Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

USA metsad (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
USA metsad #1 USA metsad #2 USA metsad #3 USA metsad #4 USA metsad #5 USA metsad #6 USA metsad #7 USA metsad #8 USA metsad #9 USA metsad #10 USA metsad #11 USA metsad #12 USA metsad #13 USA metsad #14 USA metsad #15 USA metsad #16 USA metsad #17 USA metsad #18 USA metsad #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-05-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Skennuu Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
ppt

Usa - powerpointi esitlus

inimese kohta. · Üle 1/3 pindalast, umbes 350 miljonit hektarit on riigimaa. Enamasti on see kehv või päris kõlbmatu. Suur hulk maid on parandatud või taastatud. Maakasutuse poolest on erandlik suurim osariik Alaska. Sealsest 152 miljonist hektarist on metsa all umbes 50 miljonit hektarit, ülejäänu on aga peaaegu kõik kõlbmatu maa. · Ameerika Ühendriigid on metsarikas maa. Metsad on tootlikud ja liigirikkad. 2/3 puidust annavad okaspuud, 1/3 kõvad lehtpuud. Väheväärtuslikke puid tuleb harva ette. · USA's kasvab mitmesuguseid metsi. Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud okasmetsad. Neid ürgseid metsi peaaegu ei kasutata. Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad peamiselt männimetsad. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad.

Geograafia
thumbnail
20
docx

Ameerika-Ühendriigid

Riigis on aktiivseid vulkaane ja seismiliselt aktiivseid piirkondi. Kõige aktiivsemateks aladeks loetakse lääne kurdmäestikega kaetud ala. Suurimaid purustusi põhjustanud maavärinad on olnud San Francisco maavärin aastal 1906, Anchorage'i maavärin 1964. ja Los Angelese maavärin 1994. aastal. Vulkaanidest on purustusi toonud Saint Helensi pursked 1980. aastal. Yellowstone'i platool tegutseb ka geisreid. 2.3 METSAVARAD Ameerika Ühendriigid on metsarikas maa. Metsad on tootlikud ja liigirikkad. kaks kolmandikku puidust annavad okaspuud ja kolmandiku kõvad lehtpuud. Väheväärtuslikke puid tuleb harva ette. USA-s kasvab mitmesuguseid metsi. Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud okasmetsad. Neid ürgseid metsi peaaegu ei kasutata. Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad peamiselt männimetsad. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad

Ühiskond
thumbnail
7
doc

Ameerika ühendriigid

Sellised jõed nagu Mississippi, Yukon ja Columbia kuuluvad maailma 25 veerikkama jõe hulka. USA jõgede aastane äravool kokku on 2345 km3 (5.koht maailmas). Sellele tuleb lisada 125 000 km3 taastumatut põhjavett. Ometi on Ameerika Ühendriikides olnud viimasel aastakümnetel veega palju probleeme, peamiselt kahel põhjusel: vee tarbimine on liiga suur ja veevarad osariikide vahel ebaühtlaselt jaotunud. Metsavarad Ameerika Ühendriigid on metsarikas maa. Metsad on tootlikud ja liigirikkad. 2/3 puidust annavad okaspuud, 1/3 kõvad lehtpuud. Väheväärtuslikke puid tuleb harva ette. USA's kasvab mitmesuguseid metsi. Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud okasmetsad. Neid ürgseid metsi peaaegu ei kasutata. Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad peamiselt männimetsad. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad. Kirdeosariikide segametsad olid varem samuti üsna tootlikud.

Geograafia
thumbnail
11
docx

USA

Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. (Põhja- Ameerika ja Vaikse ookeani laama mõjul). (1) Loodusvarad ja nende majandamine Loodusvarade poolest on Ameerika Ühendriigid palju rikkamad kui enamik teisi kõrgelt arenenud maid. Loodusvarade majandamine on seni jätnud aga mõneti soovida. Metsavarad Ameerika Ühendriigid on metsarikas maa. Metsad on tootlikud ja liigirikkad. 2/3 puidust annavad okaspuud, 1/3 kõvad lehtpuud. Väheväärtuslikke puid tuleb harva ette. USA's kasvab mitmesuguseid metsi. Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud okasmetsad. Neid ürgseid metsi peaaegu ei kasutata. Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad peamiselt männimetsad. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad. Kirdeosariikide

Geograafia
thumbnail
9
doc

USA

ühelgi teisel riigil maailmas ­ umbes 700 miljonit hektarit ehk peaaeg 3 hektarit inimese kohta. Üle 1/3 pindalast, umbes 350 miljonit hektarit on riigimaa. Enamasti on see kehv või päris kõlbmatu. Suur hulk maid on parandatud või taastatud. Maakasutuse poolest on erandlik suurim osariik Alaska. Sealsest 152 miljonist hektarist on metsa all umbes 50 miljonit hektarit, ülejäänu on aga peaaegu kõik kõlbmatu maa. Metsavarad Ameerika Ühendriigid on metsarikas maa. Metsad on tootlikud ja liigirikkad. 2/3 puidust annavad okaspuud, 1/3 kõvad lehtpuud. Väheväärtuslikke puid tuleb harva ette. USA's kasvab mitmesuguseid metsi. Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud okasmetsad. Neid ürgseid metsi peaaegu ei kasutata. Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad peamiselt männimetsad. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad. Kirdeosariikide segametsad olid varem samuti üsna tootlikud. Kahjuks

Geograafia
thumbnail
14
doc

Uurimustöö-usa

maailmas ­ umbes 700 miljonit hektarit ehk peaaeg 3 hektarit inimese kohta. Üle kolmandiku pindalast ehk umbes 350 miljonit hektarit on riigimaa. Enamasti on see kehv või päris kõlbmatu. Suur hulk maid on parandatud või taastatud. Maakasutuse poolest on erandlik suurim osariik Alaska. Sealsest 152 miljonist hektarist on metsa all umbes 50 miljonit hektarit, ülejäänu on aga peaaegu kõik kõlbmatu maa. Ameerika Ühendriigid on metsarikas maa. Metsad on tootlikud ja liigirikkad. kaks kolmandikku puidust annavad okaspuud ja kolmandiku kõvad lehtpuud. Väheväärtuslikke puid tuleb harva ette. USAs kasvab mitmesuguseid metsi. Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud okasmetsad. Neid ürgseid metsi peaaegu ei kasutata. Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad peamiselt männimetsad. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad. Kirdeosariikide segametsad olid varem samuti üsna tootlikud

Geograafia
thumbnail
14
doc

USA

ühelgi teisel riigil maailmas ­ umbes 700 miljonit hektarit ehk peaaeg 3 hektarit inimese kohta. Üle 1/3 pindalast, umbes 350 miljonit hektarit on riigimaa. Enamasti on see kehv või päris kõlbmatu. Suur hulk maid on parandatud või taastatud. Maakasutuse poolest on erandlik suurim osariik Alaska. Sealsest 152 miljonist hektarist on metsa all umbes 50 miljonit hektarit, ülejäänu on aga peaaegu kõik kõlbmatu maa. 3.5.1Metsavarad Ameerika Ühendriigid on metsarikas maa. Metsad on tootlikud ja liigirikkad. 2/3 puidust annavad okaspuud, 1/3 kõvad lehtpuud. Väheväärtuslikke puid tuleb harva ette. USA's kasvab mitmesuguseid metsi. Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud okasmetsad. Neid ürgseid metsi peaaegu ei kasutata. Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad peamiselt männimetsad. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad. Kirdeosariikide segametsad olid varem samuti üsna tootlikud. Kahjuks

Geograafia
thumbnail
9
doc

Ameerika Ühendriigid

hektarit inimese kohta. Üle 1/3 pindalast, umbes 350 miljonit hektarit on riigimaa. Enamasti on see kehv või päris kõlbmatu. Suur hulk maid on parandatud või taastatud. Maakasutuse poolest on erandlik suurim osariik Alaska. Sealsest 152 miljonist hektarist on metsa all umbes 50 miljonit hektarit, ülejäänu on aga peaaegu kõik kõlbmatu maa. 6 *Metsavarad Ameerika Ühendriigid on metsarikas maa. Metsad on tootlikud ja liigirikkad. 2/3 puidust annavad okaspuud, 1/3 kõvad lehtpuud. Väheväärtuslikke puid tuleb harva ette. USA's kasvab mitmesuguseid metsi. Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud okasmetsad. Neid ürgseid metsi peaaegu ei kasutata. Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad peamiselt männimetsad. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad. Kirdeosariikide segametsad olid varem samuti üsna tootlikud.

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun