Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tolliõiguse eksamiküsimused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
toll, tatud, deklaratsioon, tollimaks, territoorium, tollimaksu, keht, tollil, protseduur, tollideklaratsioon, väärtu, reisija, maksuvaba, läbivaatus, transpordivahend, tolliprotseduur, maksud, import, soodus, järelevalve, maksuvabastus, õigusaktid, võlgnik, laad, üts, märkmik, laadi, importi, tollikäitlus, eksport, vabatsoon, kaubad, deklarantEsimene sihtkoht Eesti territooriumil on kaubaveo saatedokumendile või muule dokumendile, mille alusel kaupa imporditakse, märgitud koht. Kui seda ei ole märgitud, siis loetakse esimeseks sihtkohaks veose esimene laadimiskoht Eesti territooriumil. Kui reisija on importinud kaupa üle käibemaksuvaba väärtuselise piirmäära, moodustavad imporditud kauba maksustatava väärtuse selle ostuhind ja kõik impordimaksud. Ostuhinna tõendab reisija maksedokumentide alusel. Kui need puuduvad või toll kahtleb põhjendatult, et deklareeritud väärtus ei vasta tegelikult makstud summale, määrab toll kauba tolliväärtuse teisi ühenduse tolliseadustikus nimetatud tolliväärtuse määramise meetodeid kasutades. Välistöötlemise tolliprotseduuril oleva kauba importimisel ühendusse selle kauba ühendusest eksportinud isiku poolt moodustavad maksustatava väärtuse töötlemisel lisandunud väärtus ning kõik kauba
kui kauba omanik on selle lepingu alusel kolmanda riigi isik (näiteks kauba ostjal on omandiõigus enne kauba kättesaamist). Eksportija peab olema Eestis registreeritud isik 2. Kauba ekspordi ajalised piirangud Kui ekspordiks vabastatud kaubad ei ole 90 päeva jooksul tolliterritooriumilt välja viidud, tunnistatakse ekspordideklaratsioon kehtetuks. 3. Millal rakendatakse ekspordi tolliprotseduuri? Ekspordi tolliprotseduuri rakendamiseks esitatakse kaup ja tollideklaratsioon koos lisadokumentidega selleks ettenähtud tolliasutusele. 4. Mida ja kuhu tuleb esitada kauba eksportimisel? Ekspordi rakendamiseks esitab deklarant koos tollideklaratsiooniga üldjuhul tollile ühenduse tolliseadustiku rakendussätete artiklis 221 nimetatud lisadokumendid. (2) Lisadokumendid peavad kajastama seda tehingut, mille alusel kaubale eksporti rakendatakse. Müügilepingu korral tuleb esitada tollile kaubaarve, teiste
Janeli Põder RP14 Käibemaksuseadus (KMS) 1. Mis on ettevõtlus? §2 Ettevõtlus käesoleva seaduse tähenduses on isiku (§ 3) iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Ettevõtlusena käsitatakse ka notari ja kohtutäituri ametitegevust. Ettevõtlusena ei käsitata äriühingu ja tema püsiva tegevuskoha vahelist teenuse osutamist. Riigi-, valla- ja linnaasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevust käsitatakse ettevõtlusena üksnes siis, kui see tegevus kujutab endast nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ I lisas sätestatud majandustegevust või selliseid käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 loetletud tehinguid ja toiminguid, mida saavad teha ka teised maksukohustuslased ning mille maksustamata jätmine
Käibemaksuseadus (KMS) 1. Mis on ettevõtlus? Ettevõtlus KMS tähenduses on isiku (KMS § 3) iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Ettevõtlusena käsitatakse ka notari ja kohtutäituri ametitegevust. Ettevõtlusena ei käsitata äriühingu ja tema püsiva tegevuskoha vahelist teenuse osutamist. Riigi-, valla- ja linnaasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevust käsitatakse ettevõtlusena üksnes siis, kui see tegevus kujutab endast nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ I lisas sätestatud majandustegevust või selliseid KMS § 1 lg-s 1 loetletud tehinguid ja toiminguid, mida saavad teha ka teised maksukohustuslased ning mille maksustamata jätmine mõjutab oluliselt konkurentsi. (KMS § 2 lg 2) 2. Mis on kaup? Kaup on asi, loom, gaas ja elektri-, soojus- ning jahutusenergia. Kinnisasjana käsitatakse kinnisasja tsiviilse
Käibemaksuga seotud mõisted Eesti on Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluv territoorium Euroopa Ühendus on territoorium, mis koosneb käesoleva loetelu punktis 3 määratletud liikmesriikide territooriumidest Liikmesriik on ühenduse liikmesriigi territoorium vastavalt nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk-d 1118), artikli 5 lõikele 2 ja artiklile 7 Välisriik on riik või selle jurisdiktsioonile alluv territoorium, välja arvatud Eesti Ühenduseväline riik on riik või selle jurisdiktsioonile alluv territoorium, mida ei käsitata liikmesriigina käesoleva loetelu punkti 3 tähenduses. Ettevõtlus on isiku (KMS § 3) iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Ettevõtlusena käsitatakse ka notari, kohtutäituri ja vandetõlgi ametitegevust. Ettevõtlusena ei käsitata
(millest? mille kohta?) c) Alles nüüd sain teada, et………………………………… . d) Ma mõtlesin varem teistmoodi ……………………. (millest?) 223 2. TEEMA. TOLLIVORMISTUS Teema lõpuks teate, mis on tollivormistus ja missugused dokumendid saadavad kaupa; oskate rääkida tollivormistusest. SISSEJUHATAV ÜLESANNE 1. Arutage, mis on toll, missuguseid dokumente on vaja piiri ületamiseks. LUGEMINE. KIRJUTAMINE 2. Lugege intervjuud tolliametnikuga ja pange teksti järel olevad küsimused õigesse kohta. Tollivormistus 1 Mis on tollivormistus?..................................................................................…. Tollivormistus on viimaste takistuste ületamine kauba kättesaamiseks. Tollivormistus on ka rahvusvahelise transpordi lahutamatu osa. 2 ........
Veokorraldus ja ekspedeerimisäri SRÜ riikides (loeng IX) Põhjused, miks SRÜ riikidega antud äri tehakse : Tegemist on meie lähiregiooniga • Meil on ajaloolisi sidemeid riikide tasemel • Meil on tihedaid sidemeid üksikisikute tasemel • Eesti kui „sillapea“ Lääne – Euroopa ja SNG vahel • Kriis ja/või revolutsioon on alati võimalus uueks äriks Veotellimuse elukaar: SRÜ riigid vs Eesti • Üldine koostööleping • Tellimus (email, faks) pitsatiga!!! Vajalik originaalallkirjad • Transpordi(liigi) valik, tähtajad jne. • Dokumentide eelkontroll (eeldeklaratsioonid, ekspordideklaratsioonid jne) • Laadimine • Piiriületuse vormistus (tir/transiit) • „Spravka po transportnim rashodam“ – transpordikulude eelteade • Tollivormistus • Laialivedu • Arve + „akt vipolnennih rabot“ + CMR EESTI • Tellimu
Olenevalt transpordiliigist on sisenemise-ja väljumise ülddeklaratsiooni esitamisel kehtestatud tähtajad. Maanteetranspordil esitatakse sisenemise ülddeklaratsioon sisenemise tolliasutusele vähemalt 1 tund enne ühenduse tolliterritooriumile asuvasse sisenemistolliasutusele saabumist. Juhul kui ühenduse tolliterritooriumil väljuvad kaubad kuuluvad tollideklaratsiooni alla, tuleb see tollideklaratsioon esitada pädevale tolliasutusele maanteetranspordi korral vähemalt 1 tund enne väljumistolliasutusest lahkumist. EORI – Economic Operators Registration and Identification System Alates 1.juulist 2009 on väliskaubandusega tegeleval ettevõtjal kohustus registreerida end ettevõtjate registreerimise ja identifitseerimise süsteemi EORI Transiitvedudel on EORI number kohustuslik ning edastatakse tollile elektroonselt infosüsteemi NCTS
sissetoodavat kaupa ning toetada väljaminevat (eksporditavat) kaupa, mõjutades nii nende konkurentsivõimet. Euroopa Liidu sees tollimakse ei ole. Tollimakse võib liigitada ka soodustollimaksudeks, kolmandate riikide tollimaksudeks ja erimeetmeteks. Soodustollimaks võib olla null- või vähendatud määraga maks, tariifkvoodi või -laena. Soodustuse saamisel on oluline kauba päritoluriik ja selle tõendamine. Kolmanda riigi tollimaksu rakendatakse, kui soodustust ei ole ette nähtud. Erimeetmed on dumpinguvastane ja tasakaalustav tollimaks ning kaitsemeetmed. Tollimakse ei pea maksma, kui tollimaksuvabastuse saamiseks õigusaktides ette nähtud tingimused on täidetud ja maksuvabastust taotletakse tollideklaratsioonil, kus kaup deklareeritakse vabaks ringluseks. Tollimaksust on vabastatud: - Postisaadetised väärtusega kuni 45 eurot ehk ca 700 krooni, kui saatja ja saaja on
MAKSUKORRALDUSE SEADUS (MKS): Maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutus, maksumenetluse kord, maksuvaidluste lahendamise kord. MKSi rakendatakse ka kogumispensionide maksetele ja töötuskindlustusmaksetele, samuti saastetasule, vee erikasutusõiguse tasule ja maavara kaevandamisõiguse tasule. EESTI VABARIIGI MAKSUSÜSTEEM: Riiklikud maksud: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks. Kohalikud maksud: reklaamimaks, teede ja tänavate suhtlemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu. MAKSUSEADUS on seadus, millega sätestatakse riiklik maks: maksu nimetus, maksu objekt, maksumäär, maksumaksja, maksu saaja või laekumise koht, maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, maksustamisperiood perioodilisel maksul, maksusumma arvutamise ja tasumise kord ning sellega kaasnevad lisakohustused, võimalikud maksusoodustused.
............................................................ 12 3.4 Kindlustused ja garantiid.............................................................................................................. 12 3.5 Ülevaade kaubaga kaasnevatest dokumentidest............................................................................13 3.6 Veoselepingud...............................................................................................................................14 3.7 Toll ja tollivormistus.....................................................................................................................14 3.8 Dokumendid, mis on vajalikud kaupade impordil........................................................................14 3.9 Dokumendid, mis on vajalikud kaupade ekspordil.......................................................................15 Kasutatud kirjanduse loetelu:.............................................................................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond EESTI VABARIIGI KÄIBEMAKSUPOLIITIKA Referaat Juhendaja: professor Matti Raudjärv Pärnu 2007 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1.Käibemaksuajalugu.......................................................................................................5 1.1. Käibemaksu teke kumuleeruva maksuna......................................................5 1.2. Mittekumuleeruva käibemaksu teke..............................................................8 1.3. Erinevad käibemaksusüsteemid Eestis..........................................................9 2. Käibemaksu olemus.................................................................................................... 10 2.1. Käibemaksu põ
tähtpäevadel. · Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega,kus peavad olema märgitud: · Maksu nimetus · Maksu objekt · Maksumäär · Maksumaksja · Maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg · Maksu tasumise kord maksuseaduse rakedamise kord · Võimalikud maksusoodustused ja nende tegemise kord. Eestis on kehtestatud järgmised riiklikud maksud: · Tulumaks · Käibemaks · Sotsiaalmaks · Maamaks · Hasartmängumaks · Tollimaks Aktsiisid · Kütuse - · Alkohli - · Tubaka - · Elektri ja · Pakendiaktsiis Raskeveokimaks Kohalikud maksud on · Müügimaks · Paadimaks · Reklaamimaks · Teede ja tänavate sulgemise maks · Mootorsõiduki maks · Loomapidamismaks · Lõbustusmaks ja · Parkimistasu · Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalkie rahaliste vahendite olemasuolu
Programmi vahenditest eraldatakse 99,5 protsenti toetuste andmiseks ning 0,5 protsenti programmi halduskuludeks ja Siseministeeriumi juurde moodustatud alalise regionaalsete investeeringutoetuste andmise komisjon teenindamisega seotud kulude katteks. Eesti Punasele Ristile – summas, mille suurus vastab 3,9 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest. Tollimaks 1. Kes maksab maksu- importija või/ja eksportija 2. Mille pealt maksu makstakse- Imporditava ja/või eksporditava kauba/teenuse. tollimaksuga maksustatakse ainult kauba importi või eksporti ning Euroopa Ühenduses toodetavaid või müüdavaid kaupu ei maksustata 3. Milline on makumäär- maksu määramine toimub tollideklaratsiooni aktsepteerimise ja arvestuskande tegemise teel.( Euroopa Liidus riikidel omavahel tollimaksu ei ole ja kõikide
TARBIJAÕIGUS I Tarbijaõiguse ajalooline areng Tarbijasuhteid võib pidada sama vanaks kui ühiskond. Kõik inimesed on kogu aeg midagi vahetanud seega eksisteerisid tarbijasuhted. Nii kaua, kui on olnud vahetamistehingud, on olnud ka tarbijatehingud. Kõige vanemad õigusallikad viitavad sellele, et on vaja kaitsta teatud kaupa ja nendega seotud tegevusi. Enne tööstuslikku revolutsiooni ei olnud põhimõtteliselt vaja tehinguid teha, kuid tehnoloogia areng võimaldas alustada masstootmisega. Varem iga talu tootis asju ainult endale. Õiguslikus mõttes tõuseb plahvatuslikult tehingute arv iga teenuse ja toote saamiseks tehakse tehing. Seega hakati koostama tsiviilkoodekseid. Nendel muudatustel baseerubki enamus kaasaegseid tsiviilkoodekseid. Kuid tarbija mõistet kui sellist veel ei olnud. Eestis: Nõukogude Liidu ajal ENSV Tsiviilkoodeksis üsna hea kaitse ostjal, kuid tarbija mõistet siiski veel ei kasutatud. Ei olnud tarbija kaitseks loodud õigusakte. Perestroika ajal
toimub saatelehe AAD-ga (Administrative Accompanying Document), millel kajastub info saadetise kirjelduse, aktsiisikauba nimetuse, lähtekoha, sihtkoha, sisu ja erinevate asutuste ja ettevõtjate kohta, kes on seotud selle saadetise liikumisega. 37. Millal liiguvad aktsiisikauba tollideklaratsioonidega? (Imporditud aktsiisikaup loetakse vastuvõetuks importija poolt, kui aktsiisikauba vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsioon on aktsepteeritud. Imporditud aktsiisikaup loetakse vastuvõetuks aktsiisilaopidaja poolt, kes ise ei ole importija, aktsiisikauba vabasse 4 ringlusse lubamise tollideklaratsiooni aktsepteerimise momendil, kui maksuhaldurile on tollideklaratsiooniga samaaegselt esitatud aktsiisikauba ajutises aktsiisivabastuses aktsiisilattu toimetamise saateleht.) Aktsiisikaubad liiguvad tollideklaratsiooniga, kui tegu on imporditud aktsiisikaubaga. 38
1.Tarbijakaitse ajalooline areng, üldiseloomustus ja põhimõisted Esimesed tarbojat kaitsvad üksiknormid kehtestati Euroopa varakeskaegse naturaalmajanduslikkus ühiskonnas.Kuni 20.sajandi keskpaigani reguleeriti tänapäevases mõõtes tarbijaõigussuhteid tsiviil-ja kaubandusõiguse regulatsiooni alusel. 20.sajandi alguses hakati detailsemalt sätestama nõudeid üksikute tarbijakaupadele.Rootsis kehtestati ostja huvide kaitseks järelmaksuga kauba kohustuslikud lepingutingimused 20.sajandi teisel külmnendil. Tarbijaõigus tervikuna kujutab endast eriregulatsiooni,millega kaitstakse spetsiifilist isikute rühma tarbijaid. Tarbijaõigust võib vaadelda subjekti keskse õigusharuna,mille tähelepanu keskmes on rohkem tarvija isik kui tarbimisprotsess kui selline. Tarbijavaidluste lahendamisel ja normide tõlgendamisel on oluline roll kohtudel ja tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise organitel. Tarbija-füüsiline isik kellele pakutakse,omandab,kasutab kaupa või teenust
DAP (sihtkoht) Delivered at Place Müüja organiseerib kauba kokkulepitud sihtkohta. Tarnitud kohale Mahalaadimise orangiseerib tavaliselt ostja. Ekspordiformaalsused organiseerib müüja, impordi ostja. DDP (sihtkoht) Delivered Duty Paid Müüja organiseerib kauba kokkulepitud sihtkohani, Tarnitud, toll tasutud organiseerib tolliformaalsused ja maksab kõik tollimaksud. Mahalaadimise organiseerib tavaliselt ostja, kuigi ka see kohustus on müüjal. TARNEKLAUSLID VEETRANSPORDI PUHUL FAS (lähtesadam) Free alongside Ship Müüja organiseerib transpordi laeva kõrvale ja vajadusel
eest nimetatud kohta ostja riigis ja tasub kõik kauba sihtkohta toimetamisega seotud kulud, sh riigilõivud ja impordimaksud. Ostja vastutab mahalaadimise eest. See tingimus seab maksimaalse vastutuse müüjale ja minimaalse vastutuse ostjale. 3. Klauslite kasutamine Klausleid DAT ja DAP kasutatakse sellel juhul, kui kaup või last on tarnitud ja makstud müüja nimetatud sihtkohani, aga ostja tasub tollimaksu. DDP kasutatakse juhul, kui kaup või lasti on tarnitud sihtkohani ning müüja tasub kaubaveo eest koos kõikide tollimaksudega. 4. Tüüpprooblemid, näited rakendustest Enne tarnimist võtab tarnija endale kogu vastutuse. Ta peab tootma kaupa, sõlmima lepingu ja hankima kõik ekspordiks vajalikud dokumendid. See hõlmab ka pakendamist ja eksportimist. Lisaks sellele maksab tarnija ka impordi tollideklaratsioonide eest. Tema töö intensiivistub
a. Transporditerminalid on veondusprotsessi lahutamatu osa, kus toimub kaupade konsolideerimine, vajadusel pakendamine ja markeerimine. Transporditerminalides toimub kaupade laadimine kaubaruumi ja mahalaadimine kaubaruumist. b. Tolliterminalid a. tollimata kaupa ajutiselt säilitamiseks, maha ja peale laadimiseks b. asuvad transpordisõlmedes c. Tolliladu - on tolliametniku järelevalve all olev territoorium, hoone või ruum, mis on mõeldud sisseveetud tollimata kauba ja väljaveetava kauba hoidmiseks pikema perioodi jooksul, kui seda võimaldab tolliterminal. d. Vabatsoon - logistilise käitamise seisukohalt otstarbekas territoorium. Vabatsooni võib piiramata ajaks paigutada ja seal töödelda niisugust maaletoodud kaupa, mille ladustamine aitab kaasa ekspordile, muule tootmistegevusele, transiidile või
edasitoimetaja vastuvõtutõend FCT Certificate of Transport kauba edasitoimetaja transporditõend FBL FIATA Multimodal Transport Bill of Lading multimodaalse transpordi konossement FWR Forwarders Warehouse Receipt kauba edasitoimetaja laokviitung FWB Multimodal Transport Waybill multimodaalse transpordi saateleht SDT Shippers Declaration for the Transport of Dangerous Goods kaubasaatja ohtlike kaupade transpordi deklaratsioon FFI Freight Forwarding Instructions ekspedeerimisinstruktsioonid SIC Shippers Intermodal Weight Certification intermodaalse veose kaalutõend AFI poolt AWB Air Waybill õhutranspordi saateleht CLECAT European Liaision Committe of Forwarders Ekspedeerijate Euroopa Siduskomitee EL liikmeriikide ekspedeerijate assotsiatsiooni liikmete lobigrupp EL juhtorganite juures CLECATi eesmärgid erialaste, majanduslike, juriidiliste,
42. Millised ülesanded on Konkurentsiametil? teostab riiklikku järelevalvet, ettevõtte asukoha ja tegevuskoha kontrollimine, ettekirjutuste tegemine vajadusel, soovituste andmine Reklaamiseadus 43. Milline on Reklaamiseaduse reguleerimisala? -Reklaamiseadus sätestab reklaami mõiste, reklaamile kehtestatud üldnõuded, keelud ja piirangud ning järelevalve korralduse ja vastutuse seaduse rikkumise eest. 44. Reklaamiseaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: avalik koht territoorium, ehitis või selle osa, mis on avatud üldiseks kasutamiseks või mis on tegelikult üldkasutatav, või ühistranspordivahend; reklaam teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil; reklaami avalikustaja füüsiline või juriidiline isik või riigi- või kohaliku
Käibemaksu suurus ei ole kõikides riikides ühe suurune ja vastavalt parlamendi otsusele, käibemaksu määra suurendatakse või vähendatakse · käibemaksu objekt 1. käive väljaarvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti 2. kauba import Eestisse, väljaarvatud maksuvaba import 3. teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti väljaarvatud maksuvaba käive Mõisted: · Eesti- Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluv territoorium · Euroopa Ühendus- territoorium mis koosneb liikmesriikide territooriumitest · Liikmesriik- ühenduse liikmesriigi territoorium (EU kuues käibemaksu direktiiv) · Välisriik- riik või selle jurisdiktsioonile alluv territoorium väljaarvatud Eesti · Ühenduseväline riik- riik või selle jurisdiktsioonile alluv territoorium mida ei käsitleta liikmesriigina · Ettevõtlus- isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse
jaanuarist arvates. 18. Deklaratsioonide esitamine ja allkirjastamine • Maksudeklaratsioon on tulu-, käibe-, aktsiisi-, tolli-, sotsiaalmaksu- ja hasartmängumaksudeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksuhaldurile esitatav maksu arvestamise dokument, mille esitamise kohustus tuleb seadusest • Maksuhalduril on õigus teha deklaratsiooni esitamise kohta meeldetuletusi, samuti anda korraldusi deklaratsiooni esitamiseks 19. Sunniraha • Kui deklaratsioon ei ole esitatud seadusega sätestatud tähtpäevaks, võib maksuhaldur määrata deklaratsiooni esitamiseks tähtaja ja teha hoiatuse (§ 136) sunniraha määramise kohta • Kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha • Sunniraha ei tohi ületada esimesel korral 1300 eurot, teisel korral 2000 eurot ja kokku sama asja eest 3300 eurot 20. Vaide esitamine
Transport Konspekt, loengud 8-10 9.05.2010 Transport ETV0120 1 Autoveod (järgneb) 9.05.2010 Transport ETV0120 2 1 Rahvusvaheline Autotranspordi Liit IRU (International Road Transport Union) Ühendab autovedajate liite ja rahvuslikke assotsiatsioone (Eestist ERAA), kes on loodud eesmärgiga parandada ja täiustada rahvusvahelist autotransporti vedajate organisatsioonide huvides Tegeleb: · Riigipiiride ületamise probleemidega · Lubadereziimi liberaliseerimisega · Maksude ja lõivude vähendamisega · Klientide teenindamiskultuuri parandamisega · Autojuhtide töö- ja puhkeprobleemidega · Liiklus- ja tööohutusega · Tollikonventsiooni CARNET-TIR raamatute väljastamisega 9.05.2010 Transport ETV0120 3
annab A klausel, minimaalse riskikatte C klausel. 54. Vedaja vastutuse ülempiiri leidmine kauba vigastumise, hävimise või kaotsimineku puhul erinevate transpordiliikide kasutamisel lähtudes veose kaalust ja SDR väärtusest. Maanteeveo puhul kaubavedaja vastutuse ülempiir CMR-i järgi on 8,33 SDR-i veose iga brutokilogrammi kohta. Kui on tegemist kerge või kallihinnalise kaubaga, siis on mõte veetav kaup kindlustada. Peale selle peab vedaja kompenseerima veokulud, tollimaksu, käibemaksu ja muud kauba veoga seotud kulud. Meretranspordi puhul vastutus 2,5 SDR brutokilogrammi või 835 SDR kaubaühiku kohta, sõltuvalt sellest, milline summa on suurem. Õhutranspordi puhul on vedaja vastutus 17 SDR-i iga veose brutokilogrammi kohta. 55. Veose arvestusliku kaalu leidmine erinevate transpordiliikide kasutamisel. Autotransport : 1 CBM = 333 kg Õhutransport : 1 CBM = 167 kg Meretransport : 1 CBM = 1000 kg
2. reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine ning proportsioonide muutmine ressursside paigutuses. Majandusteoreetiliselt jaotatakse maksud kaheks: otsesed- ja kaudsed maksud. Otsesed maksud on need mida võetakse otse isiku sissetulekutelt. tulumaks sotsiaalmaks maamaks Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist. aktsiis käibemaks tollimaks Maksukohuslane Maksukohuslane ehk maksu subjekt on juriidiline või füüsiline isik, kes peab maksu maksma. Maksukohustuslane on: 1) maksumaksja; 2) maksu kinnipidaja; 3) muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses
FIE ja KÄIBEMAKS FIE sissejuhatus Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev inimene võib kasutada kogu oma raha oma ükskõik millisest allikast see ka ei tuleks, vabalt mis tahes otstarbeks KÄIBEMAKS Käibemaks on universaalne tarbimismaks, mis hõlmab kõiki tarbitavaid kaupu ja teenuseid ja millega koormatakse igat müügietappi, vähendades maksukohustust eelmistel etappidel makstud maksu võrra. Käibemaks erineb muudest tarbimismaksudest selle poolest, et käibemaks hõlmab kõiki müügitasandeid ja maksuobjektiks on kauba või teenuse väärtus. Käibemaks on objektiivne ja kaudne maks. Maksu suurus sõltub kauba või teen
Siim Jaansoo VAKa09 RAHVUSVAHELISE AUTOKAUBAVEOLEPINGU KONVENTSIOON (CMR) PREAMBULA KONVENTSIOONIOSALISED, TUNNISTADES vajadust ühtlustada kaupade rahvusvahelise autoveo lepingu tingimusi, iseäranis sellel veol kasutatavaid dokumente ja vedaja vastutust, LEPPISID KOKKU järgmises: I peatükk KONVENTSIOONI KOHALDAMISALA Artikkel l 1. Käesolevat konventsiooni kohaldatakse igasuguse kauba autoveo lepingu suhtes, mida tehakse tasu eest sõidukiga, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise koht ja kauba üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, millest vähemalt üks on konventsiooniosaline, olen
3.2 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguskaitse saamise erinevus 34 3.2.1 Registreerimine Eesti õiguses 34-35 3.2.2 Registreerimine Euroopa Liidus 35-36 3.2.3 Registreerimine rahvusvahelise õiguses 36-37 3.3 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguste erinevus 37 3.3.1 Territoorium 37 3.3.2 Tähtaeg 38 3.3.3 Spetsifikatsiooni esitamise nõue 38-39 3.3.4 Päritolu rõhutamine 39-41 3.4 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguste rikkumise menetluse erinevus 41-43 3
SISUKORD SISSEJUHATUS Antud referaadi eesmärgiks on uurida Euroopa Liidu direktiivide, Euroopa Kohtu lahendite, siseriiklike õigusaktide ning õiguskirjanduse abil, mis on kaubamärk, kuidas selle omanikuks saada ning millised on kaubamärgi omaniku õigused ja kuidas neid kaitstakse. Lisaks sellele uurida lähemalt, mis on Euroopa Ühenduse kaubamärk, mis on selle vahe tavalise kaubamärgiga ning millised on selle Euroopa Ühenduse kaubamärgiomaniku õigused ja kuidas neid kaitstakse. Teiseks eesmärgiks on vaadelda lähemalt paralleelimporti, millal ammenduvad kaubamärgiomaniku ainuõigused, mis paralleelimpordi üldse võimalikuks teeb. Uuritakse, millised on paralleelkaubanduse põhimõtted ning miks Euroopa Liidu õigus seda toetab ja soodustab. Referaadi viimaseks ja peamiseks eesmärgiks on uurida lähemalt konflikti kaubamärgiomaniku ainuõiguste, paralleelimpordi ning vabakaubanduse vahel ning uurida, kuidas need kolm n
õiglases väärtuses. Õiglane väärtus on summa mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustust teadlike huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelistes tehingutes. Soetusmaksumus koosneb ostukuludest tootmiskuludest muudest kuludest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Omahinnas (soetumus maksumuses) kajastatakse järgmisi kulusid: 1. toorainemaksumus 2. pakkematerjali maksumus 3. tollimaks 4. normaalsed tootmiskaod 5. tootmishoone amortisatsioon 6. lõpetamata toodangu ladustamisega seotud kulutused kui need on tootmisprotsessi käigus vältimatud 7. ostujuhi palk 8. tootmisjuhi palk 9. tootmistööliste palk Soetusmaksumusse ei lisata vaid kajastatakse perioodikuluna. 1. normaalsest suuremat tootmiskadu 2. administratiivhoone amortisatsioon 3. valmiskauba ladustamiskulud 4. müügijuhi palk 5. turustus kulud Varude arvestussüsteem
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 55 10. Maksebilanss Varasemates peatükkides käsitleti rahvusvahelist majandust mikroökonoomilisest vaatenurgast, kus tähelepanu oli pööratud eelkõige ressursside jaotusele. Alternatiivseks võimaluseks oleks makroökonoomiline rahvusvahelise majanduse käsitlemine, pöörates tähelepanu sellistele agregeeritud suurustele nagu kogutoodang, tarbimine investeerimine, inflatsiooni määr jne. Maksebilanss ja rahvusvaheline võlgnevus Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Maksebilanss: · kirjeldab välismajandustegevusest saadava sisemajanduse koguprodukti (SKP ingl. GDP), · rahvusliku koguprodukti (RKP ingl. GNP) ning majanduses kasutada oleva tulu (ingl. GDI) kujunemist; · näitab välisfinantseerimisallikate struktuuri; · aitab riigi
annaabi.ee 
