Töö juhendaja: Alar Asover Töö koostaja: EMÜ, EM, I kursus, Tartu 2008 TERAVILJA SAAGIKUS EUROOPA RIIKIDES. Käesolevas töös tutvustame teravilja saagikust kuues erinevas riigis. Võrdleme Eesti,Soome, Saksamaa,Läti,Leedu ja Poola teravilja saagikust kolmeteistkümne aasta lõikes(tabel 1) Tabel 1. Teravilja keskmine saagikus. Teraviljade keskmine saagikus, t/ha EESTI SOOME SAKSAMAA LÄTI LEEDU POOLA 1993 2,30 2,83 5,08 1,69 2,01 2,63 1994 1,55 3,14 5,13 1,50 1,64 2,42 1995 2,14 3,28 5,45 1,53 1,82 2,94 1996 2,38 3,02 5,71 1,93 2,13 2,85
Harilikku sorgot kasutatakse toiduks ja loomasöödaks. Hiinas, Koreas, Jaapanis kasutatakse teda käsitööesemete valmistamiseks. Teradest toodetakse tange ja jahu, Hiinas on populaarne ka sorgoviin. Loomasöödaks kasutatakse sorgot silo ja haljassöödana. Kõik sorgo liigid pärinevad troopilistelt ja lähistroopilistelt aladelt. Kasvuks vajavad niiskemat, keskmise viljakusega mulda ja eelistavad päikeselist kasvukohta. Hirss on väikeste teristega üheaastaste teraviljade rühm, mis ei moodusta ühtset taksonoomilist gruppi. Kultuurtaimed kasvavad peamiselt kuivemas troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes. Kuigi hirssi kasvatatakse Aasias ja Põhja-Aafrikas eelajaloolistest aegadest, ei teata, kust see täpselt pärineb. Oletatakse, et hirss on pärit Ida- või Kesk-Aasiast, teine seisukoht on, et esimesena kasvatati seda Etioopias. Aafrikas on hirss tänapäevalgi oluline toiduaine. Hirssi kasvatatakse eelkõige toidu- ja söödateraviljana.
TAIMEKASVATUS TERAVILJAD PRAKTIKUMID Praeguse botaanilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad kõrrelised teraviljad: · katteseemnetaimede hõimkonda, · üheiduleheliste klassi, · kõrreliselaadsete seltsi, · kõrreliste sugukonda. Kõrreliste teraviljade hulka kuuluvad järgmised perekonnad: · nisu (Triticum) · rukis (Secale cereale) · oder (Hordeum vulgare) · kaer (Avena sativa) · mais (Zea mays) · hirss (Panicum) · sorgo (Sorghum bicolor) · riis (Oryza) Kõrreliste teraviljade vili on üheseemneline sulgvili, mis on tihedalt kaetud seemne- ja viljakestaga. Seega on kõrreliste vili teris.
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus Nimi Teraviljad Referaat Olustvere 2014 Sissejuhatus Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade teriste ehk terises olevate terade saamiseks. Teraviljade hulka kuulub ka mittekõrrelisi, näiteks tatar (sugukonnast tatralised), rebashein (sugukonnast rebasheinalised) ja kinoa ehk tsiili hanemalts (sugukonnast hanemaltsalised). Teraviljade saaki tarvitatakse toidu valmistamiseks (harilikult jahu, kruupide, tangude või helvestena), tärklise-, piirituse- ja õlletööstuses ningloomasöödaks. Teravili on inimkonna põhitoidus; terade saamiseks kasvatatakse teravilja rohkem kui 50%-l kogu maakera külvipinnast
VISKI Mis on viski? Viski on teraviljade, nagu oder, mais, nisu, rukis, meskist destilleeritud kange alkohol, mis on küpsenud puidust vaatides (tüüpiliselt tammevaatides). 4050% alkoholisisaldusega destilleeritud jook Viski täidlus ja tajutavad omadused sõltuvad eelkõige vaskkeedukatla kujust. Viski ajalugu Arvatakse, et sellega tegid VVI sajandil algust iiri rändmungad, kes omandasid idamaise lõhnaainete valmistamise kunsti ning asusid koju jõudes sama valemi abil õllest eluvett ajama. Järgmiseks aastasajaks oli viskitegemise oskus tuntud ka Sotimaal ning õige pea aeti eluvett juba kõikjal Briti saartel. Põhilised viskide jagunemise tüübid: linnaseviski Malt Whisky tõrrelinnaseviski Vatted Malt või Pure Malt, mis sisaldab linnaseviskisid vähemalt kahest viskivabrikust valikvaadi linnaseviski Single-Cask Malt, mis on ühe destillatsiooni tulemus teraviljaviski Grain Whisky valmistatak...
• Tööstustoorainena kasutatakse teravilja: - tärklise-, - piirituse-, - õlle-, - konservitööstuses jm. • Teraviljapõhku kasutatakse: - katte- ja pakkematerjalina, - paberitööstuse toorainena, - mitmesuguste tarbeesemete (matid, korvid, kübarad, ökomajad) valmistamiseks jne. 3 Tootmine maailmas • Toodangu mahu järgi maailmas kõige olulisemad teraviljakultuurid: - mais (33% - osakaal teraviljade toodangust), - nisu (27%), - riis (27%). • Kokku moodustavad need kolm kultuuri 87% maailma teraviljatoodangust. 4 • Eesti peamised teraviljakultuurid moodustavad maailma kogutoodangust: oder - 6,0% kaer - 0,9% rukis - 0,7% • Eesti osakaal maailma teraviljatoodangus on ca 0,04%. 5 Teraviljakultuuride osakaalud teraviljatoodangus maailmajagudes ja Eestis 2009
Eksami küsimused 1.Mis on fotosüntees ja selle valem. Fotosüntees on looduses ainulaadne protsess, mille käigus taimed muudavad oma elukeskkonna anorgaanilise aine orgaaniliseks. Selleks läheb neil vaja päikese valgusenergiat. Fotosüntees toimub klorofülli sisaldavates rohelistes rakkudes, mis asuvad peamiselt lehtedes. 6CO2 + 12H2O+E = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 2. Teraviljade kasvupind Eestis ja palju on Eestis üldse põlluharimiseks sobilikku maad (ha) Teraviljade kasvupind on umbes 300 tuh/ha, ja põlluharimiseks sobilikku maad on umbes 600 tuh/ha (natukene vähem) 3.Terise anatoomiline ehitus Tera koosneb idust, endospermist ja kestadest. Idus on arenenud üks või mitu idujuurealget. Kestad koosnevad mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest ja sisenemine on seemnekest. Suurem osa terast moodustab endosperm (75% massist)
väetiste kasutamine riigis? kasutamise kohta Marokos kohta. Väetiste kasutamise Kui suur osatähtsus on ma andmeid ei leidnud. kohta andmed puuduvad. niisutamisel? Niisutatakse Marokos 1458 Niisutatakse 3157 ha maast. ha maast. Kuidas on muutunud Vaadeldaval perioodil (2005- Teraviljade tootmine on teraviljade ja liha 2010) on teraviljade tootmine samal perioodil langenud tootmine? suurenenud 12,8 % ja liha 2,89% ja liha tootmine on Kuidas on muutunud toidu tootmine on suurenenud tõusnud 0,3%. tootmine elaniku kohta? samal perioodil 7%. Toidu tootmine elaniku kohta Toidu tootmine elaniku kohta on sellel perioodil langenud on samal perioodil 3,33%.
Nisujahu SISSEJUHATUS TERAVILJAD Teraviljad on enamasti kõrreliste sugukonda kuuluvad kultuurtaimed, mida kasvatatakse tärkliserikaste söödavate terade saamiseks. Teraviljade hulka kuuluvad kõrrelised, sealhulgas nisu, rukis, kaer, mais, riis ja hirss. Teraviljade hulka kuuluvad ka mittekõrrelisi, näiteks tatar, rebashein ja kinoa. Valdava osa kõrreliste juurestikust moodustavad lisajuured, mis omakorda moodustavad narmasjuurestiku. Juurte põhimass paikneb huumushorisondis. Teraviljade hulgas on tugevaima juurestikuga mais, rukis ja talinisu. Vars koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja 5-7 pikast ja õõnsast torujast sõlmevahest. Kõrred kasvavad nii tipust kui sõlmede pealt. Iga sõlmevahe on pikem temast allpool olevast. Kõrre pikkust sõltub sordist ja kasvutingimustest. Leht kinnitub igale kõrresõlmele. Lehetupp ümbritseb kõrt ning toetab seda. Lehetupe üleminekul lehelabaks asuvad kõrvakesed ja keeleke
TERAVILJAD JA TOOTED Teravili on peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuuritaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade - saamiseks. TERAVILJADE LIIGID Kõrrelised, sealhulgas rukis, nisu, oder, kaer, mais, riis, hirss, sorgo, tritikale (nisu ja rukki hübriid) ja metsik riis (tuskaroora vesiriis). Mittekõrrelised, näiteks tatar (taralised), rebashein (rebasheinalised) ja kinoa ehk tšiili hanemalts (hanemaltsalised) TERAVILJADE AJALUGU • Alates põllumajanduse tekkimisest 10. aastatuhandel enne meie aega • Teraviljakasvandus näitas riigi majandustaset • Esimesed teraviljad, mis kodustati, olid nisu ja oder
Proteiinid ehk lihtvalgud Proteiinid moodustavad peamisi koe- ja varuvalkaineid. Albumiinid on valgud, mis kergesti lahustuvad vees, lahjendatud hapetes, leelistes ja neutraalsete soolade lahustes, koaguleeruvad kuumutamisel ja sadestuvad ammooniumsuldaadiga küllastunud lahustes. Loomseid albumiine sisaldub keha vedelikes, nõredes jne. Globuliinid on valgud, mis alati kaasnevad albumiinidega. Moodustavad suurema osa seemnete valkainetest, välja arvatud teraviljade seemned. Prolamiinid ja gluteliinid moodustavad teraviljade (jahu) valgu põhilise osa. Glüadiini ja gluteiini moodustavad teraviljade kleebise valgu. Selle sisaldusest sõltub rukki- ja nisujahu küpsetatavus. Protamiinid ja histoonid on aluselised loomsed valgud. Peptiidvalkudest on suure füsioloogilise tähtsusega hormoonid insuliin, oksütotsiin ja vasopressiin. Insuliin on loomorganismi suhkruainevahetust reguleeriv hormoon, mida produtseerib kõhunääre
1.juurpeet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur (mingi joonis on ka siin juures veel tegelt) 2.varskõrrelised ja liblikõielised 3.võrse osad ¤ hüpokotüül peet, kaalikas, naeris ¤ varsnuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep ¤ lehtsalat, spinat ¤ lehe osadseller, tubakas, sibul 4.õiedlillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5.seemned ja viljadteraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad. See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g). Varajane oder 200-250 m -38g Keskvalmiv oder 220-280 m Kaer 220-260 m - 36-43g Suvinisu 260-300 m 35g Talirukis 195-215 m - 26-28g Talinisu-230-260 m - 38-40g Talitriticale-200 m - 30...40g Suviraps-7-8 m - 4-5g Taliraps-4-6 m 3.Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia. Erinevus: Suvirapsi saak võib olla talirapsi omast 2x suurem. Suvirapsi vegetatsiooniperiood kestab 90-100 päeva, lühem kui talirapsil. Külvatakse umbes mai alguses 5-10°C
2. Vars: kõrrelised ja liblikõielised 3. Võrse osad - hüpokotüül: peet, kaalikas, naeris - vars: nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep - leht: salat, spinat - lehe osad: seller, tubakas, sibul 4. Õied: lillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5. Seemned ja viljad: teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad. See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. 2. Teraviljade külvisenormid ja 1000 s.m. Teravili Külvisenorm 1000 s.m. (kg/ha) Varajane oder 200-250 Keskvalmiv oder 220-280 Kaer 220-260 Suvinisu 260-300 Talinisu 230-260 Talirukis 195-215 Talitriticale 200 Tatar 80-90 3. Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia. Erinevus: Suvirapsi saak võib olla talirapsi omast 2 korda suurem. Suvirapsi
Talioder Hordeum vulgare Odra talivorm on väga populaarne taliviljaliik teistes Euroopariikides, kuna tema viljelemise eeliseks on taimede poolt talviste veevarude otstarbekam ärakasutamine. Eestis on riiklikes sordivõrdlus ja teaduskatsetes varemgi taliodra sorte testitud, kuid meie kliima jaoks vastupidavaid sorte pole seni leitud. Sordiaretuse arenedes on turule tulnud uued ja talvekindlamad sordid Suvinisu Triticum aestivum L. Nisu on olnud vaieldamatu liider maailma teraviljade seas, olles seejuures üks väärtuslikumaid taimseid toiduaineid. Suvinisude küpsetusomadused on saianisuks reeglina paremad. Nisu idanevad seemned ja tõusmed on öökülmale vastupidavad, jahedam ilm soodustab taime võrsumist ja lisajuurte kasvu, veevajadus on suurem kui odral ja taliteraviljadel, loomiseelne veepuudus põhjustab viljatute pähikute teket. Sobivad viljakad mullad, vähesobivad on rasked savimullad ja liivmullad
Nisu Mis on nisu? Nisu on kõrreliste sugukonda kuuluv taimeperkond Maailma viljade seas olnud pikka aega vaieldamatu kuningas Üks väärtuslikemaid taimseid toiduaineid Väga tähtis teravili Kultuurtaim Kirjeldus Teraviljade seas kõige levinum Kõige pikaealisem Kasvab hästi soojemas kliimas Nisupea otsas on sellised okkad vms, mille järgi saab neid teistest eristada Kasvatuspiirkonnad Kõige algselt kasvatati nisu Ees-Aasias umbes 9000 aastat tagasi (nö Viljaka poolkuu alad) Mesopotaamias kasvatati nisu 5000.a. eKr 1528.a. rändas nisu Lõuna-Ameerikasse 1788.a. Austraaliasse 1812.a. Kanadasse Nii algaski nisu võidukäik kogu maailmas, nüüd
t/ha, siis riis, siis nisu. Kogutoodang-1 kohal maailmas mais 599,97 milj t, siis riis, siis nisu. Eestis kasvupind oli 80-ndatel 450 000 ha. 2000 a 333000 ha. Praegu rukist 28000ha. Talinisu vähenes ja suvinisu suurenes. Odrapind on vähenenud. Saagikus on 2000a keskmiselt 2t/ha. Kogutoodang oli 80-tel üle milj t. 90-te II poolel aga 426-741000 t. Piisav on kui toodetakse 1 t teravilja in toidux ja loomadle. 1999 a oli aga 281 kg. 11) Kõrreliste teraviljade morfoloogilised iseärasused. Jaotatakse 2 rühma: I kuuluvad rukis, nisu , oder, kaer, II kuuluvad mais, hirss, riis, sorgo.Juured-kõrreliste teraviljade eos on 1- mitu idujuurealget.Juurestiku moodustavad lisajuured, neist narmasjuurestik.Juurte põhimass paikneb huumushorisondis, kust omastatakse suurem osa toitaineid. Kõrs(vars)- koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja õõnsatest torujatest sõlmevahedest. Kasvuajal ümbritseb kõrt lehetupp. II
Kogutoodang-1 kohal maailmas mais 599,97 milj t, siis riis, siis nisu. Eestis kasvupind oli 80-ndatel 450 000 ha. 2000 a 333000 ha. Praegu rukist 28000ha. Talinisu vähenes ja suvinisu suurenes. Odrapind on vähenenud. Saagikus on 2000a keskmiselt 2t/ha. Kogutoodang oli 80-tel üle milj t. 90-te II poolel aga 426-741000 t. Piisav on kui toodetakse 1 t teravilja in toidux ja loomadle. 1999 a oli aga 281 kg. 11) Kõrreliste teraviljade morfoloogilised iseärasused. Jaotatakse 2 rühma: I kuuluvad rukis, nisu , oder, kaer, II kuuluvad mais, hirss, riis, sorgo.Juured-kõrreliste teraviljade eos on 1- mitu idujuurealget.Juurestiku moodustavad lisajuured, neist narmasjuurestik.Juurte põhimass paikneb huumushorisondis, kust omastatakse suurem osa toitaineid. Kõrs(vars)- koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja õõnsatest torujatest sõlmevahedest
Prantsusmaa 4,4 1985 19,2 Suurbritannia 1,9 Poola 1,4 1995 34,2 Austraalia 1,1 2005 46,4 Maailmas kokku 46,4 TALIRAPSI TÄHTSUS EESTIS Talirapsi kasvatamise osakaal Eestis on aastatega suurenenud tänu heale saagikusele ja kõrgetele kokkuostuhindadele. Rapsi kasvupind Eestis aastal 2008 oli u 77,7 tuhat ha ehk 24,1% ainult teraviljade kasvupinnast, kuid talirapsi osakaal oli jätkuvalt tunduvalt väiksem kui suvirapsil. Uued hübriidseemnega talirapsi sordid on katsepõldudel · ja viljelusvõistlusest osavõtnute põldudel saagikuselt ja õlisisalduselt ületanud suvirapsi, mistõttu talirapsi kasvatamine üha intensiivistub Talirapsi BOTAANILINE iseloomustus Tugev 1-1,5 m kõrgune taim Leheroseti perioodil sarnaneb rapsitaim kaalikaga (sinakasrohelised, siledad) Lehealus ümbritseb vart poolest saadik.
vähem (odral, kaeral 2...4; suvinisul 1...3). Võrsumisfaas Taliteraviljad võrsuvad peamiselt septembri lõpus, võrsumine võib jätkuda ka kevadel. Intensiivsemalt võrsuvad varasemad (õigeaegsed) külvid, sügisestel võrsetel moodustuvad pikad ja tihedad pead; kevadised võrsed on lühema ja peenema kõrrega, lühemate peadega ja pähikuid on vähem Võrsumine Kasutatud kirjandus http:// lemill.net/content/webpages/teraviljade -kasvufaasid http:// et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rsumine http:// www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/t eraviljakasvatus/kasvufaasid
Äestamine Pindmise kihi 3-4cm paremaks tegemine Rullimine Mullapinna tihendamine, mulla ja seemnete vahelise kontakti parandamine Põllu kaanetamine Põllul olevad veekapillaarid suletakse, et niiskus välja ei läheks Külvamine Monokülvikud(ainult seemned) Kombikülvikud (seemned+väetis) Otsekülvi meetod- maaharimist ei toimu Teraviljade kasvuaegne hooldamine Mehaaniline umbrohutõrje – tõmbab mulla kapillaarid kinni, segab mulda, hävitab umbrohtu, vigastab taime, et see kasvaks (orasäke) Tavapärane mullaharimine (sügavkünd) 1. Kõrrekoorimine 2. Sügiskünd 3. Libistamine 4. Kultiveerimine 5. Külv Minimeeritud mullaharimine(madalkünd) 1. Kõrre koorimine sügisel või künd madalkünniadraga 2
· Loomsed rasvad searasv lambarasv veiserasv · Taimsed rasvad oliivõli päevalilleõli Valgud: on organismile ehitusmaterjaliks · Liha · Piim · Piimatooted · Kala · Muna Vitamiinid: reguleerivad elutegevust · A-kalamaksaõlis,munakollases · D-loomse päritoluga toiduainetes · E-taimeõlides · C-puuviljades,marjades,köögiviljades · B-teraviljade kestades,idudes,maksas, munades Mineraalained: reguleerivad elutegevust · Ca-piimas,piimasaadustes · Na-keedusoolas · K-paljudes taimedes · P-loomsetes toiduainetes · Fe-enamikes toiduainetes · S-küüslaugus,sibulas · J-merekalades Toit on väärtuslik, kui sisaldab vajalikul hulgal: · Energiat · Valke · Rasvu · Sahhariide · Vitamiine · Mineraalaineid · lisaaineid Kütused
marjad Oligosahhariidid Maltodekstriin:saadakse tärklisest, kasutatakse peamiselt toidulisandina. Leidub ka õlles ja leivas Rafinoos: kaunviljad Polüsahhariidid Tärklis: kartulid, teraviljatooted, riis, pasta Kiudained (tselluloos, pektiin): teraviljad, puuviljad Peamine toidu süsivesik on tärklis. Tärkliserikkaid tooteid sööva inimese seedekulglas toimub tärklise lagunemine, mis annab rohkesti glükoosi. Kõige tärkliserikkamad on teraviljade terised ja kartuli mugulad. Kogu päevasest tarbitavast toiduenergiast peavad süsivesikud katma 55 60%. Lisatavast suhkrust saadava energia osatähtsus ei tohiks ületada 10% päevasest toiduenergiast. Meie organism, eriti aga aju, vajab pidevat glükoosiga varustamist, tagamaks efektiivse ja tulemusliku toimimise. Süsivesikute parimaks allikaks toidus on teraviljatooted, kartul, köögiviljad, puuviljad ja marjad, mis sisaldavad rikkalikult vitamiine, mineraalaineid, kiudaineid ja
Valgusisalduse järgi jaotatakse nisu tüüpidesse: 2. Kõvanisu (tera on kõva, puruneb jahvatamisel hästi) sisaldab > 14 % (12-14%) valku, jahu annab elastse taigna. 3. pehmenisu 8-10 % valku Normaalses nisus moodustab mittevalguline lämmastik 10 % kogu N-st. Suurem hulk viitab tera riknemisele või sellele, et tera pole küps. Erinevad teraviljad Tärklis erineb peamiselt tera suuruse poolest Valgud - kile Peamisteks teraviljade valkudeks on vees lahustumatud varuvalgud prolamiinid ja gluteliinid, albumiinide ja globuliinide hulk sõltub viljast ja peamistes leivaviljades on neid vähe. Prolamiinid ja gluteliinid omakorda on valgufraktsioonid, mis koosnevad erinevatest valkudest ja sõltuvad viljast. Inimese toiduvalguna ei ole nad täisväärtuslikud, sest neis on liiga vähe mõningaid asendamatuid aminohappeid. Prolamiinides on vähe Lys, aga ka Thr ja Trp
sahharoosist). Enam leidub õuntes,pirnides jt. Puuviljades. Liitsüsivesikuteks on: 1. Sahharoos ehk roo- või peedisuhkur Laguneb hapete ja fermentide toimel ning muutub inertsuhkruks (s.o glükoos ja fruktoosi seguks). Leidub suurel hulgal suhkruroos ja peedis) 2. Laktoos ehk piimasuhkur Nõrk magus maitse. Sisaldub piimas 3. Maltoos ehk linnasesuhkur tekib teraviljade idanemisel neis leiduvast tärklisest. Liitsüsivesikud (mis koosnevad paljudest lihtsüsivesikute molekulidest) on: · Tärklis koguneb taimsete organismides varuainena mitmesuguse kujuga väga väikeste kristallide näol. -On veest raskem ja ei lahustu vees. -Kuumas vees aga paisub ja tekib kliister. -Fermentide ja hapete mõjul liidab endaga vett ja muutub glükoosiks. -Sellist suhkruks muutmise protsessi nm. Hüdrolüüsiks
Looduslikud leostunud gleimullad on heaks reserviks haritava maa laiendamisel. Nende kuivendatud muldade perspektiiviboniteet võib olla 35-40 hindepunkti. Suurimad levikualad on Pärnu-, Hiiu-, Lääne- ja Raplamaa. [2] Hinnang kasutussobivusele Leetjad mullad on suhteliselt harimiskindlad ja universaalse kasutussobivusega. Vaid leetjatel liiv- ja savimuldade haritavus on alla keskmise. Leetjad mullad on head põllumullad ja sobivad intensiivseks kasutamiseks. Väga hästi sobivad teraviljade kasvatamiseks, kasutussobivus teraviljade kasvatamisele on 10 punkti. Kõige madalam kasutussobivus ehk 7 punkti on tatra kasvatamiseks. [2] Leostunud muldadel on samuti universaalne kasutussobivus, tänu suhteliselt vastupidavale struktuursusele on leostunud mullad harimiskindlad. Tasastel või nõrgalt kallakulistel aladel on leostunud mullad normaalselt haritavad minu põllumassiiv on tasasel alal, sellest järeldan et sel on universaalne kasutussobivus
VÄETAMINE Teraviljade toitumise seisukohalt osutuvad tähtsateks toiteelementideks NKP, mida nimetatakse ka põhitoiteelementideks. Kindlasti peab taime toitekeskkonnas olema Ca, Mgja S, poolmikroelemendid Feja Mnja mikroelemendid B, Co, Cu, Mo, Znja teised. Väetise kogused sõltuvad mulla toitainete sisaldusest, planeeritavast saagist, väetiste tasuvusest ja saagiga eemaldatud toite elementidest. VÄETISTE ANDMISAJAD JA MEETODID. Lähtudes külviajast eristatakse külvieelset, külviaegset ja külvijärgset väetamist. Külvieelselt antakse orgaanilised väetised. Külvijärgselt väetatakse varakevadel talivilju ammooniumsalpeetriga. Külviaegsel väetamisel antakse koos teraviljaseemnega mulda ka taimekasvuks vajalikud toiteelemendid. Planeeritava 3 000 kg/hasaagiga eemaldatakse põllult 90 kg N, 20 kg P ja 50 kg K. Taliteraviljad reageerivad hästi orgaanilisele väetisele ning ka selle järelmõjule. Põhiväetis antakse enne kesakündi, kultiveerimise a...
( ammooniumsalpeeter) Teraviljakasvatuse tähtsus: *peamine toiduaine- soodne valgu ja tärklise suhe 1:7 inimesele füsioloogiliselt parim. *konsentreeritud toit loomadele- söödaks kogu taime maapealne osa. Põhk- koresööt, allapanu *tööstuse tooraine- Tärklis, piiritus, õlu. Põhk-katte ja pakkematerjal, paber Strateegiline tooraine- enamik arenend riike suudavad end ise teraviljaga varustada , erandiks jaapan kes impordib 70% teraviljast Teraviljade vili Üheseemneline sulgvili, botaaniliselt teris. Terise osad: viljakest, seemnekest , aleuroonkiht, idu , endosperm. Keemiline koostis: valk, tärklis, kiud, tuhk, rasv, suhkur. Ehitus ja tera koostis: Tera koosneb idust, endospermist e toitekoest ja kestadest. Idus on arenenud üks või mitu idujuurealget. Kestad koosnevad mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest ja sisemine seemnekest. Suurema osa terast moodustab endosperm ( 75% massist ). Endospermi eraldab eost kilbike.
metallitööstuses, elektrivarustuse tootmisel (lülitid, halogeenlambid, patareid), farmaatsiatööstuses (diureetikumid, kõhulahtistid, silmatilgad, ninatilgad, nahasalvid ja vaktsiinid), meditsiinis (termomeetrid, baromeetrid, desinfektsioonivahendid), hambaravis (amalgaamplommides on 50% elavhõbedat), värvides ja värvainetes. Anorgaanilisi elavhõbeda ühendeid kasutatakse puidutööstuses hallituse tõrjeks. Orgaanilisi Hg ühendeid kasutatakse taimekaitsevahendites teraviljade töötlemiseks. Elavhõbeda rakendusi piirab oluliselt tema aurude toksilisus. KASUTATUD MATERJAL http://et.wikipedia.org/wiki/Elavh%C3%B5be http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Elavhobe.htm http://web.zone.ee/vaktsineerimisest/elavhobe.htm http://www.mg.edu.ee/files/elavhobe_kalle_kamenev.pdf http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/elavhobe_teelekepler.htm
maailmas Riis Fotol: riisitaim Fotol: Väliskestaga riisiterad Ajalugu Hiinas kasvatatud rohkem kui 6000 aastat Pärineb Kagu-Aasiast Riisi viisid Kreekasse araabia rändurid Indiasse Alexander Hispaaniasse jõudis riis mauride Prantsusmaale viisid riisi ristirüütlid. Ajalugu Kuulub vanimate kultiveeritavate teraviljade hulka Ligi 12 000 aasta vanused kivistunud riisiterad on leitud Hiinast Alguses kultiveeriti seda kuivadel põldudel Botaanilised tunnused Kõrred on püstised ja kasvavad tavaliselt 1–1,8 m kõrguseks Ühel taimel on sageli 18–20 kõrt Lehed on kuni 60 cm pikkused ja 1,5 cm laiused Väikesed tuul tolmlevad õied moodustavad 30–50 cm pikkuse pöörise (pööris koosneb 30- 500 õiest)
Tuntumad 1.Bacardi brändid 2. Tanduay Click to edit Master text styles 3. Mc Dowell's No. 1 Second level Celebration Third level Fourth level Fifth level VISKI asko Mis on viski? Viski on teraviljade, nagu oder, mais, nisu, rukis, meskist destilleeritud kange alkohol, mis on küpsenud puidust vaatides (tüüpiliselt tammevaatides). 4050% alkoholisisaldusega destilleeritud jook Viski täidlus ja tajutavad omadused sõltuvad eelkõige vaskkeedu-katla kujust. Viski ajalugu Arvatakse, et sellega tegid VVI sajandil algust iiri rändmungad, kes omandasid idamaise lõhnaainete valmistamise kunsti ning asusid koju jõudes sama valemi abil
planeeritavaks saagiks on 6,5 t/ha. Eelviljana kasvatatakse hernest. Eelvili Nisu juurestik on suhteliselt nõrga toitainete omastamise võimega ja ka veevajadus on suurem kui teistel teraviljadel. Seetõttu on väga oluline jälgida eelvilja valikut, kuna nisu on selle suhtes üsna nõudlik (Lepajõe, 1984). Hea nisusaagi saamiseks peab eelvili jätma mulda küllaldaselt niiskust ning toitaineid. Hernes on külvikorras teraviljadele heaks eelkultuuriks, kuna lõpetab teraviljade haigustsüklid, aktiveerib bioloogiliselt mulda ja rikastab seda lämmastikuga (Older, 1999). Mullasobivus Suvinisu on kasvutingimuste suhtes nõudlikum kultuur kui teised teraviljad. Suvinisu eelistab parasniiskeid, keskmise ja raskema lõimisega, neutraalse reaktsiooniga viljakaid muldi. Tugevasti tallatud õhu- ja toitainetevaestel muldadel jäävad taimed nõrgaks (rikutud struktuuriga hapnikuvaeses mullas hakkab orgaaniline aine lagunemise asemel käärima ja selles protsessis
Paljunevad, kas pungudes või moodustavad eioseid. 5. Kübarseente viljakehad koosnevad mütseelist. Paljunevad eostega, mis valmivad kas eostelehekestel või torukeste seintel. 6. Arusampinjonil on sile jalg, valgel kärbseseenel aga ebemeline. Valgel kärbseseenel on tupp, mis puudub arusampinjonil. Valge kärbeseene rõngas on vähenähtav ja selle eoslehekesed on valged. Küll aga arusampinjonil on roosad kuni pruunid eoslehekesed. 8. Roosteseen Kasvab teraviljade kõrtel ja kukerpuu lehtedel. Taimed jäävad kiduraks ja teraviljasaak väheneb. Nõgisseen Teraviljadel. Rikub teriste sisu või hävitab õisiku. Jahukasteseened Tavalistel taimedel ja ka kultuuritaimedel. Tekitavad taimele jahuka kirme ja rikuvad saagi. 9. Jalaseen - Mitte olla paksute jalatsitega koguaeg nii, et jalgadel on väga soe. Sinna tekib jalaseen. 10. Sümbioos seente ja taimede vahel tähendab seda, et mütseel põimub ümber taimejuure ja
VISKI Kristiina Jaagus MT-09A Viski on teraviljade, nagu oder, mais, nisu, rukis, meskist destilleeritud kange alkohol, mis on küpsenud puidust vaatides (tüüpiliselt tammevaatides). Viskid erinevad alkoholikoguse, tootmisaine ja kvaliteedi järgi. Valmistamine Viski täidlus ja tajutavad omadused sõltuvad eelkõige vaskkeedu-katla kujust. Kõrged ja sihvakad katlad (kolonnid) võimaldavad toota kergemat piiritust. Madalad, ümarad ja väiksemad katlad (potid) aga rikkalikku täidlasemat piiritust. Viskipiiritus villitakse vaatidesse lahjendamata. Joogi värvus, aroom ja maitse sõltub edaspidi vaadis küpsemise ajast. Pärast pudelisse villimist viski enam edasi ei arene. Viski jagunemise tüübid linnaseviski tõrrelinnaseviski, mis sisaldab linnaseviskisid vähemalt kahest viskivabrikust valiklinnaseviski ehk ühelinnaseviski mis on ühe kindla viskitehase toodang, kuid erinevatest pruulimislaaridest kokku segatud, et tagad...
leidub mitmel pool lääneosariikides üsna palju. Ka nende maakide paremad varud on ammendatud ja järele jäänud maakide metalli sisaldus on võrdlemisi väike. Rikkamaid maake veetakse sisse Mehhikost. Ameerika Ühendriikides on palju kulda, eriti Californias ja Alaskas. Väga palju on fosforiiti, kaalisoola, väävlit. USAs on suur põllumajandus: kogu pinnas on 47% haritav maa. Peamised põllumajandussaadused on mais, riis ja nisu, mis moodustavad 91% kõigi teraviljade kogutoodangust maailmas. Enamus loomi kasvatatakse liha, piima, munade ja muude toodete jaoks. Erinevates USA regioonides toodetavad põllumajandussaadused varieeruvad tugevalt USA unikaalselt mitmekesiste looduslike olude ja kohaliku turu eripärade tõttu. Nii on kirde osariikide põllumajanduses peamised saadused piimatooted, linnuliha, kartul ja puuviljad; keskläänes erinevad teraviljad ning veise- ja sealiha; lõunas maapähklid, puuvill, tsitruselised
Ultra-mikroelemendid Al, As, Ba, Bi, B, Br, Cd, Cs, Ge, Hg, Li, Pb, Rb, Sb, Si, Sm, Sn, Sr, Tl, Ti, W Väga erinevad funktsioonid: ensüümi koostisosad ehitusmaterjal luudes ja hammastes Makroelemendid inimkehas Element Sisaldus, g/kg Kaltsium 10-20 Fosfor 6-12 Kaalium 2-2,5 Naatrium 1-1,5 Kloor 1-1,2 Magneesium 0,4-0,5 Töötlemise mõju Oma olemuselt on mineraalid hävitamatud Kõige olulisem kadu on teraviljade jahvatamisel Kaod esinevad ka keetmisel Mineraalained mõjutavad toidu maitset ja kiirustavad või aeglustavad reaktsioone ning mõjutavad ka toidu tekstuuri Makroelemendid Naatrium 1,4 g/kg Peamiselt rakuväline aine Aktiveerib mõningaid ensüüme Päevane tarve on naistel 2,5 g ja meestel 3,3 g Kaalium 2 g/kg Kõige levinum katioonrakusiseses vedelikus (140 mmol/l) Reguleerib osmootsetrõhku rakkude sees 2-5,9 g/päevas Magneesium 250 mg/kg 70% paikneb luudes
Tuumad aurutatakse ja seejärel valtsitakse helvesteks. · Odrajahu saadakse kooritud odratuumast jahvatamise teel. Kasutatakse karaski küpsetamiseks, teiste jahude lisandina ja putrude valmistamiseks. karask Kaer · Kaer on arvamuste kohaselt Aasiast pärit teravili. · Lähis-Idas hakati kaera kasvatama umbes 1700 a eKr. Eestis I aastatuhande teisel poolel. · Kaer on Eestis teraviljade seas toodangu poolest kolmandal kohal, nisu ja odra järel ja rukkist eespool · Kaerast tehakse -kaerajahu, -kaerahelbeid ja -kaerakliisid · Kaerajahu ja kaerahelbeid kasutatakse küpsistes, müslides, vahel õlle valmistamisel · Vanasti oli kaer tähtis hobuste söödana Rukis · Rukis on pärit arvatavasti Väike-Aasiast. Seda peetakse üheks hilisemaks kodustatud teraviljaks. Rukist hakati kasvatama umbes 400 a eKr. · Ka Eestis hakati kasvatama palju hiljem kui nisu ja otra
1.Kultuurtaimede saagi organid 1.JUUR-peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2.VARS-kõrrelised ja liblikõielised 3.VÕRSE OSAD Hüpokotüül-peet, kaalikas, naeris Vars-nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep Leht-salat, spinat Lehe osad-seller, tubakas, sibul 4.ÕIED-lillkapsas, brokkolikapsas, humal 5.SEEMNED JA VILJAD-teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad (hästisäilitatavad võrreldes teiste taime osadega) 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g) Külvisenormi all mõistetakse pinnaseühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha. Esimesel juhul näidatakse idanevate seemnete arv 1 m 2 kohta. Kaaluline külvisenorm kilogrammides hektarile arvutatakse pinnaühikule külvatavate idanevate seemnete alusel, kusjuures arvestatakse seemnepartii seemnete suurust (100 seemne massi g) ja külvieväärtust. Pinnaühikule külvatavate seemnete arvust oleneb taimede tihedus
3 mm sademete kogusest jõuab mulda 20% 4...10 mm korral 60% > 11 mm korral ligikaudu 80% · Öiseid sademeid jõuab mulda rohkem · Oluline on ka sademete iseloom - ühtlane laussadu või äiksevihm 20 minuti jooksul · Mulla veevarusid täiendab paremini ühtlasem laussadu · Äikesevihm ei täienda mulla veevaru, sest vesi voolab reljeefi madalamatesse kohtadesse või põllult minema · Sademetevaesem ala on läänerannik ja Saaremaa, sademeterikkam aga Lõuna-Eesti 8. Teraviljade morfoloogilised iseärasused, kasvufaasid, nende määramine Morfoloogiliste, bioloogiliste ja majanduslike omaduste alusel jaotatakse nad kahte rühma: · I rühm - nisu, rukis, oder, kaer · II rühm - mais , hirss , sorgo ja riis Juur Kõrrelistel teraviljadel puudub peajuur · Juurestik on peen narmasjuurestik · Terade idanemisel arenevad kõigepealt esmased idujuured · Idujuurte arv on teraviljadel erinev (3-8) ja võivad tungida kuni 60 cm sügavusele
laiguline ja sabasuled on kitsamad. 5 1 Sinikael part külastatud http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/ANAPLA.htm 2 http://en.wikipedia.org/wiki/Mallard#/media/File:Anas_platyrhynchos_distribution_map. png 3http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=108 4http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/ANAPLA.htm 5 www.vvvs.ee/failid2/Linnud-pikemjutt.doc Toitumine Segatoiduline. Sööb veetaimede rohelisi osi, seemneid ja juurikaid, teraviljade seemneid, veeputukaid, vähilaadseid ja limuseid. 6 Rändamine Lendavad nad ära Läänemere lõuna või Põhjamere lahtistesse osadesse kui veekogud hakkavad juba kinni kasvama samas saavad sinikael pardid jääda kodumaale tänu inimeste abistavate kätega. Ta on looduses väga arg ja ettevaatlik aga linnas sööb ta kasvõi inimeste kätelt. Pardipoegade elu on väga väga raske sest jahtijaid on kõikjal kas roo-lookakk olles puu otsas või kassid ja koerad kui väiksekesed on põõsa all
TAIMEKAITSEVAHENDEID JA HERBITSIIDE ÜLDANDME D Teravilja kasvatamine monokultuurina nõuab: a) viljakat mulda või muldade väetamist b) taimekaitsevahendite kasutamist Eestis tarbitakse ca. 700 000 tonni teravilja aastas Tavaviljeluse toodang moodustab sellest ligemalt 80% Tavaviljeluse toodang 1ha kohta on vähemalt 50% suurem kui maheviljeluse puhul Kokkuvõte: ILMA VÄETISTETA EESTIT ÄRA EI TOIDA! TERAVILJADE ÜLDISELOOMUSTUS Eesti aladele jõudsid teraviljad u. 4000 eKr Kasvatatakse terade saamiseks toiduainetööstus, loomasööt Teraviljad sisaldavad palju vitamiine, mineraalaineid, süsivesikuid, rasvu ja valke Toimub pidev sordiaretus Eestis tegeleb sellega Jõgeva Sordiaretuse Instituut EESTIS ENAMKASVATATAVAD TERAVILJAD KAER NISU RUKIS ODER TRITIKALE LOOMAD TERAVILJAPÕLLUL Loomaliikidest ei saa antud koosluse puhul
nimelt tervisliku toitumise korral peaks inimene saama teraviljadest ligi 15% päevasest toidukogusest, ning katma sellega umbes kolmandiku vajalikust toiduenergiast · Kõige tervislikum on süüa teraviljatoite hommikuti · Teraviljad on meie toidulaua olulisteks kiudainete, valgu, vitamiinide ja mineraalainete allikateks Teravili · Suur hulk vitamiine ja mineraalaineid on kogunenud teraviljade kesta ja kestaalustesse kihtidesse · Mida enam teravilju töödeldakse, seda enam sellest väärtuslikust osast sööja jaoks kaotsi läheb, seega tervise seisukohalt on kõige väärtuslikumad täisteratooted, kus kasutatakse ära ka väga väärtuslikud kest ja kestaalused kihid Rukis · Rukkileiva tuleneb seal leiduvate vitamiinide ja mineraalainete (Bvitamiinid, fosfor, raud, magneesium ja tsink) küllusega ja suure kiudainete sisaldusega
Mendeli avastatud geneetika seaduspärasusel põhinevad ristamis- ja valikumeetodid. Peaaegu juhuslikult avastati,et eraldi aretatud puhasliinide ristamisel võib esimese põlvkonna hübriidide viljakus olla hüppeliselt kõrgem kummagi vanemliini omast. Sealjuures saadi suurim efekt just kindlate liinide ristamisel. Selliste ristamiskombinatsioonide kasutuselevõtt viis 1930 40. aastatel USA-s maisitoodangu hüppelise kasvuni. Mõned muud aretussaavutused, nagu lühikõrreliste teraviljade (nisu, riis, mais) loomine ning ka agrotehnika täiustamine suurendas 1960. 70. aastatel oluliselt saagikust ja aitas leevendada näljahäda Mehhikos, Pakistanis ja Indias. Veerand sajandi eest toimunud põllumajanduse edenemist on hakatud nimetama roherevolutsiooniks. See seisnes uute taimesortide aretamises, mis Kolmanda Maailma põldudel kõrgemat saaki andsid ja nõnda enam inimesi ära toitsid. Nüüd tungib biotehnoloogia jõuliselt taimearetusse
looduslikud niidud + metsamaa 45%, vee alune maa 6% ja muu maa 17% Arvestades rahvaarvu on Eestis põllumajandusliku maa pindala suur 0,8ha ühe inimese kohta. Nii palju põllumajanduslikku maad inimese kohta on vaid vähestes riikides. Põllumajandusliku tootmisega tegelevad peamiselt: 1. Talud 2. Riigiettevõtted 3. Ühistud Põllumajandus jaguneb reaks allharudeks, kuid kõik need ei ole Eestis sugugi võrdsel määral arenenud. / Taimekasvatus teraviljade kasvatus, söödakultuuride kasvatus, kartulikasvatus, köögiviljakasvatus, puuvilja- ja marjakasvatus, muud harud(lina, raps, suhkrupeet) + Loomakasvatus veisekasvatus, seakasvatus, lambakasvatus, linnukasvatus, hobusekasvatus, muud harud(karusloomad, mesilased). Looduslike olude tõttu on Eesti põllumajandus spetsialiseerunud piimakarjakasvatusele, sest Eestis on soodsad tingimused heina- ja karjamaade rajamiseks. Sea ja
mõõdukas väetamine ja madal taimehaigustesse nakatumise tase. Talioder on tänuväärne kultuur oma varajase küpsemise poolest, mistõttu sobiks ta hästi koristuskonveierisse. Negatiivseks omaduseks on teistest taliviljadest tunduvalt nõrgem talvekindlus, raskel 2009/2010 aasta talvel hukkusid praktiliselt kõik taliodra külvid. Ka külma talub talioder teistest halvemini (kuni ~-15 °C). Suviteraviljad Suviteraviljasid kasvatatakse Eestis ~80% teraviljade kasvupinnast. Enamlevinumad on oder, nisu ja kaer, väiksemal pinnal (100...200 ha) kasvatatakse tatart. Suviteraviljad on üheaastased kultuurid; kasvuperiood (ööpäevakeskmine temperatuur üle +5 °C) 80...120 päeva. Suvinisu Suvinisu on kasvutingimuste suhtes nõudlikum kultuur kui teised teraviljad. Idanemisest tera valmimiseni vajab suvinisu aktiivsete temperatuuride (üle +10 °C) summat 1300...1600 °C. Idanema hakkab nisu küll juba +1..
Suurem niiskusenõue, transpiratsioonikoefitsient 470. Mullaviljakuse suhtes leplik. Suur juurestik, mis omastab hästi toitaineid. Pikapäevataim. Koristusküpsuseni 80-100 päeva. Ka isetolmleja. Terade valmimine ebaühtlane. Suvinisu Soojemad, päikesepaistelisemad ilmad. Harjunud, kohanenud meie kliimaga, talub hästi öökülma, nagu steppides, tempi kõikumisi. Nõuab viljakamaid muldi. Kasvuaeg 90-110 päeva. Kõige nõudlikum on suvinisu, siis oder, siis kaer, siis segavili. Nõuded teraviljade kasvatamisel: 1. Korralikult ettevalmistatud seeme 2. Õigeaegne külv (esimesel võimalusel) 3. Väljakülv ühtlase külvinormiga 4. Ühtlane külvisügavus 5. Külviread sirgjoonelised ja ühtlaste vahedega 6. Pole vahelejätmisi ega ülekülve 7. Põld tasane, kivid koristatud 8. Külvinorm kaaluliselt (oder>200, kaer200, suvinisu>200 kg) Taliteraviljad Talirukis, talinisu Normaalseks elutegevuseks peavad läbima teatud perioodi jahedat. Külvatakse
a)kaseriisikas; b)kasepuravik; c)kasepilvik Ilma mükoriisata ei saa kasvada nt. Kanarbik ja paljude orhiteede e käpaliste seemned hakkavad kasvama taimeksainult koos seenemudastikuga. Õpik lk. 73 Parasitism : on kahe erinevasse liiki kuuluva organismi kooselu, mis ühele on kasulik ja teisele kahjulik parasiit elab peremeesorganismi arvel ja põhjustab haigust või isegi surma. Parasiitseeni esineb nii taimedel kui ka loomadel. Taimede parasiidid: 1. Tungaltera kasvab teraviljade viljapeades, ta on väga mürgine ning sellist vilja ei tohi toiduks kasutada. 2. Kõrrerooste kuulub roosteseente hulka ja põhjustab taimede enneaeget kuivamist. 3. Nõgiseened põhjustavad teraviljasaagi ikaldumist. Seenhaiguste vastu pritsitakse taimi pungitsiilidega (s.o. Seenemürkidega). Näiteks viinamarjadel, ilutaimedel jt. tõrjutakse jahukastet bordo vedelikuga või burgundia vedelikuga. Loomade parasiitsed seened : 1
tööstusharuks ka puidu varumine ja töötlemine. Okasmetsade puit on tähtsaks tooraineks tselluloosi- ja paberitööstusele. Puit on vajalik materjal nii ehituses kui ka mööblitööstuses. Inimtegevuse tulemus Praeguseks on suur osa Ameerika parasvööndi metsadest maha raiutud ning endised viljakad metsaalad on asendunud põllu- ja karjamaadega. Metsavööndi, eriti sega- ja lehtmetsavööndi kliimatingimused sobivad hästi paljude teraviljade (nisu, rukis, kaer, oder jt), kartuli ning mitmete köögiviljade (kapsas, porgand, kaalikas jt) ning lina kasvatamiseks. Probleemid Metsade vähenemine, põllumaa saamiseks. Taime ja loomaliikide vähenemine Metsad pakuvad inimesele, kuid eelkõige loomadele varju, toitu, ning värskendavat õhku, sidudes süsihappegaasi ja tootes hapnikku.
Seetõttu on mulla töötlemise ühtlikkus ja sügavus väga erinev. Ühtlasemalt töötlevad mulda aktiivsete tööorganitega harimisriistad - freesid ja nurgaäkked. Nende kasutamine sõltub aga muldade kivisusest. Kui teravili järgneb eelviljale, siis peab mullaharimine olema intensiivne, et vähendada eelvilja kahjulikku järelmõju. Sellistel juhtudel tuleks kasutata aktiivsete tööorganitega harimisriistu. Rühvelviljadele järgnevate teraviljade eel võib külvieelne mullaharimine olla vähem intensiivne. Kui põllul on rohkest juurumbrohtu, siis tuleks kasutada passiivsete tööorganitega harimisriistu. Sobivad S-piidega lausharimiskultivaatorid agregateerituna pii- või pulkäketega. Tihendusrullidega agregateerimisel umbrohutõrje efekt väheneb. Selliste kultivaatorite kasutamisel peetakse optimaalseks töökiiruseks 10...12 km/h. Teraviljade külviks maa ettevalmistamine on parem, kui selleks kasutatakse S-piidega kultivaatorit
Tungalterad sisaldavad mürgiseid aineid, peamiselt alkaloide, mis on söömise korral nii loomadele kui ka inimestele kahjulikud. Samas on neil on meditsiiniline väärtus. Rukki terasaak peab vastama ametlikele tervishoiustandarditele tungalteraga nakatumise suhtes. Kui tungalterad kukuvad pinnasesse, jäävad nad sellesse seisundisse järgmise aastani. Pinnasel või pinnase pindmistes kihtides olevad tungalterad idanevad teraviljade õitsemisega samal. Sklerootsiumitele kasvavad sulgeoslad, milles tekivad eoskotid väljapaiskuvate kotteostega. Kotteosed levivad naabertaimede õitele putukate-, vihma- või tuule abil. 5.2 Tõrje Enamikes maades ja enamike sortide puhul ei oma see haigus suurt majanduslikku tähtsust. Esineb erinevaid vastupanuvõimeid ning tuntakse patogeenilisi vorme. Erinevat peremeestaimede vastuvõtlikkus võib olla seotud ajaga, mil õis jääb avatuks
Kõrrekoorimist teostatakse 1-2 cm sügavuselt iga põhu tonni kohta. Tavaviljeluse puhul võib põldu peale koorimist pritsida ka glüfosaatidega, sest koorimine ärgitab maha varisenud seemned ning umbrohud kasvama ja tekkinud võrseid saab niiviisi kõige efektiivsemalt hävitada. Sügiskünni puhul tuleks künniviil keerata võimalikult suure nurga all ümber, et õhu ja mulla kokkupuude oleks maksimaalne, mis aitab kaasa tüü ja põhu lagunemisele. Künnisügavus võiks olla teraviljade puhul maksimaalne. Sügiseste põllutöödega peaks olema valmis saanud oktoobri lõpuks, mida hiljem künda, seda paremini toimib umbrohu tõrje ning põhulagunemine. Teraviljade külviaeg on võimalikult varajasel kevadel, töödega võib alustada kohe, kui muld traktorit kannab ning muld ei kleepu mullaharimisriistade külge, märjale mullale tehtud kahju võib olla ära pikaajaline. Kevadtööd algavad künniga, mis
annaabi.ee 
