Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Teraviljad (0)

1 Hindamata
Punktid

TERAVILJAD  JA TOOTED
Teravili on peamiselt kõrreliste 
sugukonda kuuluvaid kultuuritaimi, 
mida kasvatatakse tärklise- ja 
valgurikaste viljade – teriste ehk 
terises olevate terade - saamiseks.
TERAVILJADE LIIGID
Kõrrelised , sealhulgas rukis , nisu,  oder
kaer, mais, riis,  hirss , sorgo,  tritikale  
(nisu ja rukki hübriid) ja metsik riis 
( tuskaroora  vesiriis). 
Mittekõrrelised, näiteks tatar  (taralised), 
rebashein  (rebasheinalised) ja  kinoa  
ehk  tšiili  hanemalts (hanemaltsalised)
TERAVILJADE AJALUGU
• Alates põllumajanduse tekkimisest 
10. aastatuhandel enne meie aega
• Teraviljakasvandus näitas riigi 
majandustaset
• Esimesed teraviljad, mis  kodustati ,  
olid nisu ja oder
• Antiikaja tähtsaim  leivavili  oli nisu, 
oder ja rukis
• Kõige lihtsam teraviljaliik on  spelta  
nisu
VILJATERA  EHITUS
TOITAINETE SISALDUS
• Valku tavaliselt 8-15%
• Nisu, rukki, kaera ja odra valk võib 
põhjustada tsöliaakiat
• Inimese organism omastab 
teraviljavalkudest 60%
• Rasvu on teraviljas 1-7%
• Süsivesikuid 60-80%
• Mineraalaineid – raud (Fe), fosfor (P), 
magneesium  (Mg)
•  Vitamiin  B
NISU
• Sisaldab K, P, Mg ja B3 vitamiini
• Põhiline teravili paljudes maades
• Nisutüüpe on kaks: talinisu ja 
suvenisu
• Paisutatud nisu - hommikuhelbed ja 
kondiitritööstus
• Idandatud nisu – värskelt salatites, 
suppides ja võileibadel 
• Nisuiduõli 
• Nisukruubid
• Nisutangud
•  Bulgur
• Nisuhelbed
•  Manna
• Kuskus
• Nisukliid
Pehme nisu (90%) – kasutatakse 
kookide  ja kondiitritoodete jaoks
Kõva nisu ehk durumnisu – 
kasutatakse pastatoodete ja leiva 
valmistamisel
RUKIS
• Kümneid liike ja palju sorte
• Vähenõudlik pinnase suhtes ja külmakindel
• Rukkisaagi kõige ohtlikum vaenlane on  seen  
tunglatera
• Rukkitera kasutatakse tervelt, purustatult, 
jahvatatuna helvesteks või jahuks
• Rukkileiva tuleneb seal leiduvate vitamiinide 
ja mineraalainete (B- vitamiinid , fosfor, raud, 
magneesium ja  tsink ) küllusega ja suure 
kiudainete sisaldusega
• Kiudained seovad vett ja tekitavad 
täiskõhutunde vähendades rasva  osakaalu  
toidus
•  Rukkitang
• Rukkihelbed
•  Rukkijahu
Rukkijahu erinevused nisujahust: suur 
looduslike  suhkrute  sisaldus, ei 
sisalda kleepvalku, sisaldab rohkem 
asendamatuid aminohappeid, 
madalam tärklise 
kliisrerdumistemperatuur
• K, P, Mg ja B1 O
2  D
vit ER
amiin
• Esimene teravili, mida kasvatama 
hakati
• Kama,  tangu - ja verivorstid, 
odrajahu - ja kruubipuder ning 
odrakohvi
• Külmakindel, talub kuiva ja 
väheviljakat pinda
• Suurim odratootja on Venemaa
• Tangained odrast: odrakruup, 
jämetang, peentang, odrahelbed, 
odrajahu
KAER
• P, K, Mg, B3 ja B1 vitamiin
• Sisaldab kasvu soodustavat 
hormooni
• Kaerakört, kaeratangupuder, 
kaeratangu- piimasupp , kaerakile.
•  Terved , vigastamata  terad  
inimtoiduks,  katkised  loomasöödaks
• Kaeratang, kaerahelbed (herkulod), 
kiirkaerahelbed,  kaerajahu  ja 
kaerakliid

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • TERAVILJADE LIIGID
  • TERAVILJADE AJALUGU
  • VILJATERA EHITUS
  • TOITAINETE SISALDUS
  • NISU
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • RUKIS
  • Slide 12
  • Slide 13
  • ODER
  • Slide 15
  • KAER
  • Slide 17
Vasakule Paremale
Teraviljad #1 Teraviljad #2 Teraviljad #3 Teraviljad #4 Teraviljad #5 Teraviljad #6 Teraviljad #7 Teraviljad #8 Teraviljad #9 Teraviljad #10 Teraviljad #11 Teraviljad #12 Teraviljad #13 Teraviljad #14 Teraviljad #15 Teraviljad #16 Teraviljad #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-07-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mmerlika Õppematerjali autor
Teravili on peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuuritaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade - saamiseks.

Sarnased õppematerjalid

Teraviljad
6
doc

Teraviljad

Teraviljad kultuurid Peamised teraviljakultuurid, millest valmistatakse ka jahu ning tangaineid: o Nisu o Tatar o Rukis o Hirss o Oder o Mais o Kaer o Kaunviljad (hernes, uba, soja) Teravilja ehitus: o Pealt katab terakest 6-8% , mis koosneb tselluloosist ja mineraalainetest (P, K, Ca, Mg) o Kesta all on aluskoore kiht, mis moodustab 5-9% tera kaalust. Aluskoore kihis on B1 - vitamiin o tuum 80%, koosneb peamiselt tärklisest ja valkudest o idu 12-14%, sisaldab valke, rasvu, suhkruid, fermente ja vitamiine (B2, PP, E vitamiinid) Teravilja keemiline koostis oleneb : o teravilja liigist o sordist (klassist) o kasvukohast o küpsetamise astmest Nisuvalkudel on omadus veega segamisel paisuda

Kokandus
Toiduained
62
doc

Toiduained

KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit ­ toiduained ja toiduainete segud ­ on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi

Toitumisõpetus
Toidukauba õpimapp
80
docx

Toidukauba õpimapp

lähedane 1:7. See teeb teravilja inimorganismile vastuvõetavaks. Teraviljast valmistatakse jahu, tangu, helbeid jm. Tähtsaim toit, mida jahust tehakse, on leib. Esialgu õppis inimene valmistama teraviljast putru. Hiljem õpiti seda kuumadel kividel küpsetama. Toiduks kasutavad inimesed kõiki teraviljaliike, rohkem siiski nisu ja riisi. Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas on peamisteks toiduteraviljadeks mais ja sorgo. Arengumaades moodustavad teraviljad, tavaliselt riisi, nisu, hirsi või maisina, enamuse paljude inimeste igapäevasest toidust. Arenenud maades on teraviljade tarbimine mõõdukas ja muutlik, aga ikkagi oluline. Paljudes teraviljades puudub asendamatu aminohape lüsiin. Sellepärast ei ole üksnes teraviljadest toitumine tervislik. Taimetoitluses soovitatakse süüa lisaks teraviljadele ka kaunvilju. Kuid ainult kaunvilju ka süüa ei tohi, sest paljudes neist puudub

toiduainete sensoorse hindamise alused



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun