Ussilakk (0)

Ussilakk
Ussilakk on niiskete varjukate metsade taim, kes on vanarahvalt palju nimesid saanud. Taime teatakse üldiselt hästi, ehkki nimed on erinevad, näiteks ussimari, hundimari, villimari, hullukoera-mari ja teised. Harilik ussilakk on siis taimeliik lemmelilleliste või liilialiste sugukonnast. Taim võib kasvada kuni poole meetri kõrguseks. Vars on püstine. Ussilakal on neljast, haruharva kuni seitsmest lehest koosnev lehestik . Lehed asetsevad korrapärases nelinurgas varre tipul . Kevadel on vaid üks tipmine õis, sügisel mari, mis on sinakasmust ja kirsisuurune. Seemned poolkerajad, kurrulised, pruunid või hallikaspruunid. Kuna ussilaka mari on halva maitsega, siis raskeid mürgistusi juhtub haruharva.
Kõik taime osad on mürgised, eriti mari ja risoom . Mürk sisaldab GLÜKOSIIDI PARIDIINI. Mürgituse võib saada juba paari marjaga. Põhjustab siis kõhuvalu, oksendamist, iiveldust, kõhulahtisust, peapööritust, uimasust ja peavalu, samuti põie ja soolte kramplike kokkutõmbeid ning silmapupillide ahenemist. Taimes sisalduvad mürgid hävitavad vere punaliblesid ning põhjustavad krampe ja halvatust. Suurema annuse puhul lõpeks söömine krampide ja südame- või hingamislihaste halvatuse tõttu surmaga. Raskemaid mürgistusi on esinenud marjade söömisel.
Ravimtaimena kasutatakse teda kopsutuberkuloosi, närvi- ning peavalude, aga ka hingetoru haiguste, bronhiidi ja kõripõletiku ravimiseks. Mürgisuse tõttu on aga taime kasutamine ravimisel siiski ebasoovitav.