Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Itaalia köök (0)

1 Hindamata
Punktid

Itaalia köök



  9 A   K S G ITAALIA KÖÖK


TOIDUAINED, MIDA ITAALIAS  KASUTATAKSE • Oliiviõli
• Tomatid
• Anšoovis
• Kapparid
• Artišokk
• Lillkapsas
• Viinamarjad
• Seened
• Oliivid
• Prosciutto sink
• Rukola
• Mozzarella


SÖÖGIRIISTAD


ERINEVAD TOITUMISTAVAD AJALOOST Cucina alto-borghese • Kõrgema klassi  kokkamis 
traditsioonid, mis 
eksisteerib 
renessanssi ajastust 
saati. Cucina povera  • Põllumeeste ja linna  inimeste 
toitumistavad, kes ei 
olnud nii jõukad.


TOITUMISTAVADE ERINEVUSED  MAAKONDADE VAHEL • Itaalias saab eristada 21 maakonda  toitumistavade erinevuse järgi. • Üldiselt on maakondade, tihti ka linnade ja  kohtade, vahel nii suured kulinaarsed erinevused, 
et ühtsest Itaalia köögist ei saagi rääkida.


SÖÖGIAJAD • Hommikusöök (8.00 – 11.00) ehk 'Colazione‘ on  päeva kõige kergem söögiaeg. • Lõunasöök (13:00- 14:00) ehk 'Pranzo‘ on juba  tugevam söögikord • Õhtusöök (19:30 - 22:00) ehk 'Cena‘ on päeva  kõige tugevam ja tähtsam söögiaeg.


C A P R E S E   –   M O Z Z A R E L L A   M I T   T O M AT E N   U N D   B A S I L I K U M TUNTUIMAD ROAD


B R U S C H E T T A   O D E R   C R O S T I N I   –   G E R Ö S T E T E S   B R O T   M I T   V E R S C H I E D E N E M   B E L A G TUNTUIMAD ROAD


T O RT E L L I N I   I N   B R O D O TUNTUIMAD ROAD


P I T S A TUNTUIMAD ROAD


S PA G H E T T I   B O L O G N E S E TUNTUIMAD ROAD


C A N N E L L O N I   A L   R A G Ù TUNTUIMAD ROAD


R I S O T T O   C O N   A G O N I TUNTUIMAD ROAD


T I R A M I S Ù TUNTUIMAD DESSERDID


PA N N A   C O T TA TUNTUIMAD DESSERDID


SÖÖGI VALMISTAMINE • Kodus söögi valmistamine ei ole nii tähtis. Tihti  minnakse välja õhtust sööma.


ITAALIA TOIDUKULTUUR EESTIS • Suur osa Itaalia toidukultuurist on Eestisse  jõudnud. 


AITÄH KUULAMAST!

Document Outline


Vasakule Paremale
Itaalia köök #1 Itaalia köök #2 Itaalia köök #3 Itaalia köök #4 Itaalia köök #5 Itaalia köök #6 Itaalia köök #7 Itaalia köök #8 Itaalia köök #9 Itaalia köök #10 Itaalia köök #11 Itaalia köök #12 Itaalia köök #13 Itaalia köök #14 Itaalia köök #15 Itaalia köök #16 Itaalia köök #17 Itaalia köök #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Sellest Powerpoint'i esitlusest saab lühida ülevaate Itaalia köögi kommetest ja söökidest.

Sarnased õppematerjalid

Asjaajamise alused
652
pdf

Asjaajamise alused

 Saalitöö korraldamine, tööde järjekord ja ajastamine teenindussaalis 269  Töökorralduse põhimõtted köögis, tööde järjekord ja ajastamine 271 10. Eesti toidukultuur ja rahvusköök 277  Eesti toidukultuuri areng ja toidupärand 277  Tähtpäevatoidud 282  Kaasaegne Eesti köök 286  Uued trendid Eesti rahvusköögi arendamisel 293 11. Erinevate rahvaste toidukultuur 297  Usundid ja toitumiskultuur 297  Tuntumad rahvusköögid 302 3 1. TOITLUSTUSETTEVÕTETE JA -TEENUSTE LIIGID Eesmärk: õppida tundma

Analüüsimeetodid äriuuringutes
Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

Kõige kiiremini kasvavad piirkonnad on LõunaAasia, Lääne ja Kesk Aafrika, Ida Aafrika, KeskAmeerika ja KaguAasia. Kõige rohkem turiste suundub 2030. aastal KirdeAasiasse, KaguAasiasse, Lõuna ja Kesk Euroopasse, LähisItta ja Kesk ja IdaEuroopasse. 32. Peamised turismisihtkohad Turismipiirkonnad Euroopa, Põhja Ameerika, Kesk Ameerika, Lõuna Ameerika, Aafrika, Aasia, Lähis ja Kesk Ida, Austraalia ja Okeaania - populaarsed sihtkohad 2010 a. Prantsusmaa, USA, Hiina, Hispaania, Itaalia, UK, Türgi, Saksamaa, Malaisia, Mehhiko ü Prantsusmaa ü USA ü Hispaania ü Itaalia ü Hiina ü UK ü Mehhiko ü Venemaa 15 ü Kanada ü Saksamaa PõhjaEuroopa ÜRO liigituse järgi selle regiooni koosseisu kuuluvad Island, Norra koos kuuluvate temale Svalbardi ja Jan Mayeniga, Rootsi, Soome koos temale kuuluva Ahvenamaaga, Taani koos kuuluvate temale Fääri saartega, Eesti, Läti ja

Turismiettevõtlus
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

aastast ja Euroopa Liidu liige alates 1986. aastast, samuti Portugali keelt kõnelevate riikide ühenduse asutajaliige (1996). Euroopa Liit (liige alates 1986.) Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võib lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti (ESTÜEuroopa Söe- ja Teraseühenduse) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse

Geograafia
NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT
192
pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

saastata õhku või vähendada insolatsiooni. Laagrid projekteeritakse metsade, parkide ja veekogude lähedusse. 5.2. Projekteeritava noortelaagri maa-ala pindala peab olema vähemalt 130 m² ühe noore kohta. Laagri maa-alale planeeritakse põhi- ja majandussissesõit. 5.3. Laagri hooned projekteeritakse ühe- või kahekorruselisena. 5.4. Laagri eluruumid planeeritakse hoone ida-, kagu- ja lõunapoolsesse, köök põhjapoolsesse ossa. Laagri majandusõu planeeritakse maa-ala põhjapoolsesse ossa köögi ja teiste majandusruumide sissepääsude poolele. 5.5. Sissepääsud hoonetesse projekteeritakse tuulekojaga, välistrepid varikatusega. 5.6. Noortelaagrite projekteerimisel ja renoveerimisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 18. mai 1999. a määrusest nr 54 "Nõuete kehtestamine puuetega inimeste liikumisvõimaluste arvestamiseks detailplaneeringutes ja üldkasutatavates ehitistes

Amet
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun