„Eluasemeturu reguleerimise võimalusest ühiskonnas“ (0)

Essee „Eluasemeturu reguleerimise võimalusest ühiskonnas“
Essee ja selle teema põhineb 1998. aasta Tallinna Tehnikaülikooli õppejõu Roode Liiase poolt kirjutatud raamatul „Eluasemekorraldus turumajanduses“. Olgugi et tegemist on pea 20 aastat vana raamatuga , on huvitav arutleda ja mõelda võimalustele, kuidas turul edukas olla ja kas selleks on üldse mingit võimalust.
Eluasemeturg on tavaline turg , kus kehtib nõudluse ja pakkumine printsiip – kui pakkumine ületab nõudluse, on hinnad madalamad et kaubast vabaneda , kui nõudlus on suurem kui pakutav, on hinnad omakorda kõrgemad, seda seepärast, et ostjatelt rohkem raha kätte saada.
Eluaseme soetamisel on pea eranditeta hinnad piisavalt laes, et pigem on võit, kui eluase odavamalt kätte saadakse. Mida aga võib lugeda eluasemeks? Eestis on eluruum määratletud kui alaliseks elamiseks sobiv elamu või korter . Tuntuim eluaseme tüüp on just korter, kuid millal võib öelda, et tegemist on nö täisväärtusliku korteriga? Suurbritannias on korter eluase, mis moodustab osa elamust, need on üksteisest eraldatud. Hollandis on elamu hoone või selle osa, mis tulenevalt kas ehitamisest või ümberehitamisest on mõeldud alaliseks elamiseks ühele inimesele või mitmeliikmelisele leibkonnale. Pole tegelikult tähtis, kuidas eluaset defineerida, sest tegelikult on eraisiku, ostja jaoks esmatähtis siiski hind. Hinna paneb paika müüja ja selle alusel toimub kauplemine edasi, sest eluaseme kui ühe tähtsamaima müügiobjekti puhul on tingimine sageli võimalik – hea suhtlemise korral võid sa väga palju võita. Ostja lähtub hinnast , seejärel teistest teguridest, nt mugavustest, geograafilisest asukohast, jne. Kui aga raha rolli ei mängi, langeb raha summa tähtsate tegurite rivi tahaotsa. Eluaseme ostu puhul on tegemist suurima investeeringuga, mida keskmine perekond või üksikisik elu jooksul teeb, mistõttu ongi vajalik oma ost väga sügavalt läbi kaaluda. Turul hea pakkumise leidmiseks tuleb seda jälgida ja vajalikud kaalumised teha, ise pole sellega kokku puutunud, kuid arvan, et eluaseme ostmine pole riiete ostmine - “et küll varsti uued ostan“.
Samuti on eramu või korteri soetamisel väga oluline uurida kõiki eluasemega seotud dokumente ja pidada läbirääkimisi endiste omanikega. Kui aga on plaanis ehitada uus ehitis, tuleb kindlasti suhelda kõigi isikutega, kes sinu eluaseme loomisel kaasa löövad. Seda kõike selleks, et vältida pärast poole võimalikke ebameeldivusi. Turult parima pakkumise leidmine, mis oleks samas võimalikult soodne ja kvaliteetne, on väga keeruline. Siin on väga olulised tutvused ja kogemused jne.
Nüüdisajal on eluaseme hinnale lisandunud kinnisvaraline aspekt ja sellega seotud omandisuhted. Juhul, kui inimese ainuke soov endale eluase leida, pole vahet kellele see kuulub, Kuid kui ostuga pole kiiret saavad määravaks suhted naabritega , eluaset ümbritsev loodus- ning tehistaristu. Fakt on, et ostes kasutatud eluaseme, mõtlen selle all eramut, siis on see täpselt ehitatud algse omaniku tarvis ja kõiki vajadusi pole võimalik. Ümberehitamine on võimalik, kuid see on kulukas .
Veel omandisuhetest rääkides, on klassikaliseks omandipõhimõtteks, elatakse kas enda poolt loodud ja enda omanduses oleval eluasemel või eluaset üüritakse, pole tähtis kas üüripind on eraisiku omanduses või eluasemekorraldusega tegeleva organisatsiooni vara. Esimene variant on loomulikult on minu meelest parem, siis pole vaja üüri pärast muretseda, jäävad ainult kommunaalid, kuid kahjuks pole enamusel näitena Eesti rahvast võimalik korterit välja osta.
Raamatut lugedes saabub arusaam, et Euroopas kõige raskem on üürida eluaset Inglismaal, sest seal on omatarbeliste eluasemete hulk suurim, st eluasemed, mida välja ei üürida. Kõige tõenäolisem on kiiresti eluaset üürida Saksa Liitvabariigis, sest seal moodustuvad eravalduse üürieluasemed tervelt 42 % kõikidest eluasemedest.
Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et edukaks eluasemeturul läbilöömiseks tuleb olla väga tark ja võimalike muutustega arvestada. Väga kasulikud on tutvused ja eelmised sellesarnased kogemused. Eluaseme rentimine ja ostmine on väga kaalukas otsus ja on väga tihedasti seotud ühiskonna tolerantsiga ning erinevad riigid ja ühiskonnad on võõramaalaste paljud piirangud kehtestanud.