Botaanika 3. KT vastusega A variant (0)

Q: Missugused taime elundid on vegetatiivsed ?

Vastus leiad õppematerjalist: Botaanika 3. KT vastusega A variant

Q: Milles seisneb taimeosade polaarsus ?

Vastus leiad õppematerjalist: Botaanika 3. KT vastusega A variant

Q: Missuguseid taimeelundeid nimetatakse analoogilisteks elunditeks?

Vastus leiad õppematerjalist: Botaanika 3. KT vastusega A variant

Q: Kuidas erinevaid juuretüüpe substraadi järgi jaotada saab?

Vastus leiad õppematerjalist: Botaanika 3. KT vastusega A variant

Q: Kuidas erinevaid juurestikutüüpe liigitatakse ja millest nad koosnevad?

Vastus leiad õppematerjalist: Botaanika 3. KT vastusega A variant

Q: Mis on juure ülesanded?

Vastus leiad õppematerjalist: Botaanika 3. KT vastusega A variant

Q: Millistest osadest koosneb vars?

Vastus leiad õppematerjalist: Botaanika 3. KT vastusega A variant

Q: Mida kujutab endast leht?

Vastus leiad õppematerjalist: Botaanika 3. KT vastusega A variant

Q: Missugusesse kolme põhirühma taimelehed jaotatakse?

Vastus leiad õppematerjalist: Botaanika 3. KT vastusega A variant

Q: Mis on heterofüllia?

Vastus leiad õppematerjalist: Botaanika 3. KT vastusega A variant

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool - Botaanika - Aiandus

1 Hindamata

Varia - Need luuletused on nii erilised, et neid ei saa kuidagi kategoriseerida

Esitatud küsimused

Missugused taime elundid on vegetatiivsed ?
Milles seisneb taimeosade polaarsus ?
Missuguseid taimeelundeid nimetatakse analoogilisteks elunditeks?
Kuidas erinevaid juuretüüpe substraadi järgi jaotada saab?
Kuidas erinevaid juurestikutüüpe liigitatakse ja millest nad koosnevad?
Mis on juure ülesanded?
Millistest osadest koosneb vars?
Mida kujutab endast leht?
Missugusesse kolme põhirühma taimelehed jaotatakse?
Mis on heterofüllia?
Millistel taimede seda esineb?
Milles seisneb lihtlehtede ja liitlehtede erinevus?
Missugused on lehtede asetuse e leheseisu variandid?
Mida tähendab dorsoventraalne leht?
Mis on vee tähtsus taimes ?
Mis on taimede kasv?
Mis on taimede areng?

A VARIANT

Missugused taime elundid on vegetatiivsed?
Juur, vars , leht

Milles seisneb taimeosade polaarsus?
Vegetatiivsel elundil (või selle osal) on 2 poolust: aplikaalne (tipmine) ja basaalne (alumine) osa. Apikaalses osa moodustavad ainult võrsed , basaalses osas ainult juured.

Missuguseid taimeelundeid nimetatakse analoogilisteks elunditeks? Tooge botaanilisi näiteid
Elundid, mis on sarnase välimuse ja funktsiooniga, kuid erineva päritoluga. N: astelpaju astel ja tikri okas, naadi risoom ja võilille juur, herne köitraag ja metsviinapuu köitraag

Iseloomustage juurt kui taimeelundit! (andke juure määratlus )
Tüüpiliselt polüssümmeetriline maa-alune telgelund, mis kasvab pidevalt pikkusesse juurde ning ei moodusta kunagi lehti. Juure tipus asub juurekübar, mis katab kasvukuhikut.

Kuidas erinevaid juuretüüpe substraadi järgi jaotada saab?
Mulla-, vee- ja õhujuured .

Kuidas erinevaid juurestikutüüpe liigitatakse ja millest nad koosnevad?
3 põhilist juurestiku tüüpi pn:
1) Peajuurestik, mis tekib idujuurtest ning koosneb peajuurest ja mitut järku külgjuurtest
2) Lisajuurestik, mis võib tekkida varre või lehe suvalisest osast
3) segajuurestik, mis koosneb peajuurest ja lisajuurtest
Kuju järgi eriatatakse:
1) sammasjuurestik ( peajuur on mõõtmetelt palju suurem kui teised juured)
2) narmasjuurestik (palju ühesuguste mõõtmetega juuri)
3) harujuurestik (teise järgu juured jäävad oma mõõtmetelt vähe alla esimese järgu juurtele).

Missuguseid vöötmeid juures eristatakse ning kuidas need omavahel paiknevad? Selgitage joonise abil.
a) Kasvukuhik b) pikenemis- e kasvuvööde , c)eristumis e. imavvööde d) külgjuurte vööde . Vt joonist. Lk. 85

Mis on juure ülesanded?
1) imab mullast vett ja mineraalaineid
2) kinnitab taime substraati
3) teostab sidet mulla mikroorgamismidega
4) varuainete ladestumiskoht
5) vegetatiivse paljunemise elund
6) sünteesib mõningaid orgaanilisi aineid

Mis ülesannet täidavad juurikad, kuidas and kujunevad ja millistel taimedel nad esinevad?
Juurikad moodustuvad peajuurest, eristatakse pead, kaela ja pärisjuurt. Tekivad tänu tänu niineparenhüümi vohamisele varuainete kogunemise tõttu. Ülesanne varuainete kogumine ja säilitamine. N: juurviljad : porgand, peet .

Millistest taimeosadest võivad välja kasvada juured ning mis tüüpi juurtega on sel juhul tegemist?
1) Idujuurest areneb peajuur
2) Varrest, lehest või nende muudenditest saavad alguse lisajuured

Juuremügarad: a) millistel taimedel nad esinevad b) mis nende moodustamist põhjustab c) milles seisneb nende tähtsus
a) Esinevad peamiselt liblikõielistel, kuid ka lepal ja veel u. 200 liigil teistest perekondadest
b) Taimede juurtes elavad bakterid , mis suudavad omastada õhulämmastikku ja seetõttu tekivad kasvajataolised moodustised
c) Bakterid toituvad taime orgaanilistest ainetest ja taim kasutab bakterite sünteesitud lämmastikuühendeid.

Missugusest meristeemsest koest oleneb kaheiduleheliste taimede juure ja varre jämenemine?
Kambiumis

Kuidas ühe- ja kaheidulehelised taimed üksteisest erinevad juhtkimpude asetuse poolest?
Üheidulehelised- juhtkimbud asetsevad üle kogu põhiparenhüümi korrapäratult hajutatult.
Kaheidulehelised- juhtkimbud asetsevad floeemi ja ksüleemi vahel ühe või mitme kihina.

Millistest osadest koosneb vars?
Vars koosneb sõlmevahesest ja sõlmekohtadest, millest võivad välja kasvada käbid , juured.

Mida kujutab endast leht? (andke määratlus)
Piiratud kasvuga vegetatiivne külgelund, mis kasvab ainult alusel vahekasvu teel (üheidulehelised) või kogu ulatuses (kaheidulehelised). Puudel ja põõsastel on ta ajutine elund.

Missugusesse kolme põhirühma taimelehed jaotatakse? Missugused neist moodustavad lehtede põhimassi?
1) Alalehed -idulehed, pungasoomused
2) Pärislehed - tüüpilised tehed
3) Kõrglehed - kandelehed, katised, asuvad õievartel.
Põhimassi moodustavad pärislehed

Mis on heterofüllia? Millistel taimede seda esineb?
Ühel võsul morfoloogiliselt erinevad pärislehed, esineb sageli veetaimedel.

Milles seisneb lihtlehtede ja liitlehtede erinevus?
Lihtlehed - üks suuremal või vähemalt määral lõhestunud lehelaba. Puittaimedel varisevad sügisel, rohttaimedel surevad koos varrega.
Liitlehed - koosnevad mitmest lehekesest, mis on lühikeste rootsukestega liigestunud ühise pearootsu külge. Variseb osadena - algul lehekesed, hiljem roots .

Vii kokku lehe kuju kirjeldava sõnaga. Kas tegemist on liht- või liitlehega?

Missugused on lehtede asetuse e. leheseisu variandid? (s.t kuidas lehed varrel asetuvad? Esitage variantide nimetused ja andke lühike selgitus või joonis).
Spiraalne(vahelduv)- sõlmel on ainult üks leht, lehed asetsevad varrel spiraalselt.
Vastak- sõlmele kinnitub kaks lehte,
Männaseline- sõlmel paikneb kolm või enam lehte.

Mida tähendab dorsoventraalne leht? Too näide.
Lehe erinevad küljed täidavad erinevaid ülesandeid ja on erineva ehitusega. Pöök

Nimeta 4 maa-alust võsumuudendit! Too näide iga tüübi kohta
Risoom - iris, ingver
Mugul - kartul
Sibul - harilik sibul
Mugulsibul - gladiool

Mis on vee tähtsus taimes?
1) Raku keemilised ja biokeemilised protsessid toimuvad vaid vesikeskkonnas
2) Oluline püsivate kolloidsüsteemide moodustamisel
3) Suure soojusmahtuvuse tõttu termoregulaatoriks taimedele
4) Täidab taime kõiki elundeid ja moodustab pideva keskkonna
5) Paljud elutähtsad protsessid toimuvad ainult küllaldase veehulga esinemisel

Seleta fotosünteesi ja hingamise põhimõte! Kirjuta fotosünteesi valem!
Fotosüntees : CO2-st ja H2O-st orgaaniliste ainete moodustumise protsess, mis toimub rohelistes taimedes valguse käes
6 CO2 + 12 H2O + footonid → C6H12O6 + 6 O2 + 6 H2O
C moodustab peaaegu poole taimede kuivainest, mis omastatakse valdavalt õhust
Et taim saaks õhu süsihappegaasi kasutada, peab olema valgust ja klorofülli
Hingamine kujutab endast orgaaniliste ainete, esmajoones süsivesikute oksüdatsioonilist lõhustamist süsihappegaasiks ja veeks . Hingamine seob energia ja orgaaniliste ainete esmast kogunemist - fotosünteesi - teiste füsioloogiliste protsessidega.

Mis on taimede kasv? Mis on taimede areng?
Kasv: taimede mõõtmete pöördumatu suurenemine, mis on põhjustatud struktuurielementide juurdetekkimisest. Kasv järkub kogu eluea jooksul.
Areng: struktuurielementide kvalitatiivne muutus, millega kaasneb nende kuju ja funktsioonide muutus.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 12 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-05-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Gruwy Õppematerjali autor

elund peajuur kaheidulehelised sibul astel risoom elundid vegetatiivne köitraag

Sarnased õppematerjalid

docx

Botaanika 3. KT vastusega A variant

B VARIANT 1. Missugused taimeelundid on vegetatiivsed? Juur, vars, leht 2. Milles seisneb taimevarre (või varrelõigu) apikaalse ja basaalse osa bioloogiline erinevus? Vegetatiivsel elundil (või selle osal) on 2 poolust: aplikaalne (tipmine) ja basaalne (alumine) osa. Apikaalses osa moodustavad ainult võrsed , basaalses osas ainult juured. 3. Missuguseid taimeelundeid nimetatakse homoloogilisteks elunditeks? Tooge botaanilisi näiteid? Sama päritolu ja ehitusega elundid, kuid nende välimus ja funktsioon võivad erineda. N: kuuse okas ja kase leht, kaktuse okas ja astri leht, naadi risoom ja maasika võsund 4. Iseloomustage juurt kui taimeelundit (andke juure määratlus) Tüüpilisel juhul on juur polüsümeetriline maa-alune telgelund, mis kasvab juurekübaraga kaetud tipust pidevalt pikkusesse ja ei moodusta kunagi lehti. 5. Mis on juure ülesanded? 1) imab mullast vett ja mineraalaineid 2) kinnitab taime sub

Aiandus

doc

Botaanika eksam

1. Taimeraku ehitus, tema osade ülesanded . Taimeraku võrdlus looma-, seene- ja bakterirakuga. Plastiidide tüübid ja nende ülesanded. TAIMERAKU EHITUS. Taimerakku ümbritseb rakumembraan, mis sarnaneb imeõhukese kilega. Rakumembraan on kõide organismide rakkudel. Kuid taimerakku katab lisaks sellele rakukest. See anab taimerakule tugevuse ja kindla kuju. Noorte taimerakkude kestad koosnevad peamiselt selluloosist. Rakukestas ja rakumembraanis on poorid, mille kaudu on naaberrakud omavahel ühenduses. Raku sees paikneb rakutuum, mis sisaldab pärilikkusainet, mis on raku elutegevuse juhtimiseks vajalik info. Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. Kõige olulisemad on rakutuumas kromosoomid, mis säilitavad ja kannavad edasi infot organismi pärilike tunnuste kohta. Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma. Selles paiknevad mitmesugused rakuosad, mis täidavad erinevaid ülesandeid. Taimerakkudele on iseloomulikud vakuoolid õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahl

Botaanika

odt

Ökoloogia konspekt

Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taksonoomiliste üksust

Ökoloogia

doc

EESTI TAIMESTIK

rühmitamisega, püüdes luua sellist süsteemi, mis peegeldaks uuritava rühma evolutsiooni. Klassifitseerimine on süstemaatiliste gruppide loomine ja defineerimine loogiliste kategooriate abil. Saadud süsteem on klassifikatsioon. Nomenklatuur on klassifikatsiooni(süsteemi) üksustele kindlate reeglite alusel nimede andmine. Kõik need reeglid taimede puhul võtab kokku RAHVUSVAHELINE BOTAANILISE NOMENKLATUURI KOODEKS. Koodeksit peetakse alates 1867.a. ja parandatakse/täiendatakse botaanika kongresside ajal. Igal liigil on perekonnanimi ja liigi epiteet. RIIK REGNUM alamriik subregnum HÕIMKOND -- taimed PHYLUM, DIVISIO --phyta alamhõimkond subdiviso --phytina KLASS CLASS --opsida alamklass subclass --idea SELTS -- laadsed ORDO --ales

Eesti loodusgeograafia

odt

Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused

Klassifitseerimine on süstemaatiliste gruppide loomine ja defineerimine loogiliste kategooriate abil. Saadud süsteem on klassifikatsioon. Nomenklatuur on klassifikatsiooni(süsteemi) üksustele kindlate reeglite alusel nimede andmine. Kõik need reeglid taimede puhul võtab kokku RAHVUSVAHELINE BOTAANILISE NOMENKLATUURI KOODEKS. Koodeksit peetakse alates 1867.a. ja parandatakse/täiendatakse botaanika kongresside ajal. Igal liigil on perekonnanimi ja liigi epiteet. RIIK REGNUM alamriik subregnum HÕIMKOND-- taimed PHYLUM, DIVISIO --phyta alamhõimkond subdiviso --phytina KLASS CLASS --opsida alamklass subclass --idea SELTS -- laadsed ORDO --ales

Bioloogia

pdf

Eeesti taimestik, taimkate ja selle kaitse, 1 KT

Eesti taimestik, ja selle kaitse . Vastused kordamisküsimustele . Ainevahetus ehk metabolism organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum. Organismid vajavad elutegevuses erinevaid orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas välikeskkonnast või sünteesivad ise. Neid aineid kasutatakse kehaomaste orgaaniliste ainete sünteesimise lähteaineteks. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: Assimilatsioon sünteesiprotsessid. Raku tasemel anabolism. Assimilatsioon e. sarnastamine - organismis toimuv biokeemiline protsess, milles anorgaanilistest ainetest tekivad orgaanilised, kehaomased ained. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism. Dissimilatsioon on organism

Eesti taimestik ja selle kaitse

doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Kordamisküsimused EKSAMIKS · Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. · Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. · Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes

Eesti taimestik ja selle kaitse

doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse - MÕISTED

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse  Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat.  Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat.  Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes kasutavad

Loodusteadus

Rohkem sarnaseid