Toitumistavad paljud eesti traditsioonilised toidud on tuntud kõikjal eestis, ning valmistatakse ka sarnaselt või väikeste erinevustega. Samas on terve rida toite, mis on tuntud ja tunnustatud eesti erinevates piirkondades. Üldiselt valitses eesti peredes 20 saj-ni väga kindel toidukord. Lõunasöögi valmistamisega ei tahetud perenaise aega kulutada. Hommikusöögiks oli eelmise õhtu ülejäänud toit, kõrvale ka midagi kiiresti valmivat. Kõige tavalisem õhtu- või hommikusöök oli tanguleem. Seda söödi leivaga, kõrvale silku, jõukamas peres ka rasv, või. Keedeti oa-, herne- või läätseleent. 19 saj viimase veerandini oli peamine söögikord õhtusöök, peamiselt puder ja supp. Põhja- ja Lääne- Eestis keedeti putru kolmapäeva ja laupäeva õhtul. Tangupuder oli üldlevinud piduroog perekondlikel sündmustel. Lihasuppe tehti neljapäeva ja pühapäeba õhtuti. Levinuim oli hapukapsasupp, klimbid, kartuli-, herne- ja oasupp. Suvel, kui liha ei olnud, keedeti s...
Toitumistavad läbi aegade 1. Mitu söögikorda oli päevas? 4 söögikorda: hommikusöök (enne 6) põllul (võileib,tee) lõunasöök (kl 2) õhtusöök (kl 7) 2. Milline leib oli? Leiba tegi ema,poest anti jao järgi. Nt. Peres oli 5 last, ema-isa ja nad said 1 leivapätsi(neljakandiline). 3. Pidusöögi laual oli: sealiha kartul hapukapsas õunakook tee piim Toiduained,mida söödi tihti: kaerakile õunasupp Huvitav: silku soolati(suure tünnid) hapukurki pandi hapnema õli ei olnud(kasutati searasva ainult)
maailmas ... Üldiselt võib hispaania köögi kohta öelda seda, et toitu armastatakse veinis hautada(lõuna- ja lääneosas punases ning valges veinis idas), lambajuustuga vormiroogi ja grillimist. Kõigi hispaania köökide eripäraks on rohke värske salvei, tomatite, pipra, oliivide ja baklasaanide küllus ning palju peenestatakse kreeka pähkleid Tunda on traditsioonilise Lõuna-Prantsusmaa ja Kreeka köögi tugevat mõju. Rahvuslikud toitumistavad juuni Puu- ja aedviljad: maapirnid (artiokk), lillkapsad, prantsuse oad, spinat, kurk, escarole, aedsalat (lettuce), herned, maasikad, metsmaasikad, kirsid, virsikud, aprikoosid, vaarikad, mandlid, "peres de Sant Joan" - väikeste pirnide valik juuli Puu- ja aedviljad: prantsuse oad, pipar, tomatid, kurk, escarole, aedsalat, spinat, kirsid, virsikud, vaarikad, viigimarjad, melonid, arbuusid august Puu- ja aedviljad: prantsuse oad, baklazaanid (aubergines), pipar, tomatid, kurk, spinat, seller,
Neil on isegi interneti- ja lennukipalved (,,Sellel kõvakettal ei pea mitte viirusi olema ja see klaviatuur ei pea mitte riki minema..." jne). (Sellised....2001) Sama allikas jutustab, et palju raha raisatakse ka selgeltnägijate peale, kes kas kristallkuuli vaadates, kohvipaksult või peopesalt ennustades püüavad tulevikku määrata. Kui aga mõnes iisraeli restoranis juhtub taldrik katki minema, soovitakse rõõmsalt ,,Mazel Tov" ehk ,,Killud toovad õnne." (2001) 4. TOITUMISTAVAD JUDAISMIS Iisraellased armastavad teistel külas käia ja ka ise külalisi võõrustada. On täiesti tavapärane, kui sugulased või suvalised naabrid uksest lilledega sisse astuvad. Sokolaad oleks muidugi veelgi parem. Toimub lühike tervitustseremoonia ja vahetatakse traditsiooniline tervitus ,,Shalom." Kui iisraellane palub sul enda poolt läbi astuda ja sa seda ei tee, siis on ta põhjendatult pahane. Külalised annavad ju alati võimaluse süüa, naerda ja vaielda
Referaat Toitlustamine Hollandis Karl Erik Välk Km1 Türi 2011 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Toitlustus 2.1 Hollandi toitumistavad 2.2 Hollandi toitude nimed ja sisu 2.3 Pannkoogirestoranid Hollandis 2.4. Restoranid Amsterdamis 2.5. Baarid ja kohvikud 3.Kokkuvõte 1.Sissejuhatus Eestist pindalalt veidi väiksemas (36 900 km2, koos siseveekogudega 41 500 km2) ning kaheteistkümneks provintsiks jagunevas Hollandis elab 16, 2 miljonit inimest. Kolmandik neist elab Randstadis, mille moodustavad Amsterdam, Rotterdam, Haag, Utrecht, Haarlem, Leiden, Hilversum ja väiksemad asulad.
Itaalia köök Pauletta talmon 9a ksg Toiduained, mida itaalias kasutatakse Oliiviõli Tomatid Ansoovis Kapparid Artisokk Lillkapsas Viinamarjad Seened Oliivid Prosciutto sink Rukola Mozzarella söögiriistad Erinevad toitumistavad ajaloost Cucina altoborghese Cucina povera Kõrgema klassi kokkamis Põllumeeste ja linna traditsioonid, mis inimeste toitumistavad, eksisteerib renessanssi kes ei olnud nii jõukad. ajastust saati. Toitumistavade erinevused maakondade vahel Itaalias saab eristada 21 maakonda toitumistavade erinevuse järgi. Üldiselt on maakondade, tihti ka linnade ja kohtade, vahel nii suured kulinaarsed erinevused, et ühtsest Itaalia köögist ei saagi rääkida. Söögiajad Hommikusöök (8.00 11.00) ehk 'Colazione` on päeva kõige kergem söögiaeg.
tangupudrust täidisele lisati vaid veidi liha; tänini on püsinud komme süüa jõuluks verivorsti. Lihaga keedeti ka kapsasuppi, suitsuliha pandi herne- ja oasupisse. Soolatult jõudis lauale silk, värske kala oli tavalisem rannas ja suurte järvede ääres. Eestile eripärane kalatoit on vürtsikilu, mille valmistamisviis pärineb paarisaja aasta tagant Tallinna ümbrusest. 19. sajandi teisel poolel hakkasid Eestis koos omandisuhete ja majandusoludega muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued toiduained ja -valmistamisviisid. Peamised rahvusvahelised mõjud tulid linnade ja mõisate kaudu Saksamaalt ja Venemaalt. Vürtspoodidesse ilmusid müügile soolaheeringas, manna, riis, suhkur, kohv ja vürtsid. Naisseltsid hakkasid korraldama kokakursusi, levis hoidistamine. 1920.30. aastateks kujunes välja nii-öelda eesti köögi teine kihistus. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis hästi kodunenud ja omased toidud
Luteri usk Katre Vendel EKK-2 Click to edit Master text styles Second level Luterlus Third level Fourth level Fifth level Kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana Lähtub M. Lutheri usupuhastusest ja usukäsitlusest Sai alguse 16, saj Saksamaal Kuni 19. sajandi lõpuni olid nii linna- kui maakoguduste luteri vaimulikud valdavalt saksakeelsed Lutheri...
olid pühapäevatoit, üldiselt olid munatoidud haruldased. Joogiks tarvitati hapupiima ja kalja, pühade korral õlut. Piimatoodetest tarvitati piima, võid ja kohupiima. Liha polnud toidulaual eriti sagedane, loom tapeti sügisel ja liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Piduroaks tehti sülti ja vorste, jõuludel söödi verivorsti ja see komme on püsinud tänapäevani. Eestile omapärane kalatoit on vürtsikilu. 19. sajandi teisel poolel hakkasid Eestis koos majandusoludega muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued toiduained ja valmistamisviisid. Vürtspoodidesse ilmusid müügile soolaheeringas, manna, riis, suhkur, kohv ja vürtsid ja paljusid toite hakati hoidistama. Hiljem toimus eesti köögi niiöelda teine kihikuks ja siis on tuntuks saanud pelmeenid, kartulisalat, marineeritud kõrvits, hapukurk, maksapasteet, kotletid, kartulipuder, kapsarullid, plaadikoogid, kissell, mannavaht, bors ja seljanka. Viimastest aastakümnetest
19.saj. gospelmuusika+Aafrika trummid Trummide saatel skandeerides jõutakse kõrgemale vaimsele tasemele Kanep ja rastapatsid Tarkuse taim Müstilised kogemused Rastapatsid - dreadlocks ehk õudupatsid Juuksed on nende tugevus ja uhkus Loomulikkus Reggae Tänapäeval väga tihedalt rastadega seotud Levis tänu Robert Nesta “Bob” Marley’le Ital toit Ital -> vital - eluline Välditakse soola, suhkrut, verd, alkoholi, õli, piima, suhkrut ja ka kohvi Toitumistavad sarnanevad juutide omadele Puhtus ja tervislikkus Tehes viga teistele, kahjustame ka iseend Aitäh kuulamast :) Kasutatud materjalid http://www.rasta-man.co.uk/religion.htm http://www.britannica.com/EBchecked/topic/491801/Rastafari https://prezi.com/jp9y8imeui-r/rastafarianism/ http://en.wikipedia.org/wiki/Rastafari_movement http://www.reggae.ee/reggaeartiklid/rastafari/130-kes-on-rastad-referaat http://et.wikipedia.org/wiki/Rastafarianism http://www.hot.ee/smaddy/reggae.html
3. Kas seal on toiduaineid, mille tarvitamine ei ole soositud ? Siuksed toiduained seal puuduvad. 4. Millised on söömiseks kasutatavad söögiriistad? Hiinas süüakse enamike toite söögipulkadega.Hiina söögipulgad, mida nimetatakse kuai zi (kiired väiksed semud) on tavaliselt 2325 cm pikad neljakandilised tömbi otsaga pulgad. 500. aastaks pKr oli söögipulkade kasutamine levinud Hiinast ka tänapäevases mõistes Vietnami, Koreasse ja Jaapanisse. 5. Kui palju erinevad toitumistavad riigi eripaikades ? Toitumistavad erinevad päris palju. Näiteks : Kantoni köögis ehk LõunaHiina köögis pakutakse hommikusöögiks juba külluslikku ja toitvad sööki. Tavalisetl hommikusöögi lauas süüakse siis maapähklitega riisisuppi, erinevate kastmetega liha ja kala või midagi sama toekat. Pekingi köögis ehk PõhjaHiina köögis süüakse eri peredes erinevalt, aga õhtusöögiks pakutakse väga kuulsat pekingi parti. 6
aastatel 1880-1930. Siis hakkasid ilmuma esimesed eestikeelsed kokaraamatud, talupojad kogusid jõukust ja tagasihoidlik talupojaköök muutus linnast ja mõisast saadud mõjutustel vähe peenemaks ja mitmekülgsemaks. Kokakunsti areng 19.saj lõpul · 19. sajandi keskpaiku hakati kroonitud peade hõrgutisi pakkuma ka vähem kuninglikes seltskondades. · 19. sajandi teisel poolel hakkasid Eestis koos omandisuhete ja majandusoludega muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued toiduained ja -valmistamisviisid. Peamised rahvusvahelised mõjud tulid linnade ja mõisate kaudu Saksamaalt ja Venemaalt. Vürtspoodidesse ilmusid müügile soolaheeringas, manna, riis, suhkur, kohv ja vürtsid. Naisseltsid hakkasid korraldama kokakursusi, levis hoidistamine. Populaarseks sai talupoja tuhasküpsetatud kartul ja kaalikas. · 1920.-30
maitseäädikaid ja kastmeid, kuid ka troopilisi vilju, puu- ja köögivilju, metsasaadusi ja muid lisandeid. Kõik need lisavad roale maitset, aroomi, head väljanägemist (sh ka värvi), säilivust ja tervislikkust, mis on äärmiselt olulised liha nauditavaks muutmisel. Kaudselt mõjutavad maitset ka ümbritsev keskkond, kus toitu serveeritakse, lisaks enda meeleolu ja tarbimisharjumused. Igal inimesel on talle ainuomased toitumistavad, seda ka liha osas (nt soola osakaal, vürtsikus, rasvasus jms). Ebaõnnestunud maitsestamise korral on tulemuseks mittesoovitud maitsega liha, mis on kas liigselt soolane või mage, hapu või mõru, magus või vürtsikas. Seega peab maitseainete lisamisel olema üsna ettevaatlik. Mõõdukas maitsestamine eeldab õiget tunnetust, mis tuleb katsetamise ja kogemuste kaudu.
Toora järgi oli Iisraeli lastel Egiptusest lahkumisega nii tuli takus, et neil polnud aega lasta leival kerkida ja see küpsetati kiiresti. Paasapühade matsa on tehtud vaid jahust ja veest, teisi lisandeid võib panna muu aja matsadesse. Iisrael on tõeline rahvusköökide paabel. Iisraeli toidukultuur on kujunenud Lähis Ida köögi segunemisel paljude erinevate rahvaste köökidega, kuna maailma eri paigust sinna ümberasunud juudid on alati kaasa toonud ka oma toitumistavad. Nii leiab igapäevasest menüüst Balkanimaadest pärit piruka burek'i, Maroko munaroa, Iraani kastmeid. Lisaks on Iisraeli köögi eripäraks juudi kultuurile omase kosserreeglistiku järgimine. Kosser on juudi seadustele vastav söömis ja toiduvalmistamiskultuur, mis põhineb piiblilool Moosese ja Iisraeli laste 40aastasest kõrberännakust Egiptuse orjapõlvest tõotatud maale Palestiinasse (kui
Näiteks mulatid, kes on negriidi ja europiidi järeltulijad. Rassid segunevad viimasel ajal eriti hoogsalt, sest rahvas rändab palju ringi ja paljud ei ela kogu oma elu ühes kohas. Nii on maailmas väga palju näiteks tumedajuukselisi europiide (algselt olid nad heledajuukselised) ja veidi mongoliidsete näojoontega mingi muu rassi esindajai Kultuuride kokkusulamine Inimesed maailma eri paigus erinevad üksteisest mitte ainult oma välimuse, vaid ka usundi, keele, toitumistavad ja harjumuste poolest. Neil on erinevad kombed ja oma rahvamuusika. Kõik see kokku moodustabki kultuuri. Inimesed on alti uue elupaiga otsinguil ringi rännanud. Tänapäeval elab paljudes maades mitmesuguseid rahvaid. Kultuurid segunevad, kui uusasukad toovad vanalt kodumaalt kaasa oma kombed ja võtavad omaks uue maa kultuuri. Ohustatud rahvad Kui inimesed asuvad elama uuele maale võivad nad häirida sealsete põliselanike elu.
Maitseained ja happed (näiteks: jogurt, sidrun, äädikas) moodustavad maitsekombinatsiooni, millest võid tihtipeale soola üldse ära jätta. Liha maitsestamine Liha maitsestamiseks kasutatakse vürtse, ürte, maitseainesegusid ja -soolasid, maitseäädikaid ja kastmeid Igal inimesel on talle ainuomased toitumistavad, seda ka liha osas (nt soola osakaal, vürtsikus, rasvasus jms). Ebaõnnestunud maitsestamise korral on tulemuseks mittesoovitud maitsega liha, mis on kas liigselt soolane või mage, hapu või mõru, magus või vürtsikas Liha maitsestamisel on soovitatav vähendada soola hulka tasapisi, alustades igapäevasemast toidust
tänini on püsinud komme süüa jõuluks verivorsti. Lihaga keedeti ka kapsasuppi, suitsuliha pandi herne- ja oasupisse. Soolatult jõudis lauale silk, värske kala oli tavalisem rannas ja suurte järvede ääres. Eestile eripärane kalatoit on vürtsikilu, mille valmistamisviis pärineb paarisaja aasta tagant Tallinna ümbrusest. 19. sajandi teisel poolel hakkasid Eestis koos omandisuhete ja majandusoludega muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued toiduained ja -valmistamisviisid. Peamised rahvusvahelised mõjud tulid linnade ja mõisate kaudu Saksamaalt ja Venemaalt. Vürtspoodidesse ilmusid müügile soolaheeringas, manna, riis, suhkur, kohv ja vürtsid. Naisseltsid hakkasid korraldama kokakursusi, levis hoidistamine. 1920.30. aastateks kujunes välja nii-öelda eesti köögi teine kihistus. Sellest ajast on
Judaism ja kossertoit Judaismil on rohkearvuliselt toidukeelusi: Keeld süüa kaameli, kõrbe-hüpikhiire, jänese, sea, roomajate ja paljude lindude liha. Kaamelit ei tohi süüa, sest ta oli peamine tööloom, siga oli tüüpiline maaharija loom sest juudid on liikuv rahvas ja maaharijatega vaenujalal. Keelatud kasutada toiduks ka verd, sest verd vaadeldi kui keha hinge, tapetud loomade liha pidi ja peab olema verest puhastatud, sellega tegelesid spetsialistid. Nende tegevus tagab kosserliha. Kossertoit on valmistatud usklike juutide toiduettekirjutuste järgi. Süüa võib härja-, lamba-, kitse-, hirve-, gaselli-, põdra-, kaljukitse-, antiloobi-, metslamba-, metskitseliha ja ka kõikide nende loomade liha kellel on sõrad, täielikult kaheks lõhestatud sõrad. Vees elavatest võib süüa kõiki, kellel on uimed ja soomused. Lindudest ei või süüa kotkaid, kaarnaid, kulle, jaanalindu, kägu, kajakat, haukaid, kassikakku, puguhane, kormorani, toonekurge, h...
Taimetoitlus Taimetoitlus on.. ..toitumisharjumus, mis · eetilistel, · moraalsetel, · religioossetel, · kultuursetel, · esteetilistel, · keskkondlikel, · sotsiaalsetel, · majanduslikel, · poliitilistel, · maitselistel või · tervislikel põhjustel välistab kõikide või mõnede loomsete toiduainete tarbimise. Taimetoitluse.. · ..põhjendusena on esitatud · On väidetud, et taimetoitlus vastuseisu loomade rahuldab keha ainevajadusi, tapmisele ja selleks tõstab eluiga, parandab tervist tööstuslikes tingimustes ning vähendab vähi- ja teiste pidamisele, samuti surmavate haiguste riske. seisukohta, et inimene on looduslikult taimetoiduline, mitte lihatoiduline. Taimetoitluse liigid Taimetoitluses eksisteerivad mitmed erinevad tavad. Nendest enim levinud on: · Lakto-ovovegetariaanlased · Laktovegetariaanlased · Ovovegetariaanlased · Veganid Teised taimetoitlusega ...
Seda esiteks. Robert O Young on oma raamatus kirjutanud, et tarbima peaks värskeid teravilju, mis ei ole veel kääritatud. Need ei ole läinud oma koostiselt veel toksiliseks. Seda teiseks. Kolmandaks on kogu aluselise elustiili üks ja ainus põhimõte üks haigus, üks ravi. See peaks ütlema kõik. Seda ka neile, kes väidavad, et tegemist on päriliku haigusega. Pärilikkusega on seotud ainult see, et meie toitumistavad on perekonna siseselt sarnased ning anname neid ka edasi oma lastele. Allikad: http://www.naturalnews.com/024508.html http://minuoma.ee/tervis/?p=156 http://www.naturalnews.com/022122.html
Seda leidub lihast, munast, piimast. E vitamiin on vajalik aneemia vältimiseks, assimilatsiooni regulatsiooniks ja näärmete tööks. Seda leidub munas, pähklites. K vitamiin on vajalik vere hüübimiseks, lihaste tööks, valu vastu ja veresoontele ning seda leidub ubades, tomatis, basiilikus ja kapsas. Ainevahetushäireid põhjustavad vaegus kui ka liigvaegus. Vaeguse põhjusteks on üldjuhul ühekülgne toitumine, vaesusest tingitud toitumistavad, kahjulikud harjumused (nt alkoholism), haiguslik seisund (maksahaigused jne) Ületarbimise põhjused on tavaliselt ravipreparaatide valesti kasutamine. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis sünteesitakse sisesekretsiooninäärmetes närvisüsteemi kontrollimisel. Hormoonid jaotuvad steroidhormoonideks (tsükliline ehitus, nt suguhormoonid) ja valkhormoonid (lineaarne ehitus, nt kilpnäärme ja kõhunäärme hormoonid)
sagedane. Loomi tapeti sügisel, kohe tarvitati ära rupskid, liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Seapeast ja -jalgadest keedeti pidurooga sülti, mis sellise valmistusviisiga on maailmas ainulaadne ja mida eestlased tänini söövad. Pühaderoaks olid ka vorstid, mille tangupudrust täidisele lisati vaid veidi liha; tänini on püsinud komme süüa jõuluks verivorsti. 19. sajandi teisel poolel hakkasid Eestis koos omandisuhete ja majandusoludega muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued toiduained ja -valmistamisviisid. Peamised rahvusvahelised mõjud tulid linnade ja mõisate kaudu Saksamaalt ja Venemaalt. Vürtspoodidesse ilmusid müügile soolaheeringas, manna, riis, suhkur, kohv ja vürtsid. Naisseltsid hakkasid korraldama kokakursusi, levis hoidistamine. (1) Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org 2. http://www.kool.ee/karilatsi/info41.doc 3. http://www.estonica.org 4. http://www.miksike.ee
Naisseltsidhakkasid korraldama kokakursusi, levis hoidistamine.1920.30. aastateks kujunes välja nii-öelda eesti köögi teine kihistus. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis hästi kodunenud ja omased toidud nagu kartulisalat, marineeritud kõrvits jahapukurk, maksapasteet, kotletid, kartulipuder, kapsarullid, kissell, mannavaht, plaadikoogid jms. Pärast Teist maailmasõda, nõukogude okupatsiooni tingimustes, said Eesti toitumistavad ulatuslikke mõjutusi ida poolt; sööklatesse ja restoranidesse jõudsid bors, seljanka, rassolnik, hartsoo,pelmeenid jms. Tunda andis samas toiduainete ja eriti maitseainete piiratud valik.1980.90. aastatest on traditsiooniline eesti köök tähtsust kaotamas. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal veel traditsioonilisi toite. Eesti köök mida see endast kujutab? Olen viimastel kuudel saadud impulssidele tuginedes hakanud palju rohkem mõtlema eesti köögi
Söömise ajal oli igaühel laua juures kindel koht. Laua otsas istus harilikult peremees. Lauas istuti tõsiselt, tarbetut juttu ei aetud. Pärast söömist tuli laud koristada ja pühkimiseks tohtis kasutada ainult valget linast või takust lappi, vastasel juhul tuli tüli, nälga, vaesust või muud häda kaela. Järgnevalt on raamatus kirjeldatud tähtsamaid talurahvapühi ja sündmusi ning mida sellistel puhkudel toiduks valmistati ja millised olid üldse toitumistavad pühade aegu. Kõigepealt on juttu tol ajal nääridest, tänapäeval siis jõuludest. Aastavahetuse pühade pühitsemist alustati toomapäeval (21. dets.) ja lõpetati 6. jaanuaril. Rohkesti söödi liha, kas keedetuna või ahjus küpsetatuna. Liha juurde anti kartuleid, kapsaid. Lastele keedeti ube ja herneid. Tingimata valmistati tanguvorsti. Kardeti äpardust sigadele kui vorstid laual puudusid. Vorsti söömine tähendas majasse õnne toomist
Tsöliaakia võib kujuneda teraviljadest ainult nisu, rukki, odra või kaera tarbimisel. Peab kohe ütlema, et tsöliaakiat ei põhjusta mitte teraviljad kui sellised, vaid neis leiduv konkreetne taimevalk - gluteen. Tsöliaakia puhul on tegemist multifaktoriaalse haigusega, mis avaldub ainult päriliku eelsoodumusega isikutel ja see protsess sõltub mitmest tegurist (organismi immuunsüsteemi seisund, viirusinfektsioonid, teised ainevahetushäired, keskkonnatingimused, toitumistavad jne). Oma olemuselt on tsöliaakia autoimmuunne haigus, mille vallandab gluteen paljude tegurite kokkulangemisel. Gluteeni toimel kahjustub tsöliaakiasoodumusega isikutel peensoole epiteel. Selle tagajärjeks on kõikide organismile vajalike toitainete imendumise häirumine. Juhul kui see toimub lapseeas, siis võib sellise lapse areng oluliselt pidurduda. Tsöliaakiat diagnoositaksegi kõige sagedamini just varases lapseeas, eriti pärast üleminekut teraviljatoitudele. Täiskasvanutel
Toitumine on meie eksistensi , kasvu ja paljunemise esmatingimusi. Individuaalsed toitumisharjumused tekivad varajases lapseeas ning muutuvad aastatega üha jäigemaks ja raskemini muudetavaks. Toiduvalikul on määravad toiduainete kättesaadavus, perekonna ja rahvuse toitumisharjumused ning migratsiooni ulatusest ja kiirusest Lähtuvalt ka teiste rahvaste toitumistavad. Lisaks eeltoodule sõltuvad toitumisviis ja toiduvalik ka inimese isiksusest, intellektist ja haridustasemest. Puudujäägid või liialdused toitumises põhjustavad varem või hiljem häireid organismi töös. Valgud: Valkude kogus toidus peab olema piisavalt suur, et oleks tagatud lämmastiku tasakaal organismis. Teoreetiliselt on minimaalse valgu vajaduse piiriks niisugune valgu hulk, mis tagab veel organismi lämmastiku saamise ja eritumise tasakaalu rahulolekus
Ülenurme Gümnaasium Rastafari Referaat subkultuuridest Koostas: Krister Tapper Juhendas: õp. Pille Kuusik Tartu 2009 SISUKORD Tiitelleht........................................................................................................... 1 Sisukord............................................................................................................ 2 Sissejuhatus....................................................................................................... 3 Liikumise tekkimine......................................................................................... 4 Tavad ja kombed............................................................................................... 5 Kokkuvõtteks..................................................
LÄÄNE – VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 Anna Filatova REFERAAT SUBKULTUUR Mõdriku 2013 SISUKORD Tiitelleht........................................................................................................... 1 Sisukord............................................................................................................ 2 Sissejuhatus....................................................................................................... 3 Liikumise tekkimine......................................................................................... 4 Tavad ja kombed............................................................................................... 5 Kokkuvõtteks.................................................................................................... 6 Kasutatud materjalid...............................................
soolatult ja suitsutatult. Seapeast ja -jalgadest keedeti sülti, mida eestlased tänini söövad. Pühaderoaks tehti verivorste_tangupudrust täidisele lisati veidi liha ja verd, tänini on komme süüa jõuludeks verivorsti. Lihaga keedeti ka kapsasuppi ning suitsuliha pandi herne- ja oasupi sisse. Soolatult jõudis Eestlase lauale ka silk ja värske kala. Eestile eripärane kalatoit on vürtsikilu. Pärast Teist maailmasõda said Eesti toitumistavad mõjutusi ka ida poolt; sööklatesse ja restoranidesse jõudsid bors, seljanka, rassolnik, hartsoo, pelmeenid. Paljudes peredes eelistatakse ka tänini eriti pühade ja pidude ajal veel traditsioonilisi toite. 2. KALKULATSIOONIKAARDID 2.1 KILUPIRUKAS Hind 20% Retsepti kaal Valmistamise kaal ta
hävivad rakud, mis edastavad informatsiooni ajju. Selle tulemusena muutub nägemine häguseks. Kui võrkkest irdub kollatähni kohalt, jääb inimene peaaegu täiesti pimedaks, suutes eristada vaid varjusid. 8 4. TEKKEPÕHJUSED 4.1. Vale toitumine Silm on keha kui terviku osa, tuleb vältida asju, mis on kahjulikud kogu organismile. Silmauurija Harry Benjamin kinnitab isiklike kogemuste põhjal, et toitumistavad ei mõjuta üksnes silmi, vaid kõiki nägemisega seonduvaid mehhanisme. Ka silmaümbruse lihastesse ja veresoontesse koguneb organismi puudulikust ainevahetusest ning tasakaalustamata toiduvalikust tekkinud aineid. Kui lihased ja veresooned on nii-öelda umbes, ei välju saasteained organismist, vaid kuhjuvad seal. Lihased kaotavad pehmuse ja elastsuse, muutuvad kõvaks ja tõmbuvad kokku. See takistab akommodatsiooni (e. silma võimet muuta fookuskaugust) ning mõjub pikapeale silmakujule
juba pool päevasest energiavajadusest. Vähetõenäoline on võimalus ennast leivast paksuks süüa, pigem aitab paras kogus rukkileiba vähendada peenjahutoodete ja maiustuste tarbimist. Kondiitritoodetes on varjatult suur hulk suhkrut ja rasvainet, mis tõstavad oluliselt organismis insuliini produktsiooni, sellega tõuseb ka isu ja maiustamist ei suudeta lõpetada. Paar leivaviilu aga annavad kiiresti täiskõhutunde. Inimeste toitumistavad saavad alguse lapsepõlvest, mil kujuneb maitsemeel ja sallivus kindlate toitude suhtes. Kui lapsena on toidulaual esikohal koogid, krõpsud, küpsised ja pirukad, siis sellest saabki alguse ülesöömine.See on aluseks otseselt või kaudselt paljudele tervisehädadele, nagu kõhukinnisus, seedehäired, hemorroidid, koormus liigestele ja luudele suureneb jne.Toitumisteadlased on leidnud, et südamehaigustel ja kolesteroolitasemel veres on seos tärklise ja kiudainete vähese hulgaga toidus
Sotsiaaltöötaja akuutravi üksuses. Sissejuhatus 1. Sotsiaaltöö akuutravi üksuses Kaasaegne meditsiin liigub suurema kättesaadavuse ja tehniliste lahenduste aktiivse kasutamise poole. Sellisteks märkideks on kindlasti internetiapteegid, perearsti nõuande telefonid, võimalus konsulteerida teiste arstidega interneti vahendusel. Lisame veel edusammud infotehnoloogia arengus, mis tagab järjepideva teabe ja mõningatele juhtudel ka järelevalve krooniliste probleemidega patsientidele. Sellised teenused vähendavad akuutravi üksuste koormust aga sellest hoolimata jääb akuutravi üksus esimeseks tervishoiuprobleemide lahendajaks. Siiski on alati neid isikuid, kelle probleemid ei sobi ,,kena teenuse" kategooriasse, kes on valesti hinnanud oma vajadusi ja kes lõpuks satuvad hooldusasutustes. Nemadki vajavad kedagi, kes kuulaks nende lugu, kes aitaks neil oma situatsiooni näha perspektiivis ja juhiks neid õiges suunas. Kõikidel eespool kirjel...
· Hepatiit (= kollatõbi,maksapõletik ) · Meningiit (ajukelmepõletik, tugev peavalu,rahutus,hüperventilatsioon,kestvad krambid,teadvuse häirumine ) 20. Tervisliku toitumise üldised alused · kõik elusolendid toituvad, see on elu alalhoiu tingimus · toitumine on toidu ja joogiga saadud ainete amastamine organismis · meie söömavajadus algab näljatundest= söögiisust · toitumistavad on kujunenud aastatuhandete vältel, neil on rahvuslik omapära 21. Isutus ja gaasivalud väikelastel ISUTUS: · söödud toidukogusest olulisem on see, et lapse enesetunne on hea ja tema kaal ning kasv edenevad · võib olla mitmete toitumisvigade tagajärg: söögiisu vähendavad magusad joogid ( ka palju mahla ), maiustamine kommide ja küpsistega, liigne piima joomine · söögist keeldumine- soov võita lähikondlaste tähelepanu. Mitte sundida ega häält tõsta!
Katoliku kirik, luteri kirik, õigeusu kirik. Praeguseks on kristlus levinuim usund, umbes 2 miljardit inimest. Ristiusu üks peamisi suundi, õigeusklikke on 80 miljonit Õigeusu esindaja elu allub põhiliselt erinevatele paastudele Palvetatakse enne igat söögikorda ja enne magamaminekut; suurtel pühadel käiakse kindlasti kirikus suurel jumalateenistusel; igal laupäeval ja pühapäeval käiakse hommikusel ja õhtusel jumalateenistusel Toitumistavad on sõltuvad paastudest, kuid kolmapäeviti ja reedeti ei sööda piima-, liha- ja munatoite; ei kasutata toite verest; alkoholi tarbimine on lubatud PAASTUAJAST JA ÜLESTÕUSMISPÜHADEST: Ülestõusmispühadele eelnevad 40 päeva on vaieldamatult ristiusu kalendri keskmeks. Kuus ja pool nädalat, mis eelnevad Kristuse surnuist ülestõusmisele, sisaldavad endas palju tähendust, nii saladuslikku (müsteeriumile omast) kui ka meie mõistusele ja
tänini on püsinud komme süüa jõuluks verivorsti. Lihaga keedeti ka kapsasuppi, suitsuliha pandi herne- ja oasupisse. Soolatult jõudis lauale silk, värske kala oli tavalisem rannas ja suurte järvede ääres. Eestile eripärane kalatoit on vürtsikilu, mille valmistamisviis pärineb paarisaja aasta tagant Tallinna ümbrusest. 19. sajandi teisel poolel hakkasid Eestis koos omandisuhete ja majandusoludega muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued toiduained ja -valmistamisviisid. Peamised rahvusvahelised mõjud tulid linnade ja mõisate kaudu Saksamaalt ja Venemaalt. Vürtspoodidesse ilmusid müügile soolaheeringas, manna, riis, suhkur, kohv ja vürtsid. Naisseltsid hakkasid korraldama kokakursusi, levis hoidistamine. 1920.-30. aastateks kujunes välja nii-öelda eesti köögi teine kihistus. Sellest ajast on
Nõuandeid tervislikuks toitumiseks · Nautige toitu, mida sööte · Toituge mitmekülgselt. · Toit peab sisaldama palju tärklist ja kiudaineid. · Ärge sööge palju rasvast toitu. · Ärge maiustage liiga tihti. · Toit peab sisaldama piisavalt vitamiine ja mineraalaineid. · Soolaga ei tohi liialdada. · Saavutage optimaalne kehakaal. · Kui pruugite alkoholi, siis ainult mõõdukalt [4] 4. TOIT JA TEGELIKKUS Ajaloo vältel on inimese toitumistavad , söödava toidu valik ja koostis tundmatuseni muutunud.Kergesti kättesaadav valmistoit, sealhulgas erinevad küpsetised, lihatooded, ''ühe minuti'' supid, snäkid, vähendatud rasva-ja suhkrusisalduse tõttu reklaamitud maiustused ja sooja leti kiired ampsud (hamburgerid, hot dog'id, pitsalõigud) ja palju muud sarnast. Aga paraku on tänapäeval peamised kehakaalu probleemid. Kõik on toidud on inimeste vaenlased.
-1930. aastail Euroopas levinud sekulaarne jidisism rõhutas juutluse etnilist iseloomu ja jidisit kui Ida-Euroopa juutide keelt), tavade alalhoidmine (rahvusroad, sugulaste surma-aastapäeva tähistamine, küünalde süütamine teatud tähtpäevadel), juudi organisatsioonidesse kuulumine, huvi Iisraeli ja juudi ajaloo vastu jne. Valdkondi on nii palju, et ei saa toimuda "assimileerumist" neis kõigis korraga. Et Eesti juudid on enamasti agnostikud, siis leiavad toitumistavad praktiseerimist vaid erilistel puhkudel. Tuntakse mõningal määral rahvuslikku kööki ja matsad (hapnemata leib, mida süüakse peamiselt paasapühade ajal), kuid ei peeta lapselt kinni ortodoksse judaismi loitumisettekirjutustest. Teatavasti fikseerivad need, mis looma või linnu liha toiduks kasutada (kosser), kuidas loomi tappa, kuidas toimida haige või vigastatud loomaga, kuidas liha töödelda 9
tsöliaakia. Tsöliaakia võib kujuneda teraviljadest ainult nisu, rukki, odra või kaera tarbimisel. Peab kohe ütlema, et tsöliaakiat ei põhjusta mitte teraviljad kui sellised, vaid neis leiduv konkreetne taimevalk - gluteen. Tsöliaakia puhul on tegemist multifaktoriaalse haigusega, mis avaldub ainult päriliku eelsoodumusega isikutel ja see protsess sõltub mitmest tegurist (organismi immuunsüsteemi seisund, viirusinfektsioonid, teised ainevahetushäired, keskkonnatingimused, toitumistavad jne). Oma olemuselt on tsöliaakia autoimmuunne haigus, mille vallandab gluteen paljude tegurite kokkulangemisel. Gluteeni toimel kahjustub tsöliaakiasoodumusega isikutel peensoole epiteel. Selle tagajärjeks on kõikide organismile vajalike toitainete imendumise häirumine. Juhul kui see toimub lapseeas, siis võib sellise lapse areng oluliselt pidurduda. Tsöliaakiat diagnoositaksegi kõige sagedamini just varases lapseeas, eriti pärast üleminekut teraviljatoitudele
Biokeemia SÜSIVESIKUD Et enamiku antud aineklassi esindajaid saab vaadelda süsiniku hüdraatidena üldvalemiga Cn(H2O)m, võeti kasutusele üldmõiste "süsivesik". Esimesena tegi seda Tartu Ülikooli professor C.Schmid 1844.aastal ja see ongi nüüdisajal rahvusvaheliselt üldtunnustatud nimetus. Süsivesik ei võrdu mõistega "suhkur". Viimane on kokkuleppeline käibetermin, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi, aga ka teiste magusamaitseliste lihtsate süsivesikute kohta. Seega on suhkur koondnimetus, mis hõlmab vaid teatud osa süsivesikutest- sünonüümtermin on sahhariidid (täpsemalt kõiki magusamaitselisi, veeslahustuvaid lihtsaid süsivesikuid, eeskätt mono- ja disahhariide) Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega. Nad on hästi kättesaadavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on kerge säilitada. Süsivesikute arvele langeb meie orga...
tsöliaakia. Tsöliaakia võib kujuneda teraviljadest ainult nisu, rukki, odra või kaera tarbimisel. Peab kohe ütlema, et tsöliaakiat ei põhjusta mitte teraviljad kui sellised, vaid neis leiduv konkreetne taimevalk - gluteen. Tsöliaakia puhul on tegemist multifaktoriaalse haigusega, mis avaldub ainult päriliku eelsoodumusega isikutel ja see protsess sõltub mitmest tegurist (organismi immuunsüsteemi seisund, viirusinfektsioonid, teised ainevahetushäired, keskkonnatingimused, toitumistavad jne). Oma olemuselt on tsöliaakia autoimmuunne haigus, mille vallandab gluteen paljude tegurite kokkulangemisel. Gluteeni toimel kahjustub tsöliaakiasoodumusega isikutel peensoole epiteel. Selle tagajärjeks on kõikide organismile vajalike toitainete imendumise häirumine. Juhul kui see toimub lapseeas, siis võib sellise lapse areng oluliselt pidurduda. Tsöliaakiat diagnoositaksegi kõige sagedamini just varases lapseeas, eriti pärast üleminekut teraviljatoitudele.
maitseäädikaid ja kastmeid, kuid ka troopilisi vilju, puu ja köögivilju, metsasaadusi ja muid lisandeid. Kõik need lisavad roale maitset, aroomi, head väljanägemist (sh ka värvi), säilivust ja tervislikkust, mis on äärmiselt olulised liha nauditavaks muutmisel. Kaudselt mõjutavad maitset ka ümbritsev keskkond, kus toitu serveeritakse, lisaks enda meeleolu ja tarbimisharjumused. Igal inimesel on talle ainuomased toitumistavad, seda ka liha osas (nt soola osakaal, vürtsikus, rasvasus jms). Ebaõnnestunud maitsestamise korral on tulemuseks mittesoovitud maitsega liha, mis on kas liigselt soolane või mage, hapu või mõru, magus või vürtsikas. Seega peab maitseainete lisamisel olema üsna ettevaatlik. Mõõdukas maitsestamine eeldab õiget tunnetust, mis tuleb katsetamise ja kogemuste kaudu. Kuidas maitsestada?
Nüüdisajal on tavaolukord selline, et ainuüksi sahharoosiga rahuldatakse organismi üldisest energiavajadusest 20...25%. Selline, eeskätt sahharoosi liigtarbimine, põhjustab nagu igasugune liialdamine mitmeid tervisehäireid, millest olulisemad on järgmised. Rasvumine. Kehtib lihtne reegel - pidev magusaga liialdamine (olukord, kus kestvalt üle 60% kaloritest saadakse süsivesikute arvel) muudab inimesed tüsedaks. Risk haigestuda teist tüüpi suhkurtõppe. Toonitagem siinkohal, et toitumistavad pole suhkurtõve tüüpide tekkes otseselt süüdi. Teisalt on aga kontrollitud ja suunitletud toitumine suhkurtõvehaige ravimise üks hädavajalikke komponente, sõltumata selle haiguse tüübist ja raskusastmest. Selgitame seda II tüüpi suhkurtõve näitel. Selleks, et tekiks sisuline võimalus antud haiguse kujunemiseks on lisaks väärale toitumisele vajalik ka (seda tõestavad kaksikute- ja perekonnauuringud) pärilik (geneetiline) eelsoodumus. Kui viimane on olemas, muutub toitumise
sahharoosiga rahuldatakse organismi üldisest energiavajadusest 20...25%. Selline, eeskätt sahharoosi liigtarbimine, põhjustab nagu igasugune liialdamine mitmeid tervisehäireid, millest olulisemad on järgmised: 1. Rasvumine. Kehtib lihtne reegel - pidev magusaga liialdamine (olukord, kus kestvalt üle 60% kaloritest saadakse süsivesikute arvel) muudab inimesed tüsedaks. 2. Risk haigestuda teist tüüpi suhkurtõppe. Toonitagem siinkohal, et toitumistavad pole suhkurtõve tüüpide tekkes otseselt süüdi. Teisalt on aga kontrollitud ja suunitletud toitumine suhkurtõvehaige ravimise üks hädavajalikke komponente, sõltumata selle haiguse tüübist ja raskusastmest. Selgitan seda II tüüpi suhkurtõve näitel. Selleks, et tekiks sisuline võimalus antud haiguse kujunemiseks on lisaks väärale toitumisele vajalik ka (seda tõestavad kaksikute- ja perekonnauuringud) pärilik ehk geneetiline eelsoodumus
globaliseerumiseks ehk ülemaailmastumiseks. Globaliseerumise tõttu muutuvad maailma eri piirkonnad aina sarnasemaks. Näiteks kommete ja toodete (rahvustoitude, riietuse jm) üleilmne levik on vähendanud kultuuride erinevusi. Inimestel üle maailma on tekkinud sarnased soovid ja nad käituvad ühtemoodi. Tahetakse omada raadiot, televiisorit, autot, tänapäevase mugavusega eluaset, käia riides võimalikult moodsalt. Rahvusliku riietuse populaarsus väheneb, samuti muutuvad toitumistavad, hakatakse sööma sarnast toitu ( nt hamburger, pitsa). Kuulatakse ühesugust muusikat. Globaliseerumine on soodustanud ka paljude võõramaiste taime- ja loomaliikide tahtlikku või tahtmatut sissetoomist. See muudab kohalike elukoosluse liigilist koosseisu ja võib need tasakaalust välja viia. 33. Inimkonna toiduprobleemid ja nende leevendamise võimalused. Inimesed tunnevad toidupuudust riikides, kus elanikkond kiiresti kasvab, nt paljudes
20...25%. Selline, eeskätt sahharoosi liigtarbimine, põhjustab nagu igasugune liialdamine mitmeid tervisehäireid, millest olulisemad on järgmised: 1. Rasvumine. Kehtib lihtne reegel - pidev magusaga liialdamine (olukord, kus kestvalt üle 60% kaloritest saadakse süsivesikute arvel) muudab inimesed tüsedaks. 2. Risk haigestuda teist tüüpi suhkurtõppe. Toonitagem siinkohal, et toitumistavad pole suhkurtõve tüüpide tekkes otseselt süüdi. Teisalt on aga kontrollitud ja suunitletud toitumine suhkurtõvehaige ravimise üks hädavajalikke komponente, sõltumata selle haiguse tüübist ja raskusastmest. Selgitan seda II tüüpi suhkurtõve näitel. Selleks, et tekiks sisuline võimalus antud haiguse kujunemiseks on lisaks väärale toitumisele vajalik ka (seda tõestavad kaksikute- ja
Eksamiküsimused 1. Tervise definitsioon ja tervise olulisemad mõjurid. Tervis- inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. Inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, smas tulla toime ka keskkonnaga ja seda vajadusel muuta. Tervisemõjurid on tegurid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremuse või halvemuse poole. Olulisemad mõjurid e. Tervise determinandid on: suurenenud sissetulekud paranenud haridus positiivsed muutused toitumises paranenud hügieenitingimused paranenud elukondlikud tingimused korras veevarustus ja kanalisatsioon 2. Terviseedenduse eesmärgid. Tervise edendamine- inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine, tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine. Eesmärgid: töötajate tervise ja töövõime kaitsmine, säilitamine, toe...
siin tsöliaakia. Tsöliaakia võib kujuneda teraviljadest ainult nisu, rukki, odra või kaera tarbimisel. Peab kohe ütlema, et tsöliaakiat ei põhjusta mitte teraviljad kui sellised, vaid neis leiduv konkreetne taimevalk - gluteen. Tsöliaakia puhul on tegemist multifaktoriaalse haigusega, mis avaldub ainult päriliku eelsoodumusega isikutel ja see protsess sõltub mitmest tegurist (organismi immuunsüsteemi seisund, viirusinfektsioonid, teised ainevahetushäired, keskkonnatingimused, toitumistavad jne). Oma olemuselt on tsöliaakia autoimmuunne haigus, mille vallandab gluteen paljude tegurite kokkulangemisel. Gluteeni toimel kahjustub tsöliaakiasoodumusega isikutel peensoole epiteel. Selle tagajärjeks on kõikide organismile vajalike toitainete imendumise häirumine. Juhul kui see toimub lapseeas, siis võib sellise lapse areng oluliselt pidurduda. Tsöliaakiat diagnoositaksegi kõige sagedamini just varases lapseeas, eriti pärast üleminekut teraviljatoitudele
saj Valahhia valitseja poolt ehitatud lossikompleksi, praegust presidendiresidentsi ja kunstimuuseumi. Bukaresti teevad saladuslikuks jutud ja hooned, mis on seotud Nicolae Ceausescu, tema perekonna ning 1989. aastal toimunud revolutsiooniga. Modernsed hooned läbisegi vanade majadega teeb üldpildi üsna kirevaks. Jalutada tasub Bukarestis asuva Herestrau järve kaldal asuvates parkides ja õhtustada mõnes sealses välirestoranis. Kohalikud toitumistavad Suvel kolib toitlustus tänavatele ja terassidele. Rumeenlane eelistab omi rahvusroogi.Proovida tasub veisekõhusuppi (ciorba de burta), maisijahust valmistatud putru, mamaliguta't (meenutab mannaputru) ja viinapuulehe sisse valmistatud kapsarulle. Rumeenlased on väga usklik (ja ka ebausklik) rahvas ning usk seab piirangud ka söömisele. Õigeusklikud paastuvad enne jõule ja lihavõtteid ning siis on keelatud süüa liha, piima ja munatooteid. Restoranides on
Igale täiskasvanud ja nii füüsilise kui vaimse tervise juures olevale moslemile on kohustuseks paastuda igal aastal islamikalendri üheksanda kuu Ramadanikuu jooksul päikesetõusust päikeseloojanguni. Paast kujutab endast esmajoones söögist, joogist ja seksuaalsuhetest loobumist. Kristlus Katoliku kirik, luteri kirik, õigeusu kirik. Praeguseks on kristlus levinuim usund, umbes 2 miljardit inimest. Ei ole erilisi toitumiskeeldekäske. Õigeusk Toitumistavad on sõltuvad paastudest, kuid kolmapäeviti ja reedeti ei sööda piima, liha ja munatoite; ei kasutata toite verest; alkoholi tarbimine on lubatud 97 Prantsuse köök Maailma kuulsaim köök. Kõrge kvaliteediga road, toitude peen maitse, efektne garneerimine, oivaline serveerimisoskus. Kulinaariasse suhtutakse kui kunsti. Prantsuse köök jagatakse tinglikult kolmeks: Piirkondlik köök Üldrahvalik köök Tippköök
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
