Referaat elavhõbedast (0)

Referaat
ELAVHÕBE
10. klass
2009
MIKS ON OLULINE?
Elavhõbe (Hg) on keemiliste elementide perioodilisustabelis üks kuuest elemendist, mis on normaaltingimustel vedel (lad. Hydrargyrum = “vesihõbe”, “vedel hõbe”). Asub tabeli II B rühmas ning koosneb looduslikult seitsmest stabiilsest isotoobist.
KUS LEIDUB JA MILLENA?
Looduses on puhas elavhõbe haruldane, esineb ühenditena. Vanimaks tuntud elavhõbedaühendiks on erkpunase värvusega kinaver (HgS). Kinaver on põhiline elavhõbeda tooraine . Elavhõbedat leidub ka jäljeelemendina paljudes kivimites ja mineraalides (mitme erivormina). Tavaliselt üle 90% (sageli üle 99%) lahustumatul, elusorganismidele omastamatul kujul, kuid mikroorganismide elutegevusel muutuvad need ühendid lahustuvateks ja lülituvad loodusringesse. Õhku ning maapinnale eraldub Hg vulkaanidest, metallurgiatehastest, prügi põletamisest, olmest, krematooriumitest ja väga suurel osal fossiilsete kütuste põletamisel. Nii kivisüsi kui nafta sisaldavad märkimisväärselt elavhõbedat. Elavhõbeda sooladest on tähtsamad elavhõbe(I) kloriid - Hg2Cl2 ehk kalomel ja elavhõbe(II)kloriid - HgCl ehk sublimaat.
FÜÜSIKALISED OMADUSED

• Järjenumber on 80, aatommass 200,59
  
• Kuulub koos tsingi ja kaadmiumiga perioodilisussüsteemi II rühma kõrvalalarühma (B rühma)
  
• Tahkumistemperatuur -38,8°C, keemistemperatuur 356°C
  
• Suur pindpinevus – 0,4865 N/m
  
• Ainus argielust tuntud metall , mis on toatemperatuuril vedel
  
• Kõige raskem metall – tihedus normaaltingimustel 13500 kg/m³
  
• Lihtainena hõbevalge läikiv metall
  
• Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab läike
  
• Kergesti sulav
  
• Vedelas olekus väga halva elektrijuhtivusega
  

KEEMILISED OMADUSED

• Perioodi viimane d-element
  
• Oksüdatsiooniaste on I või II
  
• Enamik ühendeid on vähepüsivad, kuid erakordselt mürgised
  
• Asub metallide pingereas vesinikust vasakul ega tõrju seepärast hapetest vesinikku välja
  
• Reageerib vaid nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad
  
• Reageerib väävli ja joodiga tavalistes tingimustes
  
• Lahustab kulda, hõbedat, tsinki , vaske, pliid jt metalle , moodustades amalgaame
  
• Õhus on püsiv
  
• Õhus kuumutamisel ühineb hapnikuga, andes kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi HgO, mis veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks
  

KASUTAMINE

Elavhõbeda kasutamine põhineb tema omadustel. Tal on suur temperatuurist tingitud soojuspaisumine, mis võimaldab tema kasutamist termomeetrites. Hästi tuntud on ka elavhõbedabaromeeter ja vererõhu mõõtmise seade. Tänapäeval vajatakse elavhõbedat kõige rohkem kvartslampide valmistamiseks. Samuti ka meditsiinis bakterite hävitamiseks. Metallilist elavhõbedat ja anorgaanilisi ühendeid kasutatakse keemia- ja metallitööstuses, elektrivarustuse tootmisel (lülitid, halogeenlambid, patareid ), farmaatsiatööstuses (diureetikumid, kõhulahtistid, silmatilgad, ninatilgad, nahasalvid ja vaktsiinid ), meditsiinis ( termomeetrid , baromeetrid, desinfektsioonivahendid), hambaravis (amalgaamplommides on 50% elavhõbedat), värvides ja värvainetes.
Anorgaanilisi elavhõbeda ühendeid kasutatakse puidutööstuses hallituse tõrjeks. Orgaanilisi Hg ühendeid kasutatakse taimekaitsevahendites teraviljade töötlemiseks. Elavhõbeda rakendusi piirab oluliselt tema aurude toksilisus.

KASUTATUD MATERJAL

http://et.wikipedia.org/wiki/Elavh%C3%B5be
http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Elavhobe.ht m
http://web.zone.ee/vaktsineerimisest/elavhobe.ht m
http://www.mg.edu.ee/files/elavhobe_kalle_kamenev.pdf
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/elavhobe_teelekepler.ht m