Hollandi toidud (0)

Referaat
Toitlustamine Hollandis
Karl Erik Välk
Km1

Türi 2011
Sisukord
1.Sissejuhatus
2. Toitlustus
2.1 Hollandi toitumistavad
2.2 Hollandi toitude nimed ja sisu
2.3 Pannkoogirestoranid Hollandis
2.4. Restoranid Amsterdamis

2.5. Baarid ja kohvikud

3.Kokkuvõte
1.Sissejuhatus

Eestist pindalalt veidi väiksemas (36 900 km2, koos siseveekogudega 41 500 km2) ning kaheteistkümneks provintsiks jagunevas Hollandis elab 16, 2 miljonit inimest. Kolmandik neist elab Randstadis, mille moodustavad Amsterdam , Rotterdam , Haag, Utrecht, Haarlem, Leiden, Hilversum ja väiksemad asulad. 

Kuigi Holland on mõõtmetelt väike, on maal külastajale palju pakkuda.
Holland on kuulsate kunstnike Vincent van Goghi, Rembrandti ja Veermeeri sünnimaa, Holland on lilleparkide ja tulbiväljade maa, veel 100 aastat tagasi oli maal 10000 töötavat tuuleveskit ning siiani on veskid Hollandi sümboliks, Holland on juustumaa – siit pärinevad kuulsad Gouda ja Edam.

Hollandi rahvuslikuks sümboliks on punane tulp, ütleb ju laulusalmgi, et tulbid ja Amsterdam... Tulbiväljad kirendavad siin kevadel, talvel peab leppima turuga, kus müüakse lillesibulaid. Detsembris - jaanuaris on hall ja porine, lund sadavat harva. Kui välja arvata tihe asustus, siis kogu maa meenutab küllalt Eestit, olles tasane ja omades merepiiri nii põhjas kui läänes. Hollandlased on väga sõbralikud ja räägivad laitmatut inglise keelt.

2.Toitlustus
2.1 Hollandi toitumistavad

Hollandlased armastavad palju ja sageli süüa. Paljudes peredes on viis kuni kuus söögikorda päevas. Põllumajandus, eriti karjandus on hästi arenenud. Piima, võid, juustu, mune ja liha toodetakse nii palju, et seda väljagi veetakse. Aedades kasvatatakse mitmesuguseid aedvilju ning meri varustab rahvast kaladega.

Toiduportsjonid on tavaliselt suured ja rikkalikud. Hollandist on pärit kõige toitvamad muna-võikastmed, piima-munasupid ja kohv munakollaste ning piimaga . Köögivilja- ja kalatoitudele lisatakse hästi palju koort ning võid.
Toidud on valmistamisviisilt lihtsad, kuid hästi ja mitmekesiselt vürtsitatud. See on arusaadav, sest seni kui Holland suuri kolooniaid omas, saadi pipart, muskaati, nelki ja kaneeli odavalt ning hõlpsasti. Ka maitserohelist, riivitud sidrunikoort ning sidruni -, apelsini- ja teiste puuviljade miresahla lisatakse paljudele toitudele
Hollandi köök põhineb Madalmaade põllumajanduslikul ja loomakasvatuslikul
minevikul. Kuigi köök võib piirkonniti erineda seal, kus on spetsiifiliste toorainete puudus, on siiski mitmeid hollandi köögile iseloomulikke koostisaineid ja roogi. Siinne köök on segu rammusast toidust ning veidi lääneeuroopalikumate sugemetega roogadest. Olles mereäärne maa, leidub  hollandi toitude seas palju mereande.
Hollandi kööki on mõjutanud iseäranis Indoneesia ja Surinami köök. Samuti on roogi ja koostisaineid prantsuse, itaalia, kreeka, saksa ja hispaania köökidest.
Tavaliselt koosneb tüüpiline hollandi roog lihast, kartulitest ja juurviljadest. Rohkelt süüakse ka jänese- ja lambaliha. Hooajalisteks delikatessideks on asparaagus maikuus ning “uus” heeringas , mida nauditakse toorelt. Hooaja esimene heeringasaak äratab alati suurt huvi, sest enamus sellest läheb kuningannale ja tipprestoranid võistlevad endale ülejäägi saamise au eest. Septembrist märtsikuuni süüakse rohkelt ka Zeelandi austreid ja tigusid.
Holland on eriti tuntud oma õllekultuuri poolest, püsides maailma õlleeksportijate tipus . Nii Amstel , Breda, Grolsch, Heineken kui ka Oranjebook õlled pakuvad omamoodi maitseelamust.
2.2 Hollandi toitude nimed ja sisu

Stamppot – kartulipudru ja juurviljade segu vorstikestega, mis sisaldab sibulaid, porgandit ja kaalikat.

Snert – tihke hernesupp serveerituna rukkileiva ja peekoniga, mis on peaasjalikult talvine kehakinnitus.

Poffertjes – pisikesed magusad pannkoogid umbes 3-sentimeetrise läbimõõduga

Patatje oorlog – friikartulid majoneesi, pähklivõi ning hakitud sibulaga

Hollandse Nieuwe – värske heeringas hakitud sibulaga või ilma sibulata

Kroketten – friteeritud liha-, kreveti- või juustukroketid (juustukrokette kutsutakse ka kaassouffle)

Bitterballen – vürtsikamat sorti kroketid või friteeritud kartulikuulid

Tosties – grillitud singi- ja juustuvõileivad

Capucijners met spek – oad peekoniga. Hollandlased armastavad väga ube ja neid võib lisandina leida paljude roogade juures.

Hollandi kaste – õhuline kaste, mida valmistatakse selitatud võist, munakollasest ning maitsestatakse soola, musta pipra ja valge veini äädika või sidrunimahlaga. Lõppmaitset võib viimistleda oma äranägemise järgi.

Gouda – Gouda juustule on Hollandis kombeks lisada erinevaid maitsevarjundeid, nt nõges, sinep või pesto.

Jenever – Hollandi gin, mida hollandlased väga armastavad.

Bessenjenever – mustsõstra gin on kohalikes pubides oluline jook.

Riisipuding - Tegemist on traditsioonilise hollandi desserdiga, millele lisab eksootilist hõngu mango.

Rijsttafel – otseses tõlkes riisilauda tähendav roog, mille kõrvale lisatakse väikestes portsjonites munarulle, tšillikastet, kala,

2.3 Pannkoogirestoranid
Hollandis olles ei saa maitsmata jätta nende kuulsaid pannkooke. Pannkoogirestoranides on korraga saadaval mitukümmend eri sorti suuri ülepannikooke soolaste ja magusate täidistega, mõlemaga või hoopis ilma täidiseta. Paistab, et hollandlased üldse armastavad mune: pannkookide kõrval on alati menüüdes omlett või lihtsalt praetud munad.
Pannkoogirestoran De Wensput
Teine lemmikpala on muidugi juust! Kuulsa Gouda kõrval on tuntuim Edam . Kuulsates juustulinnades - Gouda, Alkmaar, Edam - toimuvad igal aastal traditsioonilised juustulaadad, kus peale juustu ja puukingade midagi muud ei müüdagi. Rahvuslikuks alkohoolseks joogiks on jenever, midagi meie Vana Tallinna
taolist. Väike jeneveriklaas kallatakse kuhjaga täis, esimese sõõmu joomiseks tuleballapoole kummarduda,et mitte kallist märjukest kaduma ei läheks.
2.4 Restoranid Amsterdamis
Amsterdamis on rohkem kui tuhat restorani, neid kõiki siin üles loetlema hakates tuleks nimekiri liiga pikk. Enamus restoranid paiknevad kesklinnas. Leidseplein’i, Rembradtplein’i ja Dam’i läheduses. 
Hea teada!
- Soovitav oleks laud ette broneerida; üksikutes restoranides ei ole broneerimine võimalik või siis vajalik, kuid soovitame seda siiski teha.
- Krediitkaardiga maksmisel teavitage sellest eelnevalt teenindajat. 
- Söögiruumides ei suitsetata. 
- Hollandlased einestavad varakult. Mõned restoranid pannakse varem kinni kui oskaksite arvata.
- Hollandlastele on söömine tegevus omaette . Seega ei pea sööma kiirustades vaid võtke aega toidu nautimiseks . Teenindajad austavad seda ja lasevad teil rahus söömisele keskenduda. Soovides arvet, alati küsige. Äärmiselt ebaviisakas on teenindajast tuua teile arve seda küsimata. 

2.4 Baarid ja kohvikud

Amsterdami baarid jagunevad teoreetiliselt väljanägemise järgi kaheks: nn. pruunid kohvikud ning moodsad -tänapäevased baarid- lounge ’id. Tegelikkuses võivad nende stiilid ka muidugi põimuda. 
Pruunid kohvikud on omalaadse õhkkonnaga pisikesed kohvikud-baarid, mille seinu katnud värvikiht on aastate jooksul hääbudes omandanud pruunika ilme, mistõttu interjöör on hubaselt hämar, mööbel on tihti päris antiikne , seintel võib leida vanu trofeesid ning kuskil nurgadiivanil põõnab mõni kass . Muusika tavaliselt puudub, selle asemel täidab ruumi külastajate vaikne jutuvada näiteks kaardimängu juurde käivate kommentaaridena, sest sellistes kohvikutes käivad kohalikud lõõgastumas. 
Mõningad mõnusad pruunid kohvikud kesklinnas on näiteks Café Fonteyn,Café Maarten  ja Hoppe 
Jordaani piirkonnas on avastamist väärt näiteks 1642. aastast pärit kohvik  Café Papeneiland mis näeb välja, nagu oleks Rembrandti maalilt maha astunud; kanaliäärse terrassiga baar Café Ot ;ning Café Chris ,mis avati aastal 1624 ning on arvatavasti Amsterdami vanim kohvik. 
Baarid ja lounge’id on aga Amsterdamis ka tänapäevasemas kuues,viimaste trendide hulka kuuluvad näiteks grand café’d, mis on suurejoonelised, ruumika ja moodsa interjööriga ajaveetmiskohad. Paljudes trendibaarides on lisaks suurele joogivalikule ka hea toidumenüü. 

3.Kokkuvõte

Holland on riik,kus on võimalik leida palju einevaid baare, restorane ja kohvikuid.Toidud on mitmekesised ,interjöör baarides,kohvikutes huvitav ja teenindus kõrgetasemeline..Menüü toitlustusasutustes on mitmekesine ja pakub elamusi igale kliendile.On väga vanast ajast pärit kohvikuid ja samas ka uusi trendikaid toitlustusasutusi.Palju on pannkoogirestorane ja erinevaid rahvusrestorane,kus pakutakse idamaiseid ja euroopalikke toite.Holland on väga huvitav maa.
Kasutatud kirjandus
Google
estraveller/apr_jun2002/holland