Internet ja selle mõju ühiskonnale, inimestele ja majandusele (0)

INTERNET
20. sajandil leiutatud kommunikatsioonivahend ja selle mõju majandusele, inimestele ja ühiskonnale
Mis tahes arvutivõrkude võrgustiku üldnimetus on internet . Ülemaailmse TCP/IP protokollistikku kasutava arvutivõrkude võrgu nimetus on Internet.
AJALUGU
Tänase Interneti kujundamist alustati 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET , mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 1962–1968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga California Ülikoolis Los Angeleses (UCLAs) prof . Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli.
Aastal 1983 käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts -arvutivõrk.
1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners -Lee juhtimisel. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language ).
1993 formuleeris Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Samal ajal töötas Marc Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata . 2012. aasta 30. juuni seisuga oli maailmas üle 2,4 miljardi internetikasutaja.
BRAUSERID
Brauser ehk veebilehitseja on rakendus, arvutiprogramm , veebilehtede kuvamiseks. Selle lisandprogrammidega saab kasutada teisi Interneti-põhiseid teenuseid.
TEENUSED
Internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP , ICMP, POP3 , IMAP, SMTP , HTTP, HTTPS, SSH, telnet , FTP, LDAP ja SSL/TLS.
Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod.
DOMEEN
Domeen on nimeline valdus Internetis, mille nimi koostatakse tähtedest ja numbritest kombinatsioonina. Domeenis saab omakorda olla mitut tüüpi nimesid , kõige levinum on seda kasutada, et nimele IP-aadress vastavusse seada. Domeenide süsteem on hierarhiline - tipmine on esimese astme domeen, edasi teise astme domeen jne.
INTERNETI MÕJU MAJANDUSELE

• Majandus on muutunud rohkem ülemaailmsemaks.
  
• On tekkinud uued majandusvaldkonnad .
  
• Kogu majandusega seotud infovahetus on kiirem ja tõhusam
  
• On tekkinud täiesti uus majandusharu – internetikaubandus, sellega muutub inimeste elu lihtsamaks, kõik on nupu vajutuse kaugusel
  

INTERNETI MÕJU ÜHISKONNALE

• Kogu inimeste vaheline suhtlus on muutunud lihtsamaks ja kiiremaks
  
• Inimeste elu on muutunud avalikumaks – sotsiaalmeedias avaldatakse väga palju isiklikke materjale
  
• Mugavam elu
  
• On tekkinud palju probleeme – küberkiusamine, pettused , terrorism, häkkerid, inimesed suhtlevad näost-näkku vähem
  

INTERNETI MÕJU INIMESTELE

• Inimesed võtavad tööd koju kaasa
  
• Väga palju suheldakse läbi interneti ning näost-näkku suhtlemist jääb vähemaks
  
• Tööotsimine lihtsam
  
• Ajalehed, ajakirjad jne kättesaadavamad
  
• Inimesed veedavad üha rohkem aega internetis ning vähem aega lähedastega
  
• Mugavam elu
  
• mõju psüühhikale