BOTANIKA KT. MATERJAL (0)

Lehed võivad olla liht või liit lehed.
Lihtleht koosneb vaid ühest lehelabast. Lihtleht on kas terve lehelabaga või väljalõikega lehelaba .
Kui leht koosneb lehekestest, siis on ta liitleht .
Lehe peamised osad

• Leheroots
  
• Lehelaba: Lehetipp , lehealus
  

Lehekujud:

• Lineaalsed: Pikk, kitsas. Peaaegu paralleelsete servadega leht.
  
• Süstjas: tipu ja aluse suunas ahenev leht, mille kõige laiem osa on keskosas ja mille pikkus ületab vähemalt laiuse vähemalt 3 korda.
  
• Elliptiline: Tipu ja aluse poole ahenev leht, mille kõige laiem koht on keskosas ja mille pikkus ületab laiuse kõige rohkem 3 korda.
  
• Ovaalne : Piklik, tipul ja alusel on ümardunud leht, mulle kõige laiem koht on lehelaba keskel.
  
• Ümar: enam-vähem ringikujuline leht.
  
• Neerjas: pikkusest laiem, alusel laia väljalõikega ja enamasti lameda tipuga lehed.
  
• Mõlajas: leht, mille laba kõige laiem koht on tipu lähedal ja mis aluse poole järsult aheneb.
  
• Munajas: piklik leht, mille kõigelaiem koht on keskosast allpool.
  
• Äraspidimunajas: piklik leht, mille kõige laiem koht on keskmisestkohast ülalpool.
  
• Südajas: alguses sügava väljalõikega ja ümmarguste hõlmadega munajas leht.
  
• Talbjas:leht, mille koht on tippu lähedal ja mis aluse suunas ühtlaselt aheneb.
  
• Odajas: Leht, mille alumises osa moodustab kaks külgedele suunatud teravat hõlma.
  
• Nooljas: Leht, mille alusel on sügav ja terav väljalõige
  
• Kilpjas: leht, mille roots kinnitub lehelaba alumise pinna keskossa .
  

Leheroodumine:

• Sulgroodne: ühe tugeva pearooga ja sellest sulgjalt harunevate külgroodudega lehed.
  
• Sõrmjas: Leht, mille laba aluset väljub mitu peaaegu ühetugevust roodu .
  
• Kaarroodne: leht, mille alusest tippu kulgeb mitu enam-vähem ühetugevust kaarjat roodu.
  
• Rööproodne: pikk, kitsas leht, milles kulgeb pikuti mitu
  

Leheserv :

• Terveservaline: Leheserv on sige nagu joon.
  
• Saagjas : leheserv on teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega ja nende vaheliste osadega. Nt. nõges
  
• Kahelisaagjas: saagjas leheserv, mille hammastel on omakorda väiksemad saagjad hambad.
  
• Hambuline : legeserv on teravatipuliste hammaste ja tömpide või kaarjate hambavahedega.
  
• Kaarhambuline : Lehe servas on allapoole suunatud hambad, mis omakorda võivad olla hambulised.
  
• Täkiline: Leheserv on ümaratipuliste hammastega, kuid teravate hambavaheliste sälkudega.
  
• Sopiline: leheserv on ümarate, ebakorrapäraste väljalõigetega ja ümaratipuliste hammastega
  
• Loogeline: pmst sama nagu sopiline
  
• Lainjas : leheserv on lainjate voltidega, mis tekivad lehe serva kiire kasvu tõttu.
  
• Ogaline: leheservas on teravad ogad.
  
• Ripameline: leheserval on harunemata karvad .
  

Lehetipp:

• Terav: ühtlaselt ahenev.
  
• Teritunud: järsult ahenenud.
  
• Ogatipp: väikest oga kandev lehetipp.
  
• Ümar: kumera piirjoonega lehetipp
  
• Tömp: peaaegu lame lehetipp.
  
• Pügaldunud: väikese väljalõikega lehetipp.
  

Lehe alus:

• Ümardunud alusega lehed.
  
• Südaja alusega lehed.
  
• Kiilja alusega lehed.
  
• Lakuva alusega leht jätkub lehelaba leherootsu kinnitumiskohast allapoole ja kinnitub otse varrele.
  

Väljalõigetega lehed:

• Hõlmine leht: väljalõiked ulatuvad kuni kolmandikuni poole lehelaba laiusest.(sulghõlmine, sõrmhõlmine )
  
• Lõhine leht- väljalõiked ulatuvad kuni 2/3 poole lehelaba laiusest.
  
• Jagune leht: väljalõiked ulatuvad üle 2/3 poole lehelaba laiusest, mõnikord peaaegu keskrooni.
  
• Kanneljas leht: Suurema tippuosaga sulgjalt jagunenud leht.
  

Liitlehed :

• Msõrmjad liitlehed kinnituvad lehekesed kiirjalt leherootsu tipule.
  
• Sulgjate liitlehtede osa koosneb iseseisvate sulglehelistest, mis kinnituvad paarikaupa lehe keskroole.
  
• Paaritusulgjal liitlehel on tipus üksik tipmine sulgleheke.
  
• Paarissulgjal liitlehel võib olla ka ainult üks sulglehekeste paar.
  

Paaris ja paaritu sulgjad võivad omakorda moodustada kaheli ja kolmeli sulgjaid liitlehti.