TC / Q kõverate joonistamiseks tuleb vastavad näitajad kõigepealt välja arvutada kõigi toodangu mahtude korral; graafikud koostatakse teljestikus, kus vertikaalteljel on kulud ja horisontaalteljel toodangu kogused (Q ehk TP); 2. keskmine kogukulu ATC= 32 24 27 35 45,6 58 ning piirkulu MC= 16 34 58 88 124 3. toodangumahu kaks ühikut juures on ATC minimaalne; 4. tootes kuni 2 ühikut, sest kui Q<2, on ATC kahanev ehk teisisõnu avaldub kasvav mastaabiefekt; 5. tootes rohkem kui 2 ühikut, sest kui Q>2, hakkab ATC kasvama ehk teisisõnu tekib kahanev mastaabiefekt; 28.d; pikal perioodil LR peab ATC olema minimaalne; 29. firma püsikulud on konstantsed ja TFC=80 Toodangu kogus Q (TP) 0 1 2 3 4 5 6 7 8
Majanduskasvu esmasteks allikateks on olemasolevate tootmisressurside (tööjõud L, kapital K, loodusressursid) hulk ja tehnoloogia progress. Majanduskasvu teisesteks teguriteks on olemasolevate tootmistegurite tootlikkust mõjutavad faktorid: inimkapitali tase, rahvamajanduse struktuur ja rahvusvahelised kaubandustingimused.Tootmistegurite tootlikkust (sh kapitali tootlikkust või tööjõu tootlikkust e. tööviljakust) mõõdetakse jagades toodangumahu kasutatud tootmisvahendite (ühikute) arvuga. Mida kõrgem on tööjõu kapitalivarustuse aste (K/L), seda suurem on tööviljakus ning palk. Kapitali hulga suurenemine e. investeerimine sõltub omakorda majandusagentide säästlikkusest. Säästmise peamisteks mõjuriteks on intressimäär ja sissetulekud. Solow1 mudel on üks neoklassikalistest eksogeensetest kasvumudelitest, mille puhul eeldatakse, et
miinimumpunktis c. keskmise püisikulu kõver lõikub piirkulukõveraga viimase miinimumpunktis d. piirkulukõver lõikub keskmise püsikulu kõveraga viimase miinimumpunktis Küsimus 20 Kui tehnoloogiline täiustus vähendab antud Õige toodangumahu tootmiseks vajalike Hinne 1,00 / 1,00 muutuvressursside hulka, siis põhjustab see Märgista küsimus Vali üks: a. MC kõvera allapoole nihkumise b. AVC kõvera allapoole nihkumise c. kõike nimetatut d. ATC kõvera allapoole nihkumise
· Ratsaväe tähtsus vähenes rõhk lennuväel. Mõju Eestile · Eestist mobiliseeriti u.100 000 meest. · Sõda tabas raskelt põllumajandust. 30% talunikest ja 45% mõisatöölistest mobiliseeriti. See tähendas tööjõu defitsiiti ja paratamatut tootmise piiramist. Suur osa põllusaagist võeti sõjaväe tarbeks. Polnud võimalik soetada uusi põllutööriistu ega kunstväetisi, katkesid maaparandustööd, spordiaretus ja tööparandus. Toodangumahu vähenemine tõi kaasa majandusraskused, ähvardasid suuremaid linnu näljaga. Eesti tööstus oli lootnud peamiselt sisseveetavale toorainele. Saksa laevastiku aktiivsus katkestas Läänemere kaubanduse. Enamik ettevõtteid läksüle sõjalisele toodangule mürsud, padrunid, transpordivahendid. · Sõjasündmused ei puudutanud oluliselt Eestit pikka aega. 1915.aliikusid Saksa väed kiiresti itta, hõivates Leedu, osa Lätist
poliitilises süsteemis. Juhtiva Guatemala fraktsioon on siseriiklike Revolutsiooniline ühtsus (URNG). Täiesti oli suur sündmus juhtus 2007 aastal kui Guatemala presidendi valimistel võitis Alvaro Colom Caballeros, ta sai esimeseks presidentiks vasak parteist. Välispoliitika. Guatemala on ühinenud Rahvaste Organisatsioonile, Ühendameerika riikide organisatsioonile (ODECA), Kesk-Ameerika Parlamenti. Majandus. Guatemala toodangumahu on kõige suurem Kesk-Ameerika riikidest. 1997. Aastal oli tema (SKP) 17,8$ miljardit, mis oli OK. $ 2900. elanikule. Guatemala Vabariigi valitsus on julgustanud välisinvesteeringute pakkudes investoritele olulist maksusoodustused ja tollimaksuvabastust. Praeguse majandusnäitajad on järgmised: SKT (ostujõu pariteedi järgi)-68 miljardit. $. (2008); 68360 miljonit. $. (2009); 70150 miljonit. $. 2010 2,6% (2010) Reaalne SKT kasvu. SKT elaniku kohta on OK. $ 5200. (2008 - 2010)
tööintensiivseks tehnoloogiaks. - Tootmisfunktsioon kirjeldab toodangu hulka, mida on võimalik toota, kombineerides erinevates kogustes tööd ja kapitali. - Töö ja kapitali asendamise piirmäära defineeritakse kui kapitali koguse vähenemist töö koguse ühe ühikulisel suurenemisel nii, et tootmismaht ei muutuks. Isokvant- samakoguse joon - kõiki selliseid tegurikomplekte ühendades, mis annavad tulemuseks sama toodangumahu, saame samakoguse kõvera Tehnilise asendamise piirmäär - Tootmistegureid on võimalik üksteisega asendada toodangumahtu muutmata. - Seda, milline peab olema sellise asendamise vahekord, näitab tehnilise asendamise piirmäär (MRTS) Samakulujoon - Samakulujoonel asuvad kõik need töö ja kapitali kombinatsioonid, mida on võimalik kasutada olemasolevate hindade ja kogukulu juures. TURUVORMID- TÄIELIK KONKURENTS (FIRMATEOORIA: KASUMI
Keskmine kogutoodang on kogutoodangu ja selle valmistamiseks kulunud tootmisteguri hulga jagatis. Piirtoodang on täiendav toodang, mida saadakse ühe täiendava muutma tootmisteguri kasutamisel. Tootmiskulud Kõik ettevõtte poolt tootmiseks tehtavad kulud ehk kogukulud jagunevad muutuvkuludeks ja püsikuludeks. Suur osa firma kuludest sõltub sellest, kui palju toodetakse. Toodangumahust sõltub vajadus tooraine, tööjõu jne järele. Seega ka kulutused neile tootmisteguritele kasvavad toodangumahu kasvades. Selliseid toodangumahu muutudes muutuvaid kulusid nimetatakse muutuvkuludeks. Samas on ka kulutusi, mis säilivad isegi siis, kui toota null ühikut toodet. Selliseid kulusid nimetatakse püsikuludeks. Need on näiteks kulud ruumide rendile, mingi osa elektrikuludest jne. 5. Turustruktuurid Turgude uurimisel pööratakse suurt tähelepanu turustruktuurile ehk tootmisharu jaotumisele ettevõtete vahel
4. Alljärgnevast on õige? piirkulukõver lõikub keskmise kogukulu kõveraga viimase miinimumpunktis. 5. Kahanevate tulude seadus hakkab toimima kui palgatakse: kolmas töötaja. 6. Alljärgnevast on õige: majanduskasum = arvestuslik kasum - alternatiivkulud 7. Alljärgnevast kujutab endast firma püsivaid kulusid: firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised. 8. Kui tehnoloogiline täiustus vähendab antud toodangumahu tootmiseks vajalike muutuvressursside hulka, siis põhjustab see kõike nimetatut (MC kõvera allapoole nihkumise, ATC kõvera allapoole nihkumise ja AVC kõvera allapoole nihkumise) 9. Alljärgnevast leiab aset lühiperioodil: kohalik kohvik palkab kaks uut kondiitrit. 10. Kuuenda töötaja piirprodukt on: 15 ühikut. 11. Kui firma kahekordistab oma tootmismahtu pikal perioodil ja tema keskmine kogukulu väheneb, siis: on tegemist kasvava mastaabisäästuga. 12
marginaaltulu on 10 eurot? Mida piirsuuruseks ehk marginaaliks) x suhtes ning tähendab, et marginalkasum on tähistatakse sümboliga My. My=y'=f'(x) 30? Marginaal My näitab ligikaudu kuipalju muutub suurus y kui suurus x muutub ühiku võrra (NB! Ühik peab olema piisavalt väike). Marginaalkulu tootmismahu suhtes (toodangumahu funktsioonina) näitab ligikaudu täiendava tooteühiku tootmiseks vajalikku kogukulu muutu Marginaaltulu tootmismahu suhtes näitab ligikaudu täiendava tooteühiku müümisest tekkivat kogutulu muutu Marginaalkasum tootmismahu suhtes näitab ligikaudu
NB! Piirkulu (MC) all mõistetakse kogukulu suurenemist toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. NB! Kuna püsikulu ei sõltu toodangu mahust, on püsikulu piirkulu alati 0 NB! Piirkulu tekibki ainult muutuvkulu tõttu. Lühiperioodi kogukulu (TC), püsikulu (FC) ja muutuvkulu (VC). TC = FC + VC MC piirkulu; ATC keskmine kogukulu; AVC keskmine muutuvkulu; AFC keskmine püsikulu. Lühiperioodil keskmised püsikulud toodangumahu kasvades langevad. Tootmise mahu määramise kuldreegel MR = MC ( piirtulu = piirkulu) NB! Kasumi leidmiseks tuleb kogutulust lahutada kogukulu. Kasum = TR - TC Piirkulu taseme suurenedes optimaalne tootmismaht väheneb ja piirkulu taseme alanedes tootmismaht suureneb. Piirtulu taseme kasv (moekaup) viib optimaalse tootmismahu üles ja piirtulu taseme alanemine tootmismahu vähenemisele. LOENG 5 NÕUDLUS JA PAKKUMINE TÄIELIKU KONKURENTSI TURG:
Kui suur on - muutuvkulud - muutuvkulud,kr/tk) (kattetulu, kr) muutuvkulud, kr püsikulud toodangut, eeldusel et muud tingimused Kuikasumilävi koguseliselt ühiku jääktulu (hind, kulud) toodangumahu suurenedes ei muutu? : 00 kr, p ? Kui suur on Kui toodangut, eeldusel et muud tingimused (hind,
ja kui palju peab muutuma teiseteguri panus, kui esimese teguri panus suureneb ühe ühiku võrra, et kulutused ei muutuks. w/r Alternatiivkulu ettevõtja enda ehk omanikutööjõu kulu, ehk saamata jäänud tulu, mille ettevõtja oleks saanud oma aega mujal kasutades. Tulu, mida kapitali panka paigutades oleks võimalik teenida. Tootmisvõimaluste hulk samakulujoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk Toodangumaht samakulujoonel asuvate tegurikomplektide vahel tehakse valik toodangumahu alusel valmistatud toodangu kogus (fikseeritud kulude juures soovitakse toota võimalikult palju). Tootetava toodangu kogus sõltub kasutatavatest sisenditest ja nende hulgast. Tootmistehnoloogia millised tootmistegurid ja millises proportsioonis on kasutusel. Seda kirjeldab tootmisfunktsioon. Tootmisfunktsioon toodangukoguse q sõltuvus kõigist tootmistegurist. Q=F (K,L) ettevõtete tootmisfunktsioonid võivad erinda. Seos sisendi (tootmistegurite koguste) ja
q= + c. p= - q= + d. p= - q =- 65. Investeeringute ajaldatud puhasmaksumus leitakse a. kogutulust jooksvate kulude lahutamise teel b. kapitali pakkumishinna lahutamisega kapitali nüüdisväärtusest c. laenuintressi ja amortisatsiooni liitmisel 66. Jäik akseleraator näitab: a. põhivara ja toodangu mahu vahelist suhet b. põhivara ja käibevara vahelist suhet c. käibevara ja toodangumahu vahelist suhet d. kui palju vähem muutub ta võrreldes paindliku akseleraatoriga 67. Graafikul on antud tarbimisfunktsioon C1. Kuhu poole nihkub tarbimiskõver pärast autonoomsete maksude lisamist? Alla liigub a. nihkub asendisse a b. nihkub asendisse b c. nihkub asendisse c d. jääb endisele kohale asendisse C1 68. Graafikul on antud säästufunktsioon S0. Kuhu (a, b või c) nihkub säästukõver pärast valitsuse kulude lisamist?
Kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud too valmistamiseks. Vali üks: !!! Tõene Väär Tagasiside Kuna alternatiivkuluna käsitletakse parima alternatiivi kasutamata jätmise tõttu sa antud väide lugda õigeks. Küsimus 2 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui piirprodukt (=piirtootlikkus) on negatiivne, peab negatiivne olema ka Vali üks: Tõene !!! Väär Tagasiside Piirprodukt (piirtootlikkus) väljendab toodangumahu muutust, kui tootmissisend (n ühiku võrra. Negatiivne piirprodukt tähendab, et täiendava sisendi lisamine vähendaks kogutoo võib olla negatiivne, ei pea seda kohe olema koguprodukt. Küsimus 3 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga Vali üks: !!! Tõene Väär Tagasiside Negatiivne piirprodukt tähendab, et täiendava tootmissisendi lisandumisel koguto kogutoodangu kõver langeb
Püsikulude all mõeldakse kulusid, mis ei sõltu toodangu mahust. Kui toodangumaht on null, siis firma kogukulud võrduvad püsikuludega. Muutuvkulud sõltuvad toodangumahust. Kui toodangumaht on null, siis firmal muutuvkulusid pole.3 Graafiliselt on kogu-, muutuv- ja püsikulud kujutatud joonisel 17. Joonisel 17 näidatakse, et FC kõver on horisontaalne sirge, mis tähendab, et FC tase toodangumahu muutudes ei muutu. Nii TC kui ka VC kõverad alguses muutuvad järjest laugemaks ning seejärel järsemaks. Põhjuseks spetsialiseerumisest tingitud kulude kasvu aeglustumine alguses ning hiljem teatud punktist kahanevuse seaduse domineerimine. Vertikaalne vahemaa TC ja VC vahel on võrdne FC-ga (tähistatud nooltega). C C
omakapital Kasum ühe aktsia kohta (EPS) = puhaskasum eelisaktsia dividendid / lihtaktsiate arv Rahavoog = laekumine väljamaks Omakapital = käibevara + põhivara - lühiajal. kohustused - pikaajal. kohustused e. Omakapital = varad - kohustused Lineaarne meetod = (soetusmaksumus - likvid.väärtus) / eeldatav kasulik tööiga ( soetusmaksumus -likvid .väärtus ) toodangu maht perioodil Toodangumahu meetod = eeldatav kogutootlikkus Ostjate laekumata arved = müüdud, kuid ostjate poolt tasumata kaubad (teenused) müügihinnas + käibemaks Hinnasiduvuse suhtarv (P/E) = aktsia turuhind / EPS Turuhinna ja rp.väärtuse suhtarv = aktsia turuhind / aktsia rp.väärtus 9
2. Püsi-, muutuv- ja piirkulu Püsikulud (fixed cost, FC) ei muutu lühiperioodil, tulenevad püsiressursist. Muutuvkulud (variable cost, VC) muutuvad koos toodangu mahu muutusega. Kogukulud (total cost, TC) TC = FC + VC Tabel 7.1, õp. lk. 149 Tabeli analüüs: Firma lühiperioodi kulud Kui TP(tootmiskogused) = 0, TC = FC Täiendava ühiku tootmise täiendav kulu. Piirkulu (marginal cost, MC) MC = (TC)/ (TP) Ehk MC = (VC)/ (TP) Kogukulude muutus /toodangumahu muutus Algul MC väheneb, edasi kasvab. MP kasvab, MC langeb (3 töötajat) MC = 25 Edasi MP(piirprodukt on koguprodukti muutus muutuv resursi ühiku muutuse kohta) langeb, MC hakkab kasvama (õp. lk. 151 joonis 7.1) Keskmised kulud: Keskmine püsikulu (average fixed cost, AFC(afc väheneb sedamööda kuidas tootmiskogus kasvab, põhjuseks konstantse suuruse (püsikulu jagamine järjest suurema arvuga)) AFC = FC / TP Keskmine muutuvkulu (average variable cost, AVC) AVC = VC / TP
Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Kuna alternatiivkuluna käsitletakse parima alternatiivi kasutamata jätmise tõttu saamatajäänud tulu, tuleb antud väide lugda õigeks. Küsimus 2 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui piirprodukt (=piirtootlikkus) on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Piirprodukt (piirtootlikkus) väljendab toodangumahu muutust, kui tootmissisend (näiteks töö) muutub ühe ühiku võrra. Negatiivne piirprodukt tähendab, et täiendava sisendi lisamine vähendaks kogutoodangut. Kuigi piirprodukt võib olla negatiivne, ei pea seda kohe olema koguprodukt. Küsimus 3 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside
muutumisest KESKMINE TOODANG – kogutoodang ühe muutuva tootmissisendi ühiku kohta TOOTMISFUNKTSIOON – kirjeldab protsessi, kuidas muutub maksimaalne saavutatav tootmismaht, kui muuta tootmises sisendite hulka Milline on vajalik maa, töö ja kapitali hulk, et toota näiteks üks tonn nisu SAMATOODANGUKÕVER – kõiki selliseid tegurikomplekte ühendades, mis annavad tulemuseks sama toodangumahu, saame samatoodangukõvera Tootmistegurite asendatavus Tootmistehnoloogiat, mis kasutab suures koguses kapitali ühe töölise kohta nimetatakse KAPITALIINTENSIIVSEKS TEHNOLOOGIAKS Tootmistehnoloogiat, mis kasutab väikeses koguses kapitali ühe töölise kohta nimetatakse TÖÖINTENSIIVSEKS TEHNOLOOGIAKS TEHNILISE ASENDAMISE PIIRNORM – näitab seda, milline peab olema sellise asendamise vahekord, kus tootmistegureid on
Majanduslik efektiivsus on tagatud täieliku konkurentsi olemaslolul. Heoluökonoomika põhiteoreem: Tootjad ja tarbijad käituvad nagu täielikud konkurendid ja turul on tagatud pareto- efektiivsus (ei saa parandada kellegi heaolu, ilma et teise oma väheneks). Monopol: turu struktuur, kus kaupu toodab ja müüb üksainus firma. Monopoli toodangunõudluskõver kujutab ka turu nõudluskõverat. Monopoli jaoks pole oluline kõrge kauaba hind vaid maksimaalne kasumlikkus! Monopol valib sellise toodangumahu, kus piirkulu on võrdne piirtuluga ja leiab nudluskõvera puhul hinna, millega kogu toodang ära ostetakse. Tulemuseks väiksem kogus kaupa kõrgema hinnaga. Monopol tekkepõhjused: *mastaabiökonoomia (loomulik monopol, kus üks firma suudab kogutoodangut pakkuda madalama kuluga, kui seda teeks kaks või enam. nt Tallinna Vesi) , *sisenemisbarjäärid (geograafiline asend, seaduslikud piirangud), *kontroll mõne tootmissisendi üle(oluliste tootmisressurside ainuomanik).
Joonis 11.5. Kasumit maksimeeriv toodangumaht Kulud ja tulud Tootmismahu C puhul on lisandunud tooteühiku eest saadav täiendav tulu CA, täiendav kulu aga BC, selle tõttu selle toote lisaühik toodetakse, sest see suurendab kogukasumit BA võrra. Toodangumahtu H aga ei ole kasulik toota, kuna see vähendaks kogukasumit FG võrra. Kasumi, maksimeerimiseks suurendab firma toodangumahu tasemeni E, kuid mitte rohkem. Kulud, tulud, hind Joonis 11.6 Tasakaal täieliku konkurentsi turul Situatsioon illustreerib pikaajalist tasakaalu täieliku konkurentsi tingimustes. Majandusharu turuhind toodanguühikule on 4 kr. Ettevõte ei saa seda mõjutada
Tootmise kontsentreerimisel peeti teatud määral silmas maailmatendentse, kuid esines olulisi liialdusi. Ei saavutatud kavandatud efekti, eirati keskkonnakaitse nõudeid. Nõukogulik agraarpoliitika, eelkõige sundkollektiviseerimine, pärssisid oluliselt põllumajanduse arengut. Vahetult sõjale järgnenud aastatel nõrgestati talumajandust ning sõjaeelne tootmismaht ei taastunud, nagu näiteks Soomes. Järgnenud kollektiviseerimine põhjustas esialgu otsese toodangumahu tagasilanguse ning madalseis püsis 15-20 aastat. Alles 1960. aastate keskpaiku ületati sõjaeelne tase loomakasvatuses, eeskätt rohke ostujõusööda kasutamise abil. Taimekasvatustoodangu kasv jäi kogu perioodi vältel tagasihoidlikuks. Põllumajanduse tootmistaseme kõikumisi erinevatel perioodidel iseloomustavad peamiste saaduste koguste muutused (tab. 2). Rasketel perioodidel püsis enam-vähem põhiliste toiduainete, kartuli ja piima tootmise maht, eeskätt elanike majapidamiste toel
suurendada sotsiaalset ja majanduslikku heaolu, ning luua mikro-ja makroökonoomiline keskkond ettevõtete konkurentsivõimeliseks tegutsemiseks. Eristatakse majanduslikku, sotsiaalset ja administratiivset reguleerimist. 1. Majanduslik reguleerimine – valitsuse sekkumine eraagentide ressursside jaotamise otsustesse, eesmärgiks suurendada turu efektiivsust. Sisaldab turule sisenemise ja väljumise, monopoolse või oligopoolse võimu kasutamise, hindade, toodangumahu ja teenuste reguleerimist. Selle eesmärk on suurendada sotsiaalset heaolu ja kindlustada turuettevõtete elujõulisus ning konkurentsivõime. 2. Sotsiaalne reguleerimine – valitsuse sekkumine ettevõtete käitumise kontrollimiseks eraagentide sotsiaalsete õiguste kaitse eesmärgil. Reguleerib kaupade ja teenuste tootmise ning müügi tingimusi, hõlmates riskide vähendamise,
reformipartei. Nii Lätis kui ka Eestis kutsuti kokku rahvaesindajate nõupidamised. Tsaarivõimud vastasid sõjaseisukorra väljakuulutamise ning karistussalkade sinna saatmisega Eestlaste osalemine poliitikas I maailmasõja mõjud Eesti majandusele sõda tabas põllumaj- 30% talunikest ja 45% mõisatöölistest mobiliseeriti armeessetootmise piiramine. Toodangumahu vähenemine tõi peagi kaasa varustusraskused ja ähvardas suurimaid linnu näljaga. Sõja eel oli Eesti tööstus lootnud sisseveetavale toorainelekatkestas Saksa sõjalaevastik. Enamik ettevõtteid läksid üle sõjatoodangule- mürsud, padrunid, transpordivahend, mundrid, saapad. Eestlased sõjaväes Vene armeesse mobiliseeriti 100 000 eestlast. Langes rindel ligi 10 000 eestlast, vigastatute arv suur.
4 51 7 72 15 Arvtabel kilelt Piirkulu kõver 1) kuni tootmismahuni Q1 suudetakse kulutusi alandada, leitakse parim tehnoloogia 2) alates punktist A asub piirkulu jälle tõusule, s.t. iga järgnev tooteühik läheb kallimaks 3) toodangumahu veelgi suurenemisel alates punktist B hakkab PK järsult tõusma, sest toodangumahu suurenemine nõuab uusi kulutusi tehnoloogia osas. Piirtulu kõver PT kõver langeb kahel põhjusel: 1) kuna nõudmise kõver langeb, peab viimast ühikut müüma madalama hinnaga
Punktid, kus samakulujoon lõikab koordinaattelgesid, tähistavad ainult ühte tootmistegurit rakendavat komplekti. Ratsionaalne ettevõte kasutab tootmistegureid maksimaalselt efektiivselt. Punkt joonel väljendab rahalist suurust. 15) Samatoodangukõver (graafikul) ja selle omadused. Tootmisruum on täis erisuguseid tegurikomplekte, mis võimaldavad toota erineva koguse toodangut. Kõiki selliseid tegurikomplekte ühendades, mis annavad tulemuseks sama toodangumahu, saadakse samatoodangukõver. Kõik ühel ja samal samatoodangukõveral asuvad punktid võimaldavad toota sama palju, samas kui kõvera eri punktides on tegurite proportsioon erinev. Nullpunktist kaugemal paiknev samatoodangukõver võimaldab toota rohkem kogutoodangut kui lähemal paiknev kõver. 23 Punkt joonel väljendab tootmiskogust. Samatoodangukõvera omadused: 1) negatiivse tõusuga
annaabi.ee 
