Toitumistavad (0)

Toitumistavad
paljud eesti traditsioonilised toidud on tuntud kõikjal eestis, ning valmistatakse ka sarnaselt või väikeste erinevustega.
Samas on terve rida toite, mis on tuntud ja tunnustatud eesti erinevates piirkondades.
Üldiselt valitses eesti peredes 20 saj-ni väga kindel toidukord.
Lõunasöögi valmistamisega ei tahetud perenaise aega kulutada.
Hommikusöögiks oli eelmise õhtu ülejäänud toit, kõrvale ka midagi kiiresti valmivat.
Kõige tavalisem õhtu- või hommikusöök oli tanguleem.
Seda söödi leivaga, kõrvale silku, jõukamas peres ka rasv, või.
Keedeti oa-, herne- või läätseleent.
19 saj viimase veerandini oli peamine söögikord õhtusöök, peamiselt puder ja supp .
Põhja- ja Lääne- Eestis keedeti putru kolmapäeva ja laupäeva õhtul.
Tangupuder oli üldlevinud piduroog perekondlikel sündmustel.
Lihasuppe tehti neljapäeva ja pühapäeba õhtuti.
Levinuim oli hapukapsasupp , klimbid, kartuli-, herne- ja oasupp .
Suvel, kui liha ei olnud, keedeti suppe rasva või piimaga .
Esmaspäeval, teisipäeval ja reedel söödi piimasuppi või körti.
19 saj lõpuks nihkus kõige tugevam toidukord õhtult lõunale.
Lõunaks keedeti peamiselt kartuleid, liha ja kastet .
Väga vana komme on linnupette söömine.
Seda söödi jüripäevast rukkilõikuseni.