10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Triinitska
Õppematerjali autor
ravimite valmistamiseks(palderjan,takjas,lagrits), Kariloomade söötmiseks(söödapeet, kaalikas) VÕSU Võsu- Taime maapealne osa, mis areneb idupungast ja mille tipus asub kasvukuhik. Pungad -katavad tihedalt üksteise vastu liibunud pungasoomused. *kaitseb algmeid kuivamise ja külmumise eest. Lehepung- algeline vars lehealgmetega. Õiepung-algeline vars õiealgmetega. Asukoht varrel. -Külgpungad-kujunevad lehtede kaenlas, sealt arenevad lehed ja varreharud -Ladvapungad-Sealt kasvab võsu pikemaks, tipust. Pungade kasvamine. -Pungasoomused lüüakse lahti -Pungasoomused langevad maha -Taimed lehtivad ja õitsevad *Uinupungad- pungad mis jäävad püsima, aga ei arene -nad hakkavad arenema, kui osa võsust hävineb. Risoom-võsu, mis meenutab juurt, siseehituselt varre moodi. Tal on taandarenenud soomusekujulised lehed ja pungad Mugul-maa-aluse võstu timpine, tugevasti paisunud varuainetega osa. Mugulal on pungad, silmad. Sibul-muundunud võsu, millel on vars lühenenud
kõdunevat, jättes lehearmi. Lehtedest võib olla säilunud ka vaid väike kurruke punga all (kartuli mugul). Risoomil arenevad lisajuured eelistatult sõlmekohtadesse (kõrrelised, sh. orashein alati, naat eelistatult), harvem hajusalt kogu varrele (sirel). Võsu muudendid: Sibul (sibul, küüslauk, liiliad), sigipungad-sigisibulad (hammasjuur, küüslauk, mõned liiliad). Eristatakse kolme peamist VÕSUMUUDENDIT: risoom, sibul ja mugul. RISOOM on maa-alune muundunud võsu (pohl, harilik mustikas, harilik nurmenukk, sinilill, maikelluke, paljud kõrrelised). Ta asetseb maapinnaga suhtes rööbiti või püstiselt. Risoom on varuainete säilitamise kohaks ja enamasti ka taime vegetatiivseks paljunemiseks. Ebasobivad kasvutingimused põuase suve või külma talve elavad need taimed üle risoomina. Risoom meenutab väliselt juurt, kuid selle tipus puudub kasvukuhik ning tal on eristatavad pungad ja taandarenenud soomusekujulised lehed (või lehtede armid)
Põllumajandustaimed. Kordamine eksamiks 3.osa Vegetatiivsed taimeorganid VARS Vart koos lehtedega kui taime maapealset osa nimetatakse võsuks . Võsu mõistega toonitatakse ka varre ja lehtede suurt vastastikust seost nende tekkes, kasvus , arengus ja funktsioneerimises. Üksiktaime arengus areneb vars pungast- taimevarre peatelg ladvapungast , külgharud peateljel arenevatest külgpungadest. Varre põhitunnused: *maapeale asetus *võime kaua kasvada pikkuses tänu ladvapungas asuva kasvukuhi tegevusele *lehtede kandmisele *hargnemisvõimele *radiaalsele siseehitusele *rohketele enamasti kollateraalsetele juhtkimpudele.
arenevad seemnetest uued taimed. Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes. Lehtede kaudu toimub ka taimest vee aurumine (transpiratsioon). Leht koosneb lehelabast ja leherootsust. Õied, viljad ja lehed kinnituvad varrele. Varres olevates juhtkudedes toimub ainete transport taime ühest otsast teise. Vart koos lehtedega nimetatakse võsuks. Võsul paiknevad ladvapung ja külgpungad. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks ja külgpungadest moodustuvad külgharud. Mõnedel taimedel on lisakd juurtele ka risoom e maa-alune võsu. Vet ja toitaineid hangivad õistaimed juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse. SÕNAJALGTAIMED: Paljunemisorgan- eos ja gametangium. Sõnajalgadel on tavaliselt suured liht- või liitsulgjad lehed. Lehe mõlemal küljel võivad esineda õhulõhed. Leherootsul on sagely kilejad pruunikad sõkalsoomused
Lehtede kaudu toimub ka taimest vee aurumine (transpiratsioon). Leht koosneb lehelabast ja leherootsust. Õied, viljad ja lehed kinnituvad varrele. Varres olevates juhtkudedes toimub ainete transport taime ühest osast teise.Vart koos lehtedega nimetatakse võsuks. Võsul paiknevad ladvapung ja külgpungad. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks ja külgpungadest moodustuvad külgharud. Mõnedel taimedel on lisaks juurtele ka risoom ehk maa-alune võsu.Vett ja toitaineid hangivad õistaimed juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse. Sõnajalgtaimed: paljunemisorgan- eos ja gametangium. Sõnajalgadel on tavaliselt suured liht- või liitsulgjad lehed. Lehe mõlemal küljel võivad esineda õhulõhed. Leherootsul on sageli kilejad pruunikad sõkalsoomused. Lehe alumisel küljel on sageli näha eoskuhjasid. Need koosnevad eoslatest, mida enamasti katab loor. Eoslate ehitus ja asetus on sõnajalgade olulisteks määramistunnusteks
Lehtede kaudu toimub ka taimest vee aurumine (transpiratsioon). Leht koosneb lehelabast ja leherootsust. Õied, viljad ja lehed kinnituvad varrele. Varres olevates juhtkudedes toimub ainete transport taime ühest osast teise.Vart koos lehtedega nimetatakse võsuks. Võsul paiknevad ladvapung ja külgpungad. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks ja külgpungadest moodustuvad külgharud. Mõnedel taimedel on lisaks juurtele ka risoom ehk maa-alune võsu.Vett ja toitaineid hangivad õistaimed juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse. Sõnajalgtaimed: paljunemisorgan- eos ja gametangium. Sõnajalgadel on tavaliselt suured liht- või liitsulgjad lehed. Lehe mõlemal küljel võivad esineda õhulõhed. Leherootsul on sageli kilejad pruunikad sõkalsoomused. Lehe alumisel küljel on sageli näha eoskuhjasid. Need koosnevad eoslatest, mida enamasti katab loor. Eoslate ehitus ja asetus on sõnajalgade olulisteks määramistunnusteks
...................................................................................................................................................8 TAIMED............................................................................................................................................................... 10 Juur...................................................................................................................................................................10 Võsu.................................................................................................................................................................13 Vars...................................................................................................................................................................14 Leht.............................................................................................................................................................
kohastumisel ühesuguse keskkonnaga või sarnase funktsiooni täitmisel. Astelpaju astel ja tikri okas Herne köitraag ja metsviinapuu köitraag Naadi risoom ja võilille juur Homoloogilised: Elundid, mis on sama ehituse ja päritoluga, kuid välimus ja funktsioon võivad erineda Kuuse okas ja kase leht Kaktuse okas ja astri leht Naadi risoom ja maasika võsund Vegetatiivsed elundid Juur, vars, leht Algmed olemas juba seemne idus Esimesena kasvab juur, seejärel võsu Esimesena maapinnal idulehed ja pung -> moodustub vars ja esimesed pärislehed Kõrrelistel jääb iduleht seemnesse, läbi mulla tungib pung Juur Tüüpiliselt on polüsümmeetriline maa-alune telgelund, mis kasvab pidevalt pikkusesse juurde ning ei moodusta kunagi lehti Ülesanded: ◦ Imab mullast vett ja mineraalaineid ◦ Kinnitab taime substraati ◦ Teostab sidet mulla mikroorganismidega ◦ Varuainete ladestumiskoht ◦ Vegetatiivse paljunemise elund ◦ Sünteesib
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid