Rakk (0)

Kõik organismid koosnevad rakkudest ja uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemise tulemusena. Rakk on organismi ehituslik ja talituslik üksus. Enamik rakke on väga väikesed ja palja silmaga nähtamatud. Eeltuumsetes rakkudes (bakteritel) pole rakutuum eristunud, st. pärilikkusaine pole tsütoplasmast membraaniga eraldatud. Kõigi päristuumsete organismide rakkudes (taime-, looma- ja seenerakkudes on rakutuum. Rakutuum on tavaliselt ümar ja suhteliselt suur. Ta sisaldab pärilikkusainet ning kontrollib ja suunab raku elutegevust – kõiki rakust toimuvaid protsesse. Rakutuumas on kõige olulisemad kromosoomid , mis sisaldavad pärilikkusainet. Rakutuuma ümbritsevad kaks membraani, mis koos nende vahele jääva ruumiga moodustavad tuumaümbrise. Neis membraanides on poorid , mille kaudu tuumasisene plasma on ühenduses tuumavälise tsütoplasmaga ning mis võimaldavad info-ja ainevahetust rakutuuma ja teda ümbritseva tsütoplasma vahel. Tsütoplasma ümbritseb rakutuuma, on koostiselt poolvedel ning seal paiknevad membraanidega ümbritsetud moodustised – organellid . Raku olulisemad organellid on tsütoplasmavõrgustik (koosneb arvukatest kanalikestest ja nende laienditest, mida mööda liiguvad rakus ained, pinnal sünteesitakse mitmesuguseid aineid), mitokondrid (varustavad rakku energiaga, võivad olla erineva kujuga, hulk suureneb raku intensiivse talitluse puhul), ribosoomid (kõige vaiksemad organellid, milles sünteesitakse valgud ), lüsosoomid (membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad lõhustavaid ensüüme, mille toimel lagunevad rakus mittevajalikud orgaanilised ühendid) ja Golgi kompleks (koosneb üksteise