Suvel oli päev pikem ning töö pingelisem. Tavaliselt oli suvel kolm kindlat toidukorda. Õhtusöök oli neist kõige tugevam. See söödi tööpäeva lõpus umbes 9-10. Talvel see vastu oli ainult kindlalt kaks toidukorda. Hommikul ja õhtul. Vanalajal oli toidu valmistamine tülikas sp. Valmistati korraga palju toitu, et jätkuks mitmeks toidukorraks. Leiba küpsetati kord nädalas. Värsket pehmet leiba sai süüa ainult pühade või pidude aeg. Eestlaste tähtsaim leiva kõrvane on läbi aasta. Toit oli ikka üks luine kuid heal põllumajanduse aastal lisandus talupoja toit eluks vajalikke aineid. .Põhja maine loodus sundis sügiseks kogutud toiduga ära elama kogu talve. Tehti toidu üle ranget arvestust. Tõnisepäeval 17.jaanuaril, kui talv oli poole peal pidi olema pool toidu tagavarast alles. Toidu üle ei tohtinud nuriseda ega toitu halvustada. 1860. Aastal hakati pliite ehitama see tegi toidu tegemise lihtsamaks. Liha hakati ahjus pannidel küpsetama
" [] 16 RETSEPTE Mesileib 200 g mett 2 kl. vett 6-7 kl. rukkijahu Mesi lahustada vees, lisada rukkijahu, sõtkuda taigen ja vormida väikesed kakud. Küpsetada ahjus. Süüa rõõsa piimaga. [] Odrajahukarask ½ l piima või supileent 5-7 kl. odrajahu ½ tl. soodat 2-3 spl. sulavõid 1 tl. soola Sooda lisada jahule. Kõik ained segada ja kloppida puulusikaga kõvasti läbi. Taigen valada õhukese kihina rasvaga määritud pannile ja küpsetada keskmise kuumusega ahjus (200- 220°C). Süüa soojalt või ja rõõsa piimaga. [] Pekk-kook ehk pulmakook 100-200g pekist värsket või soolatud liha 1 - ½ kl. piima 4-5 muna 2-3 spl: nisu- või odrajahu (soola) Viiludeks lõigatud liha pruunistada kergelt pannil, lahti klopitud munadest, jahust ja piimast valmistada taigen ja valada lihaviiludele. Praadida helepruuniks või küpsetada ahjus. [] Kamakäkid
Selle valmistamine nõudis vähe aega. Hapupiima sisse oli vaja segada kamajahu. Jahu ei võinud jääda tükki. Valmis kama pidi kohe sööma. Kamajahust sai teha veel kamakäkki. Seda tehti rõõsa piima sisse. Õlu, taar ja kohv Traditsiooniline jook oli õlu. Õlletegemise eest pidi hoolt kandma juba vilja tuulamse ajal. Paremad viljad pandi kõrvale. Jaaniks tehti heinataari. Mihklipäevaks ja jõuludeks tehti õlu. Lisaks oli palju sündmusi, kus õlleta läbi ei saanud, näiteks matused ja pulmad. Õlle tegemine oli pikk protsess, mis algas linnaste valmimisega. Õlle tegemiseks oli tarvis mitmesuguseid riistu ja anumaid. Naistele meeldis tarr. Kui õlle jagu oli välja lastud, valati virde peale vett. Taari tehti odrajahust ja keedetud kartulitest. Soolasemale toidule püüti pealeruupamiseks valmistada taari. Kohv oli külaliste tarvis, vahel harva keedeti ka pühapäevahommikul pere jaoks.
Tervislik toitumine Koostaja: Tervislik toitumine Tervisliku toitumise põhialusteks on tasakaalustatus, mitmekesisus ja mõõdukus. Teadus on kinnitanud järgmise ütluse tõesuse: ,, Kui haiguse isa jääb tundmatuks, siis haiguse ema on teada ebaõige toitumine." Toitumisvigasid peetakse õigustatult paljude haiguste puhul kas otseseks tekke põhjuseks või vähemalt soodustavaks teguriks. Nii inimese elu kestus, tervis, töövõime kui ka välimus on seotud toitumisega, mille juures oluliseks veaks liigse rasvase ja magusa söögi manustamine. Teiseks eksimuseks võib lugeda meie elustiili: hommikul ei sööda või paremal juhul kugistatakse alla võileib, lõunaks võetakse mõni saiake ning õhtul kodus tehakse tasa kõik see, mis päeval saamata jäi. Täiskõhuga minnakse teleka ette ja energia kulu on tühine peaaegu kõik mis söödud, läheb rasvade täiendamiseks. Tervisliku toitumise põhi
Kartulit kasteti veel hapu või rõõsa piima sisse, kuhu maitse järgi oli soola lisatud. Kui oli, söödi kartulite kõrvale ka lihalõike. Kooritud pannikartuleid tehti harva, sest koorimisel läks osa kartulisisust kaduma. Kastmetest kõige tavalisem, lihtsam ja vanim oli silgusoolvesi ja soolane hapupiimakaste. Hapupiimale lisati koort ja sibulat. Kastmeks kasutati ka lihasoolvett. Soolvesi segati jahu, muna või värske ternespiimaga ja kuumutati läbi. Jahuna kasutati odrajahu. Sama kastet on täiustatud rasva või liharaasukeste juurdelisamisega. Väikesed lihatükid keedeti enne pajas pehmeks, siis lasti odrajahu sisse. Lihakastme kõrval püsis visalt silgukaste. Silgud pandi vähese vee, piima ja võiga ning sibulatega pannile, keedeti natuke ja lisati siis tublisti rõõska koort. Kastmeks kasutati ka liha-keeduleeme pealmist rasvast korda, mida maitsestati soolaga ja lisati hakitud sibulat.
Kartulit kasteti veel hapu või rõõsa piima sisse, kuhu maitse järgi oli soola lisatud. Kui oli, söödi kartulite kõrvale ka lihalõike. Kooritud pannikartuleid tehti harva, sest koorimisel läks osa kartulisisust kaduma. Kastmetest kõige tavalisem, lihtsam ja vanim oli silgusoolvesi ja soolane hapupiimakaste. Hapupiimale lisati koort ja sibulat. Kastmeks kasutati ka lihasoolvett. Soolvesi segati jahu, muna või värske ternespiimaga ja kuumutati läbi. Jahuna kasutati odrajahu. Sama kastet on täiustatud rasva või liharaasukeste juurdelisamisega. Väikesed lihatükid keedeti enne pajas pehmeks, siis lasti odrajahu sisse. Lihakastme kõrval püsis visalt silgukaste. Silgud pandi vähese vee, piima ja võiga ning sibulatega pannile, keedeti natuke ja lisati siis tublisti rõõska koort. Kastmeks kasutati ka liha-keeduleeme pealmist rasvast korda, mida maitsestati soolaga ja lisati hakitud sibulat.
pühadeaja lõpuni, viidi siis viljasalve hoiule ning jagati kevadel loomadele. Uudseleiba söödi jaagupipäeva või rukkimaarjapäeva paiku. Eesti rukkileiva valmistamine 5 l sooja vett 100 g juuretist 6–7 kg rukkijahu 1 sl soola 2 sl köömneid Juuretise valmistamine: 2–3 tahket leivaviilu leotada vees, peenestada, lisada natuke rukkijahu, suhkrut ja petipiima, segada vedela pudru taoliseks, hästi läbi kloppida, riputada peale natuke rukkijahu; hoida rätiga kaetult soojas kohas kuni kaks päeva; valmis juuretist võib hoida külmikus. 1 klaasile täistera-nisujahule lisada 1 klaas vett; iga 24 tunni järel pool segust ära visata ning lisada pool klaasi jahu ja pool klaasi vett; hoida soojas ruumis 3–4 päeva kuni juuretise pinnale tekivad mullid; säilitada külmikus. Leiba on tuntud väga kaua. Küpsetamiseks kasutati odra või nisujahu
Ave Kiiber Rahvakalendri tähtpäevadetoidud, mida söödi? Tõnisepäev- (17. jaanuar) tõnisepäev on vanarahval olnud talve keskpaiga näitaja. Tõnisepäevast arvati pool talve möödas olevat ja eks see tuletas meelde ka toiduvarude kulutamist, manitses ühtlasi kokkuhoiule. Pool inimese- ja pool loomatoitu pidi veel alles olema. Tõnisepäeval söödi: Erinevaid seakõrvu (hapukapsastega, küüslaauguga, herneste või põldubadega); lisaks söödi sel päeval nisutanguputru ning kõrvitsat soolasilkudega. Tänapäeval, aga ei tähtsusta väga palju enam Tõnisepäeva, süüakse tavalisi igapäevatoite- ei pruugi selline päev isegi meeles olla. Küünlapäev- (12. veebruar) küünlapäevaga tähistati looduses toimunud muutust- külma selgroo murdumist. Seepärast küpsetati sea selgroogu või keedeti seakülge kapsaste ja tangudega. Küpsetati saia. Küünlapäev oli naiste
Kõik kommentaarid