Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

USA metsad (0)

1 Hindamata
Punktid

USA  METSAD
Asend

Ameerika Ühendriikide põhiosa paikneb 
Põhja-Ameerika mandri keskosas ning 
piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest 
Vaikse ookeaniga. Põhjas on tal 
maismaapiir   Kanada  ja lõunas 
Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri 
loodeosas asub USA  Alaska   osariik , millel 
on kagus maismaapiir Kanadaga ja 
loodes  merepiir Venemaaga. 
Asend

Riigi põhiosa (välja jäävad Alaska ja 
Hawaii) asub vahemikus 125 – 68W ja 50 
– 25N.

USA põhiosa asub  parasvöötmes  ja 
lähistroopikas, Florida   lõunaosa  ulatub 
troopikavöötmesse,  Alaskas  valitseb 
lähisarktiline kliima.

Ameerika  Ühendriigid  on keskmise 
metsarikkusega maa. 
Metsad
Metsad

 Metsade üldpindala on u. 3 030 890 ha.

Metsasus  on 2015. aasta andmetel 
33,9%.  Metsasuse  poolest asuvad 
Ameerika ühendriigid teiste riikide seas 
96. positsioonil.

 Metsad on enamasti suhteliselt  tootlikud  
ja liigirikkad. Kaks kolmandikku puidust 
annavad okaspuud ja 
kolmandiku  lehtpuud .
Metsad

 Alaska sisealadel on tüüpilised 
vähetootlikud okasmetsad. Neid ürgseid metsi 
raiutakse vähesel määral. 

Lääneosa  kuivemas kliimas kasvavad 
peamiselt männimetsad.  Kliimast  olenevalt on 
need kidurad, keskmise või üle keskmise 
tootlikkusega metsad. 

Kirdeosariikide  segametsad  olid varem samuti 
üsna tootlikud. Kahjuks laastati need metsad 
juba 19. sajandil. Sooja parasvöötme lehtmetsi 
on säilinud vaid mägedes looduskaitse-, vee- 
või mullakaitsemetsadena. 
Metsad

Varasematel  aegadel  oli palju 
niiskeid lähistroopilisi metsi riigi 
edelaosas. Eriti väärtuslikud olid männi- 
ja küpressimetsad. 

Lähistroopilisi metsi laastati tugevasti 20. 
sajandi algupoolel. Seetõttu on 
lääneosariikide metsad praegu paremas 
seisukorras ja seal on valdavalt 
okaspuud. Lehtpuitu saab peamiselt 
idaosariikide laastatud metsadest.
Metsad
Kliima

Keskmine temperatuur suvel

Ääremäestikud takistavad   Põhjaosa 8…16 °C 
niiske õhu pääsu 

Lõunaosa 16…24 °C
sisemaale. Külm arktiline 
õhk tungib ida-lääne 

Keskmine temperatuur talvel
suunaliste mäestike 

Põhjaosa 0…-32 °C 
puudumise tõttu kaugele 

Lõunaosa 0…-8 °C
lõunasse, seepärast on 
USA siseosadest talvel 

Sademete langemise hulk
temperatuur ligi 10° 

Riigi keskosas 250…500 mm 
madalam kui samadel 
Lääne- ja idarannikutel 1000…
laiustel  Euroopas. 
3000 mm
Kliima
Taimed

Taimestik  on suhteliselt liigirohke

Põhjapoolsetes piirkondades on levinud hikkori- ja 
pähklipuu ; samas ning ka lõunapoolsematel aladel 
kasvavad  igihaljad  tammed, pöögid, magnooliad, 
kääbuspalmid, rododendron, kummipuu
mahagonipuu. Florida soodes kasvab sooküpress. 

Väga levinud on siinsetes metsades  liaanid , mis end 
teiste suuremate puude ümber väänavad. 

Puurinde võrade all olevad taimed 
moodustavad enamasti  hõreda  põõsarinde ja hästi 
väljakujunenud puhma -rohurinde ning samblarinde.
Mullad
PARASVÖÖTME SEGA- JA 
PARASVÖÖTME  OKASMETS
LEHTMETS

Nõrgalt arenenud 
rohustuga 
okasmetsade all 
kujunevad 

Pruunmullad  – 
leedemullad
toitainerohked, 
Sademeid langeb 
piisavalt huumust. 
rohkem, kui jõuab 
Püsivad raua- ja 
auruda, vee  ülejääk  
alumiiniumiühendid.
imbub  pinnasesse.
USA lääneranniku alad

Taimestik – peavad  taluma  kuivust. 
Enamjaolt tsitrusviljad, oliivipuud. 
Metsaraie ja ülekarjatamise tõttu on 
valdavalt säilinud  põõsarinne , sest see on 
piirkond, kus inimtegevus on kestnud 
tuhandeid aastaid.
Loomastik
PARASVÖÖTME SEGA- JA 
PARASVÖÖTME OKASMETS
LEHTMETS

Peamiselt  imetajad , kes 

liigivaene. Peamised 
toituvad seemnetest, 
loomad on paksu 
pähklitest ja 
karvkattega  kiskjad . Nad 
tammetõrudest. Mõned 
toituvad väiksematest 
jäävad talveunne. 
imetajatest. Veekogude 
ääres elab ka kopraid. 
Kiskjaid vähe, kuna 
Linnud  toituvad 
kütitakse palju. 
käbideseemnetest, 
Põhilised loomad: 
rändlinnud on enamasti 
metssigapesukaru
putuktoidulised. Põhised 
nugis,  hirv , naarits, 
loomad: karu,  põder , hunt, 
pruunkaru .
soobel.
Loomastik
Metsamajandamine

Loomulikult on  metsavööndis  oluliseks 
tööstusharuks ka puidu varumine ja 
töötlemine. Okasmetsade puit on 
tähtsaks  tooraineks  tselluloosi- ja 
paberitööstusele. Puit on vajalik materjal 
nii ehituses kui ka mööblitööstuses.
Inimtegevuse tulemus

Praeguseks on suur osa Ameerika 
parasvööndi metsadest maha raiutud 
ning  endised   viljakad  metsaalad on 
asendunud põllu- ja karjamaadega. 

Metsavööndi , eriti sega- ja 
lehtmetsavööndi kliimatingimused 
sobivad hästi paljude teraviljade (nisu, 
rukiskaeroder jt), kartuli ning mitmete 
köögiviljade (kapsas, porgand , kaalikas jt) 
ning lina kasvatamiseks.
Probleemid

Metsade vähenemine, põllumaa 
saamiseks.

Taime ja loomaliikide vähenemine

Metsad pakuvad inimesele, kuid eelkõige 
loomadele varju, toitu, ning värskendavat 
õhku, sidudes süsihappegaasi ja  tootes  
hapnikku. 

Document Outline

  • Slide 1
  • Asend
  • Asend
  • Metsad
  • Metsad
  • Metsad
  • Metsad
  • Metsad
  • Kliima
  • Kliima
  • Taimed
  • Mullad
  • USA lääneranniku alad
  • Loomastik
  • Loomastik
  • Metsamajandamine
  • Inimtegevuse tulemus
  • Slide 18
  • Probleemid
Vasakule Paremale
USA metsad #1 USA metsad #2 USA metsad #3 USA metsad #4 USA metsad #5 USA metsad #6 USA metsad #7 USA metsad #8 USA metsad #9 USA metsad #10 USA metsad #11 USA metsad #12 USA metsad #13 USA metsad #14 USA metsad #15 USA metsad #16 USA metsad #17 USA metsad #18 USA metsad #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-05-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Skennuu Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Usa - powerpointi esitlus
16
ppt

Usa - powerpointi esitlus

inimese kohta. · Üle 1/3 pindalast, umbes 350 miljonit hektarit on riigimaa. Enamasti on see kehv või päris kõlbmatu. Suur hulk maid on parandatud või taastatud. Maakasutuse poolest on erandlik suurim osariik Alaska. Sealsest 152 miljonist hektarist on metsa all umbes 50 miljonit hektarit, ülejäänu on aga peaaegu kõik kõlbmatu maa. · Ameerika Ühendriigid on metsarikas maa. Metsad on tootlikud ja liigirikkad. 2/3 puidust annavad okaspuud, 1/3 kõvad lehtpuud. Väheväärtuslikke puid tuleb harva ette. · USA's kasvab mitmesuguseid metsi. Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud okasmetsad. Neid ürgseid metsi peaaegu ei kasutata. Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad peamiselt männimetsad. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad.

Geograafia
Ameerika ühendriigid
7
doc

Ameerika ühendriigid

Sellised jõed nagu Mississippi, Yukon ja Columbia kuuluvad maailma 25 veerikkama jõe hulka. USA jõgede aastane äravool kokku on 2345 km3 (5.koht maailmas). Sellele tuleb lisada 125 000 km3 taastumatut põhjavett. Ometi on Ameerika Ühendriikides olnud viimasel aastakümnetel veega palju probleeme, peamiselt kahel põhjusel: vee tarbimine on liiga suur ja veevarad osariikide vahel ebaühtlaselt jaotunud. Metsavarad Ameerika Ühendriigid on metsarikas maa. Metsad on tootlikud ja liigirikkad. 2/3 puidust annavad okaspuud, 1/3 kõvad lehtpuud. Väheväärtuslikke puid tuleb harva ette. USA's kasvab mitmesuguseid metsi. Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud okasmetsad. Neid ürgseid metsi peaaegu ei kasutata. Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad peamiselt männimetsad. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad. Kirdeosariikide segametsad olid varem samuti üsna tootlikud.

Geograafia
Ameerika-Ühendriigid
20
docx

Ameerika-Ühendriigid

Riigis on aktiivseid vulkaane ja seismiliselt aktiivseid piirkondi. Kõige aktiivsemateks aladeks loetakse lääne kurdmäestikega kaetud ala. Suurimaid purustusi põhjustanud maavärinad on olnud San Francisco maavärin aastal 1906, Anchorage'i maavärin 1964. ja Los Angelese maavärin 1994. aastal. Vulkaanidest on purustusi toonud Saint Helensi pursked 1980. aastal. Yellowstone'i platool tegutseb ka geisreid. 2.3 METSAVARAD Ameerika Ühendriigid on metsarikas maa. Metsad on tootlikud ja liigirikkad. kaks kolmandikku puidust annavad okaspuud ja kolmandiku kõvad lehtpuud. Väheväärtuslikke puid tuleb harva ette. USA-s kasvab mitmesuguseid metsi. Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud okasmetsad. Neid ürgseid metsi peaaegu ei kasutata. Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad peamiselt männimetsad. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad

Ühiskond
USA
11
docx

USA

Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. (Põhja- Ameerika ja Vaikse ookeani laama mõjul). (1) Loodusvarad ja nende majandamine Loodusvarade poolest on Ameerika Ühendriigid palju rikkamad kui enamik teisi kõrgelt arenenud maid. Loodusvarade majandamine on seni jätnud aga mõneti soovida. Metsavarad Ameerika Ühendriigid on metsarikas maa. Metsad on tootlikud ja liigirikkad. 2/3 puidust annavad okaspuud, 1/3 kõvad lehtpuud. Väheväärtuslikke puid tuleb harva ette. USA's kasvab mitmesuguseid metsi. Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud okasmetsad. Neid ürgseid metsi peaaegu ei kasutata. Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad peamiselt männimetsad. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad. Kirdeosariikide

Geograafia
USA
14
doc

USA

ühelgi teisel riigil maailmas ­ umbes 700 miljonit hektarit ehk peaaeg 3 hektarit inimese kohta. Üle 1/3 pindalast, umbes 350 miljonit hektarit on riigimaa. Enamasti on see kehv või päris kõlbmatu. Suur hulk maid on parandatud või taastatud. Maakasutuse poolest on erandlik suurim osariik Alaska. Sealsest 152 miljonist hektarist on metsa all umbes 50 miljonit hektarit, ülejäänu on aga peaaegu kõik kõlbmatu maa. 3.5.1Metsavarad Ameerika Ühendriigid on metsarikas maa. Metsad on tootlikud ja liigirikkad. 2/3 puidust annavad okaspuud, 1/3 kõvad lehtpuud. Väheväärtuslikke puid tuleb harva ette. USA's kasvab mitmesuguseid metsi. Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud okasmetsad. Neid ürgseid metsi peaaegu ei kasutata. Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad peamiselt männimetsad. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad. Kirdeosariikide segametsad olid varem samuti üsna tootlikud. Kahjuks

Geograafia
USA
9
doc

USA

ühelgi teisel riigil maailmas ­ umbes 700 miljonit hektarit ehk peaaeg 3 hektarit inimese kohta. Üle 1/3 pindalast, umbes 350 miljonit hektarit on riigimaa. Enamasti on see kehv või päris kõlbmatu. Suur hulk maid on parandatud või taastatud. Maakasutuse poolest on erandlik suurim osariik Alaska. Sealsest 152 miljonist hektarist on metsa all umbes 50 miljonit hektarit, ülejäänu on aga peaaegu kõik kõlbmatu maa. Metsavarad Ameerika Ühendriigid on metsarikas maa. Metsad on tootlikud ja liigirikkad. 2/3 puidust annavad okaspuud, 1/3 kõvad lehtpuud. Väheväärtuslikke puid tuleb harva ette. USA's kasvab mitmesuguseid metsi. Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud okasmetsad. Neid ürgseid metsi peaaegu ei kasutata. Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad peamiselt männimetsad. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad. Kirdeosariikide segametsad olid varem samuti üsna tootlikud. Kahjuks

Geograafia
Uurimustöö-usa
14
doc

Uurimustöö-usa

maailmas ­ umbes 700 miljonit hektarit ehk peaaeg 3 hektarit inimese kohta. Üle kolmandiku pindalast ehk umbes 350 miljonit hektarit on riigimaa. Enamasti on see kehv või päris kõlbmatu. Suur hulk maid on parandatud või taastatud. Maakasutuse poolest on erandlik suurim osariik Alaska. Sealsest 152 miljonist hektarist on metsa all umbes 50 miljonit hektarit, ülejäänu on aga peaaegu kõik kõlbmatu maa. Ameerika Ühendriigid on metsarikas maa. Metsad on tootlikud ja liigirikkad. kaks kolmandikku puidust annavad okaspuud ja kolmandiku kõvad lehtpuud. Väheväärtuslikke puid tuleb harva ette. USAs kasvab mitmesuguseid metsi. Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud okasmetsad. Neid ürgseid metsi peaaegu ei kasutata. Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad peamiselt männimetsad. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad. Kirdeosariikide segametsad olid varem samuti üsna tootlikud

Geograafia
Ameerika
12
doc

Ameerika

peaaeg 3 hektarit inimese kohta. Üle kolmandiku pindalast ehk umbes 350 miljonit hektarit on riigimaa. Enamasti on see kehv või päris kõlbmatu. Suur hulk maid on parandatud või taastatud. Maakasutuse poolest on erandlik suurim osariik Alaska. Sealsest 152 miljonist hektarist on metsa all umbes 50 miljonit hektarit, ülejäänu on aga peaaegu kõik kõlbmatu maa. Metsavarad Ameerika Ühendriigid on metsarikas maa. Metsad on tootlikud ja liigirikkad. kaks kolmandikku puidust annavad okaspuud ja kolmandiku kõvad lehtpuud. Väheväärtuslikke puid tuleb harva ette. USAs kasvab mitmesuguseid metsi. Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud okasmetsad. Neid ürgseid metsi peaaegu ei kasutata. Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad peamiselt männimetsad. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad. Kirdeosariikide segametsad olid varem samuti üsna tootlikud

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun